Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. See on aasta 2031 Ja oleme üsna tuleviku lävel ka ses mõttes, et eetrisse läheb peaaegu viimane tagasi tulevikku aastal 2011. Õigupoolest on see juba lisa saada. Ja me teeme seda kauba peale ja on, sest et tegelikult esialgne kokkulepe oli meil teha 11 saadet, aga otsustasime siiski lõpuks teha 12 saadet ja isegi 13 saadet. Et lõpetada sellised kuraditosina numbriga siin aasta lõpuks, ehk siis järgmisel nädalal on meil selline kokkuvõte, saade. Seda, kes on meid nüüd kuulanud nagu läbi hooaja, nemad ei peagi järgnevad üldse kuulama, nemad juba teavad, millest me seal räägime, mis seal põhipostulaadid, et me võtame kuidagi kokku selle kõik, mis on meil siin toimunud erinevate saadete jooksul ja erinevate ekspertide suu läbi, kellele me oleme äraütlemata tänulikud, sest et see tuleviku ennustamine, tuleviku vaatamine sellisel julgel moel, nagu siin stuudios tehtud on. Tegelikult on see päris päris suur julgustükk. Mul ema helistab, ma panen korraks, ma olen raadioeetris praegu maisada. Tšauhh, helistan tagasi, okei, teeme nii. Ja vaik vaikse peale igaks juhuks. Aga mis ma tahtsin veel, muidugi, emaga on see, et isegi kui sa paned vaikselt, siis ta murrab ikkagi läbi. Loomulikult ema süda tunneb just ema teab, kus on sinu telefoni nõrgad kohad praegu isegi kõik kuud, kuidas me emaga suhtlen, ei öelnudki talle. Tere, ema, tere, ema kallil alligali, kuidas teil läheb ema eesnime ja tegelikult on see ju teada asi, et lähisuhetes pidurdusmehhanismid lähevad suhteliselt maha, nii. Tere öeldakse. Tere. Marsid koju sisse, mingit tere ei tule. Klassika, novot jammi, aga ühesõnaga, et meil on olnud väga kihvt hooaeg. Me tahame teid kõiki selle eest tänada, et te olete meiega olnud. Ja siis see nii-öelda tänane lisasaade või boonussaade, mis on veel teemasaade ja muide ühe suure erinevusega ei kordunud homme, et kui te teate mõnda inimest, kes alati kuulab meid laupäeviti, siis ütelda tagu talle nüüd kohe ilusasti edasi, et homme homme vaba tund, aga vaba kaks tundi ja saab kuulata meid internetist R2 poee. Ja homme me siis kordussaadet ei ole, aga sellest hoolimata on meil täna ikkagi traditsiooniline teema saade, kuigi see võiks tegelikult ikkagi saada eesti selliseks ilusaks uueks jõulutraditsiooniks. Kõik koos peredega, siis koonduvad ja kuulavad tagasi tulevikku kordussaadet. Niimoodi aastast aastasse selleks tegelenud nii et pärast jaga tore kingitusi tuleb jõuluvana ja muu selline. No oota, mida aasta edasi, seda ka huvitavamaks selle saate kuulamine läheb, me jõuame järjest lähemale oma püstitatud eesmärgil, ehk siis 2031 pinget kruvib juba aastal näiteks 2029 on seda kuulata eriti põnev, sest sa tead, et kaks aastat ainult kaks aasta tuleb, et kas on realistlik, aga ma arvan, et see läheb hoopis niimoodi, et et esimesed kuskil ma arvan, et kuskil viis aastat, laias laastus ongi areng selline, nagu meie saates on räägitud. Ehk siis läheb selles suunas ja kõik mõtlevad, näed, ongi juba läinud, vat nad ennustasid seda asja 20 aasta pärast juba nagu servast paistab, juba on küünetusele sangade taga niimoodi ja nii edasi ja siis kuskil mingist hetkest tuleb see murrang. Teabe ennustused hakkavad minema täiesti mööda hoopis teises suunas, kuna kõik läheb maailmas teistmoodi. See tähendab siis seda, et kuskil ütleme 15 aasta pärast juba oleks kordus oleks juba naljasaade 20 aasta pärast planeerinud seda kui tõsist sellist saadet, seda lihtsalt täiesti naeruväärne. Ulme kardan niisugune vana kooli ulme maailmade sõda, las ta olla. Ma usun siiski, et on siin saate, stab minu ennustus pigem on selline, et fifty-sixty pooled lähevad täkkesse poolelt, trendid on väga täpselt ära taga tabatud isegi tegelikult ma võtan selle sixty poole, väidan, et 60 on täkkesse läinud ja võib-olla 40 on sellist asja, mis on kuidagi muutunud ja ma väga loodan, et 40 sees ei ole midagi nii põhimõtteliselt, mille ma maha kuidagi maganud või mida me ei oska ette näha. Kuigi oleme kindlad. On küll, kindlasti on rohkem, on neid asju, mida ei ole keegi ennustanud, mille, mille, millest me pole isegi rääkinud 20 aastat tagasi oleks keegi Facebooki ennustanud, aga võib-olla see oleks tegelikult see ei olnud võib-olla nii keeruline, et täna ma arvan fondi. Ma arvan, et tee, mis tahad, ei oleks, võib-olla Youtube ei oleks ette näha. Ma arvan, et võib-olla Youtube'i jah, et sellepärast, et nii-öelda videod ja niuksed asjad olid tol ajal olemas ja mõte sellest vaataksime, et igaüks saab ükskõik kus tasub vaadata kõiki Movisid mitte midagi siis kohapeal, selle, ma arvan, nad nägid ette aga seda, et inimesed roniksid miljonitel sadade miljonite kaupa ühte kohta kokku ja kirjutasid sinna, et olen siin, laik, käisin, seal oli siis keegi teine, saab seda nagu laikida, lihtsalt vajutad ühte nuppu ja sellega poisid teevad seda. Ei oleks, ma arvan, ennustatudes, aga nemad seljavõidu asi, mida ei oleks ennustatud 20 aastat tagasi. Twitter. Ma arvan ka akerdakse säutsuma kirjutamas 140 tähemärgiseid, mis on 20 tähemärki, isegi lühem kui SMS. 140 tähemärgiseid lühisõnumeid siis ühte keskkonda, mille kaudu siis kommunikeerivad ennast ka täiesti toimivad mudelid nagu Linnar Viik ja Indrek Treufeldt. Anvar Samost. Lisaks tohutu suured igasuguseid väljaande asutused, ma tea, NATO peasekretär Barack Obama, palun sagedasti säutsub jah, nii et ühesõnaga see on, ma arvan ja mitte keegi ennustanud ja ma kujutan ette, kui see oleks ütleme, 20 aastat tagasi, aga veel rohkem vaid 80 aastat tagasi püüdnud öelda, seda siis Anton Hansen Tammsaarel, et kuule oma seisukoha ütlema 140 tähemärgiga ära oleks küsimus, esitähemärk on täpselt tema miinimumüksuseks oli ikkagi köide leheküljeline lause ütlema põhimõttelisele epopöa miinimumüksus ja nii et elu on väga palju muutunud viimase ajaga ja kusjuures see ongi meie tänase saate tõukumise aluseks, ehk siis see, et näha tulevikku, peame me tegelikult vaatama tänaseid noori ja tänaseid lapsi. Ehk siis need lapsed, kes meie ümber täna ringi vudivad ja kes meie kõhust täna välja tulevad. Need ongi need indiviidid, kes kujundavad meile meie tuleviku 20 aasta pärast ja need noored, kes on täna teismeeas vinnilised, need ongi keskastme või tippjuhid 20 aasta pärast Eestis, et tänane saade keskendubki meil lastele ja noortele just vaatame selles kontekstis kontekstis, et millises keskkonnas noored ja lapsed elavad ja kasvavad aastal 2011 üritame läbi selle siis tulevikku näha, nii et selline huvitav konstruktsioon, millised, millised inimesed siis saavad meie tänastest lastest ja noortest, et milline on see maailm, milles nad elavad, millised, mis on teistmoodi kui näiteks 20 või 30 aastat tagasi, kui kasvasime, sündisime meie või, või siis 50 aastat tagasi, kui osad meie raadiokuulajad ja, või meie vanemad, eks ole. Nii et jääge kindlasti kuuldele, meil tulevad täna väga kihvtid eksperdid stuudiosse. Tiiu Kuurme, kes on Tallinna Ülikooli dotsent, kasvatusteadlane on selle teemaga tegelenud süvitsi ikka pikalt, pikalt kaua-kaua ja oskab sellest rääkida äärmiselt huvitavalt, et, et millised on siis tänapäeva lapsed ja noored ja kui palju nad erinevad näiteks meie endi lapsepõlvest ja teine kihvt rääkija on Henrik Roonemaa, kes on teisteski tuntumaid tehnoloogiaajakirjanike ja tehnoloogiaekspert võiks juba tänapäeval isegi öelda tema kohta ja tema on tema üks erihuvidest just nimelt on olnud moodise kasvav põlvkond ja siis noored, ehk siis, et ma usun, et siin laua taga saab olema väga palju põnevaid mõtteid. Täna aga enne veel, kui me laseme eksperdid stuudios, sooviksime me loomulikult kuulda sinu arvamust, hea kuulaja. Et kuidas siis tänapäeval lapsed kasvavad teistmoodi, et, et millised on need aspektid, mida me peaksime järgmises tunnis esile tooma. Et mille poolest erineb tänane lapsepõlv sellest lapsepõlvest, mis oli meil omal ajal ja, ja meid huvitaksid testiga võib-olla mingid sellised praktilised, praktilised näited, kuidas sina oled oma lapsi kasvatanud, kas siis hästi enda arust või halvasti, et äkki sa lähedki midagi valesti teinud ja tead, et sa oled valesti teinud. Umbes aiman, kuhu jutt võiks minna, jutt võiks minna, aga siis arvuti taga passimisse, sest et meil tuleb päris jõuluvana sel aastal praegu 23. detsember, eks ole, ütleme tuleviku inimestele homme tuleb päris jõuluvana meil meie peresse ja päris jõuluvana valmistab aitäh ja ta palus siis iga pereliikme kohta siis aasta suurimat nagu plussi ja suurimat miinust. Ja siis mul vennal on neli last ja põhimõtteliselt iga lapse kohta tuli sealt suguvõsaosast siis info, et liiga kaua istutakse arvutis ja tundub, et see on mingisugune selline suur mure praegu vanematele, et teda omal ajal meil ei olnud arvuteid või noh, nendel ei olnud arvutit, nad ei saagi aru, et miks ta peab passima seal. Ja seesama Youtube ja Facebook ja Twitter, millest me rääkisime. Jah, ja see ei ole muidugi, mis, mis muutunud on, ei ole ju muidugi ainult arvutid. Et, et on ikka muutunud ajaveetmist ja tegutsemist ja kõike seda, see on ikkagi näeb tänapäeval asemel teistmoodi välja hoopis. Ja seda, mis selle tagajärg on või kuhu see viib selle üle siis arutleksimegi täna meil tihka koos kuulajaga. Nii et helista meile telefonil kuus kolmeks kaks null null null ja anna teada, kuidas kasvavad tänased lapsed teistmoodi kui see aeg, mil me ise olime lapsed ja noored ning kuulame nüüd midagi sellist, mis saabki toimuda ainult ühe noore inimese peas, kes ei ole küll enam teismeline, aga on üliõpilane ja tema nimi on Maria Minerva, kes on üks enim kõneldud artist olnud siin Eesti popmuusikakriitikute seas jooksval aastal. Tegu on siis tütarlapsega, marjajuur on tema nimi, kes on, kes ajab sellist väga huvitavat oma rida ajab seda Inglismaal ja igal pool mujal maailmas ja seda, mis sa žanrinimetus ongi sellel hüpnagoogiline pop, hüpnagoogiline, popp, selline une. Me teeme seda, et teil ei jääks muljet, nüüd jälle sulle kuulajad. Me oleme kuidagi väga sellised muusikaspetsialistid targad, siis me pidime seda siin enne saadet vahetult tükk aega guugeldama, et mis see sõna. Lagoogiline, ma ei ole päris kindel, et see sõna tegelikult olemas on. No aga kuulame igatahes hüpnagoogilist poppi aastal 2011. Selle žanri nimi veel kord on, mul hakkab juba meelde jääma nii hüpnagoogiline popp hüpnagoogiline popsa Maria Minerva, kallid sõbrad ja selle loode leiate LP-lt ehk siis vinüülplaadil ala nimel. Nobel savi. Ja te võite Amazonist otsida selle Maria Minerva asju aastal 2011 päris palju müügil, sealhulgas näiteks kassett Tallinna tsoon. Nii et need võite endale soetada ka täiesti uue helikasseti. Aga me räägime lastest ja meie hüppab protees tänases üliteaduslikus saates on see, et selleks, et näha tulevikku vaatama tänaseid lapsi ja kuidas nad kasvavad, millega nad tegelevad. Mille poolest erineb lapsepõlv sellest lapsepõlvest, mis oli kas meie põlvkonnale või meie vanemate põlvkonnal ja selle pealt? Me saamegi tulevikku ennustada, nii et andke meile teada, kuidas kasvavad tänased lapsed kas siis teistmoodi või samamoodi, kui me ise oleme kasvanud ja proovime selle pealt siis ka midagi ennustada. Ja me telefon on kuus kolmiks kaks null null null tere, kellega räägime. Raoul, väga meeldiv. Raul, kas sul endal on juba tibu rullerid majas? Ei, mul ei ole, ei ole nii, aga, aga ometi. Aga ma olen tähele pannud. Nii. Väljundeid, kuidas enda vaba aega sisustada, nii näiteks näiteks kuna ma ise tegelen tai poksiga, siis olen märganud, et päris palju on, nendele on eraldi grupid. Palju on huvilisi, kes sellega tegelema on hakanud. Ehk siis just nagu idamaiste võitluskunstide juurde on paljud noored läinud, väidad sa? Aga see on midagi erilist või on see pigem tavaline, et noored teevad sporti. Nii et see tundub sulle kuidagi selline progressiivne ja värske. Ja kui sa, kui sa mõtled nüüd ette 20 aastat pärast tulevale ajale siis milline, millised need noored sel ajal siis on, kui nad on 20 aastat näiteks tegelenud tai poksiga, kas kohtume tänaval agressiivseid inimesi? Ei, vastupidi. Ja see on väga lahe perspektiiv iseenesest ja kui on sellised heade eeskujud ka noortele võtta, siis see on ju lausa super, aga erilist vali pragudest segast, aga mõte on ikkagi selles, et kui sa käid taipoksitrennis, siis just nimelt nagu sa ütlesid, oled sa pigem enesekindlam ja lihtsalt oled füüsiliselt vastupidavam, tugevam ilmselt ka vaimselt vastupidavam, tugevam, nii et selles mõttes. Pimedates Tallinna tänavatel liigelda. Ja ja pigem süstib just nagu lootust, kui sa väidad tõesti, et noored on pöördunud kuidagi nagu rohkem spordipoole kui varem. Jah, et selles mõttes, et ma pigem innustatakse need kõik noored võiks rohkem liikuda tulla arvude tagant ära. Sulle endale Facebooki konto on või? Haned aga vähemalt saab, tasakaalustab seda, eks ole. Kuule, vaata, kas sa seda mandaame, film, element, verine sport või mis selle nimi oli, ma ei mäleta, kus ta läheb kokku siis mingi day days, päris toimub, tegevus läheb mingi taipoksija kokku, Eesti taipoksija tagaruumis harjutab matšiks niimoodi, et ta taob jalaga vastu betoonposti. Oled näinud seda vä? Kunagi ammu, aga on see reaalne või on raudteel igapäevane, kas sa taod jalaga vastu betoonpostikivipallur, ühesõnaga. Oioi, Raul. Igatahes ilusaid jõule sulle, aitäh, et helistasid ja, ja loodan, et sulle spordis väga hästi, meie telefon kuus kolmeks kaks null null null kuus, kolmeks kaks, null null öelge mis te arvate, kas tänapäevased lapsed kasvavad umbes samamoodi nagu meie omal ajal kasvasime kasvavad kuidagi teistmoodi ja milliseks tänu sellele nii-öelda kasvamisele kujuneda võivad. Ja kui teil on väga isiklikke näiteid tuua, oleks eriti äge, et kuidas te näiteks olete oma lapsi või näinud kõrvalt, kuidas lapsi on kasvatatud õigesti nii-öelda, mis üldse on õige või vale või siis valesti. Sest et tegelikult noh, iga lapsevanem teab küll, mis ta vahepeal valesti teeb, aga oota, seda on raske, võib olla kas muuta või tunnistada jah, või oma stiili ja kuidagi nagu raamatu järgi näiteks muuta on ikka päris keerukas. Ja ilmselt on ka lapsed ikkagi nii erineva karakteriga, kõiki tulebki kasvatada ju kuigivõrd erinevalt, nii et tegelikult iga vanem peab olema kasvatusteadlane. Seal ikka päris keeruline. Ma ei tea, kas perekooli foorumist on siin abi, et midagi usaldada laste lapse kasvatamise juures, ma arvan, et perekooli foorum ei pruugi küll see õige koht olla. Pere, kellega me räägime. Tere madinat. Madis on sul juba põngerjad? Nii ja kui vana ta on? Ta on kolmeaastane poiss. Poiss no sistan reblik. Täiesti aga ma tahtsin pigem nagu seda poolt välja tuua, et arvestades, kuidas ta käsitleb minu puutetundlikku telefoni ja oksustele platsi juba teha, et siis on nagu ikka väga raske prognoosida, mis sealt tulemas on, et. Et kuidagi see mõtlemine teistsuguseks läinud jah? Jajaja, aga justkui nagu see, et et ma arvan, et nendele hoopis varasemas ajas antakse kätte igasugused vidinad, mis nagu mida, nagu meil ei olnud selles mõttes Aga andsid sa talle selle kätte nagu täiesti rahuliku südamega või sul ikkagi süda valutas täks, rikud lapse ära. Või noh, töötajate südamevalu saan rohkem emale. Ja isadel on selles mõttes lihtne, näe, võta lõputult kommi. Võta seda, sõda, võtab Lähme, lähme tahad rooli istuda, istu taolisele asjaga vastu maad ja võib loomulikult, aga nii, et ühesõnaga teil oli isegi diskussioon kodus sel teemal, et kas tasub anda lapsele näppida seda puutetundlikku telefoni või mitte. No on olnud mõned korrad jahe ja oleme jäänud nagu eriarvamusele. Aga noh, ma isiklikult küll arvan, et selles midagi väga halba ei ole, et et ega tuleb ühel hetkel niikuinii ja mida paremini sa selleks valmis oled? Seda parem. Nii et sina, sina kuidagi nagu ennustati, siis seda, et, et tänased lapsed on nagu tehnoloogiliselt tunduvalt nagu varakult ja varaküpsemad, kui meie, kes me saime, saame puutetundliku ekraani esimest korda kätte täisealisena siis tükk aega ei julge, ei katsuda lükatega vajutada. Enam ma ei ennusta midagi, ma arvan, see on päris selge, et see niimoodi on, et et mis see endaga kaasa käik toob, et noh, seda, seda, seda, Just eile keegi ütles mulle, et ta vist ostab kas äiale või ämmale mäleta mingi puutetundliku asja, oli telefon või Aipääd või midagi sellist ja ütles, et tal siis neljaaastane laps õpetab selle selgeks. Ilmselt sellele sellele asjale niimoodi ongi ja et noored on juba mingites asjades palju targemad kui vanem generatsioon ja see on huvitav asi, vaata näiteks 100 aastat tagasi oli ju ilmselge, et vanaisad ja vanaemad olid kõige targemad. Ilmselge ei olnud see, et sellist asja, et ma tea nelja-aastane poiss oleks hakanud vanaisale vikatiga niitmist õpetama. Isegi sellist ei tulnud mõttessegi. Aga seal on üks kummaline ainult veel, et paljud nendest vidinatest, mis, mis nende vidinate sisse on tehtud, ehk et need topid on arendatud nagu selliselt, et nad on küllaltki nagu intuitiivsed. Et nende kasutamiseks seda justkui ei peagi nendega Sa pead oskama seda näeb just nagu selle kolmeaastase poisi maratonist, ta lihtsalt võtab selle kätte ja hakkab seda kasutama nagu, et et või noh, ala Angry Birdsi mäng või midagi taolist, et et, et nad on nagu siuksed ise kasutatavad asjad. Aga see, kusjuures kuhu me jutuga jõudsime, ma korra siis kordaks ennast summeeriksi ära, et tegelikult sinu jutust tuleb üks selline tore teoreetiline konstruktsioon ja punkt, mis võib-olla eristabki. Üks nüanss, mis eristab tänapäeva lapsi varasematest põlvkondadest, on just nimelt see, et nad on mingites asjades konkreetselt targemad kui vanem põlvkond, ehk siis et natuke on selline nagu järjepidevus on veitsa või siis on vähemalt võrdväärselt, ehk siis me kõik koos õpime korraga neid asju ja meil ei ole nendes nagu mingisugust vanusest tulenevat eelist. Väga huvitav oli suur aitäh sulle helistamast, ilusaid jõule sinule ja sinu perele. Ja meie telefon on kuus kolmeks kaks, null null kuus, kolmeks kaks null null räägime lastest ja vaatame siis tänaste laste pealt tuleviku pere, kellega nagu. Tervist. Ma ei tohi öelda pärast, võib-olla lapselapsel tuleb pahandusi. Nii, aga oletame, siis te olete salapärane härra yks, nii, ja on teil endal lapsi palju ja lapselaps juba lapselapsi on ja mis, mis siis teie tähelepanek on, et mille poolest siis lapselapsed erinevad näiteks teie enda lapsepõlvest? Mängivad mõrtsuka mängija jube palju, et telekas näidatakse, igasuguseid mõrtsuka mängija peetakse ja ja mul praegu vist ilmutas 20 aastat ette, mis siin 20 aasta pärast on, ma näen, jooksis kinni, aga ma ei saa enam edasi näha, aga ma nägin, et et, et on Rootsis kuulutatud eeskätt rootslastele sõja kuulutanud, oi jummel ja, ja paraadi tulvab kuskil kuullaagritehases. Aga tal on kohe, aga kas te olete natukene, kuidas öelda nüüd ulmeline oma jutus või täitsa nagu mõtletegi, nii? Ja ära yks, kui ma täpselt ei tea, mis aastatel teie enda lapsepõlv jäi, aga mulle tundub, et laias laastus võiks jääda pärastsõjaaegsesse aega. Kas teie siis omal ajal ei mänginud sõda näiteks poistega, mängisime venelasi ja sakslasi ja nii edasi, et mis see, eks see ole ju natuke seesama asi. Samas jah, aga me jõudsime niisuguse diplomaatilise tasemele, et me saime. Me saime selle eest Nõukogude Liidust niisamuti välja silma taplemad. Ja see on huvitav remark, aga äkki tal on lapsed ka, jõuavad lõpuks diplomaatilise kokkuleppe alguses ahistavad ikka garaažides siis paar paar aastat oma elust taplevad kuskil x boksides ja arvutimängudes ja siis pärast lähevad ja teevad vaenlasele pai. Igatahes suur aitäh selle arvamuse eest, kena jõuluaega teilegi. Ja tere, kellega nüüd räägime? Tervist, mina olen pahur. Väga meeldiv Vahur, kas sul on ka lapsed? Lapsi veel ei ole, hetkel on ainult üks väike tütrekene. Oi kui nunnu. Ta on ju printsess, ta ei tee sulle, ta ei tee mitte midagi halba, ta on korralik, eks ole, erinevalt poistest loomulikku nii ja sinuga ajatu lapse pealt, mida sa näed tulevikku, kas lapsed on kõiki, tahab ka tulevikus inimesed on inglid. Seda ma ei oska öelda, ma kahtlustan, et võib-olla tõesti, sest tähelepanek tegelikult on pigem niivõrd ütleme lapse, kuivõrd selle keskkonna kohta, kus nad kasvavad. Nimelt avastasin ennast ühel hetkel soome praami pealt soome praami peal, olin autotekki ukse taga ja seal ei olnud suurt punast silti, mis ütleb, et mida, millisel, kuidas mingi mingis olukorras teatud juhul käituda. Ja minu, minu jutt oli see, kuhu ma tahan jõuda, on see, et ma istusin seal ukse taga üks, 15 minutit. Et kuna ma ise töötan infotehnoloogias ja mul on juba teatud eeldused oma keskkonna ja süsteemide kõige muu suhtes. Ma nagu ootasin, et mind juhendataks, aga, aga, aga seda neid juhiseid ei tulnud nüüd vaadata, kuidas mu laps kasvab siis tegelikult Ta kasvab analoogselt samamoodi keskkonnas, kus kõik on justkui nagu siin helistab tagasi keegi ütles, et kõik on justkui iseenesest mõistetav intuitiivne. Et seda intuitiivselt hakatakse. Eeldama, et naljakas on see, et meil siis kui mina laps olin, siis oli ta elektronmängud, olid siuksed. Et sa said kätte ja siis õppisid viis päeva, kuidas seda mängu üldse mängida, hirmus raske oli hullult lõbus. Ja siis, aga siis lõpuks lõpuks nagu mängisid läbiga ja said, said hakkama. Aga huvitav on just praeguste laste juures see, et et kõik on sellised nagu iseenesest mõistetav või kõik peaks olema kohe nagu lahendatav. Ja kui kuskil on vaja mõttetööd teha, siis ma kardan, lapsed jäävad hätta. Ja tegelikult on see päris kurb tähelepanek. No ta on niisugune, ta on selline huvitav, et ma nagu ei kuna noh, aeg läheb edasi ja tehnoloogia ka areneb ühiskond nagu kaasas kõigega, siis iseenesest see, ma arvan, see kontrast ei ole hiline. Aga jah, nagu, kui võtta minu väike tütrekene, panna ta 15 aastat tagasi viia viie aasta vanusena 15 aastat tagasi ajas. Ma kujutan ette, tahaks tõesti päris hätta, et niisugune väga huvitav mõte, mis mul pähe korra maksatad, et vii või laps maale ja õpetaja kartuleid. Et tänased lapsed selles maailmas, kus kõik on juba ette programmeeritud nii-öelda need asjad, millega aega veedetakse, tehakse, et nad ei õpi sellist püsivust ja iseseisvalt peamurdmist. Jah, just, et siin küll paljud, võib-olla on Youtube'is näinud videot väikesest lapsest, kes üritab ajakirja lugeda ja tema jaoks aja ajakiri on nagu katkine Aipääd. Vajutad näpuga lehekülje peale, mitte midagi ei juhtu. Väga tore, Vahur, suur aitäh sulle ja ilusaid jõule Teie perele samamoodi. Siit raadio kahe poolt, kuulame Eesti ilmselt parimat bändi aastal 2011 ja seejärel räägime lastest edasi. Loomulikult hakkab esinema Evert and the Two Dragons. Ewerti kontserti saab vaadata Eesti televisiooni pealt 26. detsembril, nii et olge kindlasti teleka ees, sest see kontsert, mis Nokia saalis toimus, oli lausa fantastiline. Ja ilmunud on ülikihvt duubelkogumik Eesti pops kaks, mille pealt ma seda Ewerti laulu Joliin nüüd siin koseerikuga teile mängingi ja see on siis Janek murdi reemiks sellest lahedast Ewerti laulust. Nii kõlab tulevik. Uus plaat on ilmunud Eesti pops kaks, mis on siis duubelplaat ja seal peal on väga palju väga-väga häid laule, kaasa arvatud see Janek murdi remix Ewert and the Two Dragons Joliinist, mis seal veel silma hakkab, Maripogine no mis kütte küsima niimoodi, seal on kõik peal, siin on praktiliselt tõesti kõik peal, isegi Bonzo jah, ja kalibriis on seal peal Eplikum peal, Shaliis sellisel peal ma mäletan, jah, Argo Vals on siin peal, pilvikud on siin rajal loomulikult vahi siis on siin poliikus Zjugin no väga äge. Nii et ühesõnaga Eesti pops kaks, kellel on meil jõulukingitused ostmata, siis pange silm peale. Samuti tahaks teha reklaamipaarile rahvusringhäälingutootele tujurikkuja DVD on ilmunud kolm esimest hoo, aga on seal peal lisaks täiesti punnitud audiokommentaarid, sa Märt ja Ott on lugenud need peale või tegijatest veel keegi või ei, Märt Ots ja on lugenud peale kõikidele kolmele hooajale peale või paned saate käima ja kõrvale tuleb siis või noh, kuulata sketše natukene alt ja põhiliselt kuuled pealt seda, kuidas tõeliselt seletavad midagi. Jah, Anu Välba väitsid, sa pead olema kohutavalt naljakas, igatahes eile kuulas osaliselt selle juba läbi ja lisaks on siis kas välja jäänud mingi neli, viis episoodi või neli välja jäänud Šveitsi ja hulgaliselt proove siis on, osad on, on isegi võib-olla huvitavamad, kui need välja Sul on, seal on see nende jaoks on asja ja siis veel on ka, mida ma võin kohe öelda, et selle plaadi peal on ära peidetud ühte kohta ühte salapärasesse kohta üks peiteclip, so on, see on siis selline klipp senisest proovist mille nägemine muudab teie elu, sest see on väga ebakorrektne. Aga seda te ei pruugi naljalt üles leida, seda tuleb ikka tükk aegamööda taga otsida. Aga andke minna, aga kuskohast üldse seda tujurikka teevad, et tänase seisuga saab, ma tean, et see eile oli olemas Apollodes laseringis ja ETV poes, mis asub siis Felmani, ETV telemajas, Filmanni 12, Tallinnas kusagil Eestis veel saadaval, täna 23. pollo rase ringid on ka mujal Eestis, et täna peaks olema jõudnud, see siis ka juba ikkagi ma arvan, vähemalt Apollodesse ka mujale linnadesse Tartusse, Pärnusse ja mõnda kohta võib-olla veel. Et, aga ma täpselt niimoodi ei oska öelda, et kust ta täpselt kättesaadav on, et need kolm, mis sa nimetasid ja ongi kindlad kohad ja paraku kahjuks ikka veel nii, et mida Tallinna kesklinnale lähemale, seda kindlamalt sa saad ja lihtsalt ei jätkunud esimesest tiraažist igale poole, kuhu seda taheti siis üks tore terri kingitus veel jõuludeks, kes tahavad kinkida midagi, mis ei oleks asi, aga mis oleks seda väärt. Siis Eesti laulu finaal toimub kolmandal märtsil Nokia kontserdimajas juba kolmandat aastat järjest. Seal Nokias võetakse ja see tuleb väga kihvt üritus ja väga grandioosne ja tohutult põnev. Kolmas märts niisiis ja soodushinnaga piletid praegu siin jõuluajal täiesti müügil piletilevis roos, nii et on teil valida siis kohe nii paljude asjade vahel sinna jõulukotti, et et ohohoo, aga meie jätkame nüüd saate põhiteemaga, räägime lastest ja sellest, mille poolest erineb praegu üles kasvav põlvkond meie põlvkonnast ja meie vanemate põlvkonnast ja mida siis võiks tulevikuks selle pealt näha pere, kellega on au, territe, Erki, väga meeldiv. Erki, kas sul on väikesed Pämpa jalad kodus? Poisid? Tere, Ringo. Tere. Tere rõnga. Nii, palun. Tere, Henry. Tere, Henry. Tere. Tere, Tervitused teile ja vanad poisid, on sul? Vanem poiss on seitse, nooremon viis. Ja mida sa siis, mis, mis järelduse sina nüüd juba üsna staažika tegelikult lapsevanemana võid laste kohta teha. Jah, ma tahtsin nagu hakata kaugemalt pihta, et oma vanaisale mõeldes siis tema oli vist kuue-seitsmeaastane, kui ta juba pidi käima karjas lehmakarjas, mida teeb siis nii väike laps nende lehmadega, sa oled täiesti uskumatu. Ja nüüd ennast siis panna sellesse aega, siis mina olin lisamist. Kas kümneaastane, kui ma käisin heinapakke küünis nagu loopima, siis selle Eesti aja alguses ma sain 37 krooni päevas sele. Tohoh, oi kuule, aga see oli ju suur raha, oli räme papp ja. Jah, tuli kokku lõpuks. Nii, aga sa tahtsid ühesõnaga öelda, et, et kuidagi omal ajal oli siukest nagu et lapsepõlv oli isegi lühem või pandi. Küsimus tekibki sellest, et mis nüüd on nagu see nende aeg, et mida siis nagu teevad nemad. Et. No mis seal ikka teevad, istuvad Aipäädis ja internetti. Jah, vot meil on see hästi nagu piiratud ja et ei kindlat saated ja kindlal kellaajal. Ja kas see selline nagu piiramismeetod sinu arvates nagu toimib, et mina, ma kuulsin, su poisid olid võimelised väga ilusti oma nime ütlema. Ei, see on kindlasti, ma arvan, sihuke distsipliin lastele nagu on väga oluline. Ja ilmselt ilmselt on sul õigus ja niimoodi on väitnud kasvatusteadlased läbi aegade. Aga mis mis aspekti sa siis tahaksid nagu välja tuua, kas siis on seesama, et, et omal ajal tehti, ütleme sellist koos suurte inimestega, selliseid raskemat tööd rohkem? Just jah, et nagu inimesed on siis järjest, et läinud kuidagi nagu materiaalsemaks ja siukseks pinnapealsemaks masinlikumaks, et enam ei ole sellist nagu. Vereverd, higi ja pisaraid just täpselt ja selle asemel on praegu mingisuguseid geelid, mida mehed endale pähe panevad. Igatahes suur aitäh sulle ja kaunid jõule, sinu lastele ja perele ka hea, kõike paremat sulle, meie telefon kuus kolmeks, kaks null null null ja me räägime lastest. Tervist, raud terveks. Väga meeldiv, Risto, kuidas sinul siis järeltuleva põlvega on? Hetkel puudub ehk null aga mis, mis, mis värk on niimoodi, geenid surevad, välja jõuabki jõuab veel ei ole nii vana, kas sa oled juba naise välja vaadanud, no naine on välja vaadatud, ära ära rõngastatud aega ja siis tegevus käib seal jah, plaanid, aga jõulude ajal pimedad õhtud teha pole midagi muud kui lapsi. Ega nii sega vanadel eestlastelegi käia. Et me võime su naist ka aidata siin moosida, kui on vaja, nii et pärast, aga Meil on nüüd lastest siis, et kui sul lapsi veel ei ole, siis kas sa kuulad meie juttu nüüd hirmuga või põnevusega. Ei, ma ajasin ka oma mõtted uitele ja siis ma mõtlesin seda välja, et ütleme, see kasvatuse poole pealt on seeks mingi osa kasvatavad vanemad, suurem osa kasvatab ikkagi ühiskond ja kultuur ja kuhu kuhumaani infotehnoloogia areneb ja nii edasi. See mõjutab ju palju. Aga selle selle koha pealt, et näiteks arvuti seisukohast, et see vist on suht suht aktuaalne, et kui niukene, kui koduarvutis niisugune asi vist on täitsa välja surnud vist varsti ka ütleme laste puhul läptop välja, sest aina aina pisemate asjade sisse internet läheb ja et lapsed selle mõju siis ütleme rohkem interaktiivsemad, et rohkem informeeritud seltskondlikku mad, kuna enam ei ole siis seda kodus istumist nii palju, sest sellesama arvutiga sa võid olla ükstaskõik kaubanduskeskuses ja seltskonnaga koos ja üks asi kindlasti, mis lapsed peavad mängivad palju ütlema, kes siis ütleme siin ka nagu näitab, et mängud lähevad jälle siukseks seltskondlikku, ma oleks rohkem niisugust võrgus mänge ja ja nüüd ongi, kui sul kodus ei ole, ei pea enam istuma arvuti taga, siis mängid sellesama väikse mis iganes, 30 aasta pärast on kuskil kaubanduskeskustes võib-olla jooksma ja tegema füüsilist tööd selle mängimise jooksul, et ma mõtlen sedapidi Aga sihuke suss, lambi küsimus, aga põhjendatud siiski, kas sa suitsu teed? Enam mitte? Minul, mina, suitsu, ma ei ole kunagi teinud ka, aga mulle tundub, et minu suitsupausid on nii, et kui ma lähen tööle Facebooki Jah, seal, see võib ka sinna sinna minna, aga ma millegipärast just mõtlen ka, et ega see kui nüüd kasvatuste lapsi ja noori rohkem silmas pidades suitsetamine vist ei kao kunagi ära. Muidugi muidugi ma mõtlen lihtsalt seda, et vaata, et inimestel ongi mingisugused sellised noh, suitsetamine on ka ju mõnes mõttes kollektiivne tegevus, ikka lähed suitsunurka seal juttu ja niimoodi, mis ma lähen nagu Facebooki, jah, on seal juttu ja siis teine jälle tööd edasi ja siis tekib jälle suitsuisu läen Facebooki ja tal on niisugune nagu narkootikum mingis mõttes Facebooki ja ma täiesti möönan, et ma olen mingil määral sõltlane. Nii et sa ise kasutad Facebook'i vä? No kuidas, kuidas ilma saatmist? Sa vist ei ole mitte keegi, kui sul ei ole Facebooki, võib nagu neil piltlikult öelda, aga ega ta on küll jah, selles mõttes sõltused saada jälle mingit infokillukest juurde, siis läätšekkadele ja ka ütleme seal informeeritumad siis tulevikunooled ongi just sellepärast, et nagu ütleme, siuksed sotsiaalvõrgustikud saavad kiiremini infot kätte kui seal kunagi, kui meil ei olnud niisuguseid asju, et siis võib-olla ajalehte ju niisama ka kätte ei võtnud, et kui keegi nina alla midagi ei toonud, siis nagu ei teadnudki. Selge suur aitäh sulle ja kauneid jõule, ilusat aasta lõppu ning kuulame nüüd ühte laulu, mida Raadio kaks ja Eesti rahvusringhääling ei soovita kuulata lastel üksinda koos vanematega võib, sest vanemad seletavad ära, miks need onud ropendavad. Häda häda, lahe nagu ka juba vana rabad, ütles, et ta tegelikult ka tegelikult ka tegelikult ägeda enamustes kuulab, juba teab räppar sitaks lahe, Marabi kiire, kuna muidu hakkaks liidaks jahe, ma räägin sellest, mida näen ja üsna tihti kaver läbil kõlaritega jääda, siis teeb ikka vahet, sest nagu ikka vahel asjad ei suju, nägu lootusega elu, jõeluu, puidu lahe, mingi kala on sees, selles treenimine mõjub nagu valamu EMil potte näkku küll mehaanilistel puudel poissi, ranna, riisu tabletid, juuri, mille kinnitab vallaklassides seda kultuurilisi, paljusid ühenda kamaluga respekti neile pühendad, kes teinud ära, kaua elab kaua veel kurde, terveeri, toda pöörlevate laudade, mis jõuab meieni seega tõeliseks päeva täiendavad õige lõika tõeliseks, on sitaks lahe, ära vaidle, ma tean seda, pillad on taas lahe taastavaidleda tõestada, kolmiseid, ta plaane väga ka juba vana rabad ja ütles, et on siis tegelikult ka tegelikult ka tegelikult ka enamus, kes kuulab, juba teab, räpad igast teemast, kui sina oled heegel räppaja sinna teevad, siis lasi kaaluma, võimaluseta oled türanägu kotid silme all, väga kole. Sõnum läbime toolist kõige ohu toidab ära suurlinna korisema kogu võlu ja asja võlu, kus ana läbi mikrofoni sõnu seal aitäh, tõusi, aeg, et poliitiliselt ebakorrektne, kuna nii on ainus piised säiliks mõtet vaidlustada, kuradil pole sulle tõesti rohkem veskit anda, teab vähemalt üks koolkond muusikuid, kes natuke ette ära hoida. Kujutle koti peal tõdega Mõldabki, tõstke käed, hüppa läbi põleva rõnga, selles poliitilises tsirkuses. Perse räägitakse Obama, ära mängi lolli, Ma tean, sulle tegelikult ei meeldi, aga on sitaks lahe. Tegelikult ka ma võin seda tõestada, paljuski ta plaane nägu ka juba vanarahvas ütles, et on seda plaani, et äge taadega ka tegelikult ka enamus, kes kuulab, juba teab, kes on mikri taga Ello ja päeval magada ei lase segada, oleb abi, hällis kiidelda, kas võidab või mõistab teemadel puudutubiiter valge pilte vahetada, magasin vana kooli Blous tralli lyya tagasi, vahele jäetaks ainult EPLi klõpsuga, kuna olen meessoost, aga sina beibi messiga maitse üle ei vaielda. Pühapäeval ateismi vedelad Laila pusima päevas nomine aja superstaari saates nüri nelja põlvega killu pilli. Iga teine till paistab vaata tõsi, sellist plaadi välja laskmine ja luua aja trendist hiljem kurgu seletab tõega, laude moi toodi eetriaega siis veidi nalja mõeldud leidlikkuse foorumis ka, kui tal ei saa, kui pole näha punafoorumis. Elu on suurem. Paul ortostrateegilise tootja Eesti kaardil juures läksid ümberringi, eriti neile, kelle kuus on sama suur, kui sa lähed, sillerdab silmapiirilt sinna, kus mäed heli ookeanis vooluga kaugemale, kui lähed ringiga tagasi kodukohta ja siin on toore töö, toob see töödroog on vee ja poise tüdruk. Lava ees seisab jumal ära pahane käe kõrva kirjutatud omale ja tantsupõrand muld, näguueline Mobil ka siis, kui ma jõulunägu tõsine tropp, põhjuseks see, et nüüd on juba parem nagu ütles sama põldu harib, nii et nii et nii et nii et nii et läheb, on lahe, aitäh, ma tean, seda kindlalt. Läheb on taas lahe ka, ma võin seda tõestada. On. Kellel on huumorimeelt, see võttis laolo sooja südamega vastu, kellel on ka huumorimeelt, pruukis seda mitte võtta sooja südamega vastu, ma arvan, et siin läksid praegu hääled pooleks. Kes tahtis seda kuulata, kes ei tahtnud seda kuulata. Et räpp on sigalasiga, on, on, vaadake õudne, kuhu me oleme jõudnud, tammel öökülm, vaadake 100 aastat tagasi rahvusringhäälingus, niimodi, Europendatud vaadake Youtube'is videot seal, Koit Raudsepp ei lähegi selle bändi ohvriks, vaid ütlebki sigalahe, sest et seal paljudel prominent palutakse sedasama refrääni öelda Koidusele ainukesena selg sirge, töötle rapol alale. 20 aastat tagasi eeldud siga. Mitte kuskile, eks ju. Aga me räägime lastest ja õige pea on meil stuudios eksperdid, kes annavad hinnangu sellele, mille poolest erineb lapsepõlv. Noh sellest lapsepõlvest, mis oli kas meil või meie vanematel ning mida sellest järeldada tuleviku kohta. Tervist, kellega meil haugub. Väga meeldiv, Igor ja sulle kaid pühi, kuule, vabandust, et sellist roppu laulu mängisime, kuulen, sul on lapsed seal. Lihtsalt kuulasid seda, praegu peab teises. Sa pead hakkama kauga kogu kasvatusega pead, hakkame otsast peale, nüüd jah. No ütleme niimoodi, et kasvatus ongi tegelikult see märksõna või, või see mis, nagu on meie ainus olemasolev relv seda tulevikku nagu mõjutada. Paraku me anname oma lastele edasi ainult alateadvusse kodeeritud, sellist vanematelt õpitud tarkusi. Aga, aga see on nagu ka tingitud sellest, et me ise oleme enamuse ajast autopiloodil. Tegeleksime selle kasvatusega nagu teadlikumad ja suunaksime laps rohkem ja pööraks neile rohkem tähele. Ühesõnaga, tegeleks lastega rohkem. Tegelemine on selline noh, proovi tegeleda lastega, istun nendega maha, ei hakka mängima nende Barbidega, see ei ole ka niisama lihtne. No ma tean, tean päris keeruline. Ja ise mõelda, mängivad ja suunata lapsi, rääkida neile tegelikult, mis võimalused meil on? Ja niimoodi, ühesõnaga tagada, et järeltulev põlvkond on normaalne Ei, normaalne on see see vana industriaalühiskonna vorm nii-öelda, aga punase industriaalühiskond laguneb ära, töölisklassi enam ei ole varsti vaja kasvatada. Siis need uued lapsed, need on hoopis hoopis teine generatsioon. Et seda mõistet nagu normaalne, nagu siiamaani mõistetakse, et seda enam ei ole vaja propageerida. Erinevus on normaalsuse erinevus rikastab, iga inimene on eriline ja iga inimene on eriline, täitsa nõus. Ja ja temast tuleb see erilisus leida ja ainult seda rõhutada ja muud asjad lihtsalt juurde näidata, küll ta ise juba teeb oma valikud. Aga kas, kuidas te suhtute sellisel juhul üldse kooliharidusse või koolis käimisest? Teema, aga ütleme niimoodi, et Bill Gates ütles juba pool või aasta tagasi, et ülikoolid soovinud viie aasta jooksul. Et internet, söök, ülikoolid üldse välja, noh, millega ma ei saa päris nõustuda, aga aga ma usun, et ka meie e-kool peaks ka juba edasi liikuma ja ja rohkem integratiivseks muutuma ja ja, ja ütleme ülevalt poolt allapoole peakski tulema järjest enam Skype'i loenguid ja video, Youtube'i materjale ja vähem selliste piini nühkimist. Ega see kõik muutub sinnapoole, me lihtsalt noh, see ongi teie saade räägibki just sellele Ja hakkamegi kohe edasi rääkima, suur aitäh, Igor, seal meile helistamast, ilusaid jõule sulle ja su perele ja paneme paneme ühe räpiloo veel, ma loodan, selles nii ropp ei ole, kui eelmine, see on metsakutsu ja eksootiku värske pala õmmeldud suu, millel on muide super video, vaadake seda ka siis Youtube'ist järele ja kohe-kohe on meil stuudios Tiiu Kuurme Tallinna ülikoolist ning ajakirja digipeatoimetaja Henrik Roonemaa ja me räägime siis lastest tänapäeval ja noortest tänapäeval ning sellest, millised inimesed neist siis kasvab. Olime ideega paljanna kinni vananenud, oleme uimede tänavale lolli sunnil punnide eesli, EMT video, Facebooki ei täna saadan selliseid trikiga ei teki kellelgi kellelegi ära näidata. Kirikus jumala osa ei pea niimoodi igal juhul pede terves maailmas big, ei Ederognooseila ilma pädevedele tobedalt ja kedagi ei koti, mida mõtled. Lynni. Sega kuni viie nagu mina igatahes lahkusi kanus, taifuuni kade, Tallinna peal kangerdanud, ei soovi kakelda, tasuta viibida, laagerduda. Söögisto hapukoorega. Kana meenevaid nutsin kui ma seda, kuna töötajad gaasika, riided rihib suhkrust tee kohviliiter ja viia söövaid taimetoitlasi alati tohmanid nagu kar kani. Lynni. Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. Beebi on aastaks 2031. Väga hea meel on tervitada nüüd stuudios Tiiu Kuurme, et kes on Tallinna Ülikooli kasvatusteaduse dotsent tervist. Ja Henrik Roonemaa, kes on ajakirja digipeatoimetaja, tere, tere. Ja hakkame nüüd rääkima siis sellest, et kuule, see on ühiskonna tulevik siis millised need lapsed õigupoolest tänapäeval on, need, kes siis 20 aasta tagust tulevikku meil kujundama hakkavad, et Tiiu mille poolest erineb see praegune noor põlvkond, lapsed ja noored, ütleme siis räägime siis ütleme, lapsed tsirka kuni 10 aastani ja siis noored, kuni ütleme 16 aastat või umbes niimoodi, et mille poolest need erinevad näiteks siis meie või teie lapsepõlvest. Lapsepõlve erineb neil väga palju selle tõttu, et tormiliselt on arenenud siin tehnoloogiline tsiviilis. Sa ja kogu see keskkond, kus praegune noorpõlv kasvab, on niivõrd teistmoodi, kui see oli veel mõni aeg tagasi. Et siin tõesti on omad mõjud olemas laste lapsepõlve, selle selles ja nimelt selles, et inimene kujuneb vastavuses, mida ta on saanud, kogeda, kuidas ta on oma kogemusi tõlgendanud kuhu siis see keskkond ja need vahendid, mis lastel on, et kuhu poole need suunavad mõtlemist tunnetusprotsesse. Kui aga see tänapäevane digimaailm kõiges see suunab mõtlemis- ja tunnetusprotsesse ühtpidi armiselt globaalselt äärmiselt avaralt, sest kõike seda, mis on juba lasteulatuses, seda on väga palju ja praktiliselt on lastele juba kõik kättesaadav, kusjuures milles on maha jäänud kasvatus ja üldse pedagoogiline pool või õieti, mis olekski nende ülesanne, oleks, et aidata Ta lastel neid kogemusi kuidagi oma maailmapildi osaks saada, tekitada süsteem selle kõige vahel. Siin ei oska öelda, et kassasüsteem kiip ja teisalt üks nähtus, mida siis Saksa kasvatusteadlased on öelnud, et vaesub laste primaarkogemuste maailm. Nii et sekundaarkogemused ületavad mitme otseselt meie laste ja noorte primaarkogemusi, tähendab. Need on vist ilmselt terminid, mis vajaks, siiski tekkis selgitust, mis on see primaarkogemus, mida ma tahan ja lapsed vähem saavad. Primaarkogemus on see, et ma lähen võtan pihku, vaatan, nuusutan lille, jooksen, hüppan, mängin. Aga miks, miks see väheneb, lilled on ju alles ja hüpata saab ka. Seda kõike saab, aga see sekundaarne, see, see tungib peale sekundaarne, sekundaarne vahendatud kogemused. Et tarbitakse jupa, seda, mida keegi teine on tootnud või loonud. Ise istub inimene paigal, vajutab klahve ja temale avanevad mitmed maailmad. Aga ta enam ei nuusuta. Ta ei aisti oma meeltega, ei pane ise end proovile. Ja kuhu see välja viib? Küll on seda raske öelda. Ja selles mõttes, et variante on erinevaid, siin ühtpidi kindlasti on väga hea, et see meie laste maailm on sedavõrd avar, juba tuntakse, et võimalused on mul pihus ning aga teisalt on küsimus selles, et üha enam on vaja õppida tegema õigeid valikuid, sest elu on ju lühike, elu on nii, nagu ta inimesel on. Ja et sa ei eksle valede valikute patrikas. Ja teine, millele on siis uurijad tähelepanu juhtinud, on üldse kogemus, maailmade muutumine. Ja niisugused terminid on siis lendu läinud nagu kogemus, võimetus, kogemuste vaesumine üldse. Ning siis niisugune lugu, et see inimene justkui pindmiselt üldse pinnalisuse pinnalisusam ka nüüdisaja märksõna. Et millessegi enam ei suudeta süüvida, ei suudeta sügavamaid seoseid haarata. Ta ja lepid ja siis meeled on vaevatud, järjest suuremast impulsside tulvas ja inimene juba isegi loobub, et nendest kõigestama sisemist süsteemi luua. Mis sa, Hendrik, sellest arvad, kas see, kas on niimoodi läinud maailm ka sinu meelest, kes, mis sa, kes sa oled palju lugenud antud teema kohta ja kõrvalt vaadanud. Jah, põhimõtteliselt on läinud selles mõttes, et ega ei saa ju vaielda, et need inimesed, kes meie järel üles kasvavad ja need, kes siin, mis teil aasta on parajasti 2030 30 niuksed, kes, nagu sel ajal siin saateid juhivad, et on hoopis nagu teistsugused inimesed, et nad on teistsugused, sellepärast et tehnoloogia, eelkõige on nad teistsuguseks nagu teinud. Nüüd eraldi küsimus on, et mis on selle asja nagu moraalne dimensioon või et noh, mida me sellest järeldame, et et kas. Kui hea jah, ilmselt hinnanguid ilmselt hinnanguteni jõuagi, sest see nii mõnes mõttes hästi igav, et on, kas biitlid on parem kui? Siis meil on, meil on hea lahmida ju praegu ja nad ei saa ennast kaitsta. Küll, aga, aga mis sa arvad, kuhu see välja viib, nagu et milline, milline siis on tulevik nende laste poolt kujundatuna, keda Tiiu Justki kirjeldas? Noh, siin on, kui me nagu väga mustvalgeks läheme, siis on kaks varianti, eks ole, et üks, üks variant on see, et ei ole midagi lugenud, keegi ei ole kuhugi sööbinud, mingisugused sellised punnis silmadega küürus küürust, urjadega ullikesed jooksevad ringi ja keegi ei saa millestki aru, eks ole, et noh, nad ei ole, ma ei tea, Tolstoilt lugenud või midagi tarbijamassiiv, keda on lihtne ära kasutada, et ainuke asi, et see maatriksi tulevik, eks ole, ainuke asi, mida nad teha tahavad, siukse lolli näoga lihtsalt mingit järgmist Youtube'i linki klikkida ja aga noh, on olemas ka teine nägemuse, teine variant, mis ütleb, et oot, aga et need inimesed et nad võib-olla küll ei loe neid asju, mida me oleme harjunud nimetama raamatuteks, aga, aga keegi ei ütle, et nad ei tarbi kultuuri ja nad ei tarbi informatsioon, et, et nad ei loo näiteks seoseid, et nad ei ehita üles mingisugust nagu oma maailma, et neil ei ole. Kasutame laensõna, et neil ei ole oma tüvitekste, mis ei pruugi üldse olla tekstidena, mis võivad olla mingi muu nagu kujul. Kui me aga räägime, et tegelikult see, see põlvkond, kes nagu üles kasvab, eks ole, kes aastal 2031 asi otsustab, et nii mõneski mõttes on esimene globaalne põlvkond, see on esimene põlvkond, kes on harjunud nagu mõtlema maakerast globaalsel tasandil. Ja noh, võib ju ka mõelda, et paljud probleemid, mis seisavad meie ees siin paarikümne aasta jooksul on näiteks Ovaalne, majandus, globaalne soojenemine, mis iganes ökokatastroofid. Et need ongi globaalsed probleemid ja et kui kellelgi üldse on mingisugust sellist noh, orgaanilist oskust globaalselt asju vaadata ja lahendada ja suhelda, et siis need on vot need inimesed, eks ole, et kelle jaoks inimene Austraalias on olnud noh, ühe hiirekliki kaugusel. Ja et maailm läheb nagu väiksemaks ja, ja, ja selles on ju tegelikult, mis sa praegu ütlesid, selles on ju palju lootust. Noh, et nad on ka jõululootust, võiks ikka olla. Ja aga kui võtta nagu tükkhaaval, mis me siin enne Eerikuga veel mõtlesime korra, mis, mis teemad üldse meie meelest tänapäeva lapsi iseloomustavad olles ka nagu seda teemat veidikene nagu lugenud ja mõelnud selle peale, et üks Konkreetne teemades keskendumishäired, et Tiiu, kas see on müüt või tegelikkus, et tänapäeva lastel on keskendumishäired. See on ikka täiesti tegelikkus, sest kui see eestisin vabaks sai ja esimesed välismaalased meie koolidesse jõudsid siis nad kõige paremas mõttes imestasid, kuidas meie lapsed suudavad istuda pikemalt paigal, lugeda, tekste, süveneda, keskenduda mingitesse ülesannetesse. Aga täna on meie Eesti õpetajad samuti mures ja hädas, et lapsed ei suuda pikemat aega peatuda ja tegeleda ühe või teise asjaga, et nad vajavad järjest enam vaheldust, uusi tegevusi, nii et ollakse nii nagu niisuguses pool ka nagu suur kaubamaja, kus siis reklaamid vilguvad ja tahetakse uusi ärritajaid midagi, et tuks ei oleks mobiilne kõik. Ning paraku meie see kultuur, viimased paarsada aastat on olnud kirjasõna, kultuur, tekstide kultuur ja see on kinkinud inimestele loogilise mõtlemise võime niisuguse lineaarse loogika, põhjus-tagajärg, seoste tuletamise võime süüvida, võime tuletada, jääb tajuda raamatu kaasautoriks, saada osa siis ka sügavamast tegelikkusest, kui, kui vaidluse pindmine ja näiv. Aga tänapäeval et ümberringi pidevalt kõik vilgub, kõik lärmab ja kasvatusteadlased on seda nimetanud peale tikku, tegelikkus, pealetungiv, tegelikkus. See tõesti hajutab seda tähelepanu, isegi kui inimene vastu punnib. Ja isegi kui tal on olnud see lugemisharjumus ikka on päris raske seda endist keskendumisvõimet säilitada. Siin on huvitav, huvitav aspekt võib selle, selle, see on kahtlemata õige, aga võimalik väita, et, et see selline nagu ühele asjale keskendumine. On on inimese kui, nagu bioloogilise liigi jaoks suhteliselt ebaloomulik tegevus. Kui me kujutame ette mingisugust koopainimest kusagil, eks ole, kes eras konti, tal olid kogu aeg kõik meeled nagu lahti, et noh, iial ei tea, kust nurga tagant keegi kallale hüppab, eks ole. Et nagu iga krõpsu peale noh, tähelepanu läks ära, et, et on võimalik väita, et ka noh, et see ongi nagu loomulik meie jaoks. Et meie tähelepanu hüppab ühest kohast teise, nagu võtame mitmest kohast informatsiooni sisse ja nagu töötlemise, tajus, et, et selline otsast lõpuni paksu raamatu lugemine, keskendumine, jõle kihvt. Mina õnneks oleme veel sellest põlvkonnast, kes kõiki suudab lugeda raamatuid. Aga et võib-olla see ei olegi nagu meie jaoks nagu vajalik, orgaaniline orgaaniline jah, et, et see on selline nagu kätteõpitud asi ja see on õpitud selleks, et tarbida informatsiooni viisil, mida ta, mida, kuidas meile informatsioon on aastasadu antud ehk sellise paksu raamatuna lineaarselt. Kas sa ei karda, et sellele on siis mingisuguseid nagu olulisi tagajärgi sellele, kuidas üldse inimene nagu suudab mõelda või kui mitu sammu ta suudab nagu mingi teema peale mõelda? No ma ei usu, et nagu malemäng, eks ole, ära kaoks maailmast, et loomulikult kõigel on tagajärjed ja sellele, et ma arvutasin huvi pärast välja, mõtlesin, kui mingi muusikapalade vahele ma otsin välja natukene statistikat selle kohta, kui palju me tegelikult ikkagi ka seal netis toodame ja tarbime näiteks teksti, et ega see ei ole nagu kuhugi ära kadunud, et no kui sa, kui sa kõnnid näiteks Tallinna tänaval ringi, sul on võimatu näiteks mitte lugeda. Sa loed küll, eks ole, vähe, vähehaaval Sa ei loe paksu raamatut läbi. Aga see oskusi nagu kogu aeg jääb, et ma lihtsalt ütlen, et teised meediat tulevad nagu sinna juurde, et see ei ole olnud. Jah, Tiiu, palun. Aga sellel tekstil on pildifunktsioon sellest omakirjutatud, et seda võetakse need vasta nagu pilti nagu kuvandit, mitte enam nagu teksti, et mille üle järele mõelda, millesse süüvida. Sellised tekstid nagu uus algus ja võid kindel olla sinu kindel võit. Provotseerida korraks me saatekülalisi, eriti Tiiu, kes on sellega süvitsi tegelenud ja ka ajaloolist perspektiivi omab silme ees väga hästi, et et kas me üldse saame väita, et üldse mingeid muutused on toimumas selles mõttes, et kas ei ole mitte niimoodi, et läbi aegade on inimesed jagunenud? Ma ei tea andekamat, eks vähem andeks kamateks edasi püüdlikumateks, vähem edasi püüdikumateks Uudishimulik, kemaksja vähem uudishimulikke maks targemateks ja rumalama ütleksin mis iganes, ehk siis, et tegelikult see on 20 aasta pärast täpselt sama moodi, et on inimesed, kes suudavad lugeda, raamatuid, mõtestada ja siis on, mis see muu kiht nii-öelda, kes seda ei vaja, et, et kas üldse on toimumas mingid muutused, et me võime praegu ette kujutada, et ka ütleme me kõige helgemad pead tulevikus mingitest? Ma ei tea eliitkoolidest või jumal teab, kustkohast nad tulevad, eks ole. Loodan küll, ainult mitte liitkoolidest, aga kui me nüüd ühesõnaga teen eriti lihtsaks näite eliitkoolidest tulevad noored, et nad ka on kindlasti ju Facebookis päev läbi, aga samas nad suudavad raamatut lugeda. Võib-olla siis, kui mõni muu noor ei suuda seda kõike teha, saate mu küsimusest aru, et kas üldse on midagi juhtumas. Kindlasti on juhtumas ja nüüd mul meenub ühe filosoofi väljaütlemine, kahjuks mul praegu õiges keelepruugis ei meenu selle filosoofi nimi, aga tema on öelnud niimoodi, et me oleme sisenemas uude keskaega, kus samuti nagu siis hari tud tõmbuvad nišidesse, tõmbuvad kloostrites müüride taha, et tegeleda seal süvitsi oma asjale asjaga. Sest ümberringi vohab see, mis oli keskajal lihtsalt, et inimesed elavad oma tegusat. Noh, kunagi üks mu kolleeg ütles Indias nähtu kohta, et elavad oma rammusat elu ja tegeldes siis sellega, milleta enam läbi ei saa, aga just see olemise mõtestamine, et see siis jääb nagu nende kloostrielanike pärusmaaks siit juba edasi, kas see muu inimkond hakkab tundma vajadust ja huvi, mida seal müüride taga mõeldakse või ta ei hakka seda tundma, et me ei tea seda? Sellepärast ongi see praegu see postmodernistlik aegs, mis ju olla nüüd juba sisenenud post-postmodernismi. Et seal öeldakse, et kõige kindlam asi on see, et me ei tea, mis on tulemas. Aga noh, kui siin kõne mõelda niisugustes kategooriates, millega on tegelnud filosoofiline antropoloogia, kus siis otsitakse seda, mis on inimesele olemuslik, mis on olemisele olemuslik ja mismoodi inimene siis seda oma olemust nii-öelda karjatab või hoolitseb selle oma olemise olemuse eest. Et siin tahaks küll loota, et see janu selle vaimse järele sisuka järele, et ega see ilmselt ka kuhugi ei kao. Henrik on siis tulemas uus keskaeg vä? Ma ei tea, ma hetkel nagu tunnen puudust sellest, ajaloolane võte, et ma tahan, kui sa mõtled, et sa võid seal teisel pool lauda istuda ja provotseerida nii väga siis mõtlesin, et ma võin nagu vastu provotseerida, mis sa nagu hoiad sellest raamatust nagu kinni, miks sa tõstad seda raamatut nagu mingisugusele tohutule pjedestaalil, et see on kogu meie nagu olemise nurgakivi või midagi sellist, et see lihtsalt üks viis kuidas anda nagu informatsiooni edasi ja ei ole nagu niimoodi, et läbi aastasadade kütmisraamatutesse kirja on pandud mingisugune ülev tõde, et noh üsna kiiresti. Villu tarvelt andis raamatut. Mis seal küll varastasin? Raamatut tulid ja siis okei, esimese asjana Gutenberg tahtis trükkida piiblit, ta läks pankrotti, aga, aga järgmise, umbes järgmise asjana hakati välja andma aga keskaegset pornograafilist kirjandust. Ja see noh, see jaotumine, mida sa nagu praegu taga ajada, et see, see on tegelikult ju kogu aeg olemas olnud ja me ei ole nagu täna mingisuguses paremas ega halvemas. Kuidas minu, aga mis sa arvad, mis ikkagi muutub 20 aastaga selles mõttes, et kui sa nüüd ka ütlesid, et justkui nagu võib-olla ei muutugi paljuski olemas olnud noh, et nii-öelda siis eliit ja mitteliit on olnud olemas. Aga mis siis muutub 20-st Aga me lihtsalt teeme seda rohkem ja kiiremini. Me elame kõiki protsesse ja kõiki tsükleid läbi oluliselt kiiremini. Ma juba täna elame, eks ole, kui sa vaatad siin mingisugused kriisikesed tulevad ja lähevad aasta aia kahega ja, ja igasugused nagu sündmused toimuvad kiiremini see noh, see informatsiooni hulk, mida me kogu aeg nagu läbi töötlema, et see on meeletu ja see ainult kasvab. Ja, ja Me leiutame uusi viise, kuidas seda informatsiooni võimalikult efektiivselt nagu endast läbi lasta, et üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna, eks ole, Youtube'is on kolme minuti sees väga palju pilte, me laseme selle kõik endast läbi, noh, kõik need Twitterid, Facebookid ja online ajakirjanduses kommentaarid ja. Me oleme nüüd ju välja mõeldud selleks, et seda infovoogu endast nagu läbi lasta võimalikult suurel määral, sest meile nagu kuidagi meeldib see. Ja siis me ei saa sinna mitte midagi teha, et see meile meeldib, et ega ega ei ole nii. Otsustame homme ÜRO-s, et me paneme nüüd selle Facebooki kinni ja lähme tagasi raamatuid lugema, sest muidu äkki midagi muutub. Siin küsiksin vastu, et milline vahe on infol ja teadmisel, kas info, millest me, mille me enesest läbi laseme, et kas sellest kujuneb ka teadmine ja teadmine see peaks olema siis ühtaegu ka veendumus, et asjad niimoodi on. Ja see on see miski, mille alusel me orienteeruma ja mõtestame enda, seda elu. Ja üldse kogu sellest jutust ma loen ühte välja ka siin stuudios praegu. Me vajaksime teistmoodi kooli teistmoodi pedagoogikat sellisel moel nagu praegu, et kool kramplikult säilitab seda, mis on seal olnud mitusada aastat. Tegelikkus lippab eest ära ja kuskile mujale ja laps peab pendeldama nende kahe vahel. Ja kool ei aita väga palju teda selles, et laps tuleks toime sellega, mis ümberringi toimub. Et siin on vaja küll sügavaid korrektuure teha. Aga kas te oskate natuke visandada näiteks, mismoodi see koolideks muutuma või milliseks? See, see on ka raske küsimus, sest need tulevikukooli teemad, need on üsna palju arutlusel olnud ja kuna ma ise olen kokku puutunud päris palju alternatiivpedagoogikaga, siis seal juba püüti reageerida sellele, et kõik muutub meie ümber. Püüti küsida selle järele, et kes see laps on ja kes inimene on ja mis asi on mõtestatud elu üldse ja väärikalt elatud elu. Ja siis seal on igasuguseid vahvaid asju on välja mõeldud, kuidas teha kuidas kool siis koondaks endasse noh, kogu selle teabe, mida see laps igalt poolt saab ja aitaks lapsi siis sellest kõikjalt saadud teabest omaenese maailmapilt Teie üles ehitada ja pakub just seda, mida muu on võtnud näiteks needsamad primaarkogemused mida siis pildiline keskkond praegu hõlmab. Pakkuda siis vastukaaluks sedasama, et sa koged kasvõi oma keha, sest ekraanide taga inimene ta ei koge, ei oma meeli ega oma keha nendest toredatest asjadest ilma ja koolses ühtpidi, et ta püüaks kaasa minna sellega, mis on ja teistpidi, et ta püüaks kompenseerida. Ta, millest siis inimene ilma jääb tänases päevas? Ainult kahjuks siin Eestis ei tegelda selle otsingutega, see on täiesti maha võetud meil hariduspoliitilistest debattidest. On on oht, et meil hakkab haridus kuidagi jalgu jääma elule ja marginaliseerunud selles mõttes. Aga see on juba toimunud, see ongi niimoodi juba. Aga kas see väljendub siis selles, et lapsed ei viitsi ja ei taha koolis käia ja õppida või milles see väljendub? Näiteks väljendab, et Eestis on Euroopa suurim rahulolematus kooliga meie laste poolelt näitajate osas. Väga huvitav iseenesest tulemused on ju head. Aga mis asi on tulemas, küsime. Sest siin ei ole jälle see, on see samas pinnaline mõtlemine, et tulemusena tõlgendatakse kooli, enne ongi tulemas? No andke, andekskoolilinn ei ole mingi tulemus, vaid see on lihtsalt hinne, mida saadakse ükskõik mil moel, kasvõi niimoodi, et jääd tundi hiljaks, vihik jäi koju, istu kohale, üks. No kas see asi on tulemus, mis on siis? Tulemus on see, et mis ühe või teise kursuse toimel inimesega on juhtunud, mida ta sisuliselt ja tegelikult on õppinud. Ja õppinud on inimene siis kui midagi tema maailmapildis on muutunud. Vaata, see muutus ongi tulemas, et maailmapilt millegi läbi täieneb rikastav. Ja meil on siis uputud sinna näidikutesse hinnetesse. Inimene siis kuidagi unustab iseenda. Või unustab need põhi ja baasasjad ära ja, ja niimoodi üldrahvalikult arvataksegi, et hinded on tulemas, aga ei ole ju. Ma küsin Hendriku käest veel sinu kommentaari sellele teemale, et või sellele väitele, et kõik see nii-öelda tehnoloogiaajastu või see on toonud kaasa selle, et inimesed saavad lapsed, saavad sekundaarsed kogemusi, eksis mingisugust netipilti, videopilti või kellelegi kirjeldust mingitest päris asjadest, mis maailmas olemas on. Aga nad ise ei koge seda näiteks, kuidas, mis tunne on lehmakoogi sisse astuda või, või, või haamriga vastu näppu lüüa, vaid nad selle asemel nad näevad mingit netti, nalja, kus keegi lööb haamriga vastu näppu ja seda valunud ju tegelikult ei tunne. Ma ei tea, noh, osaliselt on seal kindlasti nagu õigus, aga seda pilti minu meelest nagu tasakaalustab see, et ma olen üsna kindel, et oma laps kokkuvõttes neid kogemusi saab sadades kordades rohkem kui see laps, kes omal ajal võib ainult lehma kuhugi sisse astuski. Et noh, mõtlen, millest nagu tema ilma jäi, et osaliselt on sul õigus. Aga, aga teisest ma ikkagi nagu saaks selle vastu öeldud. Me ei saa sinna mitte midagi teha, see ei ole võimalik, et ainuke asi, mida me teha saame, on öelda, et jah, nii on, näed, on ju ise. Me oleme Mäkid endale siia laua peale muretsenud, ise me oleme selle netti teinud, inimesed võtavad seda tehnoloogia kasutusse. Ega see on ju selle jaoks tehtud, asi toimib. No eesmärgipäraselt, eks ole, me tahtsime netti, saime, tahtsime globaalset suhelda, saime, tahtsime, et oleks kõik maailma videod, mis kunagi on toodetud ühes kohas, kättesaadaval on, tahtsime, et oleks kõik maailma kirjandus ühe klikiga tasuta kättesaadaval. No on, mis me siis nagu ikka nii väga noh, nutame nagu selle üle praegu, et loomulikult sellised katakalismiline muutus, eks ole, loomulikult see muudab neid inimesi, kes selles keskkonnas elavad, aga veel rohkem muudab see neid inimesi, kes selles keskkonnas üles kasvavad, on selline tore, ütles, et tehnoloogia on tehnoloogia ainult nende inimeste jaoks kes olid sündinud enne, kui see mingi asi sündis. Ehk et Meie vaatame, et, et täiesti ime on näiteks see, et me saame ja ma tea, helistada tasuta Skype'iga või isegi teha videokõnet, eks ole, kuhugi Uus-Meremaale. Me võime rääkida lugusid ajast, kus seda veel ei olnud, kus tuli kaugekõnesid tellida, kujutage ette, aga, aga inimene, kes on selle sees üles kasvanud tema jaoks, see ei ole enam probleem temaks, see on loomulik tase. Ja tema oma selle inimliku nagu Edasi püüdlikkusega, mis, mis on see mingi inimese sisse istutatud mingisugune asi tema nagu lahendab mingeid järgmisi probleeme üldse. Ja see on jube kihvt on ju, ei tea, mida ta üldse hakkab lahendama, aga noh, neid asju on palju, mida ta võiks teha ei oleks, nad teevadki. Aga võtame järgmise teema. Mida Tiiu Kuurme meile ennist ütles, et see on, see on üks probleem. Tänapäevaste laste puhul on siis laste ülehooldamine vanemate poolt, et mida see tähendab ja, ja kuhu see välja võib viia? Et see on jälle niisugune paradoksaalne asi, et ühtpidi on need kasvatusteadlased rääkinud laste hingelisest maha jäetusest selliseid Ma olen näiteks Šveitsis koolnud. Teistpidi on siis laste elu viimseni ära reglementeeritud, lapsed on valvatud, lastepäev on täidetud planeeritud tegevustega, nädal on täidetud planeeritud tegevustega ja üha tugevneb nõua ühiskonna poolelt, et lapsed oleksid silmal, koolidesse on üles seatud videokaamerad. Nii et see laps on pidevalt siis kellegi poolt jälitatud, kellegi poolt nähtud, kontrollitud kusjuures nii see on, aga kui see täiskasvanu tahab minna lapsele ütlema, et vaat, ma nägin seda, et sa tegid ja olid nii ja nii ja nii, et sa ei tohi seda, sa pead nüüd olema teisiti. Siis vot need keelud ka enam ei toimi, et niisugused käsud ja keelud enam ei toimi. Nii et see teadmine, kus laps on ja mida ta teeb, et ega sellel täiskasvanul väga palju ei ole sellega peale hakata. Aga noh, see ülehooldamine on selles mõttes, et nüüd, kui me jälle sinna inimesse, et kes see inimene on, selle poole pöördume, siis inimeses elab subjektsus ja subjektsus on, et mina tahan, mina teen, mina otsustan, mina lähen, see on see minust lähtuva aktiivsust, minust lähtuv mõtlemine. Ja kui lapse jaoks on kõik liiga valmis ja seda on ka kirjutatud ja räägitud, et kõik ongi lapsed jaoks liiga valmis, terve see maailm, et siit juba edasi lapse küsimus, aga mis mina teen, kus on see maailm, mida mina tohin ja saan muuta. Ja selle kogemuse peaks laps üsna varakult juba ka saama, et ma saangi midagi muud. Ma saangi otsustada, ma saangi midagi teha, mind kuulatakse ära, siis temas kasvab eneseusaldus ja kasvab seesama tunne, et just needsamad probleemid, millele siin viidati äsja, et ma lähen, lahendan need probleemid, et selle tunde peaks laps siis kaasa saama. Minus on see jõud olemas, et minna ja lahendada neid uusi probleeme, mida me ehk ei oska praegu nimetadagi. Ja veel eelkõneleja sellest lähtuvalt on ju tohutult vahva, et kõik paljud tegevused, mis enne niivõrd palju aega võtsid, kas või inglisekeelse sõna, tuhnimine, sõnaraamatust, erialase kirjanduse tagaotsimine kuskilt et me saame kordades ja kordades vähema vaevaga kõik selle kätte ja meil jääb aega üle, et teha midagi muud ja nüüd ongi küsimus, et mis on see midagi muud, et see tuleb siis selle üle tuleb siis mõelda, nüüd. See on mitu asja. Esiteks me tõepoolest, kui me oma lasteaia nagu, ütleme tegevust piirama, mul on siin Aifun laua peal, eks ole, viimase tarkvara uuendusega tuli tuli kaasa täiesti tasuta teenus, fan my friends. Noh, tegelikult me võime selle sõna friends asendada seal sõnaga fänn ei kiida, ehk et kui sa ostad oma lapsele ka selle telefoni sisse, saad asja korraldada nii kogu aeg, ise näed, eks ole, kus ta on reaalajas reaalajas radar ja, ja noh, kui sa veel oled veel eriti kurivanemad lühistada oma lapse sõbrad külas, siis sa näed ka, kellega ta on, eks ole. See on ühest küljest, mina arvan, et ikkagi üsna halb, aga teisest küljest me võib-olla misasja, miks see halb on? Miljonil põhjusel, et ma isegi ei oska seletada seal teine inimene võiks olla nagu ikkagi oma vabaduse ja, ja selle arusaama, et ta on nagu ikkagi ise siin nagu maailmas, et ühel hetkel peab ka nagu iseenda eest vastutama Ameerikas nimetatakse neid helikoptervanemateks ja noh, asi on läinud nii kurioosseks, et ma olen lugenud, et teatud ülikoolides Sa tahad lapsevanemate väljaviskajad ülikooli territooriumilt. Jah, no sellepärast, et tuleb noor inimene ülikooli, eks ole, ta on 18 19 aastat vana ja, ja, ja ta ei saa oma vanematest lahti ja ta ei tahagi saada. Sellepärast et ja seda nimetatakse üheks põhjuseks peetakse ka ka teist maailmasõda, mille järel kasvasid väga paljud inimesed üles näiteks ilma isata isal jäänud sõtta lihtsalt ja nad vandusid endale, et kui mina, lapsed saan, et Ma teen kõik selleks, et nende lapsepõlv oleks nagu täisväärtuslik ja varem nad ongi teinud. Kahele märkuseks, et mul on ka paar juust olnud, kui ema on tulnud lapsega klaarima oma hinnet. No vot ja see on hämmastav ja, ja näiteks ma just hiljuti lugesin ühte pikka ja põnevat artiklit ühest New Yorgist töötavast psühholoogist, kes avastas ühel hetkel, et tema juurde on järjekordadest hakanud massiliselt tekkima noori, edukaid, haritud inimesi, kellel on elus justkui kõik hästi, neil haridus, neil on vanemad, neil on noh, töö fantastiline ja nad tulevad tema juurde, heidavad sinna diivani peale pikali on täiesti endast väljas, et, et see elu, mida nad elavad, nad ei ole absoluutselt nagu õnnelikud ja nad ei ole absoluutselt rahul. Ja ta ütles, et tal läks nagu väga tükk aega, et enne, kui ta hakkas seda pähklit lahti Mustamäe, et mis neil inimestel siis häda on, eks ole, miks nad noh, on täitsa depressioonis või veelgi hullemas seisus ja siis selgus, et, et needsamad helikoptervanemad või need ülehoolitsevad vanemad On olid nagu terve lapsepõlve sellele lapsele kogu aeg rääkinud, kuivõrd eriline ta on, kuivõrd noh, et kui, kui sa ei saa ühe asjaga hästi hakkama, et noh, aga sinu anne on mujal, sa oled ikkagi, sa oled super, sa oled tohutult eriline, Sa oled maailma kõige parem, sa oled maailma kõige tublim ja siis sel hetkel, kui see laps lõpetas ülikooli, läks tööle ja noh, nii-öelda hakkas iseenda ümber vaatama siis talle nagu jõudis järsku lihtsalt kohale, et aga ma ei ole üldse hilined siin New Yorgis on miljoneid minusuguseid inimesi ja ma olen lihtsalt üks inimene, et ma ei olegi nagu maailma kõige ägedam tüüp. Sellised probleemid võivad, võivad tekkida. Aga mida sa tuleviku kohta võiks võiks näidata ka siis tulevikus on psüühiliste probleemidega inimesi. Rohkem kui tõenäoliselt on jah, aga teistpidi ärme unustame siin ära neidsamu virtuaalmaailma, eks ole, kui me räägime noh, ühest küljest võib-olla nii-öelda päris virtuaalmaailmadest nagu mingid sotsiaalvõrgustikud või teisest küljest näiteks arvutimängudest, kus inimesed saavad minna, võta endale absoluutselt teise identiteedi, mingisuguse rolli ja asuma ja siis nagu lahendama mingisuguseid probleeme, mida see arvutimäng nende ette pane näiteks tapalohe või midagi sellist, et see, see on ju koht, kus nad, need, need inimesed ja need noored on ikkagi vabad ja see on nagu see maailm, kus nad omavahel asju ajavad. Kus nad nagu tunnevad, et nad saavad nagu midagi saavutada veel eriti lahe on see, et nad saavad seda, seda rolli ja seda maailma endale nagu ise valida, eks olete. Kellena nad tahavad seal nagu esineda millises rollis, kellega suhelda, kuidas välja paista. Identiteetide vahetamine on jube kihvt, eks ole, et see meil ei olnud eriti võimalik, rääkimata meie vanematest, meie vanavanematest, eks ole, nemad kui sa, kui sa kuhugi saunahurtsikus sündisid, siis sa sinna ka jäid ja ainus koht, kus sa said identiteeti vahetada, oli reede õhtul kõrtsis, kus ainest täis. Aga noh, tänapäeval see on lihtsalt. Jah, aga see ei tähenda seda, et kobra vastutus nagu, et sa kuidagi noh suhtlus ongi nagu selline extrici nagu mängi sa pead kogu aeg, et mul on tagauks olemas selles mõttes, et kui mul midagi tuksi läheb, siis ma teen midagi napakalt, ütlen siis ma lähen teen teise konto endale põhimõtteliselt. Vaata, see on nii ja naa, ühest küljest jah, see on tehniliselt võimalik, aga teisest küljest selles virtuaalmaailmas, nagu sinu kõige suurem varandus on tegelikult seesama sinu konto või see see nimi. Et sa ikkagi sa lähed nagu mingit sotsiaalsust otsima ja kui me räägime näiteks arvutimängudest, mis on need tuhandete samaaegsete mängijatega nagu ühistegevuse mängud, et sa lähed ikkagi, sa töötad oma nime üles, sinu identiteet ja see on ainuke asi, mis tegelikult sind selle virtuaalse maailmaga nagu üldse seob. Et ühest küljest sa korjad endale sinna, ma ei tea mingit virtuaalset kulda ja virtuaalseid kilpe aga teisest küljest ka sõpru ja kontakte ja sa ehitada kuidas oma nime. Nii et ega inimesed tegelikult ei ole isegi anonüümsetes keskkondades nõus, nagu sellisest väärtust kandvast identiteedist. Huvitav, kas identiteetide vahetamine viib inimesed skisofreeniat või on see midagi loomulikku? Ma arvan, et meil siis nagu teeme selle endale loomulikuks võib-olla vaata, see nagu meist eelmine põlvkond oli, oli teleri põlvkond, eks ole, et nende nagu selline suur tehnoloogiline, kultuuriline muutus, tuli läbi teleri. Ja, ja ma kujutan ette, et 40 aastat tagasi oleks võinud samasuguses saates küsida, et kas see, et sa veedad õhtuid klõpsides läbi kolmesadat erinevat kanalit, kas see tekitab sinus skisofreeniat või mitte? Ma ei tea, miks ta on tekitanud ilmselt ka osades. Mis te diivarvate. Mul tuli siin huvitavat mõttekäiku jälgedes kaks mõistet, teadvusse üks on sõltuvus ja teine autentsus. Ja sõltuvus on niisugune igavikuline probleem olnud, mis on inimest saatnud ja iga uus tehnoloogia igasugused muutused ühiskonnas muudavad ka sõltuvuste iseloomu ja täna olekski hästi asjakohane küsida, et millest me sõltume ja mismoodi need osad siis inimeselt tema vabadust võtavad. Ja päris kindlasti võib väita, et arvuti on tekitanud sõltuvust, kõik need sotsiaalvõrgustikud tekitavad sõltuvust. Ise olen hariduse listi liige ja jälgin ikka, mis seal kirjutatakse, ütleksin, et sellest on tekkinud sõltuvus. Ja minul ehk veel mitte nii väga, aga küllalt paljudel neil, kes sinna iga viie minuti tagant midagi kirjutavad. Ja see midagi kirjutamine on tihti niisugune müra. Ja nii ongi, et inimene endale märkamatult panustab väga palju aega, et tühja loba ja müra jälgida nendes sotsiaalvõrgustikus või siis ka Facebookis, kuhu vahel lihtsalt lähed selleks et vähekene lõõgastuda, noh, lõõgastud seal küll. Aga see, mis sealt sulle vastu tähendab, et see on miski, mis mitte ei täida, vaid tühjendab su pea. Aga vot see on huvitav, et kas tulevikus ütleme need tänased lapsed, kas nad peavad seda müraks või mitte, äkki seal ongi mingi suhtes? Vorm, mis asi neil tekib, neil tekib mingi orgaaniline, ma ei tea, kus kuskilt sisse imbunud võime lennult eristada müra ja signaali, et see on asi, millega nad on pidanud nagu noh, esimesest eluaastast sisuliselt kokku puutuma, eks ole, ja, ja filtrid on vahel nii-öelda ja see on loomulikult sul tekib nagu täiesti selline sisseõpitud nagu spämmifilter, sa noh, ütles, et tegelikult see kontseptsioon, et mingisugune informatsioon jõuab meieni erinevatest allikatest läbi erinevate Prismade ja seal taga on üldse nagu erinevad huvid, kuidas seda informatsiooni on keelatud, see on täiesti uus asi, et et ka meie tegelikult oleme pidanud üldse selle mõttega Harjumaa, et kui sulle öeldakse, et miski must, siis hakkad vaatama, et oot, kes seda ütles, millal ta seda ütles, kustkaudu ta seda ütles, miks ta seda ütles, kes selle võiks kinni maksta. Et ja neil on see täitsa maast madalast sees. Jälle sisendab lootust. Et väga tubli lootusekiir, te olete, täna ei ole siin tunni jooksul õhku visanud, väga tore. Siis mida sa sellest teemast arvad, mis siin ääri-veeri puudutasime? Et kas privaatsus kaob täielikult ära, et kas need lapsed, kes tänapäeval on ka suhteliselt selliseid eksi, pitsionistliku kalduvusega ja väga vähesed ütleme, noorte Facebooki kontod on kinnised ja nii edasi ja noh, reit e tegelikult näitas väga hästi, mis toimub. Et kas privaatsuse mõiste teiseneb või lihtsalt ei vajata enam 20 aasta pärast privaatsust. Ma arvan, et ta teiseneb selles mõttes, et me vahetame täna nagu privaatsust mingi muu kauba vastu, seal mingi muu kaup on, eks ole, võime võimalus olla rohkem sotsiaalsem võimalus vahetada identiteeti ja võimalus olla keegi näiteks mingisuguses ruumis mingi mingisuguses seltskonnas ja ma ei tea, kui tehniliseks välja, eks ole, see, et meil on tasuta Gmaili kontot, kuhu mahub igavesti kõik sinu e-post sisse, et me oleme aga seal vahetanud oma privaatsust mingisuguse kauba vastu, eks ole, me kogu aeg teeme seda või see, et meil on äge telefon taskus, millega ma saan olla internetiga ühenduses. Ma seal ka vahetan seda privaatsust, et et see teiseneb, jah. Aga me teeme nagu keegi ei ole sundinud, eks ole meid, seda privaatsust. Aga kui me võtame näiteks selle aspekti, mis siin jutuks tuli, kuidas lapsed viiakse autoga kooli, tuuakse autoga koolist ära, lapsed on kogu aeg mobiiliga jälgitavad klassiruumis kaamerad, et see röövib nende privaatsust, et, et kas see on norm 20 aasta pärast. Mis asi siis see, et laste jälgimine konkreetselt, et lapsed ei ole tegelikult kunagi üksi? Ma kardan, et on jah, ilmselt on siis mingisugune hulk selliseid mässaja impi, vanemaid, kelle peale vaadatakse võib-olla natuke viltu ja öeldakse, et need on ikka täitsa hullud ja arme oma lastel lubame nende lastega mängida. No Need väldid nendele, nende laps tuleb ise koolist koju, neid näiteks jah. Ma just tahtsin öelda selle näite, et hiljuti käisid sõbrad külas ja neil läks laps esimesse klassi ise ise käib bussiga Tallinnasse kesklinna natuke kaugemalt, kohutav. Ja, ja noh. See ütleme, et see ei kõlanud väga normaalselt. Isegi. Kuidas no ei kõla see kuskilt jällegi minusse on ilmselt mingi minu antennid, on mingi teadmise nagu kinni püüdnud, eks ole, et vähemalt, et see ei ole tavaline, sa oled Rakverepoiss, oled harjunud rahulikuma linnaga, no ma ei tea, kas, kas sina, sa ei ole ka Tallinnas koolis käin varases lapsepõlves ja ma olen ka küsida, mul on tegelikult analoogne tunne, oleks küll, lastaks hakkama Tallinnast bussiga koolis käima, praegu mõtlen, et hirmus oleks. Mina tahtsin väga kurb, kui ta peaks hakkama käima, kui ma peaksin teda viima hakkama. Ei, muidugi muidugi. Sellepärast et mina ise küll esimesest klassist saadik käisin ikka ise. Ja muidugi Viljandi. Näed, me oleme meeldivatest väiksematest Eesti väikelinnas. Aga. Aga et ühesõnaga sa arvad, et see pigem muutub normiks, et lapsed on, aga milliseks muudab siis näiteks needsamad tänased lapsed, kes juba praegu on tohutu jälgimise all, et kas see, kas see kuidagi muudab nende mõttemaailma? No loomulikult muudab siin ka enne jõu, Tiia ütles, et kui sa oled ikka kogu aeg Ühest küljest nagu jälgimise all, et sa võib-olla hakkad nagu otsima neid kohti, kus sa ei ole selle jälgimise all ja siis peavad vanemad näiteks mingisuguseid konverentsi ja küsivad, et kuidas me ikkagi saaksime jälgida seda, mida ta seal virtuaalruumis teeb. Et see on nagu selline üks võitlus. Aga teiseks sul nagu tekib ka võib-olla noh, just seesama nagu tunne, et sa ole, sul on alati võimalik teha nagu samm tagasi, kus on siis kellelegi kaitsvat käekesed, eks ole, mis siin nagu toetavad, hästi, huvitav, ma lugesin, mäletate, mitte hiljuti aasta-paar tagasi kukkus Air France'i lennuk alla, mis kuskilt Brasiiliast tuli Prantsusmaale ja sealt anti nüüd välja siis raport, et miks ta alla kukkus. Ja see oli ääretult huvitav, nimelt seal oli üks suhteliselt noor piloot oli siis nii-öelda lennuki roolis, lennukil tekkis väike tehniline tõrge ja inimeste poolt ütleme inimesed, kes lennuki olid teinud, olid otsustanud, et sellise tehnilise tõrke puhul inimmõistus on ikkagi üle lennuki automaatpiloot lülitas ennast 100 protsenti välja. Ühesõnaga noh, inimesed olid otsustanud, et nii kriitilisel hetkel antakse, annab arvuti selle juhtimise üle inimesele. Ja, ja see inimene, kes oli roolis, tema oli üsna noor inimene, ta oli kasvanud ilmselt juba arvutimängudega, ütles ta, kuni täiesti lõpuni oli, oli raudkindlalt veendumusel, et arvuti ei luba tal teha midagi nii lolli, et lennuk kukub alla ja ta täiesti vabalt nagu tegutses seal. Ja teiselt poolt siis need inimesed, eks ole, kes olid väga muretsenud selle pärast, et arvuti näiteks kukutab lennukite olla olid just teinud nii et tema käes oleks lõplik kontroll ja ka muul endale ma pean tunnistama, et kui ma sõidan autoga ringi tähendab, seal on igasuguseid tehnoloogiaid tulukesed peal. Mul on tunne, et, et see auto ei luba mul teha midagi nii lolli, et ma sõidaks kraami näiteks. Loll mõte on ju, muidugi ta lubab teha, see on väga ohtlik mõte, see on väga ohtlik mõte. Jah, aga, aga samas see teadmine näiteks minus juba elab kuskil sees, et üsna palju asju ma võin suhteliselt süüdimatult teha, sest kuskil on mingisugune süsteem, kuskil on mingisugune arvuti, mis ei luba teha mul midagi nii lolli, et mul läheks halvasti. Ja siin ongi siis mille üle, millest palju räägitakse, mille üle muretsetakse, on, et kas tänapäeval inimene saabki üldse täiskasvanuks täiskasvanulikkust tähendab vastutusvõimet, kui ma usaldan elektroonikale kõik, mis mu ümber on ja elektroonika on niivõrd noor nähtus siis kui äkki mingitel põhjustel mul ei ole enam seda elektroonikat, aga mis siis? Ma olen tudengitel ka küsinud, et milline on teie päev, kui te unustate mobiiltelefoni koju hommikul ja nad on siis kohe kuidagi võpatavad, et noh, et see ei ole võimalik, et siis üldse ei ole võimalik seda päeva siis nagu eladagi. Et ei saa ja me oleme väga märkama tõlk kujunenud äärmiselt sõltuvaks elektroonikast. Ja kui niimoodi jätkub, siis 20 aasta pärast ilmsesti see tänanenud noor põlvkond, ta usaldab jäägitult elektroonikat, aga siin on ju ka viidatud, et see on kõik ääretult habras, see on habras, see on oma elu panustamine ühele ainsale kaardile. Ja siin tuleks siis taas mõelda nende fundamentaalselt Te kasvatuse haridusküsimuste üle. Et kuidas siiski nendes oludes kasvaks inimesest selline, kes suudab vastutada, kes suudab ise leida lahendusi, kes suudab ise orienteeruda olukordades, kui enam keegi ei jälgigi, kui enam keegi ei aita, kui ongi nii, et sa ise oled vastamisi sellega, mis su ees on. Ehk see on teatud tugevusvaru ja noh, selles mõttes võib-olla tõesti teeb natukene muret, et kas selline tugevusvaru saadakse kaasa. Ja see Te meil enam ei ole täiskasvanud inimesi peaaegu sellest palju kirjutavad saksa kasvatusteadlased näiteks see võime siis vastutada iseenda eest oma lähedast, sest maailma eest enne oli juttu, et noored kujunevad maailmakodanikeks ja võib uskuda ka, et neil on soe süda selle maailma suhtes nad tahaksid aidata, märgid on, et nad koguvad seal annetusi ja suhtuvad ja nii edasi. Aga jälle taas, kui enam sul neid tehnoloogilisi abimehi ei ole, et mis siis. Mina arvan, et me ei saa et meil ei ole õigust täna eeldada või isegi mõelda võib-olla selle peale, et kui need tehnoloogilisi abimehi ei ole, sest me ise tegelikult oleme ka selle tee nagu läbi käinud, kui ma mõtlen selle peale, et mina näiteks ei suuda endale toitu hankida, ise ma olen üsna kindel sellest, ma ei, ma ei oska ma tea looma tappa, eks ole, ma ei oska vilja kasvatada, ma ei oska, ma olen tegelikult sõltu mingisugustest tüüpidest, kes seda mulle ette veavad. Asja, mida nimetatakse supermarketist, ma olen selle nii-öelda osa oma elust andnud käest, ma olen out, Sorsinud, selle ma olen juurde võtnud rohkem aega mingi muu asja tegemiseks ja see on olnud teadlik otsus. Ja ja minusuguseid on väga-väga palju. Ilmselt 90 protsenti võib-olla Eesti inimestest 95, et ja, ja kui me vaatame nüüd järgmist põlvkonda, eks ole, et siis mul on tunne, et nemad annavad ära omakorda midagi lihtsalt selleks, et niimoodi on efektiivsem, et niimoodi nad saavad tegeleda mingisuguste teiste asjadega ja, ja nad ei mõtle samamoodi nagu meie ei istu, eks ole, ja ei muretse kogu aeg, et aga mis siis saab, kui ühel hetkel Rimi ja Selver ei teegi ennast hommikul lahti, mis meist saab nädal aega, me sureme ära ja olgem ausad, et päriselt surema ära see ei olegi mingi nali, eks ole, kui toidupoed kaovad ära, siis on meil siin heal juhul nädal aega ja ongi kõik, et ei muretse selle pärast ja, ja ma arvan, et, et umbes samasugusel imelikul põhjusel ei peaks ka muretsema selle pärast, et kui, kui arvutid ära kaovad, siis on niikuinii põrgu lahti, kui nad ära kaovad. Okei, aga veel üks teine teema, mida, mida me ei ole peaaegu puudutanud, et et kui see, kui me elame praegu maailmas, kus lastel on kogu info on väga kiiresti ja sõrmenipsu peale mõtteliselt kättesaadav, mis neid huvitab mis iganes nende eest seisab, et küsimus ma mõtlen, mis nendest seisab, et kas kas ja kuidas see mõjutab, sest loovust või kuidagi ise nagu ise lahenduste välja nuputamist võib-olla natuke teistmoodi. Et, et kas, kas, kas üldse nagu tohutu vastuste küllus, mis on tud, kas see stimuleerib loovust või pigem nagu ohjeldab seda? Küll on teile ka hea. Küsimus, kus te saite need küsimused, kas te ise lõite need mõtlesite välja, võtsite netist? Viimased, kes veel mõtlevad isegi? Kuivõrd on nii palju praegu juttu igal pool loovus, loovusloo, sest siis võib arvata, et ega seal on mure murelikuks tegema. Neid aspekte, et nii palju sellest siis räägitakse. Sest on ka öeldud, et lapsed kasvades saavad aina ja üha vastuseid nad enam ei olegi olukorras, kus oleks võimalik küsida oma tudengite pealt, näen, et nad ei suuda, ei oska küsimusi formuleerida. Kui nad on millegagi tegelema, midagi lugenud, nad ainult vastavad kõik. Ja siin on siis ka lasteaia suhtes öeldud, et lastele on ammuilma vastatud need küsimused, mis ei olegi neil veel tekkinud, keda saanud. Aga vana arusaam lähtub selles, et harituks saab inimene küsimise kaudu. Et sa alustad küsimisest. Otsid sellele vastust ja niimoodi kujuneb hari. Hiired jooksevad ise sugu nii-öelda praegu siis, et, et sa ei peagi neid taga ajama, et kõik vastused muudkui tulevad kogu aeg, elik, mis sa arvad, loovusest jääb loovus või ei jää? No jääb ikka nagu laseda oma mõistuse, eks ole, niimoodi korralt vaba korraks nagu vabalt lendlema ja paneksid näiteks paberile mingi 20 asja, et mismoodi võiks olla lihtsalt, mis on nagu üleüldse ümberringi, mis võiks olla teistmoodi. No ma ei tea, alates sellest, et lennujaamas lennukisse saamine võiks olla kuidagi maalsemalt korraldatud ja, ja noh, mis iganes neid asju on nii palju tegelikult meie ümber, mis meil on tegemata. No ma ei tea, kas võiks nii olla, et ma lähen kodust ära, unustan, tule võlavate pannakse ennast kinni ja need on lihtsamad asjad noh, kuni siis selleni, et kas võiks nii olla, et et ma elan poole kauem või noh, neid küsimusi on tõenäoliselt miljoneid ja miljoneid, mis nagu vajavad lahendamist, et ma sängi loovus, sellega tegeletakse sellega, nagu ühel hetkel jah, sellega tegeletakse. Jällegi ta läheb nagu teistmoodi kindlasti kui see, mis me, mida me võib-olla praegu nagu loovusel mõistab. Suur aitäh meie ekspertidele ja teeme meie saate lõpuankeedi küsimused, mis tulevad teile suure üllatusena ja esimene neist kõlab nii, et mis te arvate, kui palju elab inimesi Eestis aastal 2031 praegu on umbes siis 1,3 miljonit inimesi mitte-eestlasi. Vähem või rohkem Tiiumistervad. Ma isegi arvan, et need elab natukene rohkem kui meil praegu siin neid elab. Sest meil on ilus maa tühima viljakandvat maad, metsamaad, aga kas need inimesed on eestlased, siin tekivad, küsime. Aga mis te pakute 1,4 1,5 2,8. Raskevõitu võib-olla 1,5 1,6. Kui nii väga optimistlik, väga huvitav, Henrik, oi ma tahtsin ka 1,5 pakkuda. Märtsivahepeal pakuks viis. See on mingisugused suuremad kadakad klimaatiliselt tulemus, et äkki meil on siin tore olla või kokku ja nad teha, et aga ei tea, on vaja ka sinna 1,5 juurde. Okei, mis raha on Eestis käibel aastal 2030 x. Forintre. Loodan, et mitte rubla. Aga on seal mingi ühisraha, veel see Eesti raha on see Euroopa on maailma raha, see on mingi raha, mida ei ole praegu olemas, aga ma ei tea, mis on. Ilmselt ka mingi ühine raha, sest kogu aeg mitte ei eraldatavaid ühinetakse. Tendents on selles suunas. Kui milline on aastal 2031 100 meetri maailmarekord hetkel, siis on see üheksa, 58, viimase, mõne aastaga väga oluliselt paranenud. Varem oli ta seal üheksa, kaheksa kandis pikalt. Kuna sport on professionaalne ja äärmuslik, äärmiselt toetatudes stimuleeritud tegevus, et võib-olla äkki nihkub kümneligi. Tähendab ka siis kui oli 98, te mõtlete üha kiiremaks? Või või jah? Kindlasti see ületatakse, see, mis praegu on Mis tal on 958, mina arvan, et kogu see dopingupull kaob ära selleks ajaks seda ei ole võimalik üleval pidada enam niimoodi, meil tekivad lollimat ja meil tekivad igasugused võimalused tegelikult seda inimkeha häkkida ja, ja ma ei tea, mingisugused bioonilised abimehed ja mida iganes. Et kas tekib üks või kaks maailmarekordit. Võib-olla sel ajal on veel kaks, lõpuks tekib üks maisi pea, narr, et on ikkagi üks, aga ma tahaks olla aastal 2031 elus, et seda kuulata, aga ma ütlengi kuus sekundit. Et inimene. Kuule, kas sul on hellid, Mart, sa oled sa tegelikult oled. Ma näen sind, sa oled tegelikult häkitud inimene. Selles mõttes küll nii, nii järgmine küsimus väga tähtis eesti rahvuse seisukohalt, kas kamašokolaad on aastal 2031 alles? Praegu on alles ja loomulik oma tahvel on müügil. Ka šokolaadi ei lubatud juba nimetada, seda tõi meile siis ühinemine Euroopa Liiduga. Ma arvan, et on, sest kui me eeldame, et maailm liigub mitmekesisuse suunas, siis miks nad peaksid selle tootmise ära lõpetama? Ma arvan ka, et on sellepärast, et see on niisugune naljakas surve, et ühelt poolt on surve minna globaalsemaks ja teiselt poolt see tekitab vastusurve sellistes väiksemates kogukondades minna just lokaalsemaks, nii et ma arvan, et me oleme globaalselt kodanikud hindavad oma kama. Tahvlit viimane, viimane kiire küsimus. Kas maavälise maaväliste tsivilisatsioonidega on tekkinud teaduslikult tõestatud ja kõigile aktsepteeritav kontakt? Sellisel juhul, kui maavälised tsivilisatsioonid meist hoolivad sedavõrd, et nad tahaksid meiega. Kontakti aga see oli nagu siuke pooljuht, ma ütleksin, isegi väike jah, nagu nemad lähevad. Mine sa tea, aga minul on küsimus, et miks ei ole inimesi rohkem kuule läinud, kui neid lakk need kolm ameeriklast, kes sinna läksid, mitu aastakümmet? Taga hirmutati ära rolli ametlik väide on see, et seal ei ole midagi teha. Päriselt sõnu enne, kui sa arvad jah või ei, ei, see oli suur aitäh, Henrik Roonemaa. Tiiu Kuurme kohtumiseni taas nädala aja pärast, siis võtame tagasi tulevikku, saatetsükli kokku.