Kas. Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. Need on aastaks 2031 Tere tulemas tulevikku. Tere, tere. Eetris on Erik Moora ja Mart Normet, saadan tagasi tulevikku ja tahaks kohe tänada südamest retot selle suurepärase saatepea eest, mis ta meile teinud on või kõll ja kuidas neid siin raadios nimetatakse. Minu arust kõlab see nii ägedalt eritise n koht siin vahel, mis tõesti rokib ja loomulikult Mai Leemet, kes on meie võrratu hääl olnud juba viima lapsest saati. Vähemalt viimased viis või kuus aastat tõesti, niisuguse siin raadios oleme olnud, on mai alati saatnud meid oma häälega ja respect neile ka tulevikku juba ette. Ja selle klipp puhul me palusime teretada teistsuguse nagu hästi moodsa kõlli, sellest eriti aasta 2011 ja et ei oleks kuidagi nagu retro või aasta 2004 või midagi sellist või 1975, nagu me tavaliselt palume vaid me palusime eriti 2011 kõlli, et siis 2031 inimesed kuulavad ja mõtlevad, et mis neetud müras, anna, lasen korraldada kõlli veel, siis inimesed saavad aru, millest rääkisime. Ma olen otsinud küll, ühesõnaga see ei käi nii lihtne, et näed, sa nüüd ütled tule ja jõudsid juba vahepeal panna plaadile viie riiulile ära. Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. Peedi on aastaks 2031. Selline poole paha. Ja tõesti ei noh, see ilmselt on see diskussiooni koht, et kui palju ta nüüd on ikkagi aastal 2011 ja kui paljud on aasta 2010 või 2012. Mis asi üldse on helikõla aastal 2011 seda, mis, mis ta on aastal 2011 ja elule, mis ta on aastal 2031 lihtsalt kui me näiteks olla küsima kellelegagi, otsime moodsat muusikat aastast 2011 on, võin panna näiteks peale, mis on tõeline klubi killer olnud sel aastal. LF M, oo Kammiste bänd, äkki sa ei pane siiski, et noh, tulevastele põlvedele miks? LF vaata, kuidas low mai Ellemmess, Ell Allaf maei eff. Oo jaa, see tähendab siis, et naeran oma tagumiku küljest ära ja noh, põhiline hitt sel aastal ma saan aru, on see pargi rokk ämbsem olnud ja, ja ütleme siis, et nii-öelda mõnes mõttes kõige moodsama kõlaga laul sel aastal või, või midagi sellist vähemalt ütleme siis kommertsmuusika vallas. Ja see kõlab niimoodi. See on moodsad, sellised sündi saundid. Et ma olen seda ikka kunagi kuulnud juba noorena. Noorena selle aasta põhiaga midagi sarnast, ma kuulsin ta 15 aastat. Saame nüüd mängime tuleviku inimestel lihtsalt infoks nendele, kellel on kõrini sellest laulust. Kas sa kavatsed seal lõpuni mängida? Ei. Praegu moodne saun. Okei ma tohiksin midagi paluda, ära lõpeks, ärge tulge eestisse. Ärge tulge Eestisse aastal 2011 või neil on kavas tulla, nagu ma aru saan, tulevad vist jah, järgmise aasta alguses aastal 2012, pole väga hästi informeeritud, aga me kavatseme rääkida tänases saates hoopis sõjandusest. Sest et see on õnneks või kahjuks valdkond, millest lihtsalt ei pääse üle ega ümber. Sest mida ma ütlesin Eerikule eelmisel nädalal, mille peale ta selgelt ehmunud tuntud riigiteadlane Erik Moora oli ehmunud, kui ma ütlesin, et minu arvates on riigid konstantses sõjas üksteisega kogu aeg? On see selle peale, ma olen siiamaani ehmunud. Aga seda saamegi siis täna kontrollida, et kas on päriselt niimoodi ja, ja kuhu võib-olla siis maailm välja arenenud aastast 2031 viimasest maailmasõjast möödas juba enam kui pool sajandit. Õnneks. Helistasin eile veel üle Hardo Aasmäe, kes on esile, kui palju on viimasest maailmasõjast möödas, et küsida, mida tähendab maailmasõda ja kuidas temasse defineerib ja tema defineeris seda siis nõnda, et issand olen vahepeal, kas õudus siin vahepeal lõpeb ka või lõppe? Et tema ütles, et Akadeemine definitsioon on siis see, et kui enamus maailma riike on sõjas üksteisega, aga noh, loomulikult enamuse ilmselt ei pruugi olla iialgi korraga samal ajal sõjas, sest et maailmas on riike sadu ja sadu ja sadu. Aga ta täpsustas siis, et kui enamus arenenud tööstusriike või suuri riike on omavahel sõjas, siis seal nagu maailmasõda. Ja, ja, ja loomulikult sel hetkel, kui see maailmasõda algab või käib oma esimesi nii-öelda laske või samme siis veel ei ole ka aru saada, et kas on maailmasõda või ei ole, mis on ka arusaadav, miks just ja alles hiljem saadakse siis sellest võib-olla aru või kui sõda toimub. See on väga huvitav definitsioon testist, et selle järgi võib-olla ikkagi ongi väga võimatu jõuda uue maailmasõjani, kuivõrd maailma selliseid riike on ikka tõeliselt palju vahepeal juurde tulnud ja, aga no ilmselt piisab lismi umbes kujutame ette, kuidas meie defineeriksin ära maailmasõja, et kui siin mõned suuremad meil, kas siis naabrinaabrid või mitte, naabrid omavahel hakkavad Madistama niimoodi, et nad tõmbavad kaasa VR riikide blokke ja oma liitlaseid. Võtame kasvõi lihtsa näite, eks ole, kui Euroopa Liidu liikmed mitmed on korraga sõjast, siis see on juba meie jaoks ikka väga-väga suur maailmasõda. See on see nii-öelda, see sõda sõdib terves meie maailmas ja, ja, ja mis on üks mõte natukene rändama, vaata kui huvitav võetakse aastal 2031 mõte läheb rändama või ei lähe, ma räägin väga palju rohkem läheb ränne praegu, eks korraks mõte rändama, kui ma tahtsin rääkida teemal, millest me üldse midagi teame. Selles mõttes, et kui meie jaoks juba Euroopa riigi õigus, et väga oluline, sest oli see näiteks esimese maailmasõja puhul, et et vaata, asumaid oli nendel arenenud riikidel nii palju, et kui oli nii-öelda see emarii sõjas, siis olid ka need tütar või poeg, riigid olid ka järelikult omavahel sõjas, eks India oli konkreetselt sõjas ja nii edasi, ehk siis et et põhjusel kandus ka ikkagi maailmasõjad, mõlemat kandusid ka kõikidele maailma kõikidesse maailma osades maailmajagude, just nimelt edasi, kus nad ei pruugiks edaspidi nüüd enam toimuda kui toimuvad ja vahel ja küsimus ongi selles, et kas näiteks siis aastal 2031 on ka selliseid ametlikke või mitteametlikke asumaid rohkem või vähem. Sest et. Rumal inimene minus praegu ütleb näiteks sellised asjad, mulle tundub, et praegu on ju asumaid, mõnes mõttes vähem ikka väga palju vähem jah, praktiliselt polegi, ei saanudki, väga rumal inimene, aga samas me oleme jällegi majanduslikult asumaastatud suhteliselt või noh, ühesõnaga üksteisega tekkinud sidemeid, majanduslikke, selliseid, mis ühest küljest justkui ei luba minna sõtta, sest igal pool on McDonald's ja McDonald's ei taha tema teist McDonald pommitada ei taha minna, pommitama ei ole just just nimelt see ongi see, miks selliseid suurte silmadega sa ütlesid kõik maailma riigid on konstantselt sõjas, kuna tegelikult ikkagi viimased 65 aastat või niimoodi on, on ikkagi maailmas nagu pigem mindud kogu aeg selle poole, et riigid on omavahel üha rohkem läbipõimunud isegi ei valvama piiri enam omavahel ja nii edasi, et see on viinud kogu selleni, justkui nagu sõda muutub järjest võimetumaks. Tegelikult huvitav, kas selline meie täiesti küündimatu filosoofia kedagi huvitab ka, kui huvitab, siis pärast järgmist muusika palama veel jätkaksin, üritaksin ära põhjendada, miks ma arvan, et maailma riigid on omavahel konstantses sõjas ja loomulikult see põhjendus ei ole ette välja mõeldud, vaid ma hakkan seda mõtlema käigu peal. See lihtsalt näitab raadiotegemise taset taastama. Näed nii toreda plaadi tõin ma Berliinist muide bändi nimi voi see koosneb kahest tüdrukust ja siis teeb üks neist teeb nätsumulli kaanega seal ja teine istub ilusti juures ja laulu nimi oli, tegi ning, ja tegu ongi sellise Kesk-Euroopas ütleme, tuntust koguva tüdrukute tuua, aga ja, ja väga tore. Äkki see lugu jõuab isegi raadio kahe playlist, mine sa tea. Igatahes see plaat on nüüd Euroopast toodud Eestisse kohale nagu vanal heal ajal. Me võime olla küll eestlased, aga me tahame saada ka eurooplasteks. Sellist sellest tingitud selline muusikavalik, aga ma pidin siis ära põhjendama muide vahemärkused veel 70 aastat tagasi sa ei oleks käinud Berliinis plaati toomas? Lihtsalt sellepärast, et sa oleksid olnud sõjas. Jah, aga ometi Berliinis olid ka plaadid olemas ja sõja ajalgi olid jah, aga ilmselt ei olnud käidud sellisel elurikkal turismireisil. Ja jah, see on tõsi aastal 1941, siis täpselt ja muide ongi vaata kui huvitav, et me olemegi praegu teise maailmasõja alguses 70 aastat ja ehk siis need, kes kuulavad meid aastal 2031 et siis on 90 aastat teise maailmasõja alguses siis ei mäleta seda enam keegi. Jäta nüüd, see on kooliõpikutes sama prominentsel kohal kui praegu, aga ma pidin ära põhjendama siis oma selle lause, mis ma sulle pillasin, et minu arvates on riigid konstantselt üksteisega sõjas kogu aeg ja see on põhjustatud lihtsalt sellisest vaatlusest. Et miks on siis riikide sõjaväe, et riikidel on sõjaväät, järelikult nad on valmis iga hetk 11 kas siis ka vastavalt siis kas kaitsma või ründama. Teine teema, mis sellega haakub, on ju kogu see luuramine üksteise järele. Eestis Eestis on ju samamoodi teabeamet, mis luurab, eks ole, teiste riikide järele ja samamoodi on ju Eestis ma kujutan ette, siin Venemaa nuhkidest rääkimata, on siin igasuguste maade nuhke, kes, kes luuravad meie järele, miks nad siis luuravad meie järele, mis, mis nad meile halba tahavad, mulle tundub, et riigid tahavad üksteisele kogu aeg halba, mistõttu nad ongi omavahel sõjas, vot selline mulje on jäänud. No ma arvan, et põhipõhiselt nad luuravad muidugi vist ilmselt juba tükk aega sellepärast, et saada ise maksimaalselt kasu nood ehk siis majandus ja nii edasi majanduslikku kasu ennekõike. Ega siin noh, ja selle juures siis ühtlasi tegelikult tõesti käibki ilmselt sõjaväeline luure või noh, Herman Simm ilmselt väga palju ei lekitanud siis Eesti ettevõtete või NATO ettevõtete mingisuguseid juhtimisskeeme või, või personalijuhendeid, vaid ikkagi ilmselt lekitas ta ikkagi mingit militaarset laane, millest millest probleemid tekkisid. Aga ega see veel ei tähenda nagu seda, et kõik riigid omavahel sõjas on, aga üldiselt kaserelvastumine, mis, mis toimub või on pidevalt toimunud, siis pigem selle osakaal nagu riikide tegevuses on aastakümnete aastasadade jooksul vähenenud. Ehk siis mingil ajal kogu riik ei olnudki midagi muud, kui selleks mehhanism sõjaväe ülevalpidamiseks seal jätku olid nagu tõesti reaalselt kõik omavahel sõjas. Tänapäeval on see üks väikseid osi riikide tegevusest kaks protsenti SKP-st või vähem üldjuhul Euroopas palju vähem. Ja nii et sinu väidan selles, et sõjavägi on veel mingi rudiment, ta natuke on veel nagu jäänud, justkui ta nõrgeneb, aga ma tahaks küll ekspertidega kuulda, kas on võimalik, et ma lihtsalt olen rahuaja laps ja ajan soga, et sa lähed lille lille labi? Kiiges tantsib aasalt osalejate paga, milleks meile püssid, kui on olemas luuletused? Et selles mõttes tõesti täna tuleb siin erakordselt huvitav keemia siin stuudios, et et kaks prillidega lillelaste mardi Eeriku näol on stuudios mõlemad oleme selgelt patsifistina ja, ja ei, sattusime olema ülikoolis, sel ajal, kui võeti vastase seadusemuudatused, Meid arvati automaatsete reservi, siis loomulikult ei ole me käinud ka püssi all, ehk siis me oleme lodevad, teavad hästi, mööname seda, et, et me ei teagi ühte nagu valdkonda ei tunnegi seda valdkonda, millest me täna räägime. Ja kella kahest alates siis 40 minuti pärast tulevad meile siia stuudiosse Leo Kunnas, kes on üks kõige legendaarsemaid vabamõtlejaid ja üks kõige pädevamaid, ütleme siis ka eesti sõjandusmõtlejaid ja ka mingis mõttes sõjanduse kriiti seeriaid Eestis ja lisaks talle veel erakordselt kihvt esineja ja Renee Toomse. Te võite teda praegu guugeldada, te jõuate 40 minutiga saada Kulka targemaks, kui te olete saanud viimase nädala ajaga. Tal on superblogi, mis loodetavasti on ka üleval veel 30 aasta pärast. Friifinker on see blogi, aga kui te lööte René Toomse Google'is, siis ta kohe leiategi tema blogi üles ja ja ta on niisiis riigiteaduste doktorant Tallinna Ülikoolis. Ta on 18 aastat olnud tegevteenistuses, samamoodi enam ei ole, mistõttu ta on ka veidikene vabam oma arvamustes ja oma doktoritöö seda uuribki just nimelt eesti tuleviku sõjandust. Et need super superrääkijad on meil täna tulemast stuudiosse, lisaks võtame arvamusega häkkeri, sest räägitakse ju sellest, et sõjapidamine läheb küberneetiliseks ja läheb siis kuhugile pilve sisse. Hakatakse pilvede ja ma loodan ka, et läheb ta enam inimesi ei puuduta, hakatakse pilvedes üksteisega sõdima. Ja Tõnu Saamuel Eesti kõige tuntum vingem häkker, kes praegu pesitsev Jaapanis, meil on tehtud temaga Skype'i teel intervjuu ja lisaks sõjandustehnika arendaja Marek Strandberg on ütlemas sekka oma sõna selle kohta, mille poolest aastal 2031 õendus erinev sellest, mis ta on täna aastal 2011. Praegu kui me oleme natuke seal teema ise rääkinud, on mul kuidagi kõhe olla. Ma ise selle, see valdkond on lihtsalt kuidagi selline, mis tekitab kõhedust. Pane siis enda rahustuseks peale kerglane muusikapala. Kas oli piisavalt kerglane muusikapala oli küll, siis seda on hea teada oli kohe hakkasid ise siin stuudios ka eelnevaid hõljuma küljelt küljele tantsu lööma ja ja kaldusid ära mõnusatest paeluvatest sõjateemadest, mis tegelikult väga paljusid huvitab, näiteks sõjafilme, vaatad praktiliselt ei vaata, no sama siin midagi, kaks piletit anti, aga ma ütlen veelkord, ma tõesti olen suisa erutatud sellest mõttest, et me saame rääkida super super sõjandusasjatundjatega täna super, oleme täna mingi seitse korda vist need tuleb, ma loodan väga huvitav vestlus meil väga, ma olen kuulnud ainult seitse korda. Et ühesõnaga, sest et me ise oleme, oled sa ei olnud ka seitse korda, me oleme lihtsalt nii mõnusalt selle teema kauged, et, et ma arvan, me õpime tänasest sellest jutuajamisest lihtsalt nii palju. Aga ma tahtsin vahepeal jah, sest et tõesti on tõsi, on see, et ka mina olen seni alati huvi huvi tundnud sõdade vastu kui millegina Ajaloolise fenomeni vastu. Justkui enda peas on selline ettekujutus, et sõjad on need fotod, mida nad nagu hullud tegid, et seal on mitukümmend aastat seal, sellel sajandil ja, ja 100 aastat seal kuskil sellel sellel sajandil sõditi omavahel ja muudkui sõditi ja testi ja nii edasi, et, et see on ilmselt nagu enam tõenäoliselt ometigi korduv ja huvitav on ka see, nüüd siis ongi huvitav vestelda inimestega, kes ütles mehele, kes on käinud, et ikkagi isepiirkondades ja olukordades, kus nad on näinud, kui palju ja mil määral see ikkagi tänapäeval veel kehtib ja toimib. Sest et on ju ka tegelikult teada pidevalt viimast ka viimase 20 aasta jooksul, mis on maailmas olnud justkui suur rahuaeg on või 30 aasta jooksul on käinud maailmas pidevalt suurusjärgus 30 relvakonflikt igal aastal praegu hetkelgi, kui lugeda relvakonfliktiks sellist konflikti, kus aastas saab surma üle 1000 inimese siis neid, selliseid konflikte ka hetkel käimas on üks 15 tükki erinevates maailma piirkondades. Nii et täiesti reaalne sõjategevus toimub ja su hääl mu hääl on. Su hääl on täna väga kole, seal on väga ilus ja ma tahtsin mingi tähelepanu sellele, et tegelikult saju viibisid sõjakoldes ja karjusid oma hääle ära, kui Eesti mängis Iirimaaga Iirimaal. Ja oli üks, üks viik, supervärav Konstantin Vassiljev, vilt, milles sa nägid oma silmaga. Ma nägin seda, mina nägin väga, muide Eesti fännisektoris oli 700 800 fänni umbes ja väga paljud neist ei näinud. Käis ikka selline üleüldine fännimelu ja kaasaelamine nii hoogne, et keegi vaadanud lihtsalt sellel hetkel, kuidas see värav tuli lahti rullus, mina, minu pilk oli naelutatud, kuna ma tajusin, et nüüd tuleb teha väga hea ja sinna läks ka sinu hääl ja mõnes mõttes see paralleel on poolkunstlik, aga oleme ausad, see on ka üks veretu sõjapidamise viise. Jalgpall. Mis ta muud on kui riikidevaheline mõõduvõtmine ja selge just ja, ja siis natuke nagu mõnusamate vahenditega, et kui, kui võib-olla relvad, relvad ja tankid on, siis see, kui hakatakse jalgpallis mõõtu võtta, minu arust võiks niimoodi enam-vähem asju ära otsustada, siis praegu oleks maailma valitsejad, oleks hispaanlased hetkel ja teised oleksid hollandlased ja teine veel väga oluline aspekt, näiteks kuidas saab ju veretult sõda pidada, on Eurovi eurovisioon viia ülemaailmseks ja kes selle võidab? Et praegu oleks siis justkui nagu Aserbaidžaan oleks siis aserbaidžaani hegemoonia, kes otsustab kõiki küsimusi ja kogub makse ja just nimelt nihet. See on teine variant, kus, kus riigid võtavad üksteisega väga selgelt mõõtu. Aga siit ka minu küsimus sulle, kui tulevasele teadusi haridusministrile, kes hakkavad varsti tellima neid raamatuid erinevatelt kirjastustelt ja seisab hea selle eest, et meie nublut saaksid hariduse ja et meie haridussüsteem oleks jätkusuutlik, parem veel kui Soomes ja et me oleksime targemad endiselt kui ameeriklased ja nii edasi. Küsimus sulle, et miks need ajalooõpikud on selles mõttes nii ühekülgsed Nad räägivadki sõdadest ainult ju siis ilmselt sellepärast, et inimkonna ajalugu kahjuks on ta suuresti sõdade ajal, aga ei ole ju selles mõttes täpselt sama asi, miks seal ei ole olulised jalgpallikohtumised sees. Moody, miks seal ei ole sees? Ma tea popmuusika, mingisugused teised biitlid kuuekümnendatel kogu nagu see, et ega ma arvan, et nad on seal see võib-olla on hea küll, lihtsalt neid asju on olnud nii vähe siis v ajaloos olulised popmuusika, tõsi on väga noor nähtus, aga miks seal ei, miks ei ole ajalooõpikutes sees kunstiajalugu väga selgelt täpselt samamoodi, miks meile ei anta? Muide, ma arvan, et siin-seal lihtsalt ei mäleta seal sees tavaliselt on ikkagi kunsti ja kultuuri arengute kohta on ka peatükk kuskil seal, ma olen ainult sõjale ja sul on jäänud pähe ainult sõjad ja tegelikult ikkagi olla. Kui öeldakse, et seitsmeteistkümnes sajand, siis on alati on ka kunsti areng seitsmeteistkümnendal sajandil pärast seda, kui on sõjad ja poliitika ja majanduse üle käidud. Liiga juba tänastele raamatu koostajatele ilmselt küll see, kui sa liiga palju raamatukogust võtad, Barbara kartland, romaane, armastus metsas ja armastus põõsas ja armastus puu otsas ja nurjunud armastuspuu all ja muid selliseid asju loed, ainult leid on seal muidugi tõsi ja veel siis tulevikuinimesele muusikat aastast 2031, kui me räägime nüüd kõige-kõige moodsamast massile suunatud saundist saunda siis heli, siis see on täpselt. Noh, kuidas oli, no oli ikka päris käre päris käre andmine ja see oli siis David Guetta või ketta, kuidas iganes ta hääldub praegu number üks selline produtsentiivse kommertsmaailmas aastal siis 2011 tema värske plaadi pealt siis lugu, kus ta tegi koostööd Timbalandiga, kes oli muusikamaailma valitseja, ütleme üks viis aastat tagasi. Et tõmbas siis Timbalandi uuesti veel nähtav. Ja siis koosel afro tšakija terviga. No ühesõnaga, oli üks suur kamp lõbusaid inimesi, ma saan aru, stuudios lõbutsesid, rääkisid tegelikult nilbelt juttu üksteisega ja kõlas küll nagu naljategemine. Paneme siia. Oksid, tuleb lahe saun. Aga kohe hakkab loomulikult laulma meil Michael Jackson, sest et ma ikka jaksan, on mees, kes hoolis maailmast ja hoolis sellest, et maailm oleks parem koht, kus elada, see oli tema põhiline missioon ja Michael Jackson pilt on ka ilmunud, muide uus plaat. Uskumatu, kui see ka ei ole, enam meie seas ei ole, küll aga on selline kõva tsirkusetrupp nagu Sirk, Sirk, tees, Suleil, kes tuleb ka Eestisse esinema nüüd täpselt vastu aastavahetust, nad ei tule selle Michael Jacksoni showga, aga see Jacksoni show teisel pool Atlandi ookeani on praegu meil väga edukas. Ja nendel on selline komme, et kui nad võtavad ette mingisuguse artisti loominguga biitlite, kes seda varem teinud ja nüüd siis Jacksoniga siis nad teevad nii-öelda oma oma versiooni nendest lauludest võtavad selle originaali alla ja siis remiksivad tasakesi üle. Ja, ja Me kuulamegi kohe Sis Jackson'i ühte kõige sellist, kuidas siis öelda filosoofilisemat laulu männinud Mirror, mille siis sõnum ongi selles, et kui sa tahad muuta maailmas kõigepealt vaata peeglisse ja siis muuda seda, keda sa seal peeglis näed, ehk siis sedasama meest, kes seal peeglis seal seisab. Ja miks me läheme sellisele hingestatud teemale on loomulikult see, et tänane saade tagasi tulevikku ongi pühendatud sõjandusele ja, ja sõjas peab olema ka midagi ilusat, näiteks Maikeks Jacksoni sõnum. Et maailm peaks olema tegelikult ilus ja tore koht, kus olla, mis hoiab rindel siis tuju käimas. Tuju hea? Muidugi, usu suurena, kas mitte ei olnud see lugu hoopis Aifiil kuud, mida mängiti Vietnami sõjafilmis, raadiodiskor raadiodiktori poolt, keda kehastas Robin Williams. Robin oli küll, oli heli, eks, Robin Williams, Robin Williams ja see oli kuut, tegi sõdurite tuju heaks, jaksan, on rohkem selline hingele pai tegemise moment ja tahaksime aga sinu käest kuulaja küsida ühte küsimust tuleviku kohta, sest et sina ju ka mõtled tuleviku peale, mitte siin, ainult meie. Jah, need 20 aastat on Eesti riik olnud taasiseseisev. Meil on läinud päris hästi. Me oleme, oleme NATO liikmed, mis on tänaseni võimsaim sõjaline liit maailmas. Me oleme Euroopa Liidu liikmed, mis on siinse regiooni vaieldamatult suurim majanduslik liit mis on omavahel väga tihedalt läbi põimunud. Meie elu on põhimõttelist, peaaegu võiks olla nagu lill. Rahus rahustatakse rõõmuks kõigile maailma lillelastele. Aga siiski me küsima, et, et kes või mis võiks olla suurim Eesti vaenlane 20 aasta pärast aastal 2031. Kust tulevad meile ohud 20 aasta pärast või kust nad tulla võivad ja meiega kontaktis, kas telefoni teel kuus, kolm, üks kaks, null null null saate meie foorumi kaudu meiega kontakti R2 ee kaldkriips tagasi tulevikku või kirjutage meile tagasi tulevikku? RÜE kuigi kõige enam loomulikult hindame endiselt seda inimese häält eetris ehk siis kuuskolmiks kaks null null null. Ja kuuskolmiksaks null null numbril võivad helistada kõik, kellel on mõte selles osas, et kes võiks olla Eesti Eesti rahva, Eesti riigi suurim vaenlane aastal 2031. Fännid loomulikult said aru, mille poolest see versioon, mis on siis tehtud spetsiaalselt Zirk Teeezzolleili jaoks erines Maicel seaktsion originaalversioonis laulust. Ja üldse ma soovitan seda plaati Maiken Jacksoni imordsal, kus on siis antud uus mõnus Lif nendele vanadele super headele lugudele. Meie telefon kuus kolmeks kaks null null, me räägime sellest. Kes või mis võiks olla kõige suurem oht Eestile 20 aasta pärast. See on siis aastal 2031 ja meil helistas Lauri, keda me paraku ei saa praegu telefoni teel ise enam kätte, nii et Lauri vaid me rahulikult tagasi helistada. Miskipärast meie liinid aastal 2011 on umbes jah ja eba ebastabiilsed, ebastabiilsed jah, nii et sa võid helistada, siis võib olla ka see, et on toimunud küberrünnak. Kuna see teema, meie tulevane vaenlane 20 aasta pärast, kes iganes, kui see peaks olemas olema tahtis sekkuda sellesse diskussiooni, takistada seda ja, ja loomulikult on väga oodatud helistama ka kõik teised, kes ei ole Laurid, meile võivad helistada näiteks Elmarit. Kaarlid. Timo võib helistada, Timo, kui sa meid kuulad, siis Christian rääkides siis naistest on väga helistama aina Maie Tiiu Anne-Liis kindlasti võiks meile helistada ja rääkida arvab tuleviku Eesti ohtude eest aastal 2031, sest et juba vähem kui 20 minuti pärast on meil stuudios tõeliselt sõjanduseksperdid ja me saame põhimõtteliselt teie mure neile edasi anda ja siis nemad ajavad selle asja joonde, et ei oleks mingisugust probleemi tulevikus, selle vastutus on siis hiljem see oht likvideerida. Ja praegu siis me küsime kuulajate käest, et mis on mis või kes on suurimaks ohuks Eestile ja aastal 2031 ja mina küsin sinu käest Eerikas, sina arvad, et selleks on Venemaa? Mina ei ole selles muide päris kindel selles mõttes, et mina arvan, et minul on tundunud üldiselt, et Venemaa ohtu hinnatakse mõnevõrra võib-olla üle ja mõnda muud ohtu, võib-olla isegi natukene alahinnatakse, mis mõttes Soome või Läti või? Ei, ma pigem arvan, et et konfliktid või noh, et otsest katsustanud lihtsalt otsest relvakonflikti siin ei juhtu niikuinii ja niikuinii, et meid ohustavad meie elu elu ja elujärge muutvad konfliktid toimuvad võib-olla hoopis kuskil ikkagi jätkuvalt meist palju kaugemal ja need nende mõju lihtsalt meie elule võib olla suurem ehk siis liblika tiivalöök Vaikse ookeani ühel saarel mõjutab elu Eestis. Ilusti öeldes viibisime, telefon on kuus kolmeks kaks null null null, kui sul on arvamus selle kohta, kes või mis ohustab Eesti elu 20 aasta pärast kõige enam, siis anna meile sellest Ansambel Elizabeth, anud katapult raadioeetris Goa vai moel laver ja me räägime sellest, kes või mis on Eesti kõige suuremaks ohuks aastal 2031 ja tere, kellega meil au. Sellele, millal Hannes. Pannes väga meeldiv, Hannes Haapsalust. Mida te arvate? Mina isiklikult arvan ka seda, et Venemaal on organisatsioon. Ja 20 aasta pärast seda kõik suured suured inimesed. Kas te arvate hetkel seda vaenulikust vene ametlikus poliitikas veel ei ole, või on see kuidagi väiksem? Aga kas te ei arva seda, et sõnachi tegevused selle asja ongi nagu see lapsesuu nii-öelda, mis peab välja ütlema lauseid, mida neile ette kirjutanud. Tänane Venemaa reaalne juhtkond? Aga ühesõnaga teie arvates Hannes ikkagi Venemaa on see, kus tuleb ka 20 aasta pärast meie suunal nooli lendab. Selge, suur aitäh teile, Hannese ilusat päeva jätku ja jääge kindlasti kuuldele, sest et kohe varsti on meil eetris ka päris spetsialistid, kes räägivad, mida nemad arvavad sellest sõjanduslikust olukorrast aastal 2031 ja kindlasti ka sellest, kui palju tasub Vene kaarti nii-öelda karta või telefon kuus kolmeks kaks null null null kuus kolm üks üks null null. Kui kellelgi on veel arvamust avaldada, kas siis Venemaa suuna kohta või nagu Eerik ütles, et et võib-olla hoopis need ohud, mis 20 aasta pärast Eestit siis otseselt kujutleme söanduslikult ohustavad, tulevad hoopis mingisuguse muu liini pealt tervist, kellega me räägime? Tere, mina olen mihkel. Väga meeldiv, Mihkel, mida arvad sina 20 aasta pärast Eesti julgeolekust? Ma arvan, et Venemaa ei kujuta meile nagunii suurt ohtu. Mina arvan, et võib-olla kui keegi nagu ohustaks, siis pigem Hiina. Et Hiina, aga siis vahepeal ongi ju Venemaa või selles mõttes, kas Hiina siis kuidagi otse või ringiga või, või kuidas sa seda ette kujutad, või küberneetiliselt või? Ma just kuna just lugesin, et see Hiina tegi endale suurt sõjaväe ja selleks, et näiteks taiwani rüüta taiwani kätte saada ja siis no ma mõtlen, et kui nad hakkavad niimoodi ründama ja et siis on nagu suur oht nagu NATO-le ja niimoodi Selge selge, et sina näed, et mõnes mõttes siis samamoodi nagu Eeriki, et, et isegi kui Hiinal puudub nagu Eesti Kontsert piir, siis vähemalt nende tegevus oma regioonis hakkab mõjutama Ena julgeolekut Eestis. Ja ja seda ma arvan. See on väga huvitav, aga jääga kindlasti kuuldele. Rene Toomse ja Leo Kunnas on meil varsti stuudios ja viskame selle hiina kaardi siis samamoodi õhku, aitäh sulle. Kena päeva jätku. On endiselt kuus, kolm, üks, kaks, null null null kuus, kolmeks, kaks, null null, kui kellelgi on arvamust öelda selle kohta, et milline on Eesti kõige suurem julgeoleku risk siis 20 aasta pärast. Tere, kellega nagu tervist. Erki, väga meeldiv. Mida arvad sina aastast 2031? Ma panin alles raadio käima, aga mul oma mõte on küll, mida ma isegi paar päeva tagasi mõtlesin. Et Venemaa hetkel meile on ju ohtu ei kujuta, noh, nii on selline üldine arvamus. Aga kui tendents läheb selle poole, et et meil jääb nagu venelasi vähemaks, ehk siis eestestatakse nagu jõuliselt eestikeelne õpe ja nii edasi. Et, et kui meil selliseid venemeelseid inimesi jääb nagu Eestis vähemaks et siis ei ole nii-öelda noh, siis oht nagu suureneb selles mõttes, et ega ei lähe ju ründama riiki, kus elavad sinu rahvusvennad. See muidugi oled sa kindel muidugi, tegelikult väga huvitav teooria, et peaksime kasutama neid nii-öelda kaitsekilbina või väga ebaviisakalt, praegu väljendasin aga, aga. Et selles mõttes noh, ebaviisakas või mitte, aga selles mõttes, et nii palju kui meil on nagu Eestis elavaid eestivaenulikke inimesi, siis noh, ühes otsas, okei, et sisejulgeolek ja nii edasi. Aga noh, samas on, ta tuleb ikkagi Eestile ju tegelikult kasuks. Ja mõte on väga selline rehepaplik ja huvitav ja võimalik, et isegi teataval määral strateegiline. Väga kena ja kindlasti kuuldel, aitäh sulle helistama, Erki küll natukene ilmselt pisut tänase Venemaa suhtes, optimistlik arvates, et, et siin elavad vene vähemus, võiks saada tõeliseks takistuseks neile. Kui neil oleks huvisid, huvi Eestit rünnata. Et sa usud, et vene administratsioon on veidikene küünilise otsesem ajalooliselt pigem ma arvan küll ja isegi ma mäletan, et kunagi oli seal selline kõva mees nagu Ivan Julm. Jah, selles mõttes see nimi kivist juba näitab seda, et milliste meestega on milliste meeste kõrval. Me oleme pidanud elama ka mõned sajad aastad tagasi. Niisiis meie telefon on veel avatud mõnda hetke, kuus, kolmeks. Kaks, null null kuus, kolm, üks, kaks, null null, kui kellelgi on sõna sekka öelda selles suhtes, mida ta arvate, milline on kõige suurem julgeoleku risk 20 aasta pärast Eestile? Õige pea on meil stuudios Leo Kunnas, Toomse, saame need kaardid ka nendeta laiali laotada ja küsida nende arvamust. Ja praegu siis on kõlama jäänud Venemaa ja Hiina Hiinale sekundeerib meil foorumis Kattroid kirjutab, et tohiks ohuks on siis Hiina, mitte Venemaa, et Venemaa on tõenäoliselt 50 protsendi ulatuses Hiina poolt okupeeritud. Sõjad peetakse robotitega, nähtamatute relvadega gaasid, bakterid, kiiritamine ja nii edasi. Väga olulisel kohal on propaganda väga-väga huvitav, selle selle arvamuse kontrollime üle ekspertide peal samamoodi. Tere, kellega nagu Madis Oleja, keeran natukene raadiot vaiksemaks ja siis ootame sinu nägemust aastast 2031. Pakuksid ka Venemaad. Et põhjus on väga lihtne. Küsimus ei ole nagu minu arvates NATO-s kui sellises, vaid et kui realiseerub nagu selline variant, et Euroopa nõrgestuv, et Venemaal ei ole enam Ütleme kasulik ennast siduda tordo ennast siduda selle Euroopaga, et siis Tekib reaalne, ütleme siis, sõjaline ikkagi võimekus või oht või realiseerub just nimelt sõjaline võimekus, mis Venemaal tegelikult on? Et praegu nagu ikkagi, et minu seisukoht on selline, et ei ole majanduslikult tegelikult kasulik, rünnatasin Eestit ega ka sõjaliselt hetked. Hetkel aga arvad, et 20 aastaga võib midagi muutuda? Selge, igatahes jää tugevaks, kuulame saadet edasi, vaatame, millised on siis arvamused spetsialistide poole pealt. Kohe pärast rahvusringhäälingu uudiseid on meil siis eetris, nagu juba öeldud, Leo Kunnas ja ree Toomse. Ning Me räägime sõjandusest aastal 2031, räägime Eesti ohtudest ja räägime loomulikult sõjandusest ka laiemas plaanis. Tunni jääb lõpetama Diego Garcia. See on raadio kaks. Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. Beebi on aastaks 2031. Tagasi tulevikku jätkab sõjanduse teemadel sõjandusaastal 2031. Eetris on siis saatejuhid Erik Moora ja Mart Normet ning meie külalised on reservkapten, Rene Toomse. Tervist. Tervist ja reservkolonel Leo Kunnas, tere. Tere. Küsisime eelmise tunni lõpus kuulajate käest, kes või mis on Eesti suurim oht aastal 2031 ja arvamused on läinud see enam-vähem pooleks, nii meie eetris kui ka foorumis väideti, on siis ikkagi Venemaad, kes on L1 traditsioonilisi ohustajaid siin kogu aeg jääb meie vahetu naaber ning teiseks siis Hiinat keda on üle ühe, siis nad on omavahel mainitud. Et kumb siis on ja, ja, või, või siis kes kolmandalt. Leo Kunnas, mis te arvate, ega meie geopoliitiline asend 20 aastaga ei muutu, et Eesti ei ole nagu kunagi oli üks laul, et raiume ennast lahti libisema kuskile suunas, et seda ei juhtu, et, et me jääme siia Venemaa naabrusse edasi. Seetõttu loomulikult Venemaa jääb meile alatiseks potentsiaalseks ohuteguriks. Aga ma ise käsitleks seda tegelikult selles võtmes, et et Venemaa muutuks meile tõeliseks ohuallikaks, selleks peaksid olema täitunud teatud välised ja sisemised eeldused meil välistest eeldustest kõige olulisem tegelikult oleks see, et meie põhiline liitlane Ameerika Ühendriigid tema vägede saadavus peaks langema alla kriitilise piiri, ehk siis Ameerika Ühendriigid peaksid sattuma suurde sõjalisse konflikti näiteks Hiinaga taiwani pärast. Kaks Koread läheksid omavaheliselt Ta või siis Ameerika ühendile rääk läheksid Iraani või mõne mõne muu regionaalse jõukeskuse vastu. Et alles siis saaks olukord tekkida, et et jõudude tasakaal läheb niivõrd paigast ära ja see loomulikult oleks tooge siis järgmiseks ehk siis siseriiklike eelduste loomiseks milleks loomulikult on relvastatud sisekonflikt, selle tekitamine on vene eriteenistuse võimuses, nad teevad seda siis, kui nad seda tahavad, aga see oht, põhimõtteliselt see üldine võimalused, kuidas see võiks tekkida, näeks üldjoontes välja selline muidugi noh, kõiki detaile ei ole võimalik ette näha ennustada aga Hiina, Hiina tõuseb, Hiina loomulikult muutub sõjaliselt tugevamaks, aga hiinlaste strateegia ma arvan, see, et on, on palju pikem. Mõtlesime palju rahulikumad hiinlased, lihtsalt kui nad Venemaalt midagi soovivadki ära võtta, siis nad teevad seda pigem rahulikult. Ei oleks siis. Siber on täiesti tühi võrreldes võrreldes Hiinaga, et et nad tõenäoliselt konflikt ja on oodata. Aga milline see tuleb ja mis ajal, seda on raske, ma pean silmas Hiina ja Venemaa vahel. No kaks varianti, et Hiina või Venemaa loomulikult Venemaa on ajalooliselt ju keegi on kuskil kokku lugenud, ma olen selle kohta materjalilt ründanud üritanud rünnata Eestit ajaloole peale 40 korda, et see on, see on päris muljetavaldav number, selles mõttes ma ei tea, kas seal tõepõhi on all, et kõik on täpselt niisugune see number läheb see niisugune on siis suurusjärk umbes 1000 aasta jooksul, mille jaoks nagu kirjalikke märkmeid üldse. Nüüd muidugi kõik analüütikud on öelnud, et Venemaa tulevikuambitsioone prognoosida on väga, väga keeruline, kuna see maa on iseenesest suhteliselt heitlik, nii et täiesti võimalik ja väga palju sellest, et millised on tema tulevased valitsejad, mis on tema valitseda aastal siis 20 aasta pärast ja milline nende ratsionaalsus nagu maailmale, mida suled saavutada iseenesest Venemaal jah, võib-olla see ambitsioon taastada endisaegne hiilgus ja kõik see ajalooline mälu ja see on ju rahval tegelikult alles ter saamaks, mida kutsutakse ka. Aga iseküsimus on, et kas neil on piisavalt sellist, nende juhtidel piisavalt tarkust, et seda suurt strateegilist eesmärki ka reaalselt ellu viia? See on täiesti niisugune ettenägematu suurused kui võtta näiteks, et on mõni aeg tagasi olnud senine selliseid poliitikuid areenil ja lausa kandideerimas riigijuhiks kes, kes oma käitumise ja tegudega jutuga ei ole üldse tõsiseltvõetavad, kuid rahva poolt täiesti arvestatavad ja hinnatud, et siis seal mahu märgid küll, Hiina kohta tahaks veel seda, et Hinon Hiina tundub strateegiliselt palju kavalam ja ta pigem vaatab maailma hõivamist, võiks öelda lausa globaalses mõttes, minu arvates. Ja nii-öelda pehmete vahenditega sime nagu sõjast või sõjalisest sellisest vallutusest Hiina puhul naljalt rääkida ei saa. Vähemalt mingi lähikümnendite jooksul nende täpselt nagu kolme Kunnas ütles, et nende, see strateegiline mõtlemine on, on väga pikk ja on arvatud, et isegi võib-olla 100 või rohkemgi aastat. Et nendel ei ole kiiretes, ongi nende kultuuri eripära, kus inimelu, nagu see periood on kõõnes tegelikult riigi ja rahvuse alus. Aga kui ma teid kuulan, siis jääb ikkagi mulje, vähemalt, et ikkagi nagu Hiinal selline vallutusplaan on justkui olemas, et see ei ole mitte nii, nagu meile on, et tahaks oma majanduskasvu suurendada ja võib-olla ise vähe paremini elada. Aga ikkagi tahavadki nagu maailma vallutada. Milles on nagu miks üldse peaks sõda tulema 20 aasta pärast või isegi võib-olla rutem, kuskil on see, et vaadake nagu terve maailm olukorda. Just ületasime seitsme miljardi piiri ja resursse jääb järjest vähemaks. Õhk on reostunud, maavarad hakkavad lõppema, nii et me elame piiratud ressursitingimuses. Tarbime rohkem kui kunagi varem. Mingi aeg tuleb tohutu kriis, et kõik riigid lähevad tegelikult võitlusesse mingis mõttes on mingil tasandil selleks, et oma rahvas ellu jääks. Sellest nagu selles mõttes. Ma ei taha negatiivse sõnumi väljuti olla, aga mingis mõttes ei ole pääsu. Ja ja see on nüüd ilmselt 20 aasta jooksul juhtumas. Isegi rutem, tegelikult vaadates praegu teile näkku Ma arvan, et see võib isegi juhtuda rutem, mingil määral, mingil tasandil, see protsess hakkab vähemalt käima. Aga see, mida te praegu räägite, Rene Toomsega, see on maailmasõda. See on defineerimise küsimus, mõnes mõttes seitse maailmasõda juba käia, et kui me vaatame, kus ta siin käib. Mis praegu me rääkisime kahest nagu sellisest ohust 20 aasta pärast. Kui Hiina ja Venemaapinnalt siis on kolmas variant samamoodi, ta on tegelikult religioonide pinnalt. Ta on ju palju räägitud ka islamiusu, võidukäigust, mis tegelikult totaalset muudaks meie seniseid arusaamise maailmast. Ja siis ta, mis, mis on nagu sõda iseenesest, nagu selle peaks lahti nagu rääkinud sõda, ei ole ju. Seda ei oma tähtsust kui, kui sõelakt iseenesest, vaid see on poliitika jätkamine teiste vahenditega, nagu karbon kloostris kunagi ütles. Sellele ei vaidle mitte keegi vastu. See, kui see poliitiline eesmärk, mis iganes on agressoril, saavutatakse teiste vahenditega ka peale sõja, siis kui tulem on sama, siis pole vahet, kuidas seda tehakse. Ja ja need vahendid just hakkavad otsa lõppema, et Leo Kunnas, kas, kui René Toomse ennustus praegu oli, et suuremate relvakonfliktide tõenäosus on pigem suur või väga suur järgneva 20 aasta jooksul, siis kuidas teie sellele vaatate? Mõtlen kogu maailmas siis, mitte eestil tingimata kogu maailmas relvakonfliktid toimuvad pideva mõtlengi selliste nagu kuidagi veel suuremate või ressursipõhiste mis võivad viia maailmasõjani väljamaa Renee juttu. Kus jätkaks seda tegelikult Hiina teeb praegu väga suuri jõupingutusi just toorainete juurdepääsu saavutamiseks nii Aafrikas, Ladina-Ameerikas kui mujal, et, et seda tegelikult võib-olla vähe liiga nähakse. Et kõik need protsessid praegu käivad, et, et loomulikult ta, seda on viimane võimalus ja viimane vahendite. Kui on võimalik kasutada teisi vahendeid, siis ikka kasutatakse näiteks ma toon Taani näite Venemaa sõjalisest doktriinist, et et sõna on viimane vahend, aga enne seda kasutatakse kõiki teisi Sis majanduslikke, psühholoogilisi, info, tehnoloogilisi, kõiki vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks. Ja kui, kui need ei neid eesmärke on võimalik teiste vahenditega saavutada, siis neid ka saavutatakse. Aga kui olukord näiteks kasvõi praeguse majanduskriisi tagajärjel veel momendil peaks väljuma kontrolli alt, nii et teiste vahenditega eesmärkide saavutamine muutub raskemaks, siis võidakse rakendada ka äärmuslikke vahendeid. Muidugi, Hiina eesmärk on see, et, et ühendada kõik territooriumil, mida Hiina ajaloolised käsitleb enda osana, ehk siis taiwani allaneelamine lõpuks on Hiina strateegiline eesmärk ja Hiina Brave ehitab selleks relvajõude üles, et seda läbi viia kunagi. Millal ta selle läbiviimis meetoditel muidugi ei oska öelda, aga kahtlemata varem või hiljem hiina selle katse teeb. Aga mis on teie prognoos, kas 20 on aasta jooksul nüüd siis aastaks 2031 on kolmas maailmasõda toimunud? Ma ise arvan, et kolmas maailmasõda toimus aastatel 1946 kuni 91 millal siis Nõukogude Liit ja Ameerika ühendriigid siisid kahesüsteemina kahe süsteemi abil üksteise. Selge, aga paneme järgmise numbreid, paneme ma olen 104, neli, neli, ma arvan, et algas algas pihta, seda ametlikuks alguseks võime lugeda. Eks see näiteks üheteistkümnendat septembrit, septembrit, aga tegelikult algas juba mõned aastad tegelikult varem, et, et see praegu loomulikult käib see tegelikult ülemaailmne konfliktis islamiäärmuslaste ja nende vastaste vahel. Tihti näeme seda, et näiteks islamiäärmuslaste vastased on Ameerika ühendriigid või Venemaa, aga samasugune konflikt Kaiu Hiinas, islamiäärmuslastele, Indias, Filipiinidel paljudes teistes kohtades, et see on tegelikult selline väärtustepõhine konflikt, et. Tulles tagasi selle juurde, mida René Toomse enne ütles, eks ju, et võib-olla üldse maailma 100 definitsiooni peaks parandama ja muutma, ehk siis võib-olla me olemegi praegu maailmasõjas hetkel veel pehmemate vahenditega, aga toimub siis nii-öelda religioonide vaheline maailmasõda ja see on täiesti reaalne, mis toimub järgmise 20 aasta jooksul siis kas ära või vähemalt läheb sõjalisemaks, saan ma õigesti aru? Jah, võib küll niimoodi olla, et üldse mingi siltide panemine on suhteline otsitud nagu otsitud võimalus, et inimesed kuidagi ajalukku asju talletada. Et aga kui vaadata jällegi mastaapi, siis nii-öelda see ameeriklaste algatatud sõda terrorismi vastu, mis koalitsioonil praegu siis peavad Lähis-Idas ja, ja miks mitte ka selles kontekstis võtta siis demokraatia viimist ja hiljutist, eks ole Liibüa konfliltigi. Et see on teises kultuuriruumis teises religioonis toimuv, kus siis ühelt poolt on mõnes mõttes ühendatud sealsed rahvad ja, ja selle kultuuri ja regiooni omad ja ja kümned, eks ole siis lääne läänerahvad, et terve maailm on tegelikult ju tegelikult hõivatud, et selles mõttes praegu on käimas, võiks öelda, et on käimas selle mõtte järgi järjekordne maailmasõda. Aga kuulame Marek Strandbergi, kes on sõjatehnoloogia arendaja, muude kõikide oma tegevuste hulgas seisukohta, et mis 20 aasta jooksul kindlasti muutumas on. Masinate osakaal kasvab, infosüsteemide osakaal kasvab ja ekspertsüsteemide osakaal kasvab ehk nii-öelda aina rohkem ja rohkem nihkutakse kindralit ja analüütikute arvamuse poole pealt tõenäoliselt kõik võimalik noh, nii-öelda käitumisi ja kultuuriolusid simuleerivad süsteemide suunas. Kolm arvamustes korraga, võtame viimase, kõigepealt see tundus kõige huvitavam, et ühesõnaga hakatakse selliseid pehmemaid valdkondi siduma sõjandusega väga selgelt. Jah, see toimub tegelikult täiesti ju praegu juba mõned aastad päris, ma vaatan neid niinimetatud mässutõrjeoperatsioone siis mis asi on mässutõrjeoperatsioon? Vot ongi eesti keeles ei ole head terminit sellele, et NATO-s ja, ja Ühendriikides on defineeritud Insöizenzi siis samad, mitte riiklik. Või siis sissivastane seda igat moodi ja ka väga täpset terminit tegelikult head ei ole. Pole Eestis ja kahjuks. Et milles on probleem, on ju see, et et nii Iraagi kui Afganistani operatsioonid paneeritud, tegelikult lühiajalised ja ja jäid venima, nad jäid väga venima. Aga miks, ja just sellesama pärast, et ei saadud aru tegelikult sealse rahva, tema ajaloolisest taustast, tema kultuurist ja väärtushinnangutest eelkõige see kõik summeerub seal. Ja kas te näiteks Leo Kunnas, arvate, et see teadmine 20 aastaga viiakse uuele tasandile ja tõesti, ütleme selliseid sõdu venima enam ei jää. Ma kardan, et ega iga uus põlvkond jälle õpib kõik asjad uuesti otsast peale, et seda ma ei usu, haisvaid sõdu hakataks kuidagi paremini pidama, aga ega ma ei usu ka seda, et kindralid nüüd jääks tööta. Keegi suudaks neid asendada. Et seda loomulikult. Ja see oli väga huvitav, mis te ütlesite, et te ei usu, et sõdu hakatakse paremini pidama. Rene Toomse, mis, mis teie sellest arvate, kas 20 aasta pärast peetakse sõdu paremini kui seni? Mul isa kunagi ütles väga ilusti, et oot, loomastub korra lõksu, siis teist korda lahti pääseb, teist korda enam kunagi ei astu, inimene astub teist korda kolmandat, neljandat korda Kaavel sest tegelikult on needsamad mässutõrjeoperatsioonid on ju kõik läbi käidud varem küll ja küll, eriti siis, kui oli see 60.-te alguses koloniaalalade vabastamine või vabanemine. Et nii noh, Ameerikas nii väga kogenud, aga inglased ja prantslased ja tohutult oli õppetund tegelikult ja jõuti nendesamade tõdemusteni, mis me alles avastasime jälle 2006. Nagu nagu. Aga andke andeks, mehed, te olete ise ju tegevteenistuses olnud, targad mehed ja maailm on mõnes mõttes teiesuguseid, mitte küll täis, aga, aga neid mehi on ju veel igas riigis. Miks siis, miks te nii lollilt käitute? No miks suured organisatsioonid käituvad lollilt vahepeal siin omaette küsimus, et näiteks ka NATO puhul, et kui NATO üldse tegelikult läks väljaspool euroatlantilise alaoperatsioone nagu korraldamast, tekkis kohe küsimus. Aga eelmisel sajandil me ju nägime seda, et demokraatlikud riigid ei suuda pikaajalisi operatsioon pikkalises edu väljaspool oma territooriumi pidades, valitsused hääletatakse, maha ei anta ressurssi, ei anta inimesi ja seepärast seda ei saa võita, et see oli ju tegelikult teada kõik, et kuidas nüüd paljud poliitikud ja kindralid kõik korraga nii-öelda kollektiivselt hulluks läks, siis see nagu iseküsimus, et noh, aga see lihtsalt juhtus, et, et see juhtub ka edaspidi. Ma kardan, et mida arvate? Ja siin väga hea just nagu tähelepanu juhtida sellele, et sõjaväelased ei pea ju oma sõdu ja, ja kuidas teha seda, mis on seatud neile eesmärkideks poliitilisel tasandil ja mis ressursid on neile kasutada antud, et neid sõdu pidada, kui neil ei ole antud eesmärke. Ja, ja tehakse ka ettekirjutisi muidugi meetoditest, kuidas, kuidas strateegiaid ellu viia ja kõige hullem ongi see, kui kui strateegiale jule realistliku saavutatavad eesmärki. Ja see ongi kõige ebaõnnestumiste põhjus siin heaks näiteks tuua midagi uut maailmas ei ole, on Saksamaa esimese teises maailmasõjas taktikaliselt ja operatsiooniliselt maailma parimad. Aga strateegiline eesmärk ebarealistlik. Aga kas siis kuidagi selles militaarkogukonnas nüüd sõjaväelaste seas ei ole siis selles küsimuses üksmeelt, kas ei nähta kohe läbi, et, et siin antud juhul on, see plaan on sedavõrd halb, et seda ei ole võimalik teostada ja kui seda ikkagi selgelt öelda, äkki siis poliitik ikkagi kuulab? Või siis puudub selline üksmeel? Loomulikult, ega sõjaväelased 100 protsenti kunagi ei olegi üksmeelsed. Aga ree ütles hästi ette, et põhimõtteliselt sõdu alustavad poliitikud kindralit niidi all ei alusta, juhul kui nad ei ole just sõja diktaatorid ja seda on ka see nad sel juhul teinud üsna harva. Et see paraku nii on, et noh, võtame näiteks afganistani operatsiooni, et ma näe, nagu selgelt sellepärast sellist raskes punkti tsentrumis Gravity selles, et et Afganistanis oleks tugev ja usaldusväärseväärne valitsus, keda saaks üldse toetada. Et kui ei ole seda nii-öelda punkti, mida toetada, on ka raske midagi teha ja Karzai valitsus ei ole seda. Järelikult meie raskuspunkt on praegu löödud hästi lihtsalt ette. Selge, aga läheme olevikust tulevikku, see kõik oli väga vajalik selleks, et üldse ära selgitada, kuidas sõjad tekivad ja milles, miks ikkagi jälle? Me põrkume inimliku, kas siis planeerimatuse või rumaluse peale. Marek Strandberg tõi välja veel kaks punkti, milles toimuvad selged arengud, mis valdkonnad kasvavad. Üks oli nüüd see ekspertide kasutamine, sellele läbisime siin ära. Infotehnoloogiast räägime kindlasti saate jooksul veel ja võtame juurde ka häkker, Tõnu Saamueli arvamus, aga ta ütles, et ka masinate ehk siis ilmselt robotite ja muude selliste masinate kasutamine tõuseb tohutult, et mis ennustuse ide õhku viskaksite aastaks 2030. Ja kindlasti tõuseb tehnoloogia areneb tohutu kiirusega praegu ja, ja selles mõttes robotrünnakud juba toimuvad hetkel praegu Pakistanis, näiteks ühendriigid on programmeerinud, paljud need mehitamata lennukid tuvastavad sihtmärgi teatud parameetrite järgi ja see on ainult proovitud, kuigi selle vastu nüüd väga suur, väga suur võitlus käib rahvusvahel tasandile. Et masinale kunagine tarku inimene, seega mis iganes masinaid, kui palju neid vidinaid lahinguväljal juurde ei tooks, inimene oli, on ja jääb keskseks. Kas selline mehitamata ründamine jää jääb siis pigem nagu õhku või või hakkavad ka maaväes nii-öelda maad mööda vallutustegevust tegema? Robotid? Jah, aga selle asjal ei ole lõpuks mingisugust mise tulem, võiks olla, et me räägime siis nagu kurnas ja taktikast. Me paneme robotid kõiki asju hävitama, et mis, mis selle eesmärk võib olla. Jaa, võtlesid analoogiat jällegi tänase päevaga, nagu need islamisissid näiteks peavad lahinguid, et neile tegelikult sihtmärgid ei ole ju liitlasvägede üksused või kolonnid seal kuskil tegelikult sihtmärgid on läbi propagandasõja ja terrorismiaktide hoopis meie ühiskonnad siin kohapeal, et nad lähevad lihtsalt selle sõjalisest sihtmärgist mööda ja lähevad sinna, noh, ütleme robotite puhul näiteks. Ma tean, mul tuleb vastu seista robotiga, ma läheksid robotist mööda ja otsin üles selle, kes robotit juhib. Tegu on ikka haavatu. Lõpuks pead ikka jõuga välja selle inimeseni, kes, Mis te arvate, Leo Kunnas, robotid ja 20 aasta järglane seda praegu on, robotid on juba kasutusel selles mõttes, et mehitamata luure vahendid, mehitamata lennu vahendid, miinitõrjerobotid, kui palju olen 20 aastaga, see areneb, aga see ei arene nii hüppeliselt ja plahvatuslikult nagu, nagu loodetakse. Aga miks nii? Põhimõtteliselt praegu ei ole tehnoloogilisi eeldusi veel selleks ka tulevikus. Tegelikult, kui kui robotid kaugemale arenevad ja mida ma näiteks ka oma ulmejuttudes kirjeldan, siis ikkagi inimene jääb sedasi neid süsteeme domineerima selles mõttes, et ka inimeste kui, kui võitlejat on võimalik arendada, et mul on endal näiteks see kontseptsioon, et maailmas ei ole praegusel momendil olemas veel professionaalseid armeesid selles mõttes, nagu ma neid näen, et nad võiksid olla. Ehk siis vanasti sõjaliselt orienteeritud ühiskondades hakati lapsi põhimõtteliselt seedimiseks ettevalmistama varasest lapsepõlvest peale. Ma arvan, et kunagisi tuleb tagasi, inimesi hakatakse kloonima, pigem tulevad sellised arvutid. Ehk siis nagu ennustab niisugune mees nagu Robert tirts, kelle ennustasin, ma olen kasutanud ise, et et tulevad arvutid, mis on osa inimese ajust, ei puutu isegi füüsiliselt inimesega kokku, mis mis annavad inimesele teatud võime lisavõimeid omadusi ja katavad need puudused, mis inimese tegelikult mõtlemises praegu on, et inimene inimesel on, on raske teha väga palju rutiinseid, asju korraga. Inimene on, et inimene saaks mõelda, on vaja vabastaja rutiinist, sama on tegelikult ka ka sõduritega lahinguga. Kas me räägime aastast 2031? Selles mõttes see, see ei, ei tule veel nii vara. Aga, aga need kaks kaks trendi selgelt. Aga mida te, René Toomse arvate sellisest valdkonnast siis nagu see transhumanism on, kuhu me välja jõudsime? Inimeste ja masinatega kokkuminek? Ei loomulikult, see on. Mingis ajaraamis on ta kindlasti, aga 31 aasta. Siin on ka, võib-olla mõnes mõttes on niisugune asi praegu olemas, ütleme, et kirurgiliselt paigaldatud südamestimulaatorid on ka osa nagu sellest samast, et mingeid toonust tõstvaid isegi ju on ju räägitud. Ma ei ole küll käega katsuda ka näinud, et töötatakse välja neid. Selliseid sõdurite vormelis hindavad kogu aeg tervislikku seisundit, kui sa mingid näitajad langevad, ta manustab, süstib sulle ise ravimeid ja neil on tegelikult prototüübi on täiesti olemas, nii et kindlasti need vahendid saavad. Kui on prototüüp, siis 20 aastat me räägime, et seal reaalsus. Igal juhul, kui raha on nii palju, et tegelikult Küsimus on ka ressurssidest, et kui me võrdleme praegust aega külma sõja ajaga või siis näiteks teise maailmasõjaga, mille mõne aasta jooksul tehti plahvatuslik hüpe tegelikult sea sõjalistes tehnoloogiates näiteks tuumapomm, põhimõtteliselt reaktiivlennukid, raketid, kõik tulid tegelikult lühikese ajavahemiku jooksul ja see natuke jätkus ka külma sõja ajal, siis praegu tegelikult üldine rahastamine on võrreldes nende aegadega nii madal, et lihtsalt innovatsiooniei ole niivõrd palju ja ka käimasolevat sõjad viivad veel palju ressurssi ära külma sõja ajal, tegelikult nagu liit ja Ameerika ühendriigid otseselt sõdisid vähe lühikeste ajaperioodide ja nad lihtsalt arendasid, arendasid tehnoloogiasid kogu aeg edasi, et nüüd tegelikult on ressurssi palju vähem ja seepärast noh, ma ise mingit mingit plahvatuslikku hüppeid 20 aasta jooksul ei näe, et see, millest ma rääkisin ehk siis nii robootika, arend kui, kui ka tegelikult sümbiootiliste personaalarvutite tulek, et see on tegelikult selle sajandi lõpuküsimus rohkem. Aga kuulame veel Marek Strandbergi Masinate osakaal kasvab, infosüsteemide osakaal kasvab. Tegelikult seda me juba kuulasime võtta, mul on ikka veel. Strandberg number kaks on meil ka täiesti olemas, üks see oli puhas ütleme aasta 2011, veel saab lubada sellist tehnilist apsu. Meie nii-öelda lahingutegevusest peamiseks vaenlaseks on kõikvõimalikud sensorid, mis tunnevad ära soojust ja ja radarid ja muu selline, mis tähendab ka seda, et lahingutegevuses võidavad need, kes oskavad teise poole nii-öelda sensorite kõige paremini varju pugeda ehk nii-öelda selline tinglik nähtamatus, tinglik nähtamatus öelda elavjõule tingib nähtamatus enda masinatele. Võib arvata, et ka mingit uut relvatüüpi tuleb juurde, eks ole, nii-öelda noh, ma julgen arvata, et näiteks elektromagnetilise relvaga võetakse, kuna niivõrd küberneetiline on see värk niivõrd elektroonne, on see maailm. Et siis noh, püütakse ka ilmselt ehitada siukest ägedat kirvest või pommi selle vastu, mis elektroonikat untsu keeraks ja loomulikult tuleb ennast ka selle vastu kaitsta. Kõige huvitavam osa oli siis kohe alguses tinglik nähtamatus. René Toomse nägu ei saa raadios eetrisse niimoodi anda pildina aga ütleme niimoodi, et see näitas kõike seda, et vastus on ei. Ei, ma päris ütleksid. Ei, aga ma ei tahaks ennast korrata, aga mõnes mõttes tehnoloogia ei saa kunagi võitu tegelikult inimese Leindlikkusest. Et seda ka ajalugu korduvalt ju näidanud tehes mingeid sensoreid asjad alati sama kiiresti saab valmis vahend, mis neid sensoreid muudab kahjutuks. See on nagu arvutiviirustega, eks ole. Niimoodi, tegelikult noh, selles mõttes on see, see on jällegi niisugune tehnoloogiline võidurelvastumine võib käima hakata või seda tahaks öelda, et veel olulisem kui keskenduda sellisele, eriti väiksemal riigil sellise võidujooksus nii-öelda kaasa jooksmisele ja oma varude kulutamisele peaks otsima just tegelikult nende süsteemide tegelikke nõrkusi, mis peitub nende taga ja rünnata hoopis neid, ehk siis noh, mida tahavad, kõik infosüsteemid ja, ja robotid ja saada on elektrienergia, kuidas paraliseerida vastase energiavarusid, sellistes süsteemis tuleb mõelda loovamalt, kui see, et mis konkreetselt sinu vastas on, tuleb mõelda süsteemile liiga nõrkusest inimestele. Kas te arvate, et hakatakse mõtlema loovamalt või lihtsalt, see on talupojamõistuslik soovitus ja küsimus ka kus on pääsu, kui kui osapool sõjas tahad ellu jääda, siis ja teine. Viitsi nagu mõelda, siis tuleb, tuleb leidlikuks hakata sõja ajal. Ja. Mis te Strandbergi jutust arvate, Leo Kunnas ütleme, võtlemisele tinglik nähtamatu, Selles mõttes selliste selleks tehnoloogilisi eeldusi veele lähemate aastakümnete jooksul kindlasti teatud süsteemid arenevad, aga ma näen arengut hoopiski selles, et kui nüüd, kui nüüd paljud riigid jõuavad sinna, et neil on hulgaliselt neid uusi puure sensorsüsteeme näiteks öise nägemise seadmeid ja kõike muud, siis tekib see efekt, et kui, kui mõlemal poolel on sõjas sellised vahendid, siis siis hakatakse rohkem kasutama eksitamiste moondamist, ehk siis libasõjatehnikat aga põhimõtteliselt libamaketi kuni inimesteni välja. Et see lahinguväli lihtsalt täidetakse nii-öelda maakeeles rämpsuga, et et need vahendid lihtsalt ei suuda näidata, lollitatakse roboteid, käideldakse mulje, toimub lahing, kusjuures seal ei olegi vastast tegelikult. Et, et see, see kahtlemata see, et sõja Karen viib omakorda selleni välja, mis te ütlesite, et see viib selleni, et rohkem eksitamist, moondamist, liba libasõjatehnikateni. Aga see on muidugi ka tegelikult ikkagi vana asja leiutamine, et see ei ole ju sõjapidamises uus kunst, täpselt nii, mitte midagi uut selles ei ole, uued mänguasjad ainult tulevad, aga tehnikad jäävad ikkagi üks uus asi on pakkuda metsa, tolli täiesti uus laul. Ja kuna Q R ja kullane Aastal 2011 ansambel Metsatöll. Ja lugu on küür. Me räägime sõjandusest 20 aasta pärast, stuudios on meil külas reservkapten Rene Toomse, Inge reservkolonel, Leo Kunnas ning teema, mis on olnud noh, püsti just ütleme eelmised mitukümmend aastat väga tugevalt, aga see tuleb kindlasti täna meil nüüd ära küsida ja nüüd küsimegi on tuumarelv. Et tuumarelv, kas seda kasutatakse aastaks 2031, Leo Kunnas. Ma arvan, et Venemaa, Hiina ja Ameerika ühendriigid ei kasuta tekstis ei vasta tuumarelva. See künnis on liiga kõrge. Et kui tuumarelvaga mingeid probleeme tekib, siis tõenäoliselt pärast seda, kui Araabia riigid saavad endale tuumarelva. 31 Araabia riigid saavad endale tuumarelva. Raske ennustada raske ja mis te arvate? Põhimõtet selleks on, on eeldused, aga aga see sõltub sellest, kuidas, kuidas suudetakse vajalike teadmiste komponentide levikut kontrolli all hoida. Ja pigem tegelikult on ka karta kindlasti selle sajandil, kas varem või hiljem tuumaterrorismi, et et ka see varem või hiljem juhtub. Kas nüüd 20 aasta jooksul on raske ennustada, aga see kindlasti midagi juhtub selle sajandi jooksul? René Toomse. Ma olen jah, täiesti nõus sellega, et suured riigid omavahel kogu selle olemasoleva arsenaliga, et see oleks kollektiivne enesetapp, sest teda lihtsalt on nii palju ja keegi päästab lahti, siis terve maailm põhimõtteliselt nagu kaob ära, aga aga miski välista nii-öelda taktikaliste tuumarelvade kasutamist, mis on siis väikse ulatusega ütleme ja samamoodi ka see terroristide pidevalt püüdlused nii-öelda, et saada siukseid asju enda valdusesse korraldada midagi kindlasti täiesti aktuaalsed. Räägime biorelvast, mis on nüüd moodsam nähtus kui, kui, kui tuumarelv. Leo Kunnas, mis te arvate, kas 2031 on biorelva kasutamine aktuaalne? Põhimõtet, siin on jällegi sama reegel, et suurriigid seda üksteise vastu ei kasutad, jälle, kui keegi seda kasutab, enda kätte saab, milleks, noh, loomulikult juba praegu on jõupingutusi, on, on selles mõttes terroristid, et see võimalus on olemas, seda on, on selles mõttes tehtud ei ole midagi uut. Need homse, kas te nõustute mitte nõustate? Küll jah, eks eesmärk pühendab abinõu ja, ja kui keegi tahab midagi tõsiselt korda saata. Aga see on selles vallas mingit innovatsiooni näha lähima 20 aasta jooksul just ütleme sellise noh, see on selge, et eks ole, tankid, tankid, nad arenevad, püssid on, püssid, need arenevad. Aga nüüd just ütleme kõik see hämaram pool, see samase peo relvandus, mis iganes tehnoloogiat, et milliste arengute siin selles ütleme, kuidas siis öelda, sellises keemilisemas pooles näete mis liigub õhus ja mida sa võib-olla ei näe. Aga mis seal tegelikult keerulist on, et tänapäeval on praktiliselt kõik komponendid vabalt saadavad, mis on suva üheks või teiseks asjaks, pluss sa võid Google'ist otsida tegelikult täpselt retsepti, kuidas mingitel asja kokku panna, et ma olen saanud ühe ühe sellise loenguga. Endise eru erukolonel Thomas hämmesi nagu siis tema loengus olnud, kes on teemat väga sügavalt uurinud on kirjutanud ka mõne pressija raamatu siis tema teised mures, nagu sellepärast, et tänapäevased vahendid ja õpetused on niivõrd saadadeti ükstapuha, suvaline gümnaasiumi õpilane võib enda kodukeldris bana labori püsti ja valmistada päris hirmsaid asju tegelikult ja mitte keegi ei suuda seda kontrollida. Et see on, see on, see on suurem oht tegelikult kui see tuumarelva levik, mille nagu tegemine on keeruline, aga muidugi see biorelv on suht lokaalne asi, et ta ei ole ses mõttes väga mastaapne. Suhtarvust räägida. Ehk siis tegelikult, et seedesatud terroristide kätte, see ei ole üldse mingisugune see on neil käes juba jah, et on kasutatud jaapanis. Hirmutame siis võib-olla veel natukene, et kas mõnes Euroopa suurlinnas on 20 aasta jooksul alates tänasest toimunud mõni selline bioloogilise relvarünnak mis kohe see mõjutab väga paljusid inimesi koos, et kas prognoos järgmise järgmise 20 aasta jooksul. Tehniliselt täiesti võimalik muidugi, aga kas see eesmärk nagu noh, on nagu paigas või väga, sõltub sellest kontekstist, kes te tahate, mis pärast kasutada. Ma saan aru, et te tajute, et sõnal on jõud ei taha tegelikult välja öelda, et ma ei saa seda ennustada. Teenist on võimalik. Lõunast, ma ütleks ka, et seda ei saa välistada. Ütleksin niiviisi diplomaatlikult natuke keemia keemiarelvaga Nazi lihtsamate keemiarelvi tuli sisuliselt esimese maailmasõja. Mõned selle nii-öelda mõned selle liigid on üsna lihtsalt. Ma küsiks niimoodi, et kas me näeme, et maailm liigub selles suunas, et seda biorelva kasutatakse järjest rohkem. Kas või siis lokaalselt, nagu te ütlesite või kasvõi? Terrorismi eesmärgil, et kui ei taha riigid omavahel minna või, või ei ole see nii-öelda lähiaastakümnete tulevikku On mingis mõttes küll, et lähme korraks nagu sõjapidamise juurde tagasi, et väga paljud ennustavad ja ka niimoodi klassikalist sõda, nagu me harjunud oleme, tank tanki vastu lihtsalt siukest konventsioonile lauset nii-öelda, et juba ammu enam ei eksisteeri. Et tule, tulevased sõjad saavad kõik olema tegelikult hübriidsõjad, ehk siis on kombineeritud klassikaline sõjapidamise komponent, seal need väed siis on terrorism, kindlasti mängus. Küber küberteema on seal, eks kõik sees ja ühesõnaga tegelikult käib ju, mis sõjas toimub, on selle teise poole rahva kui valijaskonna mõjutamine. Igal igas mõttes, et nemad avadki survet oma poliitikutele, kelle võimus on sõda nii-öelda lõpetada sõjast taanduda. Et järjest rohkem minnakse lahinguvälja sõja pidama, läheb järjest rohkem, läheb sinna ühiskonda sinna taha nii-öelda sinna ühiskonda, kes toetab oma vägesid sõjapidamises. Lõpp, kui kõik vahendi külmusi. Kui ma panen ennast näiteks mingi terroriorganisatsiooni juhi rolli siis ja ma sean endale mingid eesmärgid, antud juhul kontekstis poliitilised eesmärgid, et midagi saavutada ja vaatan neid vahendeid, siis loomulikult tõenäoliselt ma ei välistaks eiei keemia-bio- ja tuumareelingu ainult saaksid kätte saaksid kasutada. Et ütleks, ütleks nii robustselt selle asja kohta, et sa ei saa välistada, et selliseid ütleks niiviisi grupeeringuid ja nende juhte ja, ja vastavaid poliitikaid ja eesmärke, et neid tikib. Seal kusjuures väga sarnane jutt sellega, mida Tõnu Samuel meile meile rääkis ja võib-olla kui need tehnikavea kuulamegi, mida ta, mida ta ütles Eesti-siseseks tuntumaid häkkereid ja Skype'i vahendusel, On see veidikene, kohati katkendlik intervjuu temaga tehtud. Turvapeal nagu tunnustatakse kolme nagu liiki üldse üks probleem, käideldav seade, mis peab töötama enam ühel hetkel ei tööta ja see oli ka nende eelmiste kübersõdade nagu peamine eesmärk ja see on arva tulevaste kübersõdade peamine eesmärk, sest seda kõigil rõhutada siis teine rinne on alati andmete salastatus, et igasugune sõda see reeglina puudutab rahuaeg mured, aga ka sõjaaeg-ajalt püütakse kätte saada andmeid, mis ei ole avalikud ja see töö käib pidevalt, ma usun, ma usun, et rahuajal tegeleb selle see politsei ja muud sellised organisatsioonid. Ja see ei ole väga lihtne, aga andmed lekivad ja luurel on alati väga suur huvi andmete vastu. Ja kolmas asi, mida ma ei ole Eestis näinud või üldse maailmas eriti veel, aga mis on eriti hulluks võib muutuda. On terviklikkuse probleeme, et püütakse näiteks sekkuda. Aga kas või rahvastikuregistri, et kui seal rahvastikuregistris õnnestub sisestada valesid andmeid, siis see on tegelikult kohutavalt suur probleem. Et kui meil on rahvastikuregister seal sees poolteist miljonit inimest, aga me ei tea, millised 10000 nendest on seal valed. Mis sisestatud näiteks mingisuguse teise riigi organisatsioon. Et 10000 inimest, keda näiteks reaalselt ei eksisteeri ja kelle nimel teha pass ja, ja kõike muud dokumendid. Teil on samamoodi, oli siis ise parasjagu Jaapanis, sellepärast kõned jaapanlaste kilkeid seal taga puutunud mitte kuidagi teemasse, aga, aga kuidas kommenteerite tema tema arvamusavaldust? Jah, loomulikult ja, ja neitsi Ma arvan, et võib järjest hullemaks keevitada, mõnes mõttes kujutasin just ette praegu rahvastikuregister, on üks minul reservväelaste register, et kui sinna panna hoopis valed mehed ja telgile kutse ei lähe, siis sõja korral ei olegi väge nii-öelda valmis. See on täiesti reaalne ja see on täiesti reaalne. Selline infojulgeolek muutub päris tähtsaks, et kui on suletud infosüsteemid, mida, nagu need seal ka kaitsevägi püüab hoida, siis siis kõige ohtlikumas hetkegi oma omadest nii-öelda paneb sinna selle selle viiruse sisse ja selle 20 aasta jooksul kahtlemata sellised viirused, mis ei hävita ainuüksi, vaid loovad midagi juurde. Sellised viirused, usun, et need tõenäoliselt tekivad ja need Rikkamad kui, kui nad hävitavad. Mis on võimalikud kübersõja tagajärjed. Mida teie kõige rohkem need kõige rohkem kardate 20 aasta perspektiivis, mis võiksid olla realistlikud. Tegelikult. Tsiviilühiskonna vastu, et kuna kuna kuna kogu kogu ühiskond on järjest ei infotehnoloogilisi ehk siis näiteks kogu energiaid süsteemi juhitada juhitakse sisuliselt arvutite kaudu, siis loomulikult on see väga haavatav, et kõik sellised põhilised süsteemid, mis nii-öelda ühiskonda käigus hoiavad, neid on võimalik elektroonselt rünnata, rääkimata üldse mingist raharinglusest ja sellest, mis on iseenesest kogu aeg rünnata. Jah, täiesti nõus, et kujutagem ette näiteks, et suudetakse sisse murda ja, ja panna vastad protsessid käima näiteks kuskil tuumaelektrijaamas, millised kohutavad tagajärjed sellel tegelikult on? Kuulame veel Tõnu Saamueli ennustusi tuleviku kohta. Sõdade kontekstis on see, et sõjad toimuvad pidevalt et ta ei käijana poos selle tavalise sõjaga, sellepärast et internetis saab liikuda üle piiride palju kiiremini, palju käratumalt. Sõda võib kesta ainult kolm sekundit. Et see maailm on muutunud teistsuguseks, et virtuaalne maailm ja ilm oli juba ammu sassis ja vaat see virtuaalmaailmaomadused toovad ka need sõjad. Teistsugune sõjad. Praegu on juba kahtlused, et aeg-ajalt käivad sõjad, millest me aru ei saa, näiteks noh, siin oli umbes aasta tagasi, kui oli mingisugune äpardused, milles tuli ta, see Nalijad, heliti tuubik, võrk on katki ja tekib selline olukord lihtsalt, et vat ühel hetkel teatud asjad hakkavad töötama valet pidi tegema valesid asju ja kõik kuidagi vastavalt koos ja korraga. Aga kas see on sõda, see selgub alles tükk aega hiljem. Et päris päris huvitav, ütleme siis see lihtsalt väike näide, Elioni tuumikvõrgu ei võta, aga, aga tulevikus hakkame kuulma aina rohkem pressiteateid selle kohta, kus mingi tuumikvõrk ja midagi ja tont teab, mis seal taga on. Või mis te arvate seda küberrünnakud ja kübersõda sapi sõja enam käsitleda siis kui, kui sellele tegelikult järgnevad seotud ja sellele järgnevad mingid muud aktsioonid, näiteks need operatsioonid pannakse toime osana sõjast lahingutegevusest. Et Siljuga Nad muutuvad tõeliselt ohtlikuks. Ja noh, see, see trend tõenäoliselt sõjas, esimene löök antaksegi vaenlase infosüsteemide pihta, et et see, see on ammu juba käes. Seda tuleb järjest rohkem rohkem edasi. Aga kas ei või nagu sellises ulme ulmefantastikalembuses minna nii kaugele, et öelda, et aga milleks meile siis üldse enam see tavaline sõjapidamine tavaliste riistadega seal kui me võiksime selle asemel hoopis lihtsalt hoida ka teiste riikide otsast tema infotehnoloogia kontrollimisega? Jällegi sõjasõjal ei ole oma eesmärki, vaid on enda tahte pealesurumine teisele kui see õnnestub teha kübernii-öelda sõja meetode, nagu Tõnu ütles kolm sekundit täpselt seda tehtud ja, ja kui siis üks riik annab järgi nõudmistele teisele riigile, siis siis ongi tehtud, ei ole mõtet. Sõnastan küsimuse teistmoodi, kas tavaline sõda jääb alles? Mingil kujul kindlasti? Loomulikult. Jääb alles, et tavaline sõda ei, ei kao kuhugi, et noh, oletame, et kas te tahate, ta jääks alles. Me oleme huvitatud sellest, et sõjaväelaste seda üldse ära kaoks, aga paraku see pole võimalik, et seda lihtsalt, see sõltub suhteliselt meie soovidest. Loomulikult René ütles hästi, et seda peetakse poliitilistel eesmärkidel, kui näiteks Eesti, kui riik õnnestuks maakeeles madalaks panna puhtalt küberrünnakute pärast seda valitsus tõstaks käed käed üles ja teil oleks mingit alternatiivi, siis, siis loomulikult märg võiks olla saavutatud, mis, mis potentsiaalne vastane poliitiliselt seab, aga ma arvan, et see lihtsalt ei õnnestu, et see kõik ei ole, ei ole nii lihtne, selles mõtlesite, et alati on võimalik leida alternatiiv, et, et kui selles mõttes, kui kõrgtehani infosüsteem kukub kokku, siis võib sidet pidada raadiojaama või käskjalaga, et kui kui raharingluse kukub kokku, siis saab arveldada sularahaga, et ega ega iseenesest ma arvan seda, et et et suuri organisatsioone, ammugi riiki ei ole ainuüksi Cybersena meetoditega võimalik hävita, neid on võimalik oluliselt kahjustada või kasutada seda komponendina ka, et Eesti riik sellepärast kokku kukuks, et et neile tehakse niivõrd organiseeritud küber küberrünnak. Seda ma ei näe. Kui hübriidsõjajutt, mida renoveeritakse. Ja see on üks osa täpselt, see on üks osa ja seal on palju muid komponente juures muidugi ja lihtsalt ütleme seal ühe valdkonnaga minnes sõtta, teise riigiostud, mingi aeg, see teine ühiskond, isegi kui ta on esialgu šokki sellest ja süsteemid kukuvad kokku, siis mingi inimese, Iisrael on võime nagu adopteeris neerude olukorras ja ta leiab lahendusi. Aga mis nagu põhimõte on see, mida ei tohiks ka 20 aasta pärast unustada, et kõik need varasemad süsteemid, mis on kunagi toiminud nii-öelda Luutes, madaltehnoloogia, need need tuleks säilitada kui varuvariandid, et suurel suurim viga oleks jääda täiesti usaldama kõiki neid muuseid, infosüsteeme ainukesena, et pigem just tavaline traat ja käskjalg. Samamoodi ka GP. GPS-i laiutlemis teednäitava, siis vaatan ka kompass ja kaart taskus, siis on lootust ruttu, üle ei olnud ainult tank, vaid hobune ja tänu sellele ei olegi võimalik neid süsteeme. Tänu sellele ei olegi võimalik suuri süsteeme, ammugi riiki ainuüksi nende meetoditega nii-öelda maha suruda. Mida just rääkis, et kui kui näiteks küberrünnak peab peaks õnnestuma, siis minnakse üle teistele alternatiivide ühiskond. Kui me räägime pileti häviseleda Kui me räägime positiivsest stsenaariumist ja sellest, et Eesti oskab ennast hästi kaitsta 20 aasta pärast, siis millest see peaks alguse saama, mis on, mis on selle tuum, et Eesti oskab ennast hästi kaitsta? No kui nüüd tuleb poliitiliselt tasandilt tavaliste tasandile siis tingimata maja enda kodumaist sõjalist mõtlemist ehk siis tõsist tööd tegelikult sõjalahingut just lahingute ajalooanalüüsiga, mis on toiminud minevikus ja vaadates aspektist milliste printsiipide ja ja meetoditega on väiksem mägi saanud suure vastu, sest noh, jääme rahvaarvult väikse midagi teha ja meie kunagi võistelda tehnika Stankide segatehnoloogiatest tegelikult sellisel tasandil nagu suur riid. Kuid ta pikendaks fokusseerima sellele, kuidas leida need moodsa tehnoloogia nõrgad kohad, neid rünnata, samal ajal ise ka selle nii-öelda olemasoleva ja vana või madala taseme tehnoloogiaga siis kaoses seal raekojal tekkinud kaoses tegelikult edukad olla. Aga kas te usute, et, et see on Eesti tulevik või see lihtsalt on lootus, et, et meil on mõtlevad riigijuhid ja, ja armeejuhid mõlemaid vajamani mõtlevaid poliitikuid, mõtlevaid ametnikke mõtlevaid sõjaväelasi, et noh, millest üldse pihta hakata. Parafraseerisin need ka veel natuke see, et kui need, kuna me juba vabadussõja ja teise maailmasõja lahinguid siin, kui me tunneme Venemaa sõdu Venemaa Nõukogude liidu sõdu väiksemate vastaste vastu, siis oleme juba väga palju endale selgeks teinud, et ega me ei saa, ei saa ameeriklaste sakslastelt isegi soomlastelt mitte täielikult ei saa õppida, siis me peame ise ise jõudma oma sõjalises mõtlemises teatud asjadele. Ja suurima ohuna. Ma olen kogu aeg näinud seda, et me ise kas siis oma Antsuses teadmatuses või lihtsalt Piiust nagu teisi kopeerida või teisi kuulata, muudame iseennast suurigi ideaalvastaseks, teeme endale süsteemid, mis, mis sisuliselt. Ma ma toon näite, et afganistani juhtimissüsteem aastal 79 keskne, kontsentreeritud üks löök, nii poliitiline kui sõjaline juhtkond kukkus kokku. Afganistan kui riik tervikuna ei osutanud riigina kunagi Nõukogude armeele vastupanu. Väga lihtne iseenesest. Need õppetöö on kõik ajaloos läbitud. No seda, seda on hea teada, et on võimalik õppida. Kui ma küsin niimoodi, et kas täna on märke sellest, et 20 aasta pärast võiks sõjaline mõtlemine olla siin Eestis arenenum või märke millestki muust? On kahesuguseid märke. Positiivseid. Teised, et et see, see nii-öelda oma sõjalise koolkonna tikkimise tempo võib-olla ei ole, ei ole nii kiire, nagu me sooviks. Ma ütlesin, et ei, ei, on positiivseid märke tegelikult küll, ja, ja olles ise olnud kaitseväe ühendatud õppeasutustes ka lektoriks siis praegused noortes noorte suuriselises just, et on päris palju lootust andnud sellist, et püütaksegi ise mõelda ja, ja just nagu uurida, et kas on ikka see, mis on NATO dokumendis kirja pandud, ongi meil ainuke ja sobib, on küsimusi. Nii et ja ühtlasi jääme põnevusega ootama ka teie doktoritööd, mis räägib siis Eesti tuleviku sõjanduse teemadel Tallinna Ülikooli riigiteaduste osakonnas siis ja millal see valmib umbes? 2031. Ma ei tahaks veksleid välja anda, aga varem on järgmiseks aastaks seda raamatu kujul välja. Mitmes relvakonfliktis ja millises maailma osas osalevad eestlased aastal 2003 nulliks. Ei tea, sõltub poliitilistest otsustest ja arengutest. Jah, sama siin, et Afganistanist oleme ehk selleks ajaks väljas. Et ma pakuks Aafrikat, võib-olla siiski Aafrika on jätkuvalt kuum teema järjest kuumemaks läheb, seal on igas mõttes läheb olukord seal, tundub, et käest ära. Leo Kunnas Aafrika Hirdub sõjalises mõttes muust maailmast eksistaja tähendab lihtsalt maha, et seal ei tea või ei oska täpselt, võib-olla ennustamismaailmast on mugav Aafrikas 2031 sihitakse kindlasti Kalašnikovidi patsientidega edasi ja tee 55 on sellel ka sellel momendil kõva sõnana. Ja ka see niikuinii seal on loodus või maavarad, mis mujal hakkavad noppima siis mis iganes egiidi all meil tuleks sinna minna. Aga nüüd siis me oleme kohe sunnime teid ennustama niimoodi nagu kõiki meie saatekülalisi saate lõppu, viis küsimust täiesti muust valdkonnast. Milline raha on Eestis käibel aastal 2031, mis arvab René Toomse? Mulle meeldis Kroon võix endiselt. Leo Kunnas, vist raske ennustada, euro tõenäoliselt on see mingi uus, selles mõttesse uus euro uus, selles mõttes tõenäoliselt euro valuuta, mis tekib euro baasil, kui seda süsteemi moderniseeritakse. Okei, raske ennustada. Kui palju elab Eestis inimesi aastal 2031 tänastes piirides? Rene Toomse. Nii ma pakun, et see number väga palju ei muutu alla või üles inimesi või eestlasi siin inimesi inimesi ja ma arvan, et suht siiasamasse piiriyakse lambi muud Leo Kunnas. Ma kardan, et see arv väheneb kuskil 60 70000 võrra praegusega võrreldes, praegu on on 1,35 miljonit. Me ei tea veel rahvaloenduse andmeid, ma kardan, et see arv on kindlasti alla 1,3 miljoni. Kui nüüd poliitikas riigi poliitikas põhimõttelisi muutusi läbi ei viida. Küsimus, kas kamašokolaad on alles poes? Hiljuti alles oli aga 31 31. Ei, ma arvan, et tegelikult ei ole, ei ole ajalooliselt, millal ta tuli mingi seitsmekümnendatel Leenaste analastan, kestev kestev toode, nii hiline eurodirektiivist ei ole vist kinni panema. Milline on 100 meetri maailmarekord? 100 meetri jooksu maailmarekord 958 praegu dalame ruttu vastust. Palju ta tõuseb VEEL või ei tõuse? Alla 9,5 tõenäoliselt ei suudeta. Pannakse kiibid külge siis võib-olla küll, aga see võib olla doping. Alegaliseeritaks ära umbes pakute, noh, 9,2 92 ja viimane küsimus, kas maaväliste tsivilisatsioonidega on saavutatud teaduslikult tõestatud kontakt? Mul on selle peale lihtne vastutad, minu Uri mõjutus saavutatakse alles aastal 2227 nagu sinna kõvasti aega. Teaduslikult tõestatud. Aga siis vastus on ei või ei. Ja ma ütleks ka, et ei, suur aitäh, Leo Kunnas ja Rene Toomse oli erakordselt, et huvitav rääkida sõjandusest ja kohtume teiega, head kuulajad taas nädala aja pärast juba täiesti uue teemaga.