Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. On aastast 2031. Tere tulemas imelikud naljad. Saade sarjast tagasi tulevikku on raadio kahe eetris, tere hea kuulaja, aastal 2011 ja aastal 2031 ka. Tervist, ütlen nomina. Sina oled, on eesti keeles ei pelga aastal 2031, ma loodan, et sa oled Erik Moora. Püüan olla. Kas on variant, et sa võtad endale uue eesnime või perekonna vahepeal? See variant on väga suur, võib-olla ongi nii, et kui sa näiteks religioossetel põhjustel või, või abiellumise tõttu võib-olla olen selleks sunnitud, võtad lihtsalt uue nime, kui, kui näiteks abiellumine kui selline jää satub jääaega, kui on naised üle võtnud ja kohustus on üheselt võtta naise nimi näiteks. Aga miks mitte sellist aega oodata, sest naistenimedel pole midagi viga? Ei, täitsa täitsa korralikud nimed. Neid on aastasadu raisatud ja tänases saates me hakkame rääkima kõige põlet samal teemal aastal 2011. Mis sügisel kindlasti püsti on, sest kõik inimesed Eestis uskuge või mitte, kulla mehed ja naised seal tulevikus. Aga aastal 2011 sügisel kogu Eesti rahvas mõtleb ainult majandusest ja mitte sellepärast, et kas pappi on vähe või, või pappi ei ole üldse pakkumine, tähendab siis raha? Ma ei tea, kuidas tulevikus ilmselt ei tähendab midagi muud peale pappi vähemalt ei ole igal juhul rahaga ei ole mingit seost, sellel ei ole olemas mingit paberraha, aga paps slängis tähendab siis jah raha ja, ja mõeldakse lihtsalt sellepärast majandusest, et praegu hetkel tundub, et vähemalt see Euroopa majandus on küll nagu täiesti kokku kukkunud ja Kreeka justkui läheb pankrotti ja, ja Ameerikal on meeletud võrrad ka ja, ja kogu see läänemaailm siin on täiesti läbi omadega päädinud nüüd siis veel kõige huvitavama teemadega teemaga selliste tööealiste inimeste jaoks nagu meie Erikuga oleme ja see on siis see, et me ei saa enam ka mitte pensioni ja et, et viimastel nädalatel on ikkagi ikka väga nagu lugupeetud allikad ja väga-väga mitmed tunnustatud spetsialistid öelnud meile üheselt ja selgelt, et ärge lootke mitte midagi pensioni esimesest sambast, millele me oleme harjunud lootma, praktika viimastel aastatel on näidanud, et suurt midagi ei ole loota ka pensioni teisest sambast, kust välja saame me palju vähem, kui me oleme sinna sisse pannud. Lihtsalt see saab nii inflatsiooni kui majanduse kokkukukkumise ära söödud ja nii edasi ja mis siis üle jääb ja selle mõttega maadeldaksegi aastal 2011 ja selle mõttega Lähme ka täna sinu abiga hea kuulaja, ole valmis meile helistama telefonil kuus kolmeks kaks null null null või postitama meie raadio kohe foorumisse R2 ee kaldkriips tagasi tulevikku, oma nägemusi sellest, kuidas sina kavatsed vastu minna vanaduspõlvele, mida sa juba praegu teed, kas sa juba mõtled selle peale, kuidas oma vanaduspõlve ja pensionipõlve veeta ja kuidas see võimalikult valutuks ja imeilusaks endale teha? Niimoodi kõlab ansambel psühhoterror paar, kes esitas meile siis laulu 44 sekundilise väga konkreetse laulu, ära maksa maksu, sest et võimul on libekeelsed härrad, on võimul saagiahned pekid, kes ei ole rahul. Lääne elu ei mehi, targutajad, kusipead sinu kulul elavad, mis sa enam nutad, ise valisid Jonaad ja nii edasi, selline korralik litakas Maku kogu sellele süsteemile. Tere, Marko Reikop. Marko, helistame sulle põhjusel, et ka sinul tuleb millalgi pensioni hakata siis küsima, kas siis riigi käest või kusagilt oma erapensionifondist ja helistame täna mõnele tuntud inimesele veel, et küsime, kuidas siis sellised ikkagi nooremapoolsed inimesed oma pensionielu on planeerimas aastal 2011? No tänasena nooremapoolset meest, aga selles mõttes, et noh, ma arvan nagu paljud eestlased, nagu me kõik siin selles mõttes, et mul on tehtud teine pensionisammas noh, see on selline poolkohustuslik, aga oleks narr seda olnud, mitte teha, see on imelik, kui sa Eestis seda teinud ei ole, see nagu käib meie pensionisüsteemi juurde, selleks on meid veennud ja kolmandat pensionisammast ma tõepoolest ise teinud ei ole, aga ma olen ja oma raha paigutanud juba viimase 10 aasta jooksul aktsiatesse. Noh, see on see, et mul ei ole mitte ühte suurt rahasummat, mis mulle aktsiatesse läinud ja mõnuled dividendide suurte kasumite väljavõtmisest, vaid ma olen iga kuu maksnud teatava sissemakse ja see on kogunenud minu minu, minu, siis aktsiakontole. Aga nüüd on ära sulanud või? Vot ma olen seda nagu mõelnud, kuidas sellega on, vaata sellega on nüüd niimoodi, et kui, kui kui mingi periood mu elust oli niimoodi, et iga 1000 krooni räim krooni seal lihtsam aru saada ja mul lihtsam, arvestades et enamasti ma olen sinna kroonides maksnud eurodes väga vähe. Kui oli periood, kus iga krooni, mis ma sinna oli maksnud, on mulle tagasi teeninud 1500 krooni. Iga 1000 krooni oli teeninud 1500. Täpselt nii selline periood oli pikka aega, et ma sinna ütleme 1000 sisse ja iga 1000 sisse pandoli tundnud 1500 siis vahepeal oli periood, kus iga 1000 oli järgi jätnud mulle umbes 600 krooni ja nüüd hetkel vaat see seis on niimoodi, et iga 1000, mis ma olen sinna sisse pannud, on mulle järgi jätnud umbes 800 krooni, nii et noh, see kõik raha sisse pannud, see ei ole mul alles. Ja loomulikult ei ole see tootnud mulle mitte mingit kasumit selle aja jooksul, aga ma ise mõtlen selle peale niimoodi, et aga see 800 krooni on mul ikkagi sellest 1000-st järgi, kui ma seda sinna paigutanud ei oleks, kus see siis oleks, ma oleksin väga suure tõenäosusega võtnud selle tarbimist, selle lihtsalt ära kulutanud. Mina vähemalt ma mõtlen, et ma ise olen teinud tuleviku kindlustamiseks nii palju kui võimalik, mis maailmas muutav, kuidas aktsiad langevad, ma ei saa seda mitte mingil muul moel kontrollida. Soovitatakse, et osta või osta korter, et noh, see on selline hea soovitused. See on umbes sama hea soovituseta kaks või või või saab palka iga kuu 10000 eurot umbes samasugune soovitud, ma ei saa maad osta. Ma olen palgatööline maid saa osta endale kinnisvara juurde. Mul oma korter on, kus ma elan, see pole lihtsalt võimalik, see on ainus võimalus, vähemalt niigi palju mul raha järgi muutumiseni. Aga kas sa oled nüüd hakanud kahetsema seda, et sa nende aktsetega asjadega, mida sa tõesti kontrolli endalt, äkki jälle oleks hoius oleks jätnud sulle? Sulle 1000-st kroonist 1000 alles mõttes? Ma teadsin neid riske. Investeeringutesse paigutamine tähendabki seda, et ühel hetkel võid sa suure oma summat raha kaotada, siis ma mõtlen siis siis see nii läks, et ma ei ole selle väärangul üle ülemäära õnnet õnnelik. Aga ma ei soovi, ma nüüd nagu väriseksid, nagu oma raha pärast õudselt palju kardaksin, et see nii see on. Ma olen teinud investeeringut pikemas perspektiivis. Praegu on 10 aastat, aga ma loodan sinna raha veel paarkümmend aastat paigutada ja ma kõik vastu pükse saanud, siis ma olen järelikult olnud lolli oleks kuidagi kavalam olema ja ma ei tea, kuhu raha paigutama. Nii et tegelikult Marko, sa oled pannud siis kõike ühele kaardile. No miks selles mõttes ühele kaardile, et kaarte on mitmekaarte, on veel mitmeid, ma näiteks püüan seda igapäevaselt oma tervise eest, ma püüan toituda nii tervislikult kui võimalik, sõin täna hommikul näiteks kaerahelbeputru ja väldin rasva ja, ja käin sporti tegema asju ja nii edasi, ma arvan, see on ka üks nagu pensionisammas üldse elada, niikaua kuni pension See muidugi kõlas praegu niimoodi, et sa kavatsed töötada surmani. Seda nad praegu kõik ütlevad, aga kui selline perspektiiv meil ees terendab, ega see kedagi nagu ülemäära ei rõõmusta, aga aga noh, nii see on, selles mõttes nii eesti eesti rahvas on nii väike, ei suuda ennast taastoota ja me hakkame siin ühel päeval välja, siis, siis see on paratamatus, aga samas samas on sellel aastal teine pool, ma pole kunagi elus uskunud, noh, neid kõige hullema stsenaariumite kraaksujaid ühelt poolt on see, tuleb kahte asja silmas pidada, et see paistab lihtsalt ajakirjandusele õudselt seksikas, et ajakirjandus peabki müüma, kuna ajakirjandus on ka suurem toode ja tavaliselt pealkirjastatakse asju võimsamalt, kui asjade sisu tegelikult on. Ja kui me mõtleme nagu oma lähiajaloole või ajaloole üldse, siis kõige mustemad stsenaariumid tavaliselt mitte kunagi ei hakka tööle, isegi kui paar aastat tagasi räägiti linnugripiteed kohe kõik muu maailma elanikkond sureb õige pea ära, sest tegelikult noh, umbes 10 inimest said linnugripp ja suri umbes sama palju sinna linnugripi kui tavalisse grippi. Tegelikult maailma asjadel on kalduvus ise korraldada, see on selline filosoofil lause viisi. Mõnes mõttes vastab tõele, et võib minna halvemini või paremini, aga tavaliselt kõige halvemini nagu praegu räägitakse, lõpp kokku. Ikkagi ei lähe jah, aga kui palju oled sa oma elus kuidagi unistanud või mõelnud sellest, et kuidas oleks mõnus juba suhteliselt varakult minna pensionile, last panna, visata jalad diivanile, võtta kätte ajakiri ja lihtsalt nautida elu. No see on unistuse Dorase tõusnud selles mõttes palju toredam kui ta tegelikult kui suviti on nagu, nagu noh, meil on viimastel aastatel olnud pikad puhkused, kuna rahvusringhäälingutöötajad on viimased kaks või isegi kolm aastat olnud nii palgaga kui ka palgata puhkus, kui seal sellest tulenevast sellest samast masust, et meile üks kuupalka ei maksta, kui seal me siis veeta, siis puhkuse aeg on niivõrd pikk, et ühel hetkel mõtled, et mis oma eluga peale hakata, et mida täpselt seda teed, et mida see nagu sohval esimene täpsemalt siis tähendab, et kaua sa jõuad selt sohval lesida ja mis üldiselt see nagu unistusena tore, toredam kui sellel hetkel, kui ta nagu kätte jõuab, kuigi kui ma nagu tuleviku pensionipõlve ette kujutanud, ma tahaksin küll see ma tahaksin, et mu majanduslik seis oleks selline, et ma saaksin elada pensionipõlves ütleme poolaastast siin Eestis. Ma ei kavatse küll Eestist jäädavalt, ma ei tahaks küll Eestis kunagi ära minna, et mulle väga meeldib, et ma tahaks enam sellest suveperioodil, kui sina valge ja kui siin on kevad, suvi ja sügise otsiin ja kui oleks võimalik, siis ma selle poolaastast elaksid kuskil mujal maal. Ma arvan, et paljud tänapäeva minuealised, ma olen neljakümnene, mõtlevad umbes niimoodi. Sa oled nooremapoolne, nagu me ütlesime. Marko suur-suur, aitäh seda optimismi tegelikult ja sellist nagu rahu ja, ja või siis realistlik optimism meiega jagamast, et tore kuulda, et vähemalt üks inimene ei kirjuta alla siin kohe mingile depressiooni otsusele. Meil ei ole mõtet selles mõttes, kui mõelge ise oma igapäevast käituma, ütleme siis nii, et kui palju te ikka oma rahaga siis nüüd igapäevaselt nii arukaid otsuseid teete, mõelge ise, mida te päevas siis ostate, hea küll hetkeks kõrvale nüüd eluaseme kulud ja, ja toidu, aga nüüd mõtlesin muud asjad siis enamasti te kulutate oma rahaga niikuinii emotsionaalselt ja ei ole sellest nii väga kinni ja ei mõtle selle igast sendist, ma ei räägi muidugi juhtudel, kui teil tõesti on nii raha, et ei tule oma elamisega toime, siis on, siis on nagu tegemist teise juhtumiga, kui tavaline selline tööl käiv eesti inimene tegelikult peaks enam-vähem oma eluga hakkama saama, siis siis üldiselt kulutab ta ka suurema osa oma palgast, mis ei lähe elu vajaduste rahuldamiseks nii-öelda suvaliselt ja kui ta sellepärast ei ole iga päev. Ma arvan, et väga palju muret, mis põrgu pärast ta nüüd äkki peaks olema kohutavalt mures oma pensionipõlve selle raha pärast, mida ta nüüd aktsiatesse pannud? Ta käitub nagu lammas niikuinii igapäevaselt, no siis siis vaadaku lihtsalt tõele näkku. Jah, ja siin tuleb tunnistada, et see sinu teooria sellest, et siis peaks olema ise vähemalt valmis töötama elu lõpuni ehk siis nagu tervislik seisund ja vaimne seisund oleksid tasakaalus. Et see võib olla päris hea retsept, nii et suur, suur aitäh, Marko Reikop, selle lühikese usutluse järele toredate mõtete eest kena päeva jätku ja me Eerikuga mõtlesime, keda veel peaks kindlasti noh, eraldi välja tooma kõikidest maailmapensionäridest nii olevastest kui tulevastest ja, ja kes on see inimene, kellel on pensionipõli nagu 100 protsenti kindlustatud Marko ei olnud kindel, kas temalgi on, mõelge tema tegelikult Eestis on ikkagi noh, erakordselt kõva tegija ja kui tema ei ole kindel, et tal pensionipõlves on muudkui töötamine, töötamine, töötamine ja võib-olla õnnestub olla külmal ajal välismaal võib-olla mitte. Siis me mõtlesime välja sellise nime nagu poolme Haatli. Et ikkagi on oma elutöö teinud sellisel moel, et tal ilmselt nagu rahalist puudust ei tule mitte kunagi, kuna kõiki tema lugusid mängitakse jätkuvalt tohutult palju tehakse nendest pöörastes mahtudes kavereid ja neid jällegi mängitakse ja autoritasud muudkui tiksuvad ja selle kõige kõrvalt on ta ikkagi leiab mahti aeg-ajalt andaga tagasihoidliku arvu kontserte, mis omakorda meeletult palju sisse toovad ja täismaja on tagatud. Ma arvan, et pool McCartney nimi aastal 2031 helistab kindlasti kellasid selles mõttes, et inimesed ikka teavad, kes on poolne. Kaart ei olnud niimoodi, nagu meie täna teame, kes on Elvis Presley, eks ole, ja teised lahkunud nagu absoluutsed tippmuusikud läbi aegade. Ja Paul McCartney on ka praegu ju pensioniealine juba aastal 2011 väga selgelt, aga ometi kirjutab uusi laule, kontserte ja, ja laul Yesterday, mille me välja valisime, on ilmselt üks kõige enam mängitud lugu läbi aegade. Ja ühtlasi siis ka laul, mille pealt pool McCartney elus olevatest tiitlitest ka teenib, praegu ilmselt nagu nagu reaalset raha teenib ja mitmeid Eesti kuupalku ainuüksi ühe laulupeolt, mille ta on kirjutanud, mille pikkus on kaks minutit ja kaks sekundit ning selliseid tuli tuli. Ja kui te kuulate selle laulu sõnu. Ma arvan, et saate aru, kui hästi see sobib siia sombusest sügisest aastal 2011, kui on selline tunne, kui nüüd Reikop muidugi vahele jätta, kes roptimist selline tunne, et kõik on läbi ja kuidas, kuidas meil eile oli kõik veel hästi ja meid olid ootamas suured pensionid palmisaartel ja kuidas meil täna seda kõike enam ees ootamas ei ole? Daniil. Viini. Selline mõtisklusi biitlite seltskonnalt inimestelt, kellel ei ole absoluutselt mitte mingisugust probleemi pensioniga erinevalt võib-olla mõnedest teistest, kes ei ole kirjutanud laulu Yesterday ja Marko Reikopiga rääkisime. Ja nüüd mõtleme, et räägime jutuga Caroli indeksiga ja Karoli Hindriks, kes praegu on Foxy kanalite Baltikumi regiooni juht ja ühtlasi Carolite, teatakse kõike kusagil, mis oli 100 aastat tagasi, mõtlesid välja ju selle helkuri, mis on pehme. Ja huvitav, et inimesed ikkagi mäletad Loomulikult 100 aastat sa oled ju, see on nagu Paul McCartney ja Lennoni lugu Yesterday, mida kõik mäletavad 100 aastat. Ja lisaks sa oled ka IRL-i ehk siis Isamaa ja Res Publica liidu poliitik ning mida sina Karoli teed? Selleks, et vanaduspõlv pensionipõlv oleks kihvt ja nauditav. Mida mina teen, selleks ma teen täna head teed, vähemalt püüan seda teha. Ma arvan, et see on võib-olla selline põhiline panus. Mis see tähendab, et sa oled head tööd, millest sa siis tulevikus väljendust? No eks eks tegutsen mitmel rindel ja tegelen väga palju sellist uut riide püstipanemisega ja ja, ja mu kolleeg praegu siin midagi koputab, aga läks minema. Et et, et eks ma tegutsen, ma ei saa öelda, et ma iga päev Ma ütleks selle peale, kas teie mõtlete iga päev selle peale, et mida ma tänane tegin, selleks, et pensionipõlv oleks parem. Pole viimasel ajal peab ütlema, et olukord on suhteliselt kisaks laid muust ei jõuagi enam mõelda. Mulle on tehtud päris kahju, et selles suhtes, et Ma arvan, et see on see, mis ma siin ikka vastan, et eks ma on mul ühed kontod, teised kontod, kus ma püüan hoida natuke mingisuguseid reserve tekitada ja et aga ütleme pigem panustan tänasele heale teele. Ehk siis, et saan ma õigesti aru, et su mõte on siis selles, et sa teenid raha ise investeerida seda raha. Nojah, kuigi ma selles mõttes, et ma arvan, et minuvanused ei saa öelda, et ma olen mingi väga suurinvesteerija, olen, aga aga jah, ma püüan seda teha. Aga aga kõik, kõik see muu, mis, mis meid ümbritseb mets ja maa, kinnisvara ja mitte kinnisvara. Nõuab vaata väga palju hoolt ja ja, ja järelevalve selles suhtes, ma arvan, et see, see ei ole nii suur minu pärusmaa, kuldama. Aga aga jutud, kui meie rahandussüsteemist räägitakse, siis umbes iga kolmas spetsialist ütleb, et kohe-kohe tuleb umbes suur hüperinflatsioon. Ja inflatsioon ongi seni olnud päris suur, mis lihtsalt söövad ära kõigi tublide inimestega, kes on võtnud vaevaks säästa nende säästud. Kas see jälle kuidagi spetsiaalselt ei kohuta, ei pane sind veel tegutsema. Et selles mõttes ma ütlen, et et eks seda tasub jälgida ja kriitilise meelega, aga ma arvan, et liiga palju ei tasu ennast nagu kohutada lasta, et et selles suhtes ma liiga palju selle peale ei mõtle, et ma ei, nagu ma ütlesin, kulda pole, aga võib-olla peaks sellele mõtlema, aga hetkel ei ole sellega algust teinud veel. Kuule, aga seda on hea teada, et tegelikult sina ei, väga ei pabista, Reikop väga, ei pabista. Väljakule võib-olla ei olegi abistamiseks põhjust, kõik on väga hästi. Tühiese pensioni ei saa ja töötame elu lõpuni ja väetid oleme ikka sunnitakse tööd tegema, aga mis seal ikka? No selles mõttes siin võtta, räägitakse, et globaalne soojenemine, et ühel hetkel on meil siin selline ei vitsa kliima, et selles suhtes, et paneme varbad laiali ja vaatame päikest. Banaan tuleb puu otsast siseneja. Ahah, see, kas umbes kirjeldas sellele, kuidas sa kujutad praegu ette oma pensionipõlve reaalselt See oli praegu üsna spontaanne võtta, seega. Ega midagi tähele, unistus lekkis läbi ja ma arvan, et kodudes ka kõik noogutasid. Justjust. Et selles suhtes ma arvan, et liiga palju pabistada ei tasu, aga jah, muidugi tuleb kursis hoida ja ja, ja ja teha siis otsuseid, mis tunduvad õiged. Kui kaua sa kujutad ette, et sa oled tööalaselt aktiivse millise eani umbes sa tahaksid olla? Ma tahaks öelda, et ma olen selline ettevõtja, hinged, ma arvan, et et ma ma oma selles suhtes ma arvan, et seiku, kus faasis maa elus olen ma midagi ette võtan kusagile, et selles suhtes ma loodan, et mul seda energiat ja jõudu jätkuga hilises eas ja ma nagu sellist vanuselist piiri ei ole endale seadnud, et pigem ma arvan, muutvad teemad, millega tegeleb ja, ja võib-olla muutuvad ka riigid, kus tegeled õppega. Ma arvan, et sellist piiri, et ma nüüd ootan seda vanust ja siis ma lõpetan, kõik tegevused, ma arvan, sellistest juba kindlasti endale ei ole seadnud ja pigem ma ei taha ise oma, see on pigem hirmutav minu jaoks. Et kui sa teismelisena mõtlesid välja selle helkuri, mis on pehme, siis ilmselt 120 aastaselt sa mõtled välja midagi muud, mis on pehme näidist, prillid pehmed ja peale eks ole, midagi ei juhtu, väga hea mõte, väga praktiline. Et, et selles suhtes ma arvan jah, et peaasi, et me tegutseme, iga päev tuleb olla ise aktiivne. Karoli Hindriks suur aitäh selle usutluse eest, ilusat päeva jätku sulle ja nüüd ootame sinu vanust ja raadiokuulaja, kui sul on mõtteid selles osas, et kuidas oma pensionipõlve edukalt pidada mida selleks peaks tegema. Ma, mida sa konkreetselt teed juba praegu selleks, et pensioni pensioni või oleks selline mõnus, normaalne, kes siis rahulikum või aktiivsem, aga igatahes oleks seal seal selles perioodis elada ja olla kihvt ja mõnus ja, ja arvestades seda, et töö hind vast ikkagi natukene raugeb vanas eas, siis kuidas ka kõige sellega hakkama saada. Meie telefon on kuus kolmeks kaks null null null kuus, kolmeks kaks null null null anna meile teada, kuidas sa praegu oma pensionipõlveks valmistud. Siin raadio kaks saade tagasi tulevikku, meil esineb Tom meke looga avaus nimi Meie telefon on kuus kolmeks kaks null null null kuus, kolmeks kaks, null null. Ja me ootame teie arvamusi ja mõtteid selle kohta, kuidas teie praegu hetkel valmistate ennast ette pensionipõlveks. Tere, kellega räägime. Väga kena, Vladimir, mida sina siis parasjagu hetkel või, või niimoodi lähitulevikus teha kavatsed, et pensionipõlv oleks mõnus. Ma ise küll seda teha ei kavatse, aga hetkel ma kirjutan lõputööd ja mõtlen aktiivselt selle peale, mida võiks tulevikus ette võtta. Ja minu idee on selline, et, et kuna meil Eesti vabariigis on igasuguseid JOKK skeeme tehtud juba aastakümneid, eks ole siis tegelikult võiks teha inimene, kes seal väga seiklushimuline noor näiteks selline kahekümneaastane või üheksateistaastane sellise triki, et võtab välja Euroopa Liidu seadusandlused igas riigis eraldi. Seejärel uurib välja, kus on paremad riigid selles suhtes, et kus on minimaalne vajalik nagu tööiga selle jaoks, et saada pensioni. Ja siis ta läheb sinna riiki, oletame, töötab seal aasta kuni kolm kuni viis ära korjab enda kontosse viis kuus sellist riiki ja pensionipõlves saab näiteks viiest kuuest riigist pensioni. Ühtlasi oleks tal põnev põnev noorust oleks polüklot oma elu lõpuks ta saaks igal pool hakkama ja ilmselt oleks rahast ka natuke põnevam. Vaata, kui kaua sa praegu ütlesid, et peaks igas riigis töötama kuni viis aastat või? Ei no vot see sõltub, et vist oli vanas sotsialismiblokis oli see viis aastat, aga näiteks Maltal Ma ise töötasin aasta aega ja aasta on täpselt see piisav piisav aeg selleks, et saada mingisugust miinimumpensioni või miinimumindeksite. Et selliseid riike, kus nagu aastast piisab või kahest ja kolmest aastast on minu teada päris palju. Et kui sa saad selle nii-öelda miinimumkonksu otsa ennast, siis peaks olema täiesti korralik. Põhimõtteliselt on 30.-ks eluaastaks võimalik korralik lisapension teenida välja, mida sa tulevikus saama hakkad? Nojah, ma tean näiteks, et on mingisugused Nii mingisugused ära jama löödviimine, helista tagasi, see oli väga huvitav. Me ootame kõnet õues leviimir kuus 32 null null null, et kustutan need ära, äkki see mobla aku, kas see oli aastal 2011, kui mobiili aku ei pea? Pere, kellega räägime? Ja väga-väga hea lõpeta mõtte kõige huvitavama koha peal. Ühesõnaga, et inimene elab, siis USA-s, on seal natuke töötanud, siis ta sai vanaks, ta tahtis kodumaale tagasi minna, võttis pensioni välja, saab seda mingit väga keskmist või miinimumpensioni, sest et USA tegi mingisugust liinitööd, eks ole, ja siis see on mingi 1000 poolteist 1000 dollarit, Venemaal on nagu kuningas, noh et kui sa töötad isenesest mingis Prantsusmaa või Hispaania või mingis sellises riigis Eesti jaoks tagasi tulles peaks ju olema enam kui piisavaks. Kõlab täiesti loogiliselt jah, kui need majandussüsteemid ja pensionisüsteemid nüüd nii kokku ei kuku, et see kõik haihtub, kõigis, unustatakse ära see, et sa oled seal riigis töötanud, aga iseenesest tuleb muidugi tunnustada Vladimir iitilise Rehepappi liku mõtlemise eest, et niimoodi ju eestlased ongi läbi löönud, läbi aegade tuleb mõelda osavalt. Minu arust asi jokk skeemis, kui okskeemine niukse leiutajale võime ennast juba praegu eksportida, siis miks mitte eksportida oma inimjõudu. Nõndaviisi. Ja väga hea plaan, suur aitäh sulle helistamast ilusat päeva jätku. Niisiis näete, Euroopat on võimalik täiesti painutada mina oma otstarbel ja enda heaks. Meie telefon on kuus kolmeks. Kaks null null null kuus, kolmeks kaks, null null sarnaselt Vladimiri, andke teada, kuidas te kavatsete oma pensionipõlve edukalt veeta. Andke meile sellest märku või kirjutage meile hoopistükkis foorumisse ja vaatame kohe, kas meil on kõigi liinil, halloo? Halloo ja kes sealpool. Andres ja Andres, kuidas sina ette kujutad, et pension või pensionipõlve mõnusalt veeta? Mina panen rõhku enda tervise tugevdamisele et ma nagu raha peale suurt ja mõtlen ja mõtlen, et ma tugevdan oma tervist, teen iga päev joogat ja käin külmas vees ujumas ja siis ma võin surmani lõbusalt. Ma saan aru, et sa ei tegele siis mitte niivõrd isegi ainult füüsilise tervisega, vaid ka vaimse tervisega väga tugevalt. Aga kaua sa joogat teinud oled? Ma olen teinud iga päev kuskil pool tundi peaaegu seitse aastat. Ja mis su elus muutunud on, selle ajaga? Mu tervis on väga tugev ja kehan tugev, terve. Mis praktiliselt tähendab, kas sul nohu tuleb külge? No mul oli vist eelmine aasta üks kord jah. No seda muidugi on väga vähe, sellepärast et teistel on kogu aeg pidevalt. Kes seda ei tee, aga räägi tõesti veel, et mis need muutused on toimunud, mis, mida sa oled tundnud kohe kvalitatiivselt aastal 2011. Aastal 2004, kui sa alustasid joogaga. Kvalitatiivselt no üks suur muutus on see, et kui töö juures peale lõunasööki istuda, siis enam ei aja nokkima niimoodi ei tule und peale. Ja unevajadus on vähenenud. Ja jah, ja külmetushaigused ei hakka külge. Et ühesõnaga kuidagi olete lihtsalt paremas sellise ütleme, oled särtsu täis nii-öelda. Jah, täpselt, energiat jagub palju rohkem kui paremaks. Ja sulle tundub, et see siis kestab ka vanaduspõlves edasi. Ma arvan küll, ma olen selle järjepidevuse endale sisse saanud ja, ja ma ei näe kunagi lõpeks. Aga see on väga-väga-väga normaalne mõte iseenesest varastades tõesti, et me ei tea ju, mida sa meid ümbritsev keskkond endast kujutab 20 aasta pärast, 30 aasta pärast, 40 aasta pärast vähemalt teame siis, mida me ise endast kujutada. Täpselt võib-olla selle raha enam polegi. Jah, täpselt aitäh sulle helistamast, ilusat päeva jätku. Meie telefon on kuus kolmeks kaks null null null tere. Tarole heageera natukene raadiot vaiksemaks ja milline on siis sinu nägemus pensionipõlvest? Erinevalt eelmisest härrast, kes ütles, et seal hoiab tervist ja siukest asja, noh mul on üks jutt on selline, et tuttavali tegi suitsu hästi palju ja siis jättis suitsetamise maha ja suri ära. Mis mõttes? Kopsuhaigus? Et see oli nii sügaval sees juba jah. Ei, arstid ütlesid, et oleks ta suitsu edasi teinud, oleks ta elanud veel seal viis kuni 10 aastat. Okei, see on päris huvitav teooria ei ole, vaata ise, arst ei oska kuidagi suhestada, kommenteerida, kas see võimalik, kõlab küll kahtlaselt kõlab, et ikkagi sai liiga kaua suitsetatud vist. Aga ühesõnaga, sinu moraal on siis selles, et tuleb piiri pidada ka selliste ütleme paugust tervislikuks hakkamisega. Enam, aga räägi endast veel, et kas sa ise mõtled pensionipõlve peale või üldse mitte. No ütleme, praegast, kui niimoodi vaadata, et siin tõstetakse seda pensioniiga, et ei tea, kas üldse elabki nii kaua. No see on eesti meeste probleem küll olnud ja mis eesti mehe keskmine eluiga on kusagil seal pensioniea juureni ja kandis täpselt ta praegu ongi parasjagu see oli 60 pluss natuke peale, jah. No ja siis see see on muidugi tõsi, aga kas sa teed mingeid ettevalmistusi selleks, et ikkagi elada pensionini välja ja siis elada täisväärtuslikku elu? Absoluutselt mitte. Maelam praegast täisväärtuslikku elu. Saatsime oleviku mees tulgu, mis tuleb tulevikus ja selline suur suur aitäh sulle selle arvamuse eestki. Meie telefon on kuus kolmeks kaks null null kuus, kolmeks kaks, null null null. Andke meile teada, milliseid ettevalmistusi teie või teie tuttavad teete selleks, et pensioniiga oleks talutav. Mõnus ja võib-olla isegi hea. Sinimustvalgete fotode hinnad teadunukesel talongid, mustalt kodukino veidi voodit ATV-mad eraldi ei kurda 100 faktor olla ja. Ta oli ta Ta ta. Anatoli Alton näolvamaid välvetite peol näppudel lugeda lahingusse kohtile. Võlga tulla maniakk, see on minu, plaanime. Olla. Olla. Aimata jooniga never lõbuhjale ainult mina, Pattaya Ita Ever ja Ita Ever. Ja Ita Ever olla. Ansambel risk ja Transilvaania krahvid oli selle laulu nimi ja juba teine punklaul, mida ma olen olnud sunnitud lausa mängima saatest tagasi tulevikku. Esimene oli siis kohe tunni alguses psühhoterror ära maksa, maksu valati kogu sapp välja, sõna otseses mõttes oli natuke rohkem poeesiat mängus. Aga samas ka väga otsene 1000 aastaste pensionisammaste lugu. Me räägime sellest, et kuidas meie head kuulajad on planeerinud oma pensionipõlve ja kas nad valmistuvad selleks või mitte. Me räägime sellest nüüd veel pea 20 minutit, seejärel on eetris uudised ja siis tulevad meile külla Meelis Atonen ja Sten Tamkivi. Kellega me võtame selle majandusteema ette makro- ja mikrotasandil. Räägime maailma majandusest ja Eesti majandusest aastal 2031 aga lüpsis kuuskolmeks kaks null null null on meie telefon ja luu, kellega on au. Hallo tere, tere, tere, kes sealpool. Kaur siinpool, väga meeldiv, suur, kuidas sea oma pensionid ette kujutad mina ise välismaal elab nagu USA-s Floridas, Miamis ja mul on niimoodi, et mu näitle seal, et et mul on põhiline asi, et pangad ära ei kaoks praegu, et mul on väga palju raha sisse selles suhteliselt ega May uhkust ega midagi, aga lihtsalt nagu lihtsalt tuleb. Aga, aga, aga selles suhtes, et kui pangad ära ei kao, siis peaks pensioni tulevik väga hea olema või pension kuldne arusaam majandusest. Tegelikult ikka nõrk on mõelnud ka natukene on niisama hoitud sulas ja, või no ma ei tea, lihtsalt. Aga ma küsin korra seda, et kas neid oma neid tohutu kiire tempoga peale tulevaid summasid nagu sa räägid, kas sa neid hoiad ühes kahes, kolmes või üheksas pangas? Kahes, kusjuures kahes. Mõistlik, vähemalt kahed on väga mõistlik. Nii. Ja igatahes soovime sulle edu sinna Ameerikasse ja need filmirolle ikka tuleksid, oleks ikka palju eestlasi ei olegi, oleks löönud läbi Florida filmitööstuses. Siis ta elab ikkagi Floridas, just teiega ei teagi, rohkem ei tulegi kohe pähe. Kolmeks kaks null null null tere, kellega on au? Ja palume natuke raadiot vaiksemaks keerata. Ja, ja nüüd kuulame uuesti, et kes meile helistab, ütlevad Reinol rei ja kuidas sa kujutad ette oma pensionipõlve, tuleb see ilus või tuleb see kole? Kindlasti normaalne, normaalne ja mida sa selleks teed, et ta tuleks hea. Lihtne, kui, kui on hektar-poolteist maad mesine, suhted, maa, nagu meil on igal panna must lepp, kasarmu mööbli, puit. Et see meie kliimas kasvab lepp Videaalselt. Ja must lepp ja kui kiiresti ta kasvab, et temast nagu mingit tolku oleks. Aga kas seal peab kõvasti vaeva nägema selle? Ta ju kasvab ise, vahepeal tuleb arvestada lihtsalt ja ongi kõik. Seal see kõlab täitsa mugavalt nii, mis teine variant on? Teine variant ma ei lähegi kaugemale panna. Ehitada endale selline hakkepuidukatlamaja. Mis toimib ka gaasigeneraator autorina ja lasta võsal vohada paju paju otsa veel kiiremini, kui et ta on. Viie aastaga on selline paat vahvli lõigata. Käsivarre jämedune. Kütad. Ja ühesõnaga sina usud puitu, puit ongi Eesti, nii Nokia kui kuld. Noh, kindla peale kindla peale elab puiduga ära hästi rahulik hektar kaks maad. Mul on väga supersuur, aitäh sulle selle arvamuse eest ja kõike paremat sulle ja loodame, et sul läheb puiduga kõik kenasti ja miks ei peakski minema, tere, kellega nüüd räägime. Mihkel, kuidas valmistub pensioniks ja kogud raha või investeerid? Eri ju nalja teete, ostame muidugi töölt tavalise tööl käimisega kortereid. Kuule. Miks mitte? Kuule. Võib öelda, et Reikop ei teeni loomulikult midagi võrreldes meiega, ta on ju kõigest iga päev tele-eetris tuntud telestaar. Aga. Minu arvamus on see, et valitsus peab lihtsalt võimsust, tahab muidugi ilmselt silla läks õelutajad, kui läheks laetakse parima sõbraga ja et oleks nii palju rull. Annalt suudaks rahulikult normaalses vanadekodus veel enam-vähem konni rüübata, jumalat mängida, näiteks rahulikum. See kõlab väga hästi. Hoiab aju värskena ja Ja tõsi muidugi on, aga tundub, et see oleks ka selline, siis, kuidas öelda fatalist, et sa vaatad, mis saatus toob? Aga, aga mis see siis ikkagi teed, kui ütleme praegu sa hääle järgi ei ole just otseselt vanamees, et kui sa, kui sa nüüd töötad edasi planeerid ikkagi mõtled, et vanaduspäevi, siis sellest pensionist Eesti teda palju pole, elad ära ja kui ikkagi selgub, ütleme nüüd kuue aasta jooksul, et pensionit ei tule mitte mingisugust. Sellega on jälle see, et mõtlemine pole nii tugeva külge, et ma suudaks selle peale mõelda. Oleks mõtlemine mu tugevaim külg, siis raudselt moleks mingid fondid, särgid, värgid, teise pensionisamba peal sellepärast, et. Sa viid praegu meie kuulajate juurde alla. Meie kuulajad mõtlevad, mõtlevad Mihkel vihjas. Ütlen aga, aga mitte palju. Ja suur aitäh sulle igatahes ilusat päeva jätku näete, saab täiesti ilma mõtlemata võib-olla pensionini isegi välja ennast venitada ja igatahes saab, mina arvan, malemäng ei maksa suurt midagi, kui seal on aegsasti muretsetud. Ja muide, kuigi kui üldse ei mõtle, siis muidugi on oht, et sõber, googe malemängus võidab Mihkel tegelikult väga hästi välja selle matsu, kuidas töötab demokraatlik ühiskond siin ju niimoodi, et sa volitab teised inimesed enda eest mõtlema ja otsuseid tegema, sa ei tea kõiki välja mõtlema, seal on selleks ju saadikud, kes tegelevad sinuga pensioniga ja pööraselt mõtlevad loba, pööraselt võtvad poeg. Nõndaks Meie telefon on kuus kolmeks kaks null null null, andke teada, kuidas te valmistute pensioniks siin ansambel Beiruti ja lugu Santa. Sama häid muusikapalu aastast 2011. Aastast, mil siis pärineb meie saade original saalis ja kust pärinevad ka suurem osa nendest muusikapaladest, mis kõlavad saates tagasi tulevikku Meie telefon stuudios on kuuskolmiks kaks null null null. Ja enne veel, kui stuudiosse sisenevad tõelised majandusgurud Meelis Atonen ja Sten Tamkivi, me tahame teada sinu käest hea kuulaja, kuidas sina valmistud pensionil. Põlve perekogu ja, ja kellega, nagu meediale Jah, vehise, mida sina teed selleks, et pension tuleks ikkagi kätte? Aitäh ikka üritan küll. Ei lähe niimoodi viisakalt ja korralikult suureks targaks inimeseks kasvatada. Et kõik annavad midagi hamba alla ja võib-olla sa kulu on kuskil. Nii et lapsed on sinu pensionisammas, ma arvan küll, kui palju sul neid on või kui palju seal neid kokku Kawason. Praegu on kaks tükki, aga noh, kes teab kavasid võib ju igasuguseid teha. Et ühesõnaga lapsi, lapsi, lapsi ja siis maa tuleb täita lastega ning ning siis on nad kusjuures see on isegi selles mõttes ju adekvaatne, et ega lapsed ju ikka päris kodunt välja ei viska. No, ja kui, kui sa ise ka suudab meil ikka niimoodi mõistlikult kasutada ja saad nende vajadustest aru ja toetab, et ma arvan küll Me ei, suur aitäh sulle selle arvamuse eest ja kõike toredat sinu perekonnale. Meie telefon on kuus kolmeks. Kaks null null null kuus, kolmeks kaks, null null null, kuidas valmistud oma pensionipõlveks, tere. Tere. Kellega rahu. Risto. Nii, mida sina teed? No põhimõtteliselt on lihtsalt kohteisi, mis. Saab hakkama. Kanakasvatusega ja väikse seakasvatusega. Nii et põhimõtteliselt, et kui ka majandusega midagi peaks juhtuma, siis ei, ei kukuks nagu jalad ära, et vähemalt midagigi ise hakkama, et noh et kui on 10 lastega, kui laps midagi ka teha ei oska, siis mingit kasudes. Ühesõnaga, sa eelistad kanu ja sigu lastele. Ei, mitte seda, ma mõtlen seda, et lapsele tuleks näidata, et jõest tuleb kala etastavad poomis, ahju läheb ja nii edasi. Et ei muutu eluvõõraks? Just nimelt, et noh, loomulikult on palganud ka, ja mis iganes, aga paralleelselt vähemalt mingi koht, kus on taastuvenergia Aga kas sul on see koht olemas, nagu ma aru saan, vä? Et ma olen koht, on olemas, aga poolel teel selleni, et see oleks nagu niimoodi täitsa 100 protsenti saksa. Kas ma saan õigesti aru, et sa kavatsed minna linnast maale elama? Ma tegelikult ei, ma elan linnas ja nädalavahetusest, käin maal. Aga kavatsete minna maale, siis päriselt elama? Oleneb siis, oleneb, see oleneb siis nii-öelda majanduses. Linnast saab hakkama, siis on ikka linnas mugavam, aga vähemalt on koht, kus saab ka. Selge, et selle varuvariant on olemas, aga kas sul on valmisolek ja oskus hakata siis nende sigade kanadega jändama? Me oleme nüüd või ei võta ka 100 siga, et ütleme kaks kolm siga ja 20 30 kana ja kala kala kalapüügiga seal hakkavad, jah. Aga see on väga-väga hea mõte iseenesest tehtud sul nagu Eerik siin juht erasõnastas, selline varuväljapääs või moodsas keeles päkkapp on olemas. No just päris jalgu alt ära ei lööks ka nii-öelda ise peaks hakkama saama. Suur aitäh sulle ja soovime sulle kõike paremat. Meie telefon kuus kolmeks, kaks null null null. Kuidas valmistud sina pensionipõlveks, tere, värvid. Mida sina teed ja kes sa oled? Arvet Tartus ja põhimõtteliselt tuleb harida ennast nii palju kui võimalik ja ümbritseda ennast tarkade inimestega, miks? No ütleme niimoodi, et vanasõna ka kui pumba juures oletad pütmatega pihta ikka vähenenud. Ühesõnaga, sa arvad, et kui vähemalt su sõbrad on nii-öelda jätkusuutlikud ja vee peal, siis nad tõmbavad ka sinu kui oma sõbra kaasa. Ei, no ise oled sa pead olema ka, sa oled niukses seltskonnad ringlemana, kus on targad inimesed ja pidevalt harima ja siis, kui sa õpid koolis kuskil mingis midagi ülevat, sõprussuhted, intena ja tulevikuks ka kõik need sõpruskonnad ja need kuradi, mis need on, need, kus need üliõpilased. Poliitikas on praegu kahe, kõik nad on vanad korporatsioonivennad on seal kõik koos ja need liigud saati võitsin põhimõtteliselt seda tulevikku ja majandusena. Jumalast õige jutt. Igatahes aitäh. Kas sul on ka mõni soovitus konkreetselt, kuhu, millisesse seltskonda sisse ennast nügida? Põhimõtteliselt mina ütleksin, et need inimesed, kes õpivad nagu õigus, ükskõik mis tasemel et siis nagu ennem oli juttugi nendes JOKK-süsteemid, et juriidiliselt on kõik korrektne, on ju. Et kui seda oskad, na juristid on alati tööd ja need leiavad alati, mida, kus, mida teha ja, ja Eestimaa eesti juristid lähevad, liiguvad selles suunas nagu USA-s praegu. Hanna, kui on näiteks mingi uus pood, avatakse Väigi triibukese seal maas. Inimene tänab jumalat praegu Eesti inimene, et oh, mul on kõva pea, mulle ei juhtunud mitte midagi, onju. Tulevikus läheb see kõik sinnamaani, et kui inimene kukub, tänab jumalat, et ta kukkus ja järgmine päev sinna poeketile niuke havi seljas ja teenistus missugune. Selge on igatahes suur aitäh nende pääst, soovime sulle ilusad pensionipõlve ja kõikidele kuulajatele ansambel pööratu käshmir aasta 2011 lauluga Velda vool on kohe Raadio kahe eetrisse, seejärel uudised ning siis on juba stuudios meil Sten Tamkivi ja Meelis Atonen ning me võtame ette selgelt aasta 2031 ehk elu 20 aasta pärast. Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. Ei. Teegi on aastaks 2031. Tagasi tulevikku neljas saade räägib nüüd majandusest aastal 2031 majandus on teema, mis aastal 2011 on väga püsti, seda arutavad ilmselt kõik inimesed, ma ei välista muidugi isegi lasteaedades räägitakse majandusest, omavahel mängitakse majandusmänge ja ja öeldakse üksteisele, pensioni ei saa või, või midagi muud sellist ja kõik see toimub ka Eesti meedias praegu ja lükkame siis poolt ka siia debatile natukene hoogu juurde, aga ainult selle vahega, et me ei räägi mitte olevikust, vaid tõesti räägime tulevikust, räägime ajast, mil ajast, millest me tegelikult mitte midagi ei tea, aga seda huvitavam see on. Ja lisaks siis saatejuhtidel, Erik Moora ja Mart Normet, teil on nüüd stuudios endine majandusminister ja aktsiaseltsi Taavi nõukogu liige Meelis Atonen. Tere. Tere. Ja Skype Eesti juht Sten Tamkivi, tere TÖÖ. No kõigepealt võib-olla paiskamegises õhku majandusteadlase Andres Arraku punktid, mida tema siis näeb, et aastal 2031 Eestis ja eeskätt just nüüd maailmas siis juhtumas on. Noh, alustada võiks ehk finantsmillistest aspektidest aastal 2031 on dollar endiselt maailma raha. Samal ajal Hiina ei ole veel Ameerikast majandus mõttes möödunud ja, ja Ameerika majanduskasv edestab endiselt Euroopa oma. Eurot kasutavad veel Saksamaa, Prantsusmaa ja Beneluxi maad. Maailm on uue sajandi teisel kümnendil kogenud 70.-te aastate sarnast inflatsioonilainet mille tekitas sajandi alguse arenenud riikide võlakriis. Aasia, eelkõige Hiina majanduskasv on takerdunud ja seda just Hiina vananemise ja laialt levinud ökoloogiliste probleemide tõttu. Jaapan oma regionaalse kui ülemaailmse tähtsuse minetanud ja selle elanikkond kahaneb ühes kiiremas tempos. Soome, Rootsi, Inglismaa ja Iirimaal Euroopa Liidust lahkunud. Lisandunud gruusia, kasahhi, Ukraina, ehk siis Euroopa liit nihkub läänest itta. Vananev Euroopa põeb totaalse töökäte puuduse käes, ent Põhja-Aafrikast valguvat immigrantide ette on ehitatud tulemüür. Euroopa majanduskasv on aeglustunud, vaikne ookean on muutunud sisemereks, mille vastaskallastel on koondunud maailma majandusvõim. Lõuna-Aafrika on totaalselt vaesunud. Ma mõtlen siis nüüd seda saarest lõuna pool olevat Aafrikat, kannatab pidevate relvakonfliktide all ning röökides käib ligi veerand tööjõust tööl interneti teel kodust lahkumata. See oleks nüüd siis maailma majanduse vaht. Nii selline väike tagasihoidlik valang majandusteadlaselt. Kas läheb nii? Aga alustame kuskilt punktist nutistuse näiteks, millest ka tema siis alustas, oli see, et, et Hiina ei ole veel Ameerikale järele jõudnud, kuid on kõik, nad on läinud, jätnud Euroopa kaugele selja taha ja maha. No oluline on see, et Euroopa on praegu ka selja taga, Ameerika on ikka esimene ja aga ka aastal 2031 on väga keeruline öelda, mina arvan, et Hiina on ikkagi Ameerikast ette läinud ja see on kindlasti eksitus, et euro või vabandust, dollar on maailma raha, et ma arvan, et selleks ajaks on nii suur laine käinud üle nii eurost kui dollarist, et aastal 2031 on minule täna teada olematu. Aga mingi täiesti uus maailma raha, et, et selles mõttes, et ilmselt tekib täiesti uus mingil teistsugusel süsteemil põhinev, seal riikideülene. Ma arvan, et, et on riikide ülene, sellepärast et ma arvan, et kui Euroopa ja Ameerika ühendriigid koos laksu saavad, et võlakriis, mis praegu toimub, et siin räägitakse viimasel ajal Euroopast ja kolm aastat tagasi räägiti ainult Ameerika ühendriikidest, siis tegelikult nad on ühesuguses jamas ja, ja see noh, ilmselt need probleemid eskaleeruvad ühel ajal ja, ja siis sellest välja rabelemiseks ilmselt suuremat majandust panevad oma pead kokku ja teevad midagi ühist, et võib-olla sinna võetakse ka kedagi juurde. Võib-olla ei ole usaldust nii palju, aga kindlasti ei ole see mõni tänastest valuutadest. Sten. Kas aastal 2031 on Hiina number üks majandus maailmas? Milline Hiina see noh, ma arvan, et seal võib juba rääkida sellest, et kas on üks või mitu ja muud, aga rahast raha, koha pealt, valverend valuuta kui paberil asi, kus on erineva näopildiga inimesed ja siis sa saad nagu väga selgelt suudad ka, unustades makromajandus hetkeks ära, aga lihtsalt inimese, kes saab töö eest palka ja siis ostab asja, et ta näeb nagu erinevaid rahatähti, nende vahetus on mingi fikseeritav hetk, et tegelikult sellest maailmast nagu lihtne inimene on täna juba kadunud. Tema valuuta ei ole mitte niimoodi, et euro või või kood tol ajal vaid valuuta, Visa või Mastercard või Peipel ja üha üha vähem sa mõtled, et kust see, kuhu see maksja liigub, kas seal vahepeal toimub teisendamine sesse pank või keegi teeb seda sinu eest? Ehk siis ma arvan, et inimeste mõttepildis on nagu valuuta vaat kui sellised aastaks 2031 juba juba üsna tahaplaanile vajunud. Või, või sellise teise järgu nähtus, isegi reisimise peal sai vahet enam raha. Täna vahetad sa maksad kaardiga näiteks et või, või internetis ja et sa võib-olla suuremat asja ostes teed ise käsitsi seda konvesteerimise ära, et aru saada, et kui palju sa maksad, aga, aga pisikeste asjade puhul sa enam ei pruugi seda teha ka saada piletit ostes välismaale, see on, see on praegu nagu kaldunud sinnapoole mugavuse ja kõige muu tõttu, aga siiski sularaha on paralleelselt olemas, et kas aastal 2000 näiteks sularaha, siis ei ole üldse. Kui sõbrad, sularaha osatähtsus selleks ajaks kasvab, ma veel kord ütlen, et kui see võlakriis leiab oma lõpu, puupangad saavad omad õppetunnid, poliitikud saavad oma õppetunnid siis inimeste usalduspank ka igasuguste nende toredate maksja süsteemide vastu kindlasti väheneb ja, ja noh, põhiprobleem saab just see olema, et, et ei ole usaldust ja kui ei ole usaldus, siis milline süsteem on see, mis siis inimeste usalduse võidab, kui sa oma valuutat ei saa uskuda ja see on just allavett läinud, siis mismoodi tekib olukord, et mingi teine elektrooniline süsteem ehk raha, mida sa käes ei saagi hoida, et mismoodi selle vastu usaldus tekib, et siin raha juures on väga oluline aru saada, et raha ei arenemist tehnikaga käsikäes, et tehnika areneb edasi, aga raha, mis on inimene, peab usaldama seda ja seda niinimetatud elektroonilist raha, ta ei saa usaldada selle tõttu, et see võlakriis jõuab nii kaugele, et nad noh, me paljud näeme, kuidas meie pensionifondid või mingid sellised kogumised on väärtuse kaotanud ja siis loomulikult mismoodi sa usaldad mingit uue, uhke nimega süsteem, öeldakse, et oh raha seal, sul pole füüsiliselt teda vajagi ja siin tekib see tõrge, siin on ka see probleemiks tekib täiesti uus valuuta, miks vanad valuutad ei toimi ja miks miks, nagu ütleme, et tekib uus algus. Ja mina arvan, et siin siin juba minu mõttekäik läheb natuke lahku sellepärast et, et see on üks tänase maailma sellise tehnoloogilise ülemineku eripära, on see praegune hetk, kus me nii selgelt suudame helistada või oma arvates eristame reaalselt ja virtuaalselt. Tegelikult, mis see paberraha vähem virtuaalne on? Üks üks ja näide, mida mu sõber üks päev ütles, et kui sulle keegi ütleb, annab sulle telefoni teel lubadusega, siis ta võib seda muudatuse pärast virtuaalne lubadust ta ei olnud nagu füüsiliselt kohal või et, et see, sellised kihid nagu kõik lähevad ühe hägusamaks. Ma arvan, et järgmise 20 aastaga. See, kas sinu kodupanga välja antud paberit, dollar või paber euro või sinu, sinu Ameerika sugulase ümbrikus saadetud paber tollal või interneti teel liikuv või mobiiltelefoni vahendusel liikuvülekanne, et, et need asjad on kõik täpselt samamoodi. Virtuaalsed ja tavakodaniku jaoks on ilmselt see mehhanism, kuidas mõni neist on stabiilsem kui teine veel müstilisema. Aeg näitab, aga mida arvata siis sellest asjast, mis on praegu kahjuks põhilisi ennustusi, et Hiina on siis number üks majandus maailmas ja, ja tema pilli järgi? Ma ei tea, kas pilli järgi, aga ma arvan, et Tiina tõuseb noh, ütleme see regioon tõuseb number üheks jah, et, et me ei hakka poliitikat praegu lahkama. Aga kui me võtame tänase Hiina aluseks, siis ma arvan, et see ikkagi on number üks, et et nagu ma enne ütlesin juba, siis Euroopa ja Ameerika ühendriigid selles võlakriisis mängivad oma positsioonid maha. Noh, Euroopa niivõrd ma ei tea, bürokraatlik ja aeglane ja noh, piltlikult öeldes võib öelda, et tolleks hetkeks juba mõtet organism, et majandusarengu suhtes, et temast mööda ta ta ei olegi nagu enam mingi nii suur suurus, nagu me harjunud oleme. See on tegelikult kõikide Hiina, võib-olla on üks, üks neljast, et plekiriigid Brasiilia, Venemaa, India täpselt sama moodi, et need riigid, kus on suur mass, suur territoorium taga, et näiteks täna me räägime Hiina tõusust, sellepärast et inimesed liiguvad sisehiinast, liiguvad kalda peale teevad üha keerulisemaid asju, liiguvad väärtusahelas kõrgemale, enam ei ole allhankijad, vaid loovad oma tooteid, mida ta tarbib ja Hiina tõus. Aga kujutame ette olukorda, kus tõesti nagu plahvatuslikult suurenenud toiduprobleem, siis me ei saa ära unustada, et Hiinas on mingi 500 või 700 miljonit valemeid. Et ootamatult, kui see on suurim väärtus, mis võõratsioon, maad, kus kasutaja asju, inimesed, kes seda teevad, et see võib olla Hiinale veel üks täiendav tõus, et see ei pruugi olla ainult nagu see protsess. Aga meie Euroopas siin umbes ma ei tea meie Euroopa majandusele, siis tähendab, kui Hiina tõuseb nüüd suuremaks nagu ta viimased aastad ja aastakümned on juba tõusnud. Et mis, kuidas see siis meie elus kajastub? Pruugigi midagi otseselt tähendada, et Hiinas läheb kõik paremaks ja siin lihtsalt toimub paigale paigaltammumine ja kuna see toimub niimoodi noh, mitte ühe ropsuga, kui me tänases saates ka sattuksime 2031, siis oleks järk-järgult ja inimestega, ma ei taha öelda, et Euroopasse elatusstandard olematusesse kaob, et siis inimesed nagu seda ei tunneta, aga, aga selge on see, et see võlakriisist väljatulek siinset arusaama heaolust kindlasti nii tugevalt mõjutab, et hiinlased lihtsalt hiinlaste areng saab väga suur olema. Kuulame, mida arvab Rain Lõhmus aastast 2031 Rain on siis LHV panga üks omanikest asutajaid ning mees, kes asutas teistega koos ka kunagi sellise panga nagu Hansapank. Majanduselu aktiivne kese peaks jätkuvalt nihkuma Aasia suunas juba ammu-ammu varem peaks saama Hiinas majanduslikult võimsaim riik ja tegelikult ilmselt seal piirkonnas mitmed muud riigid kasvavad jõudsamalt ja kiiremini kui siin nii-öelda vana maailmamaad. Ma arvan ka, et tegelikult selleks ajaks on niisugune huvitav asi juhtunud, et siin Eesti idanaaber Venemaa on arvatavasti saanud suuremaks riigiks, kui on Saksamaa või ühesõnaga Euroopa suurimaks riigiks. Nii palju kui seda. Euroopa riigiks pidada võib piltlikult öelda, et me elame nagu Euroopa suurima riigi võimsaima riigina nagu naastu. Ma küsiks ka seda vahele, et millel see arvamus põhineb? Kuna enamus Euroopa tal ennast lõhki laenanud majandust enam laenudega kasvatada ei saa nagu varem mis tähendab, et tuleb aeglasema kasvuperiood, noh, Venemaa võib meeldida või mitte meeldida, aga ta ei ole ennast lõhki laenanud ja tal on võimalus veel oma ressursside otsas ratsutada, muutuda efektiivsemaks ja veel laenata ka ma ei tea, kuidas kellelegi, aga arvatavasti see realiseerub lihtsalt kiiremas arengus pass ja 20 aastat on piisavalt pikk aeg, et mööda minna Saksamaast ja Inglismaast ja Prantsusmaast tegelikult peaks juhtuma palju varem juba. See on nüüd väga huvitav jutt, eks ole, mida, mida Rain Lõhmus ütles, on midagi sellist, mida me iga päev vähemalt aastal 2011 meediast ei loe. Et pigem on jäänud mulje, et Venemaal demograafiline probleem on kohutav, riik laguneb käest ära ja vaata, et hakatakse varsti isegi seal valitsuse vastu juba protestima, kuna, kuna see on liiga ühesuunaline valitsus neil seal, et mida nüüd sellest Rain Lõhmuse ennustusest arvata, et 2031 on Venemaa ohtralt kõige võimsam. Mis on riik Euroopas? Mina olen väga skeptiline selles suhtes, et Hiinat ja Venemaad ei saa kuidagi võrrelda, et jah, et Hiina, Hiina ei, ei oma võlga ja Venemaa võlg on ka suhteliselt väike Euroopaga võrreldes, aga siin tuleb vaadata nagu majanduse sisu. Et hiinlased ikka toodavad, toimetavad, arendavad, teevad venelane elab suures baasis, noh, ütleme suures pildis ikkagi ta elab maavarade peal ja sealt saadud tulud jah, midagi nad teevad ka. Aga. Ma arvan, et see maavara või noh, ütleme siis nagu ressursside peal püsimine ei, ei anna sellist tõuget, et nad nii võimsaks võiksid saada, nii et ma Venemaa suhtes ei ole üldse optimistlik. Sten. Jah, täitsa nõus, et see küsimus ei ole selles, kaua naftat jätkub 20 vastu mõttes on veel, aga, aga küsimus on selles, mis nad 20 aasta jooksul naftarahadega teevad, et kui kui nad nagu Rain ütles, et nad ei võta laenu. Meil on oma tulud. Võivad ka laenu võtta, ütles ja, ja neil on võimalus, et kui needsamad Lähen näiteks tõesti järgmised 10 aastat kütavad suures koguses seda naftaraha näiteks haridus oma majandusele, läbipaistvamaks, muutmisesse, välisinvesteeringute tehnoloogia investeeringutesse kõikidesse nendesse asjadesse, millega Hiina väga aktiivselt tegeleb, on ju et siis võib-olla noh, ma arvan, et nende, kus on vägagi nende enda kätte See ongi põhjus, miks on skeptiline, olen tegelikult selle tõttu, et Hiinas on juba pikemat aega ütleme, keskkomitee liikmete taktika, saata oma lapsed võsukesed väga headesse ülikoolidesse just nimelt läände, vahet ei ole, kas siis Ameerika ühendriikidesse või Euroopasse ja saada seal väga hea haridus ja nad teevad majanduslikult väga kõige ratsionaalsemad otsuseid tänasel päeval. Venemaal ei ole seda jah, seal saadetakse ka võsukesed ülikooli, aga tavaliselt nad jäävad sinna ülikoolide linnadesse pärast või sinna piirkonda siis elama ja, ja head elu nautima. Ja Venemaa õnnetus on ikkagi see, et et me täna ju teame täpselt, kes on järgmiseks 14-ks aastaks vene Venemaa president, et see on ju seltsimees Putin, ta on juba olnud. Me teame täpselt, mida ta eelmine kord tegi ja millest tuleb see arvamus, et nüüd järsku muutub. Putinil on vaja võimu hoida ja selle võimu hoidmiseks on vaja raha kulutada niinimetatud sotsiaalse stabiilsuse tagamiseks. Areng. Ühesõnaga, Venemaa kui, kui selline stagneerunud Vistagneeruv maailm tundub praegu küll olema kui realistlik tulevikuperspektiive, eriti vaadates selle võimu võimu sellist tardumus seal aga kas sama või kuidagi ka ikkagi kihtide hiina kohta, keda, keda te esindate ikkagi väga dünaamiliseks nagu Andres mainis, siis seal on ka väga tõsised probleemid rahvastiku vananemisega ja samuti on ta ju ka ikkagi poliitiliselt juhitakse, mitte mitte kõige dünaamilisemad moel. Ja noh, siin on üks hästi suur erinevus jällegi, et hiinlased on ju praegu ka Hiina on täna ka kommunistlik, aga majandust, kui te vaatate nende samme, nende tegevusi, siis nad ei käitu nagu kommunistid, vaid nad käituvad nagu õiged kapitalistid, eks ju. Et selles mõttes hakka või Hiina kommunismi selliseks noh, riigikapitalismi võidukäiguks nimetama, et, et ma ei ole Hiina poolt, ärge valesti selles mõttes Hiina poolt, et ütleks, et selline süsteem ongi hea, eks ju. Aga et ma olen inimõiguste ja kõige selle vabaduse poolt, aga, aga ta on efektiivne ja kujutage nüüd ette, kui Hiinas ütlesid või soli arrak ütles, et seal tulevad demograafilised probleemid, seal nad maksavad lihtsalt vähem pensioni ja keegi ei saagi õiendada. Sest kui õiendama lähed, siis tehakse väike. Noh, ma ei oska ilusas keeles öelda. Väike väike mahasurumine ja piltlikult öeldes Probleem lahendatakse seda teed ja ja noh, täna ei ole märke, et see reziim kuidagi võngub või seal mingeid probleeme on, eks ju, ja ja mina ei näe ka Venemaal mingit reziimi võnkumist, aga Venemaal see reziim lihtsalt kindlustab oma äraolemist ühte teed ja see ei ole minu arvates selline edasiviiv ja Hiina on valinud sootuks teise tee. Noh, see, see peaks näitama nende võimalusi. Üks huvitav nüanss on veel, kui vaadata alaku jutus seda, seda teist punkti, mis puudutab Aafrika jätkuvat vaesumist. Küsimused Abikaale suhteliselt mõttes väga vikas maa, et kui nemad seal vaesuselt, kuhu nad lähevad ja kui täna vaadata maailma nagu suur jõud, et kui vaadata bot Ameerikat, Hiinat ja Lõuna-Ameerika, siis siis need, kes Aafrikas täna kõige aktiivsemalt tegutsevad ja tõmbavad nende sussi juurde enda kasvu võimendamiseks on just hiinlased. Et tihtipeale kui Sahara-alune, Aafrika, kus on nende relvakonflikti, kõik muud asjad kui sinna saabub Ameerika ka või Euroopa abi siis on sellega seotud ka mõned tingimused, näiteks inimõigused võiks olla tagatud või, või, või. Kui võitleks AIDSi vastu või teeks nagu mingisuguseid muid sotsiaalselt vastutustundlikke asju, siis siis tihtipeale hiinlased on tuntud kui, kui pragmaatikud, kes vaatavad seda kui majandustehingut ja, ja kui kogu maailma järjekordse haruldasi muldmetalle, mida on järgmise põlvkonna protsessori tootmiseks vaja on, liiguvad Aafrikast Hiina jättes koha peal minimaalselt. Kui endast jälgi maha, siis, siis sellest tuleb Aafrika 82.-st tuleb ka nagu aasia tugev konkurentsieelis. Kas Aafrika vaesumine? Usub sellesse samuti noh, siin ei ole midagi uskuda, et nad ei ole päris rikkaks saanudki ja ja eks see põhiprobleem on seal vahet ei ole, palju see Hiina sinna maha jätab, et see tavainimeseni jõuab väga üksikutes kohtades ja väga väheses mahus, et seal see korruptsioon ikkagi Killib kogu selle võimaliku arengu ja noh, täna ei ole jälle ühtegi seda märki, et Aafrikas oleks mingit sellist, noh, me näeme seal mingit põhja Põhja-Aafrikas mingeid revolutsiooni asju, aga, aga noh, tegelikult me ei näe fundamentaalseid muutusi mõtlemises, et seal ikkagi on kombeks natukene valitsevale klannile raha kõrvale toimetada endale enda heaolule see kulutada, mitte mitte arendada riiki ja noh, ma ei näe selle mõtlemise muutumist. Kui, kui Aasia tähtsus ja selle ida regiooni tähtsus tõuseb ja Euroopa ja Ameerika tähtsus justkui nagu kokku tõmbab see tähendab ka siis seda, et kogu see majanduse tegemine vaba majanduse, vabakaubandus ja, ja ikkagi inimõigused ja sotsiaalne, mingisugune vastutustundlik ettevõtlus ja nii edasi, et see siis aastaks 2031 kaob või haihtub ja meil on pigem selline Hiina mudeli, kus inimene ei maksa nii palju, ei usu. Hiina nüüd kogu maailma oma mudeliga valitsema saab, eks ju, et ega regioonid jäävad ikka oma väärtusi kandma ja ega eurooplane ei ütleme, et ainult mingid väga jõhkrat kriisi väljund kriisi tulemused saavad neid sundida mingit asju muutma, aga aga iseenesest ma arvan, iga piirkonna saatus sõltub ikka nendest. Ma arvan, et Euroopa ja USA puhul sõltub ikka väga palju sellest, mis võlakriis endaga toob kui halba seisvuda meid paneb, et siin noh, ühelt poolt on 20 aastat väga lühike aeg, et noh, tegelikult mõelge, mis on maailmas juhtunud aastast 91 kuni tänaseni. Et seda ei olegi väga palju, et jah, teatud piirkonnas on mingit arengut toimunud, eksju, aga mul on noh, ega, ega ei ole nii, et mustast valge saanud või valgest musta ikka üldiselt need tendentsid on olnud suhteliselt stabiilselt ja teiselt poolt noh, euroop ja minu arust ka Ameerika jaoks on majanduses just järgmised 20 aastat noh, jube pikaaegsest. Keegi ei tea, kui kaua see võlakriis vindub ja missid, mis hetkel see võlakriis piltlikult öeldes kääridega nii sisse löövet tuleb krahh, et noh, mina, mina kardan, et see võlakriis lõppeb väga jubeda krahhiga. Ma teinekord, et vaatan neid Ameerika suure depressiooniaegseid filme, kus väga jõukad inimesed järsku olid täiesti ilma ja, ja väga väikesed võlad võisid inimestele saatuslik. Kaks saada, et noh, ma, ma väga loodan, et see asi siin ei lähe nii trastiliseks, aga kui selline olukord tekib, siis sealt edasi vaadata on väga keeruline. Enne kui me anname kommentaariks sõna Stenile, siis ma küsin korra, et mis umbes mis ajaperspektiivi pärast, see krahh võiks tulla. Vot ma võin teile öelda Et eile eile öösel või eile hommikul, siis need Euroopa juhid, nad kõik on võidurõõmsad, ütlevad, et oh, nüüd võeti õigeid otsuseid vastu, nad lükkasid seda jälle määramatu aja võrra edasi, siis tegelikult ju kui teinud, kas te kuulsite mõnda otsustajat, oleks otsustatud. Peame võlad, me peame kuidagi hakkama, saame, et me enam võlgu juurde ei tee, pean võlad ära kustutama, ei Nad arutasid selle üle, kuidas seda püramiidi või mulli veel suuremaks teha, et mismoodi saaks veel rohkem nagu tagatisi asju sellele tänasele Trallile peale ja kui nad põhiasjadega ei tegele, järjest edasi lükkad, see võib vastu pidada ka viis kuni seitse aastat, aga võib juhtuda, et ühel hetkel närv, kellelgi ütleb ära ja seda ei lubata teha. Mina tegelikult lootsin, et Eesti esindajad ei lähe selle. Noh, kuidas ma ütlen püramiidi jätkuva ehitamisega kaasa. Noh, piisab, kui üks, kaks riiki selle sellest keelduvad, siis ei saa Euroopa nagu neid rumalusi teha, eks ju. Aga praegu võib-olla, et me läheme järjest hullema paugu poole ja veel veel pikka aega. Lihtsalt kiire kommentaari, mis 20 aasta jooksul muutudavõiv tehnoloogina või tehnoloogia inimesena pisut optimistlikum muutuste kiusu suhtes. Kui mõelda, meenutades raadiokuulajale, mis toimus 40 kuni 20 aastat tagasi siis siis aastal 93 tekkis graafiline kasutatav intelletaks mõne igaks juhuks. Tehnoloogia arengu koha pealt mul on hoopis teisel, mõtlen, ma rääkisin majandus. Just ja, ja mina, mina usun, et arvestades, et see tehnoloogia areng ei saa olema aeglasem kui viimase 20 aasta jooksul siis ja vaadates tehnoloogia mõju näiteks globaliseerumise ja kaubanduse rahvusvahelisemaks turu laiemaks ühtlasemaks viimisega ühes maailma nurgas toimub muutus, tegelikult ossileerub teis ikka palju kiiremini, kui ta tegi seda 20 aastat, et ma arvan, et ka see kiirus kiireneb, mistõttu ma arvan, et ka majandusprotsessid kiirenevat tegelikult. Aga kas Euroopa Liit on alles sellisena nagu praegu või teistsugusena 20 aasta pärast? Poliitilise, sellise majandusliku ühendusena, ma arvan, et on alles, et tema liikmed on umbes samad suurusjärk jah, et et 27 liiget seal praegu mõni on juurde tulnud ja midagi ära suurusjärk midagi areneb, noh võib-olla on 35, eks ju, aga rohkem. Aga aga ma ütlen, et see Euroopa liit ei ole see Euroopa liit, mida mina, mina ise loodan, kaitse nii läheb, aga ma arvan, et see muutub selliseks poliitilise poliisi poliitiliseks kohaxejat tegelikult palju rohkem otsuseid langetatakse pisut pisut teises. Tundub, et kui vaadata, kuidas näiteks Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit täna üksteise suhtes positsioneerida on, siis mulle tundub, et on rohkem neid jõude, kes, kes sujuvad Euroopat selles suunas, et ta muutuks rohkem föderaalsemaks. Ta muutuks nagu ühtlasemaks, et see ühisturg võiks olla paljudele ikkagi nagu päästerõngas ja selle asemel et üritada oma majandust upitada ühes 27-st, et pigem mida rohkem on Euroopa Liidu liikmed ja mida, mida ühtsema riigina seal ooperit välja paistab, et see. Ma ei tea, ma ei ole nagunii kõva Euroopa tuleviku ekspet ei tahagi olla, aga, aga mulle tundub, et see on loogiline ja mis, mis minu arust oli väga huvitav, oli see kui vaadata tüügi lisandumine Euroopa Liitu kui kaverkide Gruusiast, Ukrainast, et selle Daily või mitte. Et see on nagu Eesti võimalused saada Ida-Euroopast välja, et noh, eks järsku keskel põikuid Ja no eks sealt see läheb, laienemine võibki tulla, aga mis on, mis on selle noh, kuidas ma siis ütlen, Euroopa Liidu kõige kõige suurem murekoht on just nimelt see, et, et seda föderaliseerumist praegu tahavad minu arvates just nimelt stagneerunud jõud ja nad tahavad mitte sellepärast tegelikult nad ei taha mitte Euroopat edasi viia, vaid nad tahavad oma siseturgu kaitses surudes kaitsta, surudes nendele teistele liikmesriikidele peale samas samasuguseid halbu asju, mis nad ise on teinud, et andke prantslastele, täna kui prantslased saaks valitseda saanud, kehtestasid kõik oma maksusüsteemid oma asjad kogu Euroopa liidus ja siis küsiks, et huvitav, miks meil jälle halvasti läheb, sest nemad usuvad, et neil on täna hea süsteem ja teised kõrval solgivad turgu. Ja noh, see on nagu selle, miks ma arvan, et selle realiseerumine ei jõua kuskile, on just see, et, et need teised riigid, kes ei taha seda kõike, need panevad käed vastu, ütlevad, et eiei Aga mis sa arvad sellest, kui föderaliseeruksid näiteks Põhjamaad või mingisugusest läheb lähemasema? Lähedal see alamgrupid, vot see oligi, kus ma ütlesin, et tekivad sellised natuke teisel tasemel koostööotsimised just see tekibki, et, et ma arvan, et hakatakse välja, see, see on rohkem selline paraad kooslus, Euroopa Liit ja ma loodan, et selle osaks jääb ka see vaba liikumine ja see inimeste ja kaupade nagu laskmine, sellel olla, aga ma arvan, et väga palju otsuseid hakatakse just regionaalsel tasemel loomad, niinimetatud võlakriis ikkagi jälle lõunat ja põhja eraldab ja neid piire on raske tõmmata, kust läheb lõuna või kust põhi. Aga seal toimub teatud selline eraldumine ja noh, see, et, et meie ikkagi Põhjamaade ja, ja balti inimestega ühist keelt leiame jätkuvalt, see on nagu loogiline küsimus on, et kas see läheb näiteks haarata Poolat? Haarab ka Saksamaal? Need on ju kõik riigid, mis on täna küsimärgiga, kus nad on. Kuulame head Eesti muusikat, orelipoiss ja lugu nimega valts. No ja kõik mõtted ja tuul laiali taevas ja maa laiali ja kõik maa laiali ja muidu ei saa. Laiali kõik võtmed ja laialijoon taeva laiali ja kõik maha. Ja. Tagasi tulevikku saade Raadio kahe eetrisse ja loodetavasti aastal 2031 siis ka ikkagi raadioeetris mesin raadio patrioote, täna väga-väga loodame räägimegi natukene tehnoloogiast. Sten, sina juhid Skype'i, Eesti Skype i et kas raadio on alles aastal kaks, 31? Ta isegi mingi tugikanalina võib-olla? Aga no vaata, ma kujutan ette ka selle saate palju kuulajaid, kes valivad ise kuulamisaega, kuluvad seda podcasti või noh, et üks asi, mis ma annan kogu ajakirjanduse meedia muutumise juures, kipub nagu see tehnoloogia varju jaman. Hea sisu on ikka alles, kvaliteetne ajakirjandus on alles kvaliteeti kirjandusel alles lihtsalt see, kuidas me seda tarbime, muutub üha paindlikumaks või või seesama sisu liigub Amossemalt eri Meediumite vahel, et et võib-olla ma kuulan seda, mida seda nimetatud raadioks hoopis ühe suure ekraaniga videotelefoni ka kodus elutoas, mida sa nimetasid televiisorit ja ma ei tea kas Skype on alles? Muidugi selline ebapatriootlik maru jõe, vastas Meelis Atonen. On alles ja ma arvan, et ma ei, ma ei oska öelda, eks see kaubamärkide muutumine või mitte, on alati ju küsimus, mis võib-olla et mingil hetkel on vaja refresh teha, et ta just alles oleks, aga Ma arvan, et tehnoloogiliselt kindlasti on ja ma võin öelda, et näiteks mina olen Skype väga tihti kasutanud Eesti visiitkaardile, nii et kui mingi uue äripartneriga kokku, mis maas, eesti teil ikka nüüd Skype'i tead, või siis kui ma ütlen, et Eestis sai see kõik alguse, siis on üldiselt päris mitmed uksed nii lahti läinud, et et juba kutsutakse lõunale, seal sõltub sinust, kas edasi astud või astu, eks. Kas Google on alles Sten? Väga väga suured ettevõtted, kes, kes enda tegevusi ajavad uutesse uutesse valdkondadesse kipuvad selliseid 20 aastaseid tsükleid üsna lihtsasti üle elama, jällegi nimi võib muutuda, kellelegagi, võib liik liituda ja lahku minna ja ja võib-olla see, millega ettevõte tegeleb, võib-olla midagi totaalselt muud, aga mingi järjepidevust ära. Ja siis me juba teame, et Google läheb, Toby esines siis siis autod hakkavad ise sõitma põhimõtteliselt ja, ja, ja no ilmselt on neil veel miljon muud plaani, kuidas maailma vallutada, aga aga seda suunda nendest hoiavad. Facebook. Ma arvan, et sama vastus, nad on juba saavutanud selle selle massi, kui sul, kui sul on pool miljardit inimest või miljard inimest, kes maailmas sinu tänast teenust kasutavad siis, siis tuleb päris palju vaeva nägema, et sest mitte midagi uut välja ei tuleks kahtlustaks. Sama siin jah, põhiline küsimus on selles minu jaoks nagu Facebookis, et kuidas, kuidas tagada see, et see ei muutu surnuaiaks siukse hetk. Selles mõttes, et hetkel on ju oma konto kustutamine sealt kohutavalt keeruline ja, ja kui noh, lihtsalt lõpuks me kõik vananeme, eks ole, jah kunagi uurinud kaduma, et, et siis noh, et siis lõpuks on selliseid hästi palju surnud sõpru, seal. Kuna täna on täna on seal valdavalt ikka noored inimesed, siis sellel läheb aega, et nojah, 20 aastat ei ole hullved. Aga see on, muide, viib väga huvitava teema juurde, kui me räägime siin maailma muutumisest, et et on astegist või meditsiiniteadlasi, kes täna ütlevad, et näiteks täna võiks olla sündinud inimene, kes saab 150 aastaseks. Mis tähendab seda, et aastal 2031 on niisugune, noh, kahekümnendates ta iseenesest veel ei tea, et ta elab 150 aastaseks. Aga et tema elu jooksul meditsiin suudab teda nii palju lappida ja korras hoida. Et see nagu muudab tema elu pikemaks kui ajud olema, kui vaadata, nagu ajalukku, vaadata, milline keskmine eluiga arenenud olenematta õikides viimase 100 aasta jooksul tõuseb ah, paarikümne aasta ulatuses kindlasti. Ja, ja siis kogu see teema, mis tänases majanduses käib, see trall selle ümber, et kes jaksab pensioni elada ja kes see küsimus muutub järjest vähemolulisemaks, vaid kuidas sa selle oma tänase pensioni veedad? See muutub järjest olulisemaks, et sa töötad kauem, pensioni tõstmine tundub kohutav asi, sul jääb vähem elada, aga tegelikult su eluiga tõuseb ka kaasa sellega, et võib-olla see nagu elu lõpus puhkamiseks võetav aeg on suhteliselt konstant, aga sinu eluiga pikeneb päris jõudsalt. Videol tegema tehnikasse 100 aastani tööd ja siis viimased 20 aastat puhkad. Aga tuleme nüüd maa peale, tuleme Eestisse ja kuulame kõigepealt, mida majandusteadlane Andres Arrak räägib Eestist aastal siis 2031. Eesti on koos Baltikumi Skandinaavia riikidega moodustanud üha tihedama majandusühenduse, mis püüab Euroopa liidu sees luua endale eriõigusi. Eesti elatustase on tõusnud muu Euroopa Liiduga võrreldes kaks kuni kolm korda kiiremini ja me oleme jõudnud kuskile niiviisi 80 protsendi peale Euroopa Liidu keskmisest. Ma pean silmas siis nüüd kui me arvestame neid liikmeid, kes, kes meil täna Eestis on toimunud, haridusreform, kooli õpilased enam ei pelga matemaatikat. Ja tänu sellele on maailma suuremad tarkvaraarendusfirmad Eestisse teinud, kas siis toomingas oma peakontorid või siis asutanud mingid mingid mingid osakonnad. Kuigi haldusreform on endiselt tegemata, siis süveneb migratsioon linnast maale tänu just kaugtöö võimaluste süvenemisele kuna interneti lairiba on Eesti totaalselt ära katnud. Kuna Helsingi-Tallinna tunnel ja Rail Baltic on valmis nagu ka Saaremaa sild, siis on Eesti üha tihedamini integreeritud Euroopaga. Kuna toiduainete hinnad maailmas on tõusnud, siis on Eesti muutumas taas toiduainete varasalveks tänu oma eriti soodsatele klimaatilisele tingimustele liha piima tootmiseks. Ja meie ekspordis toidu osakaal pidevalt tõuseb, nii nagu siis ka infotehnoloogia teenuste osakaal. Eesti Nokiaks on osutunud spaari kuna Euroopa ja Aasia miljonit pensionärid on hakanud üha enam hindama eesti pakutavaid võimalusi, sealhulgas loodust. Ja Eesti saared ning rannikuala on täis ehitatud välisturistide teenindamiseks vajaliku infrastruktuuririkkad. Eurooplased veedavad siin üha rohkem aega. Niimoodi rääkis Andres Arrak seda majandusteadlane seda kuulata, siis natuke sassi minna, et mis siin oli siis unistus, mis ennustas päris täpselt, et kõige, ütleme hakkan grimasse, me kohtasime siin stuudios praegu Spaa ennustuse juures Meelis Atoneni poolt, et et kas siis tõesti spaa-äri ei olegi meie Nokia või? No vaadake vaadake selle äri algust ja vaadake seda tänast päeva, et, et ma arvan, et ei ole, ei ole see nii lihtne ikkagi, et et meie, meie õnnetus on see, et võtke nüüd ise näide, et tahate minna nädalaks puhkama, võtate Saaremaal pakkumise eestispaadest või võtate näiteks kuskilt Kreeta saarelt, mis ei ole ilmselt veel kõige odavam koht, eks ju. Võtate pakkumise ja mis te arvate, kus siis odavamal kas aastal 231 või praegu, ma arvan, et vahet ei ole. Ja see on minu arvates probleem, miks Killib selle võimaluse, et, et spaari siin mingi mingi täielik Olgu puhas loodus, oleksin kirjutatud, et loodusäri siis see on natuke teine asi, see, see ei ole, need ei ole, sest paari on ikkagi see, et inimene käib mullivannis või kuskil mujal ja, ja Kreekasse võib praegu võib-olla ise veel lausa õues olla, eks, et et ei pea üldse ruumis olema. Kas kumb kumma poole esindaja sa oled, Arak või Atonen? Ja siin oligi minu arust olekule või väike vastuolu see, et rääkisid, käiakse hullud, Eesti spaas ja siis samal ajal rannik täis ehitatud mõõt täis ehitatud rannikuga Eestis võib-olla enam keegi ei viitsiks nii väga käia kui täna just see, et sa jalutada Moskva uksest välja, oled kõrkjate vahel ja haruldased linnud laulavad. Ja pigem see loodus on ressursse. Aga kui me räägime sellest terminist, oli Eesti Nokia, mille Lennart Meri tõi käibesse mõeldes siis soomlaste eeskujul midagi, mis oleks eesti märk. Laiemas mõttes kui ainult tehnoloogiasektor, siis Sten, mis sa arvad, mis on aastal 2031 nagu Eestis trump? Kui oli juttu sellest, et suured arenduskeskused toovad siia oma inimesi, esiteks ma südamest loodan ja see nädal käima lükatud IT-Akadeemia. Ma loodan, et see osa ennustusest, et matemaatika on au sees üha rohkem teadlasi ja, ja tehnoloogias müügis, et see on tõsi. Ma ei usu, et Ma usun, see, et siia tuuakse rohkem suuri kaubanduskeskusi, sest see eeldaks meie rahvaarvu mitmekordistumist, mis 20 aastaga veel ei juhtu. Isegi kui me kõike õigesti teeme. Aga, aga, aga ma loodan, et Eestis on nii mõnegi, kas siin alustanud või lähikonnas alustanud ja siia meelitatud ettevõtte tehnoloogiaettevõtte peakorter, isegi kui nad massi saavutamiseks hoiavad oma suu, jahendus, farme kuskil mujal. Ma arvan, et Eesti majandus on suuremas osas teenustepõhine. Täna ta on kuskil 60 70 protsendi kandis me maailma, nii et me oleme Eestis illustreeris eelmise ajastu edukalt vahele jätnud, et see, et, et kuidagi Eesti oleks parem koht, kuhu järgmise 20 aasta jooksul oluliselt rohkem ehitada suuri tehaseid. Võrreldes mõne. Ma ei tea, võrreldes Poolaga või Hiinaga või, või, või Islandiga, kus tuleb maa seest energiat. Et saad metallurgiaga tegeleda, palju ta ei ole nagu loogikat, et ma arvan, et Eestis elavad inimesed, kes otsivad Sist avatud tolerantsed Kesk-Euroopa keskkonda, mis seal seal lääne-põhja-lõuna vahel logistiline sõlm, selleks, et head ideed liiguksid siit läbi, talendid siia tuleksid ja oleks siis läheks kuhugi edasi ja ilmselt mõlemad kaupa ka oli, ega see kaubad on siit kuhugi ei kao, vaid seal niikaua kui siin sadamaid on, see asukoht, on ka loogiline, et et, aga põhiline, põhiline Eesti majanduse osa on, on teenused, mida müüakse väljakule teistele. Meelis Atonen noogutab kogu aeg sellele endale. See on loogiline, et nii on ja see ma ütlen, et noh, et võib-olla üks asi, mis siin oli nagu, et, et toiduainet äri noh, et, et see on hästi kõva sõna, siis noh, ma ütlen, et siin ilmselt kogu selles äris tuleb väga suur muutus seoses selle võlakriisi pauguga ühel hetkel, et noh, Euroopa täna ju kogu Euroopat meeletult doteerib ja, ja kui see noh, ma arvan, et siis hakatakse hindama pärast seda võlakriisi kokku lagunemist, et et mis asjad meil kulusid on tekitanud, siis avastatakse, et Euroopa on tegelikult oma siseturgu meeletult kaitsnud ja selles mõttes vaata, see on Eesti põllumees tõesti elav eravõi ebaõiglases seisus, et tema toetused on madalamad kui teistel ja siin võib tõesti olla Eestil noh, tootmise poole pealt üks koht, kus me saame tiba rohkem toota, sest noh, kui prantslased ja nemad enam nii palju toetust ei saa meiega võrreldes, siis meie toiduained võivad olla konkurentsivõimelised. Aga üks õnnetus on see, et transport on väga oluline jällegi poolad sellised riigid noh, kus ka kliima on parem, et neil on jälle jälle väga suur eelis. Ma just mõtlesin, et Eesti, Eesti põllumehed on tegelikult hästi kõvad põllumehed, sest vaata, mis kliimas ja vaata mis pinnasel ja vaata, mis asju nad suudavad kasvatada, ehk siis et see võib olla ka täiesti Eestit elus, ei pea olema tarkvaralahendus või, või rahvusvahelise läbilöögiga bändid ainult vaid vaid miks mitte ka oskus, kuidas näiteks meist ida pool asuvatel lõpututel väljadel rohkem saaki saada ja see võib-olla asi, mida Eesti ekspordiga muide väga head sa nimetasid neid ägedaid läbilöögivõimelisi bände ja ja mida kõike veel, et ma tahtsingi küsida, et mis on siis aastal 2031 Eesti inimese siis töökohad, et kui meil ei tule nagu rohkem tehaseid neil võib-olla ei ole alles ka neid täna neid tehaseid, kes võib-olla annavad mitmetele tuhandetele inimestele tööd? Meil ei ole. Need inimesed, ka põllumajanduses ei ole väga palju siiski töökohti, kuna nagu me kaks nädalat tagasi rääkisime, siis väiksed robotid teevad riisuvad ja rohivad, nii et vähe pole. Ja et siis ongi küsimus, et aga mis, mis ikkagi mis iseloomuga tööd reaalselt teeme, et mis, mis teenused need on, mida me osutame, millistes ettevõtetes seal teha, mis tehaseid puudutab, see, see, mis ma ütlesin, ma ei mõtle, et need, mis täna on, näiteks kui Eriksson ehitab Tallinnas jooksvaid komponente, siis on suurepärane, sellepärast et ühiskonnas on ka see kiht inimesi, kes peavadki, kellel peab pakkuma selliseid töökohti ja see on, ma arvan, et see sektor kasvab orgaaniliselt, mida ma pigem mõtlen veidi saame 50 korda rohkem. Aga ehk siis, et see, mis täna on siin viimase 10 15 aasta läbi vaputustega juba päris ebaefektiivsed asjad on naguniikuinii välja pudenenud, et et veel, mis on maailma kasvavad orgaaniliselt ja ma tõesti loodan, et näiteks teenuste põhilised sihuksed, targa majanduse töökohtade tekitamine on see koht, kus õnnestub nagu kordades asju. See ongi, et ega siin mingit erilist uut maailma mõtlen, et vot sellises arengus võib-olla 20 aastat kõik tehnoloogia ja kõik muutub ajas, aga ka see jaotus ei, ei muutu olulises. Mina arvan, et meil meil siin räägitakse fosforiidi kaevandamist ja millestki kõik need asjad on ikka väga väikesed asjad ja küsimus on pigem selles, kui palju me suudame sinna lisaväärtust anda ja kõik see lisaväärtuse andmine samamoodi. Meil on põllumajanduses kõvad tegijad, võtku endal pindu juurde arendagu järgmistes kohtades ja lõpuks on küsimus, kellele suudad selle maha müüa. Sa oled kõva sebija, tegelikult müügimees, see meil Eestis on alati nagu alavääristatud neid, neid inimesi, kes müüa suudavad või noh, nagu kuna see on tegelikult kõige olulisem, uskuge toota, ma ei taha öelda, et iga inimene suudab toota, aga toota on suhteliselt lihtne tootoni mõtet sel hetkel, kui sul on vastas midagi olemas ja see töö on kõige olulisem, et sa leiad kaubale turu ja siis hakkad tootma, meil vahepeal arvati, vastupidi, on olulisem. Aga sektorid kõva ette, kui on 70 80 90 protsenti teenuseid, mis tegelikult töötaja jaoks tähendab see, et hommikul päris suure tõenäosusega ta ei lähe kuhugi. Päris suure tõenäosusega ta domineeriva osa oma tööpäevast suhtleb inimestega, kellega ta ei ole füüsiliselt lähedal ja tegelikult ei ole vahet, kas need on tema kolleegid, kellega ta, kes ka kodus töötavad Eestis või on neid üle maailma. See, kuidas ta suhtleb, ma olen 20 aasta pärast ta java emaili tarkvara esimesele, et ka see maailm muutub ja, ja töövahendid muutuvad ja mis see täpselt on kallal, teevad paljud praegu vaeva. Aga mis, mis see siis on? See võib olla näiteks sinu töötuba võib-olla selline, kuhu sa, kui sa, sa oled otsustanud kujutada nii, et sa istud sinna maha ajastul? On seintele provotseeritud kolleegid, kes teevad seda oma vastavates tubadesse pärast, et sulle on vana arhailine tunne, et koos ühes toas mõnus istuda ja su valiku võib-olla see, et sa ei taha, et kuidas sa töötad ja sa suhtled puhtalt kanalit pidi, mis ei näita siin nagu vahetanud mingisuguseid lühisõnumeid või või kasutad mingeid jagatud tööpindu asjas, mis need sarnane välja oma tänasel arvuti, et need, ma annan üha rohkem, kui see töötaja valik, mitte tööandja poolt talle ette käidud standard. Ja kindlasti, mis, mis muutub, on sellises igapäevases asjaajamises, et noh veel rohkem igasugune kaubandus ja selline asi läheb noh, ütleme siis üle neti hakkab käima, et tekivad palju täpsemad, et noh, ma arvan, et mina, mina siiralt arene, mina teksapükse ei osta enam kuskilt kauplusest, vaid vaid, et on ma tegelikult noh, võin teile öelda, et juba praegu väga tihti ei osta, sest tegelikult on ju numbris standardsed, aga selleks ajaks on see, et ma käin korra ära kuskil mingil mõõtmisel tehakse need ära robot ja täpselt ja see süsteem areneb ja lõppkokkuvõttes on nii, et toit ei tule ka mitte nii et pere läheb reede õhtul või ma ei tea, mis päeval nüüd keegi käib selle perekondliku sopingu piltlikult öeldes netist kaubandus üks, üks üks üks hetk ja see kaup tuuakse tul ukse taha. Seda võiks juba külmkapp küttena, litelli visioonist lahenduse konverents ja seal oli üks, üks otsi dioloogia strateeg, kes, kes tõi näite, et et külmkapp mitte ainult võiks, võiks tuvastada su halvaks läinud piima, vaid võiks pidada kas sinu ja poevahelise lepingu jämeduseks. Ei. Et selle supermarketi kohta tuli meelde Hardo Aasmäe, väga selline mõnus ütlemine, et me oleme tegelikult vabatahtlikult suunatud vähemalt kord nädalas tööle hulgiladudesse. Et inimesed yhe lähevad suurtesse ladudesse, siis tõstavad asju ümber, seal raiskavad tegelikult tohutult aega, nii et selles mõttes mina küll väga ootaksin seda aega, mil ma ei pea veetma tõsise tunnikene mingis tohutus poe, kõik on arengus, et ärge unustage, et need 20 aastat tagasi selleks, et kogu seda nodi kokku saada, mis täna ühest poest ostame, me käisime läbi kümneid poodiumil ju leivake oli eraldi piimak oli eraldi, paljud asjad olid eraldi ja mõned astronoomid olid, kus natuke rohkemat oli, aga tegelikult see ongi areng ja ma, ma arvan, et Eestis ei ole see aeg 20 aastat, ammugi ei vaja oodata, kui, kui tekib see, et piltlikult öeldes annad oma, arvan ta, neid on üritatud ka, aga noh, esialgu Natel ei ole millegipärast tööle läinud ja see on siis nagu omasoniga praegu, et kui sa ostsid sealt näiteks mingit mustikamahlaga, soovitab, võib-olla tahab proovida, nüüd, eks ole, mustsõstramahlast sõbrad ostsid mustsõstramahla ja siis noh, niimoodi silmselt lähebki, kuulame Rain Lõhmuse arvamuse ka Eesti aastal 2031. Kui niimoodi jämedalt keegi küsib, et siis ma prognoosiks, et 20 aasta pärast Eesti majandus võiks olla pea neli korda suurem nominaalnumbrites siis kui ta on täna. Noh, midagi on kindlasti siin muutumas, mida ei oska ette näha, et jälle positiivselt mõelda, ma arvan, et me oleme selleks ajaks leidnud endal mõne uuema huvitava niši, et mis täna on raske öelda, et aga ma miskipärast arvan, et sellel ajal on ka Eestis mõned niisugused uuemad ja huvitavamad ettevõtmised, kes ehk toimivad ka laiemalt kui siin lähipiirkonnas. Ennustus selline mõistlik, tagasihoidlik rahulik, et seda talentide osakaalu on muidugi väga raske hinnata, et kas neid Eestis on siis kuidagi proportsionaalselt rohkem kui teistes riikides, et tõenäolisus teooria ei vasta, aga aga ilmselt siis mingeid huvitavaid moodsas keeles start-upe võib tulla, see on teenusmajanduse teenuste põhiline majandus, tähendab kaks või kolm või neli korda kasv tähendab kordades kasvu inimeste osas. Et noh, ma arvan lihtsalt mingit positsiooni ju mingit mõõdukud paika saada, mida see võib tähendada see, et näiteks Singapur, mida palju väikeriikide kontekstis näiteks tuuakse, oli seitsmekümnendatel, oli Eesti suurune riik niisugune poolteist miljonit inimest tänada Soome-suurune riik viis miljonit inimest 30 aastaga. Ehk siis vaadates Eestis edasi 20 aastaga, ma arvan, et, et me Soome suuruseks ei saa, sellepärast erinevalt Singapurist on meil on ka suur prioriteet säilitada keelt ja kultuuri, nemad otsustasid, nad teevad inglisekeelse riigi ja ja see ei ole nende jaoks, ütleme, kultuuride paljusus on nende jaoks nagu üks väärtus, ma arvan, et Eestis ka 20 aasta pärast ikkagi Eesti rahvus ja keel on number üks ja kultuuride paljusus, ma väga loodan või tolerants ja üha süvenev soov teisi endaga kaasa koos elama kutsuda on, on nagu olulised muutunud võrreldes tänasega. Aga kui, kui meil näiteks 600000 töötaja asemel, kes meil täna on, oli, mul on näiteks miljon töötajat mis võib-olla ei olegi nii palju sadatuhat soomlastaks siia kolida, kuna siin on näiteks mõnusam või, või, või mingisugused muud kultuuriliselt lähedased vibratsioonid, mis seda toetada võiks. Siis see võib, võiks nagu sellised majanduskasvu numbrid toetada küll. Ja noh, mis kindlasti on hästi-hästi oluline on see, et, Kuidas seda nüüd ilus ilusasti välja öelda, et tuleb midagi ebakorrektset, ma saan aru, noh, ütleme nii, et valitsus peaks üle saama sellest hirmust, mis, mis neil on, et, et noh, et võõrtööjõudu on ikkagi siia nagu ohtlik sisse lasta ja ma saan sellest aru, et me ei taha siia mingit mingit, et noh, koristajad tuua, aga tegelikult ka see hirm on asjatu. Et eestlased saavad järjest nagu järgmisele tasandile ennast edasi arendada, kui me võtame siia kas või neid alumise otsa töötajaid ja noh, see on ma seda keelekaitset, seda nagu ei näegi nii suure takistusena, sest noh, need inimesed, kes siia tulevad, ei tule ega kõike Singapuri lähevad, nad ei pea seal ju kodakondsed või need olema, et me ei pea noh, selles mõttes nagu seda kopid tegema, et samal ajal pead piirid lahti hoidma, inimene tuleb, sa lased. Noh, kui sa tahad näiteks kolmeks aastaks mingisse firmasse tööle tulla, siis ma võin teile öelda, et päris paras bürokraatlik teekond tuleb läbida enne, kui sa saad Eestisse elamis- ja tööloa, eksju, näen iga päev, see on see koht, kus oleks vaja nagu mingit mingit valitsuse mõtlemise muudatust, et see on asi, mis tegelikult noh, ma tean, et väga paljudelt ettevõtetelt te olete eesti poisid noh, ütleme ise pussitaja tahate, aga mingi välisfirma ta seda seda ohtu nähes ta ei mõtlegi siiatuleku peale, vot see võib paljud uksed kinni hoida. Ma arvan, et 20 aasta pärast magistri või doktorikraadiga üle Eesti keskpist kaks korda Eesti keskmist palka ületava sissetulekuga eeldades turumajanduses palk näitab inimese poolt oma tööga loodavat väärtust. Sellise inimese Eestisse saabumine on lennukisse istumise küsimusi, ta võib siin aastaid töötada ja Eesti riigile maksu maksta, ilma et ta peaks käituma töödest saadab ühe meili ja ütleb, et nüüd ma olen ja olen teie riigiasutused, vaatad Ahtsan lahe mees, las ta olla. Okei, aga nüüd kohe meie saateaeg läbi, et enne seda küsiksin veel nagu hästi lühidalt, et mis on nagu kolm asja, mida tänan, inimene, ükskõik, kas siis keskealine vara keskealine või ka siis kooli lõpetab, peaks nagu või kooliminev. Peaks nagu õppima. Mis aitaks tal aastal 2031 olla tunduvalt edukam. Te mõtlete, et milliseid õppeaineid? Ei, mitte mitte isegi õppeaineid, milliseid oskusi omandama. Noh, ma ei tea, minu arvates on mind, ma võin minu arust. Võtavad needsamad asjad, mis mind on alati aidanud, et üks asi on see, et tuleb olla matemaatiliselt võimekas mis tähendab seda, et noh, sul on vaja. Noh, ma ei, ma ei saa, see ei tähenda, et sul on matemaatika viis, aga see tähendab, et sul peab olema matemaatiliste loogilist mõtlemist. Teine asi on see, et sa pead olema hea suhtleja, see kätkeb endas ka seda, et sul peavad olema mitte mitte nüüd filoloogi tasemel, aga sa pead olema võimeline võõrkeeles ka suhtlema, eks ju. Ja minu arust kolmas on see, et sa oled aus ja töökas inimene ja kui sul on need asjad olemas, siis seda ei olegi tegelikult nii palju. Seda ei ole nii palju üldse. Ma usun, et matemaatika ja teine on see su esimene mees, kes sulle liitintressiga lähenemisele kohe mütsi pähe tõmbas, nii palju võiks alustada. Üks üks asi, mida siia lisada on, on keeled. Ühest küljest kaeglasse pärast maailma domineeriv keel on jätkuvalt inglise keel, ma arvan, meie piirkonnas elava inimese jaoks. Aga olles pisikese keele esindaja on meile kuidagi loomulikum osata rohkem kui ühtegi ühte võõrkeelt ja, ja ma arvan, et osata ka vene keelt osata ka hiina keelt või mandariini või, ja osata ka näiteks portugali võistlus Itaalia kaane. Et need sellised asjad jookseb kindlasti mööda külge maha ja muide eelistavad meid nii mõnegi Vana-Euroopa õigi, kes sulle oma suure keelega harjunud või ka näiteks Ameerika inimeste puhul, kes võtavad nagu inglise keelt väga-väga ainsa valikuna. Ja, ja töö tegemist puudutab siis kui sa valid endale eriala. Kui sa otsustad, et sinust saab kas matemaatikuid log või saab bioloog või, või saab põllumees 20 aasta pärast olla edukas, juhul kui sa ei tea midagigi teistest valdkondadest, ehk siis maailm muutub järjest keerulisemaks, kui sa oled lingvist, siis tõenäoliselt väga suurt osa sellest, kuidas inimesed keeli omandavad, kuidas keeles suhtlus toimub, toimub masinate abi, ehk siis sa pead natukene lingvistiline matemaatikat teadma või isa kunstnikuna pead mõistma mõistma hoopis mõnda tehnoloogilis-distsipliini. Tegelikult on keeleõpe samasugune matemaatiliste valemite lahendamine Nalja teises selles, nii et aga just niisugune mitme distsipliini vahel hakkama saamine. Nii on aasta 2031 esimene jaanuar. Milline raha on Eestis käibel? Kiirvastused täiesti. Täiesti mingi uus, sõltumatu ja mitte eestikeskne valuutavad mingi üle üle üle üle regioone või üle üle piiri. Ma arvan, et on sellega, ma olen nõus, et ta ei ole Eesti keskmine, aga ma millegipärast arvan, et sa oledki ju. Kui palju läheb Eestis inimesi? Sten? 1,6 miljonit meeliskama kaks. Kas kamašokolaadi alles poodides, Meelis, ma arvan, et, et on. Sten, kui sa tead, mis mandariini keeles on kama Samalaadne toode on olemas, kus teha, et on olemas 100 meetri maailmarekord. Praegu on 958, üheksa 38 käib kolla alla üheksa ära, aga siis keelatakse teatavad organismi molutamiseviisid, mis ei ole keemilised või umbes midagi sellist. Ma arvan, et ma arvan, et see on, see on selline võitlus, kus me näeme madalamaid tulemusi, kui see kahe 10 aasta pärast on selge, aga mis ta siis inimese poolt võiks olla puhta inimese poolt sellise tänase moodi? No ma arvan, et mingisuguseid vajaliku vähem, mitte rohkem, umbes sama koha peal ja kas maaväliste tsivilisatsioonidega on saavutatud teaduslikult tõestatud kontakt, meil ei ole, neid ei ole olemas. Sten. Ei ole kahju seda V8 20 aasta pärast, kuulates suur-suur aitäh. Sten Tamkivi, Meelis Atonen ja ka siis virtuaalselt. Rain Lõhmus ja Andres Arrak, rääkisime siis täna majandusest aastal 2031. Eesti Ekspressis ilmub ka vastav kokkuvõte. Loodetavasti on ka võimalik lugeda kuskilt pilve seest siis pilve peal, seda peab aastal 2031 ning loomulikult seda saadet on võimalik uuesti kuulata, kas siis saate kujul juppide kujul või jumal teab mis kujul pähe istutatud kiibi kujul. Aastal 2031 kohtume taas nädala pärast.