R2 aastahitti saad hääletada vaid veel täna ja homme. Mine kohe internetti aadressile ärgaks punkt ee kaldkriips aastaid Jaano üles oma lõppeva aasta lemmiklaulud Eestist ja välismaalt. Võitjad selguvad reedel, kuuendal jaanuaril. Raadio kahe aastahitt 2011 häälenda ärgaks poee. Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. See on aasta 2030. Heade vana. Ta lõpuseltsimehed ja seltsinaised. Pöördumine 20 aasta tagant meie elanud ei tohi enam seltsimees juba 20 aastat tagasi tohtinud seltsimehed öelda, aga äkki see aeg tuleb tagasi, millal tohib seltsimees öelda? Ma mõtlen, positiivses mõttes. Sa mõtled selles mõttes, et teleametiühingut võetakse tagasi kolmepoolsete läbirääkimiste laua taha ja nendega hakatakse arvestama ja nende võim, Nad suudavad inimesi endasse hõlmata ja, ja jälle sobib olla. Seltsimees. Kas sa mõtled seda aega? Ma mõtlen jah, seda, et inimene ei tule rahunema, üksteisest hoolima, aga see ei ole see, äkki see mees ei olnud sellega midagi pistmist, äkki ikkagi 20 aasta pärast, inimesed on kuidagi? Ma ei tea. Armsamad, seda küll, aga siis nad just ei ütlegi üksteisele, seltsimees vaidlesid, ütlevad siis, kullake, sõber. Siis Malaigin sind ütlevad, nad ütlevad juba täna, aga aga siis nad hakkavad siis, see on nagu sissekasvanud vennad, teisisõnu ei teagi, pool hoiu väljendamiseks lihtsalt on ära kadunud, sellised asjad nagu oled sümpaatne või huvitab mind või midagi sellist. Laigitaksekstest laikimine kindlasti on nüüd kasvav trend, julgen ennustada järgmiseks kolmeks aastaks. Vähemalt kolmeks aastaks. Aga aastal 2011 on meil praegu tõesti, mis kuhugi meil ongi, 30 detsember ehk siis, et miks sa nii palju aega kaotasid kui head. Head vana aasta lõppu ka minu poolt aeglaseid, nagu sellise piiratud inimesena hakkasid lugema päevi ilmselt aasta alguse poolt, vanast harjumusest, praegu on ikkagi sobiv hetk hakata lugema aasta lõpust. Seda eelviimane päev ja homme õhtul see kõik lõpeb. On põhjust pidutseda ja vaadata positiivse pilguga tulevikku, nii et kui ülehomme mööda saab ja tuleb üle-ülehomme, siis koos sellega tuleb ka aasta 2012. Ja siis on meil võimalik teha tagasi tulevikku saadeti edasi millalgi näiteks aastal 2012 ja siis rääkida juba omakorda aastast 2032 ja ma arvan isegi, et me peame alustama uuesti selle saatega samast samadel teemadel. Oleme rääkinud. Sest aastal 2032 on kõik teistmoodi kui aastal 2031 siis ma läksin ka, pigem optimistlik, et tulevik, muutused ju teadupärast kiirenevas ja seda ütles ka Henrik Roonemaa meile nädal tagasi, et kõik läheb palju, palju kiiremaks, tsüklile elatakse läbi palju kiiremini kui kunagi varem. Ja seda me tegelikult tajume ka juba aastal 2011 väga selgelt, et võrreldes sellega, kuidas meie Eerikuga elasime aastal 1714 eelmises elus, siis kui me olime üks neist oli kuningas ja teine oli kerjus siis võrreldes selle ajaga ikkagi on praegu läinud elu oluliselt kiiremaks. Ikka väga palju jah. Isegi kui mõelda, et isegi meil sinuga algas murdeiga, ma kujutan ette, Me võisime olla kuskil 14 15 või niimoodi siis praegu tänapäeval on ikkagi standard, et see hakkab seitsmeaastaselt murdega. Näed, kuidas on ajad muutunud ja 2031 ennustas murdee alguseks ennustangi kohe inimene sünnib ja on murdeiga kohe häälemurre, tuleb, tuleb häälemurre ja tulevad, tuleb tujukus, kõik muud asjad omistatakse murde eale ja pole aega lihtsalt seal hiljem selle edasi lükata. Väikene maimukene, kes on just ilma tulnud, on kohe tujukas. Ja kui sa ei ole kaheaastaselt pensioni, pensioni pensioniealine, siis on sinuga halvasti ja selline on siis tulevik. Aastal 2031, saatejuhtide meelest. Aga milline Donald meie ekspertide meelest või on ta olnud, millised ennustused rõhku pidanud, meie eksperdid? Sellest teemegi täna väikese kokkuvõtte, sest et eetris on viimane tagasi tulevikku saade aastal 2011. Võib-olla jääb see viimaseks saateks üldse, sest et ei ole mõtet ka inimesi üle koormata ja ennast üle koormata siin tulevikuennustustega. Aga kõike seda saame veel näha, kas tuleb veel tulevikku või ei tule tulevikku? Ega sul ei? Ole. Ja dollariga tori ajava ame kellale. Noh, nüüd siis teame, millal tulevik algab. Tulevik algab juba tunni aja pärast, JMKE laulis seda laulu aastal 1992. See on ju juba tänaseks 19 aastat vana lugu, rääkimata siis sellest, et ta kunagi on. Kui me seda saadet nüüd uuesti hakkame kuulama, on ta siis 39 aastat vana lugu. Uskumatu. Ja JMKE tähendab, mida, mida sa ütled tulevastele põlvedele, mida see lühend tähendab? See on ju kõige suurem diskussiooni teema, on üks läbivaid teemasid olnud, et mul on, võib-olla isegi viimasel 10-l aastal pole selle üle nii palju arutletud aga kunagi paarikümne aasta eest arutleti selle üle ikka väga põhjalikult. Ja ma ei olegi, kuna see nii ootamatult seda küsisid, siis ma ei ole võimeline praegu kõiki neid taastootma. Aga igal juhul on seal olnud. Kunagi oli, väideti, et kuskil mingil ülevaatusel oli siis villu improviseerinud ja olnud sunnitud ütlema, et see tähendab jalgrattamatk Kirde-Eestis. Siis on ühel nende loo pealkiri on Jeesus, Maria, karjatas eit. Mida on arvatud, et see siis ideks enim enim arvatud asju ja siis oli neid muidugi hulgaliselt veel. Guugeldage, mis teil seal tulebki, leiate kiiremini kui meie, jah, aga mis, mis siis mõtleme nüüd korra tagasi, nendele 12-le tehti suurepärasele ekspertidest pungil diskussioonile, mis on meil tulevikule siin käinud tagasi tulevikku saates, et mis on nagu esimene asi, mis meelde tuleb. Kõige esimene asi, mis mul meelde tuleb, on see, et, et valdkonnad on erinevad. Mis ei ole küll absoluutselt mingi üllatus, aga on valdkondi nagu näiteks transport, kus selle 20 aastaga nagu tõenäoliselt nagu midagi väga olulist ei muutugi. Lihtsalt sellepärast, et, et ka täna veel liiguvad meie teedel on ju autod ja sõidukite vahendite bussid ja rongid kindlasti, mis on mitte ainult 20 aastat vanad, vaid mõned rongid on meil siin, mis siiani sõidavad, on 30 40 aastat vanad ja nii edasi, ehk siis asjad, mis täna tulevad käibesse, on meil ka 20 aasta pärast olemas ja teine selline arhitektuur, näiteks arhitektuur, jah, et majad, majad, mida me täna esitame nendest 20 aasta pärast elame ja et 20 aasta pärast ei ole majad oluliselt teistsugused kui need, mis me tänapäeval näeme. Et võib-olla natuke rohkem on neid moodsamaid mõju, aga üldiselt on ikkagi kõik, mõned alles põhiliselt ja nii edasi, ühesõnaga selliseid valdkondi, kuigi ka seal on oma huvitavaid nüansse, põnevaid põnevaid muutusi, nagu näiteks transpordi vallas autod, mis võib-olla juhivad rohkem ise suhtlevad võrguga, et leida õigeid teid ja mitte üksteise otsa põrgata. Ja võib-olla inimestel jääb lihtsalt rohkem tähelepanu ja aega vabaks ja siis võtame näiteks arhitektuuri valdkonda ja näiteks sõjandusvaldkonda siis on huvitav see, et, et nendes valdkondades meie saates käinud eksperdid ei näe tegelikult väga kiireid muutuseid ka selles mõttes. Et kiireid muutuseid reeglina peab toetama ka ikkagi raha. Ja miskipärast just arhitektid olid eriti skeptilised, selles osas peaks tekib näiteks tohutult palju innovatiivseid tehnoloogiaid. No kas siis mingid, ma ei tea sellist seinamaterjali, mis on põhimõtteliselt, mis ühendab endas kõik need meie praegused seinamaterjalile, aga on veel kuidagi ka ma ei tea, looduslik ja hingavam ja mõngavam, inimsõbralikum ja nii edasi, et see pidi nõudma tohutult ressurssi, ei näe praegu kusagil selle nagunii tohutult manustatakse, samamoodi on huvitav valdkond sõjandus, millega meie vanemate põlvkond on tohutult üles kasvanud ja meiega oleme saanud veel seda Smanti, et tegelikult sõjandus on olnud noh, tegelikult kogu kogu maailma ajaloos, aga just eriti veel siin külma sõja perioodil nagu väga selge selline arengustimulaator, kuna sinna pandud meeletud rahad sinna sisse ja lihtsalt meenutada kui vanast ajast see asi, mis meie saatest läbi käinud, aga ma nägin seda. Nägin mingit dokfilmist, kes leiutas muide margariini oli, oli ju põhimõtteliselt Napoleon, tähendab, Ta kuulutas välja konkursi. Et, et või, või ta lihtsalt kallis pidada ja vedada, et oleks selline odavam määre, mida panna nendele kõvadele saiadele, mis olid siis sõjameestel kaugel rindel kaasas, et kuidas neid saada selliseks mõnusamaks, pehmemaks ja söödavamaksja siis. Napoleoni konkursi võitis siis härrasmees, kes siis leiutas margariini kelle nimi oli ilmselt margariini, täiesti võis olla Morgan Marco rään, just nimelt nii, et sõjatööstus on, on arengut suunanud läbi aegade, aga nüüd siis meie saates käinud Rene Toomse ja Leo Kunnas mõlemad olid üsna veendunud selles, et et tegelikult see sõjatööstuse areng vähemalt järgmise 20 aastaga ei ole enam nii pöörane. Sest et lihtsalt raha on maailmas vähemaks jäänud. Kuigi värske trend aastal 2000 üksteistpidi, esiteks on see, et aastal 2012 hakatakse raha trükkima tehakse oluliselt rahamassi suurendama just nimelt, et äkki saab isegi siis natukene rohkem sõjariistu teha, aga näiteks Marek Strandberg tolles samas saates rääkis küll selliseid, ütleme heas mõttes Strandbergi like mõtteid. Et tekivad ikkagi sellised uued relvatüübid, mida võetakse aktiivselt kasutusse ja jäädi ikkagi sõja, sõjaväes on see innovatsioon väga tugev, mille peal jällegi terve mõistus siis Leo Kunnase poolt ütles väga selgelt, et kui, kui tekib liiga palju selliseid sensoreid ja, ja hakatakse liiga palju liiga sealt nägema nagu ütleme, platsil või sõjatandril toimuvat siis tekib selline huvitav asi, mis on jällegi vanarahva tarkus, siis hakatakse eksitama neid tarku masinaid samamoodi paremini esmalt hakataksegi petma, peitma ennast, lihtsalt paned praegu lihtsalt näiteks siia samasse, mis me siit raadiumiküljelt kursuselt paistab, paned lihtsalt siin selliseid papist mehikesi kõik täis, kes on kuidagi kolmemõõtmelised ja siis kus see sensor aru saada, panete kuidagi veel sooja ka kiirgama selle papist mehikese jääbki juba sensorile mulje, et inimene sama meetodiga teise maailmasõja ajal peteti sakslasi sellega, et kust tuleb Normandia dessant teada olijatel oli, planeeritakse et tuleb ja siis juba pandi kiriku tervet rannikualad täis siis täis kohutavaid tanke. Niimoodi suured ja pikad rivid, tuhanded ja tuhanded tankid ootasid ületulekut ja siis oligi sakslastel segadused, millise, millist, millistest nendest kohtadest tulema hakatakse. Ja see ajaloole paralleel, mis tõid, tegelikult toob meid ka ühe täiesti olulise teema juurde, mis puudutab tuleviku põhimõtteline teema, mida võiks sõnastada niimoodi, et ei ole midagi uut siin päikese all. Ilmselt küll jah, selles mõttes, et see on nagu üksnes võimalikest järeldustest, mida saab teha nendest tulevikujuttude eest, et see, kes tunneb minevikku, näeb üsna hästi ka tulevikku. Ja mul endal tekkis selline mõte veel täna hommikul võimlemisharjutusi tehes kodus vaata võimelda paju klaariks. Soovitan ka sul teha kaks kätekõverdust ja 33 kõhulihase harjutused, nagu ma ikka teen, hommikuti sõin ikkagi rasvast jõulupraadi hommikul. Vot selle paju klaariks, siis ma mõtlesin, et peaks lugema lõpuks ometi läbi ühe raamatu, mille me kunagi lasin endale kinkida sünnipäevaks siis Huid singa mängiv inimene ja ma arvan neid, selliseid klassikalisi teoseid on veel, mis kuidagi avavad inimloomust väga selgelt ja kust on võimalik siis tegelikult aru saada seda, et milline see inimloom on oma olemuselt ja, ja tegelikult ega siis 20 aasta pärast see inimene nüüd teistsugune ei ole. Meid ümbritsev keskkond on teistsugune, tehnoloogia on muidugi teistsugune, aga inimene on ikka inimene. Ja sel teemal kohe jätkame. Niimoodi kõlab sees üks 2011. aastaga. Tulijaid elektroonilisse muusikasse seal M 83, kes tegelikult on varemgi kõvasti muusikat välja andnud juba aastast 2001, aga lihtsalt sel aastal kuidagi. M 83 tähelend oli väga kõrge ja tegu on siis prantsuse muusikuga Änsoni Gonzales ja prantslase teemadel kaks sõna veel. Rääkisime Napolionist, kes siis põhimõtteliselt mõtles välja margariini või lasi välja mõelda margariini ja me pakkusime, et noh, küllap oli selle mehe nimi siis ka Marko rään. Margariini lõpuks välja mõtles, aga tuleb välja, et tal oli mingi igavam nimi. Tuleb välja jah, et, et see margariin on saanud nime hoopis mingisuguse sarnase nimega happe järgi, mida seal kasutatakse, mis on mis see sõna on päriselt pärineb algselt hoopis kreeka keelest? Alka jah, nagu ikka ja siis need mehed, kes seda mõtlesid välja kandsid hoopis teistsuguseid prantsusepäraseid nimesid ja nende hääldus on aastal 2000 2011 ikkagi veel ühele eestlasele selgelt üle jõu käiv, kui me ei räägi nendest Laurile esist, kes on ainuke, kes oskaks neid hääldada. No siis ärme parem hakkame, sest et see on muidugi tõsi, et aastal 2031 rest oleme korduvalt rääkinud, et igasugune keele probleem kaob ära ilmselt maailmas, sest juba praegu Google Translate eks ole, töötab küll naeruväärselt, aga töötab. Ja, ja mis see siis nüüd mõnekümne aastaga on arendada sinnamaani, et tegelikult ka me saame üksteisest aru ilma mingite tohutute sõnaraamatute kõigetavaid, piisab lihtsalt mingist siis vidinast, kiibist või madin, millest Google'il on juba nirni sakendus, mis, mis ka otse reaalajas tõlgib sinu jutu eest edasi teisele räägitavale, mitte. Ühesõnaga, see, et sa teksti paned, vaid lihtsalt nii, et sa saaksidki rääkida ja kuulja kuuleb juba seda oma teises keeles. Huvitav, milliseks seal jääb selline, selline Tyley siis eesti keeles on see? Ma arvan, et hakkab ikka ennetama, arvutid on kiiremad, põhineb, mõtleme, ütleme, laus ära ja kui sa siis lõpetad kuidagi teistmoodi, üllatasid teda, siis ta on sunnitud ümber tegema. Jah, kusjuures televisiooni saates juba sel aastal ma panin tähele, väga hea riik on sinna tekkinud tõlgib sünkroonis inglise keelt ja soome bändimees, kes rääkis aeglaselt inglise keelt ja ja põhimõtteliselt poole lause peal aru saada, kuidas lause lõpeb ja siis tõlk lõpetaski lauseid varem. Soomlane jõudis niimoodi rahulikult öelda ära sinna lõppu ja oli juba ära tõlgitud. Nii et täiesti võimalik, on see ka tänapäeval ja tuleks lihtsalt see, see inimene, see tilk tuleks ja niimoodi nagu arvutisse võtta, nagu rääkis meile Meie infotehnoloogiamasinate saates Jaan Tallinn sellest, kuidas tav Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlane on praegu arendamas välja siis arvuti, sellist programmi või simulatsiooni, mis suudaks Ühe väikese, mingisuguse mere ussikese, kes on niisugune läbipaistev kallergias lega. Aga siiski tan organism, et ta suudaks selle nagu arvutis uuesti taastoota, et see toimiks täpselt nagu see ussike, millel seal oleksid kõik need neuronid ja asjad ja nii edasi. Nii palju kussikesel on taju ja teadvust ja nii edasi. Sama palju oleks seal arvutisse tõmmatud digitaalsel ussikesed. Kõike seda vot ja siis kui see, kui nüüdsama sama mees töötab edasi siin paar aastat, siis ta võtab selle tõlgi, teebki sellest arvutisimulatsiooni hakkab olema arvutiprogramm, mis on kiirem kui inimene. Sest praegu on olemas ju mida rääkis meile Daniel Vaarik ja mida me tegelikult saame kõikko Maifownide peal, kellel iganes, väga kallis telefon taskus on, meie nende sekka küll kahjuks ei kuulu. Ma ei tea üldse, kas keegi palga eest sellist asja endale osta saab Eestis, tänapäeva Eestis, kas üldse midagi on võimalik osta? Vabandust, see oli pimedam pool tuli korraks välja. See kes käib mäss vahepeal ja polstrid. Selline asi juhtub vahepeal inimesega 2011. aastal, et selline teine roll kisub ennast välja. Tavalisse juhtub mul siis, kui ma lähen lugema ajalehtede veebiväljaannetes netikommentaarides ma just, et kõik peaksid minu kirjutatud. Praktiliselt kõik, et seal on mõni, kes on nagu analüütilisem, neid Kingo kirja ma ei suuda, aga kõik. See nali jäi nüüd aastast 2011, aastal 2031, netikommentaare sellisel kujul ei ole, ei ole. Garanteerin seda sulle, ma arvan ka, et ei ole, päris kindlasti ei ole. Arvan, et isegi esimesel jaanuaril 2001 2012 enam netikommentaare eriti ma väidan sulle, et aastal 2016 juba ei ole netikommentaare, ma olen sellega nõus. Anonüümseks Kommentaare saad Schmidt jura ja tegelikult neid ei ole ju välismaailmas juba praktiliselt täna. Selles mõttes, et kui sa ikkagi, kui ma lähen, ma tea CNN dot com ja siis ma ei loe seal mingisuguseid naljakaid anonüümseid lahmi, vaid kommentaare. Võib-olla nad seal kuskil on, aga ei ole, artiklite taga ei ole neid sulge ja numbreid ja asju jälkus lihtsalt. Aga nagu ma ütlesin, lugege mu huultelt 2012 esimesest jaanuarist netikommentaare enam ei kirjutatud. Midagi aru, praegu kirjutatakse ju? Ei kirjutata. Sellepärast et võib-olla võib-olla veel viimased riismed jäävad. Ma sain aru, ma saan aru, mida sa mõtlesid, selleks tuleb vaadata aastavahetusprogrammi ETV-s ühte tuntud saadet. Ja tean, tean, millest sa räägid, aga ma tahtsin öelda veel selle anonüümsete netikommentaatorite kohta seda, et te olete väga oodatud meie foorumisse. R2, punkt ee. Kaldkriips tagasi tulevikku ja võite sinna kirjutada, noh põhimõtteliselt, mida lihtsalt sülg suhu toob. Ansambel Newt mäes aastast 2011 lugu, plaad, trash ja minu ennustus aastaks 2070. Nii rock ei sure. Loomulikult loomulikult, kui ka kogu inimkond sureb, siis rock n roll ei sure rokkijad alles igavesti ja selles mõttes, et selles on midagi, midagi sellist Lääne ühiskonnale ürgset. Naljakas. Ei suutnud midagi paremat põhjendust sellele leida. Kui sa oleksid rokkar, siis sa ütleksid, mitte mingi möku, siis sa ütleksid, et et lääne ühiskond on rock n rolli üks kõrvalharusid? Jah, hoopis niimoodi. Teistpidi jah, jah. See on muidugi õige, et nii kaua, kui on meil selline lääne ühiskond, nii kaua rock n roll ses mõttes kujuta ette, kui me elaksime, utopistlik, kus tulevikus Me kõik annaksime valgeid riideid. Räägiksime nagu beebid, oleksime hästi nunnud ja tegid seda siin ka midagi. Sõrmenipsu siis seina sees sõidab varre otsas välja kohvitass. Ei, ma isegi ei mõtle seda utopistlik tulevikku, ma mõtlen seda, mis on juba hea või täpselt selle järgne, eks, kõik on hea, hävinenud see hall ja tehnoloogiat ei ole, peale selle, ainult, mis on meil mõistlik tehnoloogia. Veel kord, inimesed kannavad valget, räägivad beebihäälega, kallistavad 11. Kõik on hästi lilleline, päike paistab ööpäev läbi, kogu aeg magada ei saa, mõnus on. Hästi tore. Keegi ära ei väsi, keegi pahane ei oleks, siis rock kaob ära. Ma arvan, see kõik, mis sa kirjeldasid, oligi ka selline asi, mida muidugi ei tule. No ei tea, oled ikka, Ma loodan, sa ikka loed raamatuid? Ei loe, seal on kirjas, mis seal on, tuleb, selle tulebki seal, muidu on see aed selline tulevik, ma ei ole saanud teksti lugeda, aga samas, kui näiteks ajamasina raamatut meenutada, mis oli siis valsi kirjutatud tähtteos 21. sajandi sellisest tulevikuulmest, siis meenutame, et seal maa peal oli tõesti selline selline inimkond, kui sa mäletad, kes oli selline nunnu, hästi nunnu, aga maa all elasid õgardid, kes sõid neid maapealseid inimesi niimoodi, et need maapealsed ei teadnud, et maalt käiakse neid söömas. Nii et alati on kusagil vist ka kurjus, see on inimkonda sisse kodeeritud ja millise saate teema meil kurjusega kõige paremini haakub? Sõjandus kõrvale jätta? Olekski tahtnud sõjana, sest sa juba rääkisid, mis sul sõjalisest meelde jäi? Minul sõjandusest jäi? Ennekõike jäi mul meelde muidugi, see, mida ma ise olin siin hakanud ilmselt unustama seoses ka meie viimaste aegade arenguga ja meie siis me selle piirkonnaga viimase 20 sellise õnneliku rohuaastaga. Nemad väitsid. Nemad on siis kaks reservsõjaväelaste, René Toomse reservkapten ja Leo Kunnas, kes on siis reservkolonel, kes meil stuudios külas on. Nemad õitsesid 20 aastad järgses sõjas täpselt samamoodi nagu sõjas 500 aastat tagasi on ikkagi särav ja otsustav sõdur, ehk siis tavaline lihtne inimene ja kõik need lisavidinad, lisavahendid, mida kasutatakse. Et see on nagu selle juures niisugune üks aspekt, aga et otsustavaks ikkagi jääb endiselt inimene, tema võimekus, tema oskused, inimeste hulk, kes on sul vastu panna ja nii edasi, sest muidu üldiselt on, et väga paljudele eestlastele on tundunud, et, et see kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mida me paneme kaitsekulutuste kulude alla praegu juba. Et see on ikka kohutav raiskamine ja me oleme ka näinud seda, kuidas meie kõrvalriigid nagu Läti ja Leedu, kellel on sarnane ajaloolugu ja sarnane asukoht kaardil on ju oma kutselistest sõjaväge või tähendab, on, on loobunud oma nendest nii öelda kuidas nimetatakse neid regulaararmeest ja sellest sellest, kes, kes võetakse siis kaitse teenist kaitseteenistusse jah, või kaitseväeteenistus üldisesse kaitsekohustusse. Et sellest on nemad juba praktiliselt loobunud ja, ja oligi meie saate õppetunde üks neid oli see, et spetsialistid ütlevad, et kaitse mõttes ei ole see absoluutselt lahendus. Selle teemaga seostub mul see põhimõtteline globaalne teema, et maailmas inimesi tuleb järjest juurde. Ressurssi jääb järjest vähemaks, see on fakt. Ja mis ressursid on need, mida Eestil on pakkuda, kuna meil on pakkuda, eks ole, oma inimestele, turistidele ja, ja teistele külalistele meil on pakkuda värsket õhku ka 20 aasta pärast, meil on pakkuda üsna viljakandvaid põlde ja meil on kui ta puhast joogivett, mis on tohutu defitsiit, et kogu maailmas tähendab, ütleme, mitte kogu maailmas, aga ka väga suures hulgas maailmas juba 20 aasta pärast, eriti kohtades, kus elab väga palju inimesi just ja, ja kindlasti ta veel pikema aja peale juba viie, 10 aasta pärast kaid, nüüd on see tohutu defitsiit, aga kui nüüd ei mõelda välja mingit tehnoloogiat, eks ole, aga mis ma tahtsin öelda sõjaväe? Tähendab, mul on kaks võttetud korraga, ma lõpetan tegelikult selle teise mõtte kõigepealt ära, et ma mõtlesin tehnoloogial siis seda, et äkki on võimalik seda puhast vett kuidagi teha. Ükskõik millest. Et see ei ole ju utoopia. 50 aasta pärast ma olen kindel, et suudetakse puhast vett millest kivist, no kasvõi isegi praegu suudetakse päris imelikest asjadest näiteks nagu hoida vett inimeste kaudu, pidevas ringluses. Inimesed joovad seda, lasevad välja, kui mitte vett ja tagasi joovad seda jälle kui töödeldud kujulgu vett näiteks juhtub see kosmoses ja just nimelt ja, ja mis meil tegelikult ei ole sugugi keeruline Läänemerest teha puhast joogivett. Sellepärast et Läänemerele nii madala hoolsusega ja selline peaaegu tahaks aeg-ajalt tegelikult vist käingisin kai peal. Aga kas ta mitte reostunud ei ole suhteliselt väga reostunud jah, võrreldes meredega üks reostunumaid, aga, aga mis meil siin puhas? Metsseal metsa loodus, aga nüüd see mõte, mis viib sõjanduse mõtte juurde ja sedasama, mis sa ütlesid, et lätlased ja leedukad on läinud nagu kergema vastupanu teed ja professionaalsete armeede suunas liiguvad Eesti hoiab ikkagi sellist kohustuslikku sõjaväekohustust, siis mulle tundub see aina õigem. Kas sel samal põhjusel, et kui meil on selliseid ihaldusväärseid ressursse, mida me kuidagi neid kaitsma? Ja vai küll ei taha olla mingisugune mingi kurjakuulutaja, aga ja võib-olla rohkem julgegi midagi selle teema kohta öelda, aga lihtsalt tundub, et meil on vaja ennast kaitsta tulevikus ja just nimelt mitte võib-olla sellise poliitilise agressori eest vaid lihtsalt täiesti inimliku, kuidas öelda siis väljasuremise surmahirmu eest, mis tuleb altpoolt lihtsalt et saada ligiressurssidele, et inimesed ära ei sureks. Ja demograafid väidavad, et ilmselt kusagil kusagil 10 miljardi juurde jääb nagu inimkonna maksimum kuumanide välja kasvab. Ja siis hakkab tal ilmselt langema. Nii et see ei ole päris niimoodi, et meil on praegu seitse miljardit, kolme aasta pärast on kaheksa ja üheksa, 10 16 70 et see päris niimoodi ei ole, et kuskil tuleb see piir ette ja ilmselt siis juba loodus ise reguleerib seda asja, et see, see on demograafiline poolt täiesti välja välja arvestatud ja selle kohta lugemismaterjali küll, aga, aga see oli jah, see, mis pani mind nagunii selle toiduteema juures kui ka sõjandusteema juures nagu mõtlema kompleksselt maailma peale ja paremini. Ma lihtsalt mõelnud, et sõjamehed ajavad mingit oma poliitilist rida, kuskil teevad seda, mida poliitikud neil teha käsevad. Ja siis kõik need muud valdkonnad on kuidagi niimoodi oma, aga aga vot see on see, kui sa elad siin Eestis, kus on kõik suhteliselt hästi ja pisike ja, ja tore. Ja siis, kui vaatad tõesti nendesse paikadesse, kus ei ole ressursse ja mõtlen, et mis sealt kõik tulla võib või ei, või, ja, ja üks, üks asi, mille, mida siis ka seal sõjasõjandussaates eksperdid ütlesid, oli see, et sellisesse mõistuse võidukäiku, et kuidagi tundub, et mõistlikud inimesed ju näevad, olen kohutavalt kallis, kulukas ja vaevarikas ja seda ei ole vaja. Et sellesse ei ole väga põhjust ikkagi uskuda, et et 20 aasta pärast maailmas ühes või teises piirkonnas kindlasti sõjad toimuvad, et selle seal ei ole mitte mingisugust küsimust. Iseasi küsimus, kas nad ka siin toimuvad ja suur pluss on lihtsalt see, mida eksperdid olid täiesti ühel meelel selles, et riigid üksteisega tuumarelva ei kasuta. Mille, mil tuleb, ütleme niimoodi arenenud riigid ei kasuta kindlasti. Et seda oli väga, aga rõõmustav kuulda. Küll aga jätsid nad õhku võimaluse, et terroristid võivad kätte saada igasuguseid kahtlaseid relva, biorelvad või tuumarelvad ja terrorismi eesmärkidel pruugitakse seda 20 aasta jooksul. Kahjuks üsna kindlasti midagi nendest ja loodame siis, et võimalikult väikeste kahjudega saame näha, kas kas Põhja-Korea vaimuhaige võim oskab väärikalt lahkuda. Mina saan aru, et see vaimuhaige võim, kes nüüd vannutatakse lähipäevadel ametisse on Šveitsis pinud noormees, kellel meeldib Michael Jordan. Aga see vist on noh, ühesõnaga tegelikult ütleme nii, et me ikkagi ei tea, kes seal kui tema vannutatakse ametisse, kes siis tegelikult oma kontrolli ja mis laadi kontroll see on ja nii edasi ja kui kasutusvalmis nende tuumarelvast. Aga see selleks kasvõi sõja saatust lõpetame veel või räägime, ärme rohkem sellest ühe asja ütleksin veel tuletaksin meelde lihtsalt, mis kindlasti kuulajatel võivad olla meelest meelest läinud või, või siis mis oli tõesti hiljuti pikantne mõte. Et me rääkisime seal ju ka arvutispetsialist Tõnu Sammeliga, kes, kellega me rääkisime kübersõdadest 20 aasta pärast. Ja tema huvitav mõte oli see, et tehnoloogia muutub selliseks hästi-hästi oluliseks haavatavaks ja on olemas vahendit, kuidas neid kuidas seda tehnoloogiat kahjustada, ehk siis sisuliselt kuues mõttes pidada kübersõda ja et väga sageli võib hakata olema nii, et toimub ühe riigi poolt korraldatud rünnak teise riigi vastu. Nii et teine riik ei saa sellest isegi aru. Lihtsalt mõne aja pärast tuleb välja, et on kuhugi sisse häkitud, midagi tuksi keeratud, mingeid süsteeme moonutatud või siis mingid asjad hoopis seisma pannud ja kes seda tegi ja kuidas ja kust võib jääda mõistmatuks, sõjad võivad kesta mõned mõni, ütleme minut ja ongi olnud päris karme, suurte kulude ja kahjude kübersõda. Tõnu Soomer ütles isegi, et mõni sekund või isegi mõni sekund kestab tulevikku, kus seda ja ja kaks huvitavat nüanssi tõid veel välja. Teema näitlikustamiseks tõi, tõi näite selle, mis toimus 2011. aastal Eestis, et vahepeal oli maas elioni tuumikvõrk. Väga hämar asi, mis siin maa peal ja ühesõnaga telefoniühendus ei toimunud, side ei toiminud Eesti vabariigis. Ja, ja see tekitas Tõnu sammunis küsimused. Kuidas see maha sai. Ja see väga sarnanes tema meelest ütleme sellele paarile sekundile, mis, mille, millest me äsja rääkisime, aga teine väga huvitav nüanss oli veel see, mida sa ääri-veeri mainisid, aga sõnastaks selle veel kord niimoodi, nagu Tõnu Soomer ütles, et mida, mida eriti veel ei kasutata kübersõjas, aga mis kindlasti on varsti teema ja üliohtlik teema on see, et sa mitte ei kustuta, vaid paned juurde. Ehk siis andmebaasidesse näiteks sinijõudsimegi oma sõjaväeekspertidega, selle teemani, kujutage nüüd ette, kui kui, kui reservväelaste andmebaasis vahetad ära nimed ja istuta sinna vane valed nimed ja kutsed lähevad suvalistesse postkastidesse või noh, lihtsalt olematutesse postkastidesse näiteks inimesed kutsutakse kuhugile drilli või või on sõjaolukord või midagi. Et siis ju see on ju katastroof selles mõttes, et seal hirmu mitte keegi kohale või näiteks mõnes väiksemas Eesti linnas nagu Valgas näiteks kuskil teha nii olulisi muudatusi valijate nimekirjades. Et, et need, et saavutada kontroll siis selles Valga linnavolikogus ja siis esimesel tööpäeval hääletada positiivselt sellele, et Valga võiks liituda Lätiga. Midagi sellist on võimalik teha, kuulame muusikat aastast 2011. Seesinane aut ning lugu nimega Amor Et väga aktiivne, väga hea küll, muidugi ansambel Vosta out amorfati, aga ma tahtsin lihtsalt öelda, et hoolimata sellest lugejana aktiivne, läksid mul kõrvaklapid katki. Vaata, need istuvad mul peas mind niimoodi, et et ei ole enam seda, kuidas öelda seda asja, mis hoiaks lihtsalt ülevalt kinni ja mul vajub, vajuvad ära. Sellepärast et seal on lihtsalt pealt erakordselt terav pealagi ja see lõikas no midagi sellistest ja, aga nüüd me räägime veel siis meenutusi saates tagasi tulevikku, mida eksperdid on meiega jaganud ja me oleme nagunii-öelda, see film, aitäh et vaatame, mis meisse nii-öelda kinni jäänud ja mis seal sete, et mis sa mõtled, mille, mille ellurakendamist me ikka pikalt ootama. Üks asi, mida ma varem ei teadnud ja mis tuleb välja nii palju, kui ma olen ka seda edasi jaganud, et see on tegelikult tulnud üllatusena kõikidele on see, et et lisaks sellele, et on noh, tõusevad loomulikult igasugused vaimsed häired inimestel ja, ja depressioon ja aina nooremani hakatakse sööma antidepressante ja et see maailma infoküllus ja tohutu kiirus on viinud lihtsalt sellele, et inimesed ei tule enam toime sellega see on kõik teada värk, aga üks teine nagu suur pandeemia, mis, mis maailmas on, on suhkruhaigus ja kui muidugi mõelda koosta omavanustele oma tutvusringkonnas ja veel noorematelegi, siis tõepoolest ma tean täitsa lapsi kohe, kes on mõnes mõttes lambist jäänud suhkruhaigeks ja ilmselt ei ole nad ka ise olnud nagu millestki nagu eriti süüdi, sest lapsed on ju ikkagi pigem tervislikud. Sest need suhkruhaiguse peamised põhjustajad sain ma aru siis Marteinast tolt meie tervisesaates on siis kehv toitumus ja vähene liikumine või noh, ühesõnaga seal on see, kes toitumus on, tähendab siis seda tegelikult pigem on, tekib see ülesöömisega ja rasvumise liiga palju söömisega, pluss teine asi on siis see, kui toidus on liiga palju suhkruid ehk süsivesikuid erinevaid suhkruid, mis, kuna inimene looduslikult tegelikult ei ole kunagi nagu suhkrut söönud, et sellega ei ole meie organism kohastunud. Et neid süüa. Ja, ja siis, ja siis see nii diabeet või suhkruhaigus on siis pigem selliste jõukamate ühiskondade epideemia, mis levib. Ja see pani nagu ka tegelikult mõtlema kohe ka oma toidusedeli peale, sest et ega suhkruhaigus ei hüüa tulles, ütleme niimoodi, see muidugi kõik seda juhtus natuke, mitte palju enne jõule jutt ja ma hakkan mõtlema Uuelast, mõtle, mõtle ja toidusaade oli meil täiesti eraldi, et mis sul peale selle meeles on, et me hakkame putukaid varsti sööma ja toidusaates Meil olid külas siis maailma toidu ja põllumajandusorganisatsioonis Ruve Šank siis olim, Marek Strandberg, keskkonna visionäär. Ja väga kihvti kommentaari andis meile Imre Sooäär. Ja kuna saates me rääkisime nagu Imre Sooäär, siis on Eesti parima restorani Aleksander omanik ja vaimne liider ja siis kuna saatus oli inimestele pikemalt aega rääkida, siis nad siis toimub seal arutelu ja, ja nii edasi, et sellised nii teravalt mõistlikust arutelust jäänudki midagi nii teravat meelde, aga juhtimine sooääre, see nagu välk kommentaarid sinna sisse olid minust kõige huvitavamad ja kõiki neid ma mäletan jõutud saates ette mängida, et meie saatevõrgu koduleheküljelt võiksite siis minna ja kes tunnevad huvi, milline hakkab olema toit. 20 aasta pärast võiksite minna seda Imre Sooäärelõiku veel üle, kulatasin seal tervikuna sees aga üks asju, mis tema ennustas, kindlasti ütles, et et sellised peent tipprestoranide toidud mida, mis on tänapäeval on siis selline molekulaargastronoomia on selle nimi või molekulaar. Maarja tehakse igasugused täiesti uskumatuid konstruktsioone toiduga ja antakse täiesti uusi välimusi ja uusi maitseid ja kujusid ja värve toitudele ilma, muutes nende kuidagi struktuuri molekuli tasandil. Et see jõuab tavalistesse kodudesse, koduköökidesse ja serverite lettidele, et täna veel nagu need asjad ei säili ja nad on hästi kallid ja nii edasi, aga hiljem saab nagu krooniliseks toidu toidusedeli osaks vähemalt arenenud maailmas paneb mõtlema, mis siis jääb restoranidele midagi veel enamat remondi, mis on see veel enamat, kui väga head toidud tulevad poodi. Vot ongi jah, et mis, mis elamusteliselt restoranist saad või kui, kui terviklikku elamust, et näiteks veel üks asi, mida Imre Sooäär ütles, et mis on mida mina tõesti ootan et restoranides on, noh, kui sa käid päris tipprestoranides, siis on, tihtilugu on, on seal see, kuidas nad oskavad ette valmistada liha on täiesti uskumatu, et see on ikka kuidagi nagu nii mahlane, nii pehme ja nii värske ja nii edasi ja siis selle taga on üks selline tehnoloogia, mille nimi on prantsuse keeles tunud suvi tehnoloogia ja siis Imre Sooäär arvesse ka seda 20 aastaga, kindlasti on see nagu tavalise koduköögiosa see tähendab siis seda, et lihaseid valmistatakse ette pikka aega madalasse madalal temperatuuril, vaakumis põhimõtteliselt vist vees. Ja nii edasi, et sul lihtsalt tekib lisafunktsiooniga piitveebeedi lisafunktsioon. Et sa saad teha endale selliseid eriti mahlaseid, kus kogu kogu see, mida sa töötled, mis iganes see on siis, et selle, selle kogu kvaliteet jääb alles ja ei lähe kaduma. See pikka aega muidugi ei mõju, väga tulevikuliselt. Ei viitsi tulevikus teha pikka aega, mingit, ega see ju ise ei teegi, selles mõttes oled sina, istud siin raadio stuudios ja räägid siis pärast seda, läheb teed oma muid tagasihoidlike tööülesandeid siis lähed koju ja ta on valmis. No see, see kõlab täiesti nagu, nagu laser, et lase seal vaikselt teed. Ja vaata, see oli see oli üks kihte mõtteid, mida ta, mida ma mäletan Imre Sooäärejutust kindlasti sinna, jah, kuid ootan suur gurmeekokk kodus. Arvan, et selles oleksid üks esimesi suvi kasutajaid. Kuvaid, hammas sellele hinnale peale hammashinnale ja kõigele selle peale. Aga kuulame Allan Vainola ja tema ansamblit unenäopüüdjad. Laulu nimi on igavene suvi. Seejärel on aastal 2011 eetris uudised ning seejärel kohtume ja võtame tagasi tulevikku saadet edasi kokku. Tagasi tulevikku. Varsti ongi küll. Pluss veel ei leidnud. Kuule. Kahe aastahitti saad hääletada vaid veel täna ja homme. Mine kohe internetti aadressile ärgaks punkt ee kaldkriips. Aasta hitt Jaana üles oma lõppeva aasta lemmiklaulud Eestis ja välismaal. Võitjad selguvad reedel, kuuendal jaanuaril. Raadio kahe aastahitt 2011 häälenda ärgaks poee. Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. PT on aastaks 2030 Kristjan-Erik Moora ja Mart Normet ning me räägime tagasi tulevikku saates kõlanud teemadel ja tuletame meelde, mida siis eksperdid on rääkinud ning vaatame, mis on meisse Eerikuga settinud ja võite loomulikult kaasa rääkida meiega meie foorumis R2 ee kaldkriips tagasi tulevikku ja huvitav, kas asjad lähevad katki ka 20 aasta pärast? Loomulikult lähevad lähevad kergemini katki, seal nüüd puhas, nagu meie oma ennustus on, seda ei ole rääkinudki või lähevad raskemini katki, ma mõtlen üleüldse, sest tundub, et aastal 2011 on maad võtnud selline totaalne masstootmine, mistõttu asjad purunevad hulka kergemini ja asjade eluiga on lühem kui varem. Jaa, jaa, Hardo Aasmäe, meie esimeses saates ütles küll kindlalt ühe ennustuse, kus ta ütles, et, et tema arvates selline nagu masstootmine ja globaalne transpordivedu ja nii edasi. Ta ei tea täpselt, kas see lõpetatakse 20 aastaga ära. Kas see väheneb või mitte, aga ta väga loodab, et see nii on, et hakkavad tulema jälle kvaliteetsed asjad tagasi, aga mina seda muidugi ei usu. Et hea näide selle kohta on ikkagi ajaloolase Jüri Kuuskemaa jutt meie Varasemast saates mitte nüüd siis sellest tulevikusaates, kui ta kunagi rääkis sellest, et tema käis poes ostmas endale mõtlesin, et läheks, ostaks endale töötooli ja siis läks tooli ja nägid, seal on üks pööraselt kallis töötool, väga kallis, kallim kui kõik muud ja küsis müüja käest selgitust, et mis sellega siis on. Siis sa ütlesid, see on kohutavalt kvaliteetne, vastupidav, et see on nonii, tippkvaliteet. Et selle te peaksite kindlasti ostma, kui vähegi neid vahendeid on. Me anname sellega kaasa, vist oli kümneaastase garantii koguni selle tooliga, et väga kõva, see on ikka väga kõva sõna. Siis Jüri Kuuskemaa vaatustele ütles, et kuulge, noormees, mul on kodus. Mis on 250 aastat vana, alla selle ma ei hakka üldse nagu ostjad kvaliteedist ja, ja sellisest vastupidavust ei saa üldse rääkidagi. Ma ei ole mitte midagi, võiks olema nagu elementaarne miinimum, et kõik asjad vastu peavad, aga täna me näeme, et nad ei pea. Ma ka ei oska öelda sellest Hardo Aasmäe ennustusest arvata, et inimesed hakkavad käima rohkem rätsepaülikondades, et mis on meie saatest välja koorunud tegelikult paljude erinevate ekspertide poolt täiesti erinevatel teemadel on üks suur trend. Ja see on see, et kihistumine suureneb, süveneb tekib Heliidiks ei ole seda keegi nimetanud, ma võin seda lihtsalt ise nimetada, et me ise saaksime paren aru, millest praegu räägime. Tekkib nende liitkiht, tekib siis massigi. Ja no see on, ei teki, vaid see on maine, see lõhe läheb järjest suuremaks. Ja küsimus on nüüd selles, kas on selline klassikaline 20 80 mudel või on ta muide, 30 70 40 60 või on ta sootuks üks ja 98 mudeli, seda ei tea, aga mul pigem on jäänud neid jutte kuulates mulje, et see on selline 10 90 mudel, et kas ta 20 aasta pärast on realiseerunud, et 10 protsenti elavad nagu viskad ja 90 protsenti elavad noh, nii enam-vähem ära. Aga, aga seda on öeldud väga-väga-väga paljudes erinevates valdkondades, kaasa arvatud tervishoid. Et need kõige noh, paremini elavad inimesed ikkagi saavad endale lubada kvaliteetset toitu, personaaltreenereid saavad lubada endal vigaste vananevate liigeste püsivat korrashoidu, väljavahetamise hammaste vahetamist, teatud organite, mis hakkavad kuluma, tahes-tahtmata hakkavad nende täielikku väljavahetamist, neerud, maksad, maod, kõrid, ninad, muud sellised, mis, mis võivad inimesele ära kuluda. Kui eluviisid ja aastat koos mõjuvad siis et on inimesed, kes saavad seda endale parandada ja noh, eks need inimesed on juba praegu olemas, aga lihtsalt nende võimaluste hulk veel laieneb. Ja täpselt ja mis on, mis on iseenesest nagu kurb, sest et vaata, meie ju meie väikene Eesti siin 20 aastat on olnud iseseisev ja, ja me kus me oleme demokraatlikud ja tahame sarnaneda selle põhjamaa mudelile, mis on selline nii-öelda igav demokraatia. Aga tänu sellele majandus surutisele tänu immigratsiooniprobleemidele me ju näeme ka aastal 2011, kuidas see põhjamaa unistus nagu kogu aeg kuidagi teiseneb ja tundub juba see Põhjamaad hakkavad varsti muutuma selliseks värdkehaks, mille sarnaseks nagu ei tahagi saada. Et seal on sisemised probleemid täpselt nii suured, nagu on kujutatud mikrotasandil Rootsi filmis pakingoomol, kus tüdrukud lihtsalt on täiesti nagu vihased selle peale, et nad ei ela Stockholmis ja nad ei saa iga päev kallid riided endale selga panna. Nii et ühesõnaga, selline frustratsioon on tegelikult väga sügav all peidus sellises heaoluühiskonnas ja lisaks veel nüüd, kui tulevad sinna sisse uued kultuurid, mis ei segune nii hästi olemasolevaga ja lisaks on meil kõikidel raha napib siis ei kujutagi ette, sest noh, esimesed märgid sellest on juba ju Soomes kus siis peros soomlased, sellest algas samal aastal, eks ole, 2011 said väga palju hääli ja ma võib julgelt ju ennustada järgmistel valimistel pärast seda veel rohkem hääli, mis on päris loomulik ja ilmselt selliseid rahvuslik parteisid tekib igal pool Euroopas järjest juurde, nii et juba aastal 2011 ja 12 ja 13 on ikka erakordselt, ma arvan, tajutav maailmas see, kuidas hakkab toimuma selline meie ja nemad ka demokraatlikes riikides väga selgelt mitte nii et ka kihistumine nagu nagu selle koha pealt väga, väga, väga, väga, väga selge, et ka kõige demokraatlikes ühiskondades. Nii et siis ma lihtsalt tahtsin selle pika jutu peale, seda on see, et kui me nüüd kujutasime ette, et me tulime ka peole, kus kõik on väga demokraatlikud siis võib-olla me oleme varsti üldse kõige demokraatlikumad sellel peol oleme veel viimased, kelle jaoks üldse demokraatlikud vaata seda on A ja O ja ülejäänud purjetavad juba hoopis teises suunas ja vaatavad, kuidas üldse ellu jääda. Jah, või siis tulevad jah, oma selle nii-öelda demokraatlikkuse selle poolest selges vastu, aga noh ega selge on ka see, et ega meil kaua ei õnnestu erinevat erinevat suunda kuidagi hoida, kui kõik teised hoiavad, et see on ka suhteliselt selge, kuigi huvitav või noh, millega ma tahaks nagu võib-olla natuke polemiseerida. Kas nüüd just Põhjamaad on nüüd põhiline näide sellest, et kuidas asjad kisuvad kiiva, et pigem see viimased aastad on näidanud seda? Põhjamaad on mingis mõttes ikkagi selline stabiilsus ja turvalisuse saarekeseks jäänud, et igal pool mujal on see reaalsus tulnud nagu palju järsemalt näkku Saksamaal Hollandis, Saksamaa ja Hollandi, ma loen siin selles kontekstis veel Põhjamaade hulka praktiliselt nii-öelda need, kes elavad siis balti mere ümber ja see ja on kuskil seal lähedal see on võimalik, et ma ka panin nagu mitu asja väga selgelt ühte patta, sedasama frustratsiooni ütleme oma elustiili üle ja siis kõik selle muu muu probleem, mis ühiskonnas on. Et see, see pakimboomoni näide siis selle elustiili koha pealt ja ja, ja noh, ma mõtlen, et kas või seda, et Soomes on olnud juba mitu koolitulistamist. Norras toimus 2011. aastal totaalne massimõrv haige inimese poolt, et see ikkagi näitab, et nende heaoluühiskondades isegi pulbitseb ja, ja asjad on ka kõige paremates ja turvalisematesse pehmemates ja nunnu mates ühiskondades on paigast ära ja noh, või õigemini nad ilmselt ei saa mitte kunagi paika iga indiviidi jaoks, nii et selliseid hulle hulle ikkagi leidub. Kuulame ennustust aastast 2020, meil esineb Laura. Sven Lõhmuse kirjutatud laul Laurale Sven Lõhmus on siis aastal 2011 kindlasti Eesti popmuusika number üks, laulukirjutaja ja produtsent. Selles ei ole, ma arvan, kahtlust mitte kellelgi. Ja õige pea kuulame veel väga vaid laule, mida väga palju raadiod ei ole mänginud aastal 2011, sest et need on võib-olla liiga põnevad. Aga et põnevus säiliks, ma ei ütlegi, mis bändid need kõik sellised on, mis varsti kõlama hakkavad ja räägime siis edasi. Sellest räägiti mõni aeg tagasi. Saates tagasi tulevikku. Oleme juba võtnud kokku siin toiduteemat, oleme rääkinud sõjandusest siis poliitikat oleme otsapidi puudutanud, aga majandus täiesti suur teema, mis on püsti aastal 2011 teravam maalt kui kui nii mõnelgi teisel aastal. Ja väga huvitav diskussioon oli meil siin stuudios ja telefonikõnede vahendusel samamoodi väga ütleme, terav ja mõte rohkem. Meil käisid siis küla Sten Tamkivi Skypeist. Meelis Atonen, kes on endine majandusminister Andres Arrak, majandusteadlane ja Rain Lõhmus, kes on LHV panga omanik ja võib-olla kõige ootamatum mõtte viskaski õhkusin, Rain Lõhmus. See on siis mõte, mida ma ausalt, millele ma kinnitust ei olegi otseselt mitte kusagilt mujalt leidnud? Jah, et mis et seda küll on küll väidetud, aga et see on ühesõnaga see on ikka ilmses vastuolus sellega, mida arvasid ka teised. Meie stuudios olnud inimesed, sest et räägitakse ju seda, et meie kõige suurem naaber Venemaa on ikkagi riik, mis on kaosele väga lähedal. Et no ja aastal 2011 lõpu poole. Me oleme märganud seal ikkagi kodanikualgatust ja kõige viimastel miitingutel, mis Putini vastu on toimunud, on välja tulnud ikka juba kümneid ja kümneid tuhandeid inimesi, ikka ikka käib totaalne möll ja paistab, kas seal see Araabia kevad tuleb või ei tule või tuleb ta hiljem või tuleb ta varem. Igatahes Venemaa on muutuste pöörises, tundub ja, ja, ja kas see võim suudab ennast tsementeerida ja kui mitte see võim, siis milline see järgmine oleks ja nii edasi ja räägitakse ju ikka sellest, et Venemaa muutub üldse islamiriigiks lähiaastakümnetel, sest et seal lihtsalt tekibki palju moslemeid peale. Nii et räägitakse sellest, et Venemaa võib üldiselt tükelduda jaguneda, kuna Venemaa keskvõim nii-öelda või see euroopa-poolne võim kaotab kontrolli kaugidaalade üle ja pluss on veel seal mitmesuguseid piirkondi veel. No ma mäletan, just väga kihvti artikli kirjutas kunagi isegi ma arvan, see oli 90.-te aastate alguses Rein Taagepera selle kohta, et, et Venemaa arengustsenaariume, mida iganes, arutatakse, et et praktiliselt üldse ei vaadata seda võimalust, mis tundub väga tõenäoline, kui demograafilised protsessid jätkuvad, nii nagu nad sellel ajal juba õlid. Et Venemaa suure tõenäosusega võib hoopis juppideks tükeldada. Ja sama asja räägitakse ka Hiina kohta, et Hiina võib tükil tükeldada juppideks aastaks 2020 ning veel üks ennustus, mis on õhku visatud, on ju see, et kui nüüd kolmas maailmasõda peaks puhkema puudud kuulu, loodame, et ei puhkesiis üks tõenäolisemaid kohti, kus see võib puhkeda on just nimelt Venemaa ja Hiina vahel. Ja see on siis Hardo Aasmäe, eks ennustusi. Ning puudutab see siis eeskätt neid maavarasid, mis on Siberis saadaval, millel hiinlastel on kange tahtmine ligi pääsevad hammaste, mille üle on siis kontroll nõrk, kuna seal ei ole inimesi, võiksid kontrollida ja, aga nüüd siis jõuame Rain Lõhmus ennustuseni kõige selle valguses, mis meil on praegu rääkisime tekst ja kõige selle valguses, Rain Lõhmus usub, et Venemaa on aastal 2020 kõige suurem majandus Euroopas ja, ja nad on läinud Saksamaast ja teistest mööda läinud siis ka Prantsusmaast ja Itaaliast, kes seal praegu Venemaast suuremad on kogu majanduse mahult just, ja, ja mõte on siis selles, et Venemaa on üks väheseid riike, mis ei ole ennast tänaseks lõhki laenanud ja saab ka veel laenude peal kasvada, lisaks siis muidugi tarbimine koha peal, nii et ühesõnaga see tema mõte oligi siis see, et, et Venemaa mitte ainult ei möödunu, kuna inimesi on seal rohkem oluliselt rohkem kui teistes suurtes Euroopa riikides. Et siis ta ei müüda mitte majandus on ausalt, kogu mahult, mida ta ka möödub, vaid ta pigem nagu ongi selline nagu kogu arengu ja dünaamilisuse keskuseks umbes 20 aasta pärast või isegi juba varem. Et, et selline praegune seis, kus Venemaa tundub, et on stagneerunud, kus, kus valitsejad ei vahet Aitäh presidendile sõna taristu, karistus, aitäh et kus, kus taristu mureneb tohutu tempoga ja, ja kõik asjad on ikkagi, et ainult mõned üksikud keskused õitsevad, elavad et see tendents tema arvates siis Rain Lõhmus arvates pigem nagu pöördub ja et muu Euroopa jääb pigem oma probleemide võlakriiside rüppe veel pikaks ajaks vinduma ja ei arene edasi, siis Venemaa areneb jõuliselt edasi. Selleks, et Saksamaalt kogumahust mööda minna kogumahu poolest mööda minna, peab Venemaa majandus kasvama selle aja jooksul umbes pool korda võrreldes praegusega. Aga ma ei tea, kas seal mingi ketserlik mõte või mitte, aga mulle tundub, et see oleks Eestile pigem kasuliku. Venemaa areneb, seda Rain Lõhmus, et sellisel juhul Eesti peab lihtsalt ümber orienteeruma ja arvestama, et me oleme Euroopa juhtriigi vahetud naabrid on tohutu võimalus ja, ja väljakutse. Kuulame nüüd ühte nendest põnevatest lauludest, mis sai välja lubatud seal ansambel Pi, oh siis jaa, häält teevad nad niimoodi. No see on korralik kütteaastal 2011 see on ameerika bändefi õu, siis albumi nimi on neil kärion, groler ehk Tšuim ja loo nimi oli konfraction ehk soul, deserved. Nii palju segaseid inglisekeelseid sõnu Pole ammu hääled enam raadio kahe eetris, aga, aga küte oli igatahes seda väärt tegu täiesti sellise põrand, aluse pulbitsev energiaga, mis nüüd Raadio kahe eetrisse pääses aastal 2011, kui meil on 30. detsember, kallis sõber, soovime sulle head vana aasta lõppu ja loodame, et uus aasta tuleb väga lahe ja loodame, et kõik järgnevad 20 aastat tulevad su elus ka väga huvitavad ja ja äkki isegi see saade on kuidagi aidanud nagu mõtestada seda, mis vaidlema hakata ja kuidas sa ise tunned, kas sa pigem oled nagu läinud kinni pärast seda saadet võrrelt läinud nagu lahti läinud laht lahti? Jah, ja mul küll vahepeal tekkima läinud minu ees lahti läinud kõige kõige suhtes, palju avatumaks. Mul tekkis küll vahepeal tunne, et ma ei taha enam midagi teada, sest kõik tundus nii hirmus. Tundus mulle küll ei tundunud. Mulle me oleme palju rääkinud sellest, et see tundub inimestele hirmus ja et inimesed pole sellest selleks vaja inimesi taha muutuseid, siis mina ka ei taha selliseid muutusi, inimesed ei taha, nagu on tõenäoliselt tulemas, ma ei tahagi nahale, aga ise on, kui seal on meil läbi räägitud, kõik asjad on öeldud, siis on see saanud minu osaks ja ma enam ei muretse selle pärast, et tegelikult on seesama sama jutt. Ehk siis meil alles eelmises saates siis Henrik Roonemaa, kes ütles ka, et, et tegelikult lihtsalt noh, et mis vahet seal on, kas meile need asjad meeldivad või ei meeldi, mis on toimunud ja need muutused ja arengud inimestes, laste kasvatamises, koolis, hariduses, interneti kasutamises ja nii edasi, et mis vahet seal on, kas need asjad, tehnoloogiad meile meeldivad või mitte. Mis on tulnud, et fakt on see, et nad on siin olemas. Fakt on see, et nad on tekkinud sellepärast, et me oleme neid tahtnud. Fakt on see, et nad tulevad üha rohkem peale või arenevad väga kiiresti. Fakt on see, et me peame nendega elama, seetõttu on mõistlik nagu nendega leppida ja võtta võtta sealt, mis sealt nagu headelt. Ta on väga laheda asja, ütles meil veel kuu aja eest või selle kuu alguses Daniel Vaarik sama sama teema kohta. Et nad alati sellised suured muutused tunduvad nendele, kelle põlvkonna ajal muutused toimuvad, et need, et see teeb nagu halvemaks ühiskonda, vaid need nagu madalama taseme muutused. Sama asi oli, kui ma kujutan ette, kui biitmuusika tekkis, siis tundus, et seal mingi täielik noortemüra, mingi ilge jama praeguseni, eks ole, domineeriv diskursus nii-öelda. Et noh, seda kuulasime praegu on. Vabandust, mulle hakkasin, erutasid, erutasin, läksin katsekontrolli Endale vabandust, ütles, et tulevikus seda ei juhtunud keha kaugemalt nagu köha näiteks loomulikult ei juhtu, aga aga on siis, praegu on meil probleem selles, et, et on mingit internet, diis olevad arvutimängud ja lihtsalt arvutimängud, mis võtavad ära inimeste värk. Tundub äkki ja nüristab ja nii edasi. Seda enne seda ma ei tea, 40 aastat enne seda oli tuli peale televiisor mis tegi täpselt sedasama, äkki praegu tundub see normaalmiks inimesed ei võiks öelda, et lapsed ei võiks vaadata häid filme selle asemel nad vaatavad, mingi arvuti veidi rohkem tagasi tuli kino, tuli raadio, tuli kino, siis tuli raadion okei, kunagi tuliver raadiot, kevadel on, erandina on alati ok, ei olnud. Ja nii edasi siis kunagi mingi hetk tulid sellised ajaviiteromaanid ajaviitekirjandus, mida võeti samamoodi kollased lehed, kollased lehed, tulid, tundus kõik jälgija õudne ja nii edasi. Tegelikult tulebki vist leppida sellega, et lihtsalt tulevad uued asjad ja tegelikult nad on ikkagi paljudeks asjadeks head. Milleks need kõik asjad samaks, milleks raadiojaam? See on siis ma olen seal Aipäädiga nõus. Võtad selle Aithedi vorst, kui ta on sama hea kui raadio, seda, kuna sa näid, kuna nagu ka Henrik Roonemaa ütles, et inimesed jaotuvad kaheks. Praegu maailma inimkond võib jaotada kaheks, et ühed, kes said jõuluks jõulukingiks Aipäädi ja teised, siis kes tahtsid, aga ei saanud vaid kahte sorti inimesi, on siis sina ilmselt olid, oled nüüd isegi sai pead võtma siis võtad selle kasutusele, olen sunnitud võtma selle sellega ja selle, ma ei tea, mis ta maksab, mingisugune kuus 700 eurot sellise vidina võtan siis hea küll, kasutusele ei panegi kappi seisma. Ei, mulle tegelikult aipadi loomulikult ei ole ja mul on, ma olen lihtsalt kade kate, täpselt. Kadedus on täiesti muide edasiviiv jõud, väga lahe dokfilm, mis jooksis ETV pealt mitu korda, Vene maffiaosadest saadi väga avalikult kaamerate rääkima kolm erinevat vene maffia osalt. Minu meelest oli Eestis ka kunagi selline saade, kus Tuuli Koch, vestlesin härradega tihti purjus purjes pudrulõugadega. Ei, seekord nad rääkisid nagu päris mafioosode, kes on päriselt nagu saanud heale järjele ja päriselt ka teinud kõige koledamaid tegusid, mida üldse annab inimestega sooritada. Ja seal siis, mis ma siis jõudsin brauseritega, kust, kust me alustasime? Vaat nüüd tahtsin mafioosoga rääkida, äkki sa alati tahad mafioosode rääkida, see tundub sulle kuidagi ei oodatud, miks me siia jõudsime, sellepärast et me rääkisime sellest, kuidas sa võtad oma Aipäädi kasutusele. Kuna sa, mida sul tegelikult küll ei ole mingid uued tehnoloogiad kasutusele, mis ma tahtsin öelda mafioosode. Nemad täiesti ausalt ütles vähemalt üks osadest välja, et miks te seda kõike tegema hakkas, oli kadedus. Miks ta läks nagu kuritegelikule teele sa vaatasid, teistel on ja tal ei ole. Ja selliseid kasvas välja selleks, et tal on palju rohkem kui teistel. Nii et kadedus on kindlasti selline inimesele igiigiomane asi, mis ei kao ära. Siin muidugi mitte kunagi. See kaob ära koos viimase inimesega, kes on kade selle peale, et viimane inimene ka ta ei olnud üksi, on maailmas selle peale, et teised on juba paradiisis. Võib-olla midagi sellist, jah. Nii et et jah, et see inimese muutumine on väga huvitav teema. Psühholoogid väidavad, et, et inimene noh, inimesi, kuidas siis loomus noh, põhimõtteliselt muutub kui, siis väga pika ajaga. See ikkagi ei muutu nii väga. No see tähendab seda kadedusest asjad jäävad ilmselt alles siis, kui kadedusealused kaovad ja tegelikult on ju ka katusealuse all ma mõtlen näiteks seda, et erinevust inimeste elatustasemes ja ega kadedust ei ole ju jõukates ühiskondades kuidagi vähem, pigem on teda rohkem kui on Põhja-Koreas, kui on teda Põhja-Koreas või Indias või kus iganes, noh, kus on ka väga suuri erinevusi, lihtsalt suur osa rahvast on väga vaene ja siis kadedus kuidagi tundub selles kontekstis mõttetu. Et lihtsalt kadedus tekibki siis, kui on väga suured erinevused inimestele. On tekkinud palju rikkaid, oskad palju tahta ja kuna me rääkisime sellest, et paljud eksperdid on n, ma arvan, et Eestis on üldse, Eesti ongi praegu just sellises arengufaasis, kus on tohutult palju kadedust. Tundub, praegu tundub küll, et ja kui võtta, nagu me rääkisime, et paljud eksperdid hindavad, et et 20 aasta pärast on inimkond veel selgemalt diferentseerunud, siis ilmselt ka kadeduse hulk ainult suureneb maailmas käik jäik ja Madis alla ka võidelda, nüüd enam ei tee tulevikuga rahu. Et ta tohutult kade tulevik, aga kuulame, Heidy Purga, meie kalli peatoimetaja lemmikartisti aastast 2011 seal kört vil. Hullult mõnus kulgemine vael ning Pala nimi Jeesus fiiberaastast 2011. Te kuulate, sa oled tagasi tulevikku, mis on viimane saade ja üldse mitte nagu sellest sarjast otseselt, vaid pigem selline heietav ja tagasi vaatlev saade sellele tagasi tulevikku saatele, kus me siis Eerikuga kahekesi mõtleme. Mõtiskleme, et mis, mis meil siin meelde jäi. Sest et teemasid oli meil kokku 12 eksperte oli kokku mitu, mitukümmend ja mõtteid oli kokku sadu, mida kõike on vaja kuidagi läbi mõelda ja ja iseasi, kas kõik need ennustused nüüd täkkesse lähevad. Vaat seda muidugi oleks palju loota, aga vähemalt mõtteainet. Ma usun, et saime kõik siit saatest ikka päris päris mitme mitme mõtlemiskorra jagu. Ja üks põnevatest teemadest, mis huvitab kindlasti kõiki mehi väga kuna seal on palju testosterooni ja mida peetaksegi veretuks sõjaks, on just sport. Ja praegu aasta lõpus, kuna on kokkuvõtete aeg, siis see on sport hakanud huvitama, ma arvan ka palju rohkem ka rohkem kui ainult mehi. Huvitab, kui loomi, siis ka ülejäänud. Pidasin naisi silmas, ega naised ju huvituvad ikkagi normaalsetest asjadest. Sportaks huvitama, sport on ikkagi ääretult normaalne, osad naised isegi teevad sporti päris hästi. Kes Triin Aljand ujub, ujub? Kanepi Sports ujumine on ujumine puhas, tervishoiu peaksid basseinis sattuma kunagi kõrvuti triinaliendiga. Saaksid aru küll, port on ju see, kui sa tegeled enesehävitamisega kõrgel tasemel kõik muu puhas tervis, vastik spordi põlgur, kas sa ei sobi siia ja suhteliselt toreda spordiaastale? Seda seda oli küll ja aastal 2011, siis tuletan meelde, tuleviku inimestele valiti Eesti parimateks sportlasteks Gerd Kanter kes sai ühe kolmanda koha ühelt suurelt võistluselt ja ta oli ise ka väga hämmastunud selle auhinnas asi olla kolmanda koha ja pronks teise ütles ka, et ta sai pronksi sai ja ma arvan, et ise teab, mis ta võib-olla hakata vaidlema, kui lõbeda hõbemuidugi seda kõnet ei kuulanud ja ei vaata, võib olla, kas ma saan nüüd eksida, siis sina, isa seni välistatud ja aasta parim naissportlane oligi siis tõesti Triin Aljand, kes sai ka pronksi. Ta sõitis 2011. aasta maailmameistrivõistluste hõbedat, kõik hõbeda või? Nagu ma mäletasin, mina külmal siis rohkem ei räägi spordi teemadel. Sul oli õigus, aga milline on sport aastal 2031? Mida meie eksperdid arvasid, seal läksid vabandused natukene lahku, meil olid Raul Rebane stuudios Kristjan Port ja me oleme hiljem ka natukene sellel spordi teemal rääkinud ka teiste ekspertidega. Seal oli veel, segad meil saatesse jälle, me võtsime sellise kiirkommentaari olümpia kahekordset olümpiapronksile pronksile. Jüri Tammelt ja, ja see oli, see oli ka väga tore, sellest ma räägin varsti, mis ta rääkis, aga, aga mõte on selles, et need suured suundumused lähevadki põhimõtteliselt kaheks nagu arvamused lahku. Üks siis väga selge seisukoht on see, et aus sport jääb aus siis selles mõttes, et keemiavaba, sest et spordimõte ongi olla aus ja, ja teine suundumus on see, et spordi ei ole olla mitte aus, vaid spordi mõtte lahutada inimeste meeli ja siis on täiesti ükskõik, kas sa oled seal ennast täis süstinud mingisugust kiirendit või, või rahustit. Peaasi, et sa jooksed kas kiiresti või teed midagi ilusat rahulikult või sa näed välja nagu mingi tõeline monstrum, jah, nii et kui mingi mingi näiteks monstrum ja Usain Bolti jookseksid sadat meetrit siis oleks ju tohutu publikumenuga jooks. Me kõik vaataksime seda, kuidas näiteks mingi täis süstitud mingi monstrum, kellel on kaheksa jalga jookse, Buzein poldiga võidu, no ja kes veel nagu osaliselt mingil määral inimene selles mõttes, et ega robotivõistlust ei ole huvitavad, kindlasti on lihtne teha robotit, mis jookseb kiiremini kui aga kes oleks nagu kunagi algselt olnud inimene, aga ta oleks muundatud töödeldud kõvasti pandud rohkem rohkem siukseid, vetruv Omaid liigeseid ja muud sellist nähtavalt külge. Ja Jüri Tamm siis ütles just nimelt, et tema usub seda ausalt sporti. Ja sama ütles meile loomulikult ka Raul Rebane, kes ütles, et, et ikka sport ilma nagu selle aususeta ja ausa mees mehe vastu või naine naise vastu või mees naise vastu. Võitlused Ta, mis oleks siis ainete dopingu ja lisaainete vabad sport, sellisena on võimatu ja sellist sporti ei tule ka. Ja Kristjan Port ütles, et tema ikkagi usub näiteks konkreetselt 100 meetri tulemust mõõdetakse aastal 2031 mitmes eri kategoorias. Noh, üks on siis ilmselt humanoidid, ehk siis et inimene, kes on edasi arendatud inimene ja teine on siis nii-öelda see tavaline inimene igavam nii-öelda. Et iseasi, kas et port arvas ka seda, et võib-olla nagu olümpiamängudele vist jääbki see nii-öelda see aus sport või see pool, kus tegeletakse dopingukontrolli piirangutega. Aga et ilmselt siis see tähendab, et populaarsusest tõuseb kõvasti see teine sport, kus lubatakse siis ekstreemset, meelelahutust ja teravaid elamusi. Jah, ja alade koha pealt samamoodi, et millised alad nagu jäävad alles siis siin on suundumus selgelt selliste alade poole, millel on selline vaatemängulisus ja nende alade populaarsus selgelt tõuseb, mistõttu vaata, kuidas selle kümnevõistluse kohta sates öeldigi, et kümnevõistlusest pigem usuti, et ta vist jääb alles. Vähemalt Raul Rebane, oskus kindlale Raul Rebane, küllus kus seda jah, igal juhul, aga, aga noh ühesõnaga Kristjan porti loogika järgi siiski pigem nagu kümnevõistlus oleks ohus, kuna ta on niivõrd raskesti jälgitav, lihtsalt nii raske aru saada, et ta jääb võib-olla eksalale. Loomulikult jääb alles, aga küsimus, kas ta jääb sellise nagu tähtsal kohal olev olümpial on näiteks alles. Aga muidugi, Kristjan Port läks veelgi kaugemale, ütles, et temal tundub ka, et võib-olla üks alasid mis võib kaduda, on kõigi olümpia suveolümpiamängude selline tõeline magnet, ehk 100 meetri jooks, kuna seal on kohutavalt palju seda enne sellist ärevust ja elevust ja nii edasi. Aga kui see asi ise toimub, see toimub nii kiiresti ja nii, nii nagu kuidagi tühi näeb inimestele tema arvates, et noh, oligi nüüd plaks kõik jooksvaks säärase üheksa sekundit või, või kaheksa ja kogu lugu. Et võib-olla tema arvas, et ka sellised nagu põhi, põhikiirusalade ja nii edasi tehakse, ikkagi jäävad natuke pikemad distantsid. Samas saime tri kasuks, räägib just nimelt koguda Youtube'i indus ja selline lühikeste klippide keskne maailm, milles me elame. Ehk siis me ei tahagi pikki asju enam, et see on normaalne, minna telekaid 40-ks sekundiks, vaatad kõigepealt 30 sekundit ettevalmistust ja siis vaatad 10 sekundit jooksu. Et me tema enda küll kasvõi vaatan seda sporti niimodi tarbida ei ole üldse paha. Jalgpalliõhtut vaadata on ikkagi veidike tülikam, ütleme niimoodi, see ikkagi nõuab ikkagi mitut õlut ja rahulikku istumist, rahulikku karjumist. Nii et nii et see on nagunii ja naa ja ilmselt oleneb siis ikkagi inimestest, kellele, kellele, mis meeldib, aga Jüri tammel tuli väga rull. Ennustus, ma just tahtsin sellest rääkima hakata, et, et tema ennustas siis seda, et, et kaovad ära eraldi tali ja suveolümpiamängud. Et tema arvas seda, et need vähesed talialad, mis suudavad publikut köita ja nii palju, kui neid on koondatakse lihtsalt suveolümpiamängude egiidi alla hakkavad toimuma suveolümpiamängudel, et ei ole mingit takistust sellele, et suveolümpiamängudel ei võiks toimuda jäähokiiluuisutamine. Siis ka mingisugused teatud nagu tüüpi suusa või laskesuusaalad, mis, millel rohkem vaatajaid on ja ta talimängud kui sellised, kuna need suudavad suhteliselt väikest osa maailmast köita laias laastus siis pigem, et need lähevad suveolümpiamängude alla ja hakkavad olema ühed suured ülemaailmsed olümpiamängud iga nelja aasta tagant. Huvitav ja julgemata. Kuulame iirist, kes on aastal 2011 ette valmistamas oma suurt läbilööki laias maailmas ja loodame, et aastal 2031 on ta siis laias maailmas vähemalt sama tun tuut, kui kes meil täna on tuntud maailmas näiteks liidigaga või AC DC. Lugu on melise. Me Liise ja see oli nüüd iiris Aastast 2011, head sõbrad, te kuulate saadet tagasi tulevikku ja me ei oska tegelikult Eerikuga nüüd anda ei peadega mingit muud enda organid, et kas see saade kunagi veel jätkub või mitte või tõesti, lähete nüüd eetrisse niimoodi, nagu me lubasime aastal 2031 ja siis kõik Ohoos koguneme mingid pilved ümber või ma ei tea kuhu ümber. Me saame koguneda mingile linna linnatänavale ja me võtame välja oma vanad failid ja mängitame neid teile, kui ei ole olemas näiteks enam mingit sellist üldlevinud suurt raadiovõrku. Aga samas muidugi minu ennustus väga selgelt on see, et raadio jääb kindlasti alles. Ma pildistasin, nagu eksitasin alguses oma jutuga, see on kohe minu väga selge hüpotees mitte ainult 20 aasta pärast, vaid ilmselt enamgi veel silma, tegelikult viskan uue ennustuse õhku aga 2039 praegusel kujul alles on ennustada. Tubli, kas sa täidab jooksoteetritega niimoodi ja nii edasi või? Jah, sest et raadio tähendab seda, et mul mingisugused raadiohundid käivad kuskil oma läpaka taga ja teevad asja taga ja loevad, teevad mingid saated sisse, riputavad neid suvaliselt üles silmaringhäälingulubade ja kõige muuta ja siis inimesed lihtsalt kuulavad neid. Kindlaid asju, seda kindlasti ka, aga, aga päris kindlasti ei kao ära vaata. See on tõesti huvitav meedia koha pealt arutelu, et sa praegu nagu rääkisid sellisest nagu nishi meediast, mis nõuab ka kuulaja ja vaataja ja tarbija poolt hästi suurt nagu kuidas öelda siis panust ja tähelepanu, eks sa pead seda otsima, seda teadma, et ta kusagil on ja seda nagu eraldi üksinda tarbima, loomulikult selliseid väikeseid, nende saladused jäävad alles ja loomulikult sa tahad salaja fännata mingit ägedat kohvi, raadiot näiteks, mis praegu Eestis, eks ole, toimib kohvi Recordsi raadiot ja seda kuulab mingi 100 või paarsada inimest ja väga tore on kuuluda nende hulka, et sa tead, et see on selline salasekt, aga mitte kuhugile, ikkagi kao ära sellised suured nagu meediasündmused ja suured koos mingisuguse infosaamised koos asjade tajumised, et seepärast ma ei usu ka, et televisioon või mingid sellised suursündmused või Eurovisiooni lauluvõistluse kuhugi ära peaks kaduma. Aga raadio kohta on, mul ei saanud hästi selge hüpotees. Ja see põhineb sellele, et raadio on mõnusa anonüümne kaaslane. Et ongi kaaslane mis võtab suhteliselt vähe sinu energiat ja tähelepanu, aga samas, mida ta totaalselt pakub, on seltskonda ja totaalselt pakub lohutust. Ehk siis, kui arvestame seda, et üksikute inimeste hulk on maailmas endiselt väga suur ja pigem ma väidan, et on kasvav kas vaimselt üksikute või ka täiesti füüsiliselt üksikute inimeste hulk, siis meil on lihtsalt oleks vaja, et keegi oleks nendega ühes ruumis, aga võib-olla niimoodi, et sa ei taha, et ta oleks füüsiliselt või et oleks nägupidi võib-olla näiteks melon, eringu, koledad näod. Kuidas sa niimodi saad öelda? Räägi enda eest? Piirdu palun ikkagi piirdun faktidega, piirdu faktidega täpselt. Et et seepärast ma olen täiesti veendunud, et raadio jääb alles ja ma arvan, et sul võib õigus olla ikkagi ja lihtsalt lihtsalt seda infot, võib-olla tõesti nagu mina kujutan ette kuulatakse endale nagu sobival ajal ja kohas. Et see on nagu küsimus, mis sellest otse-eetrist saab. Aga, aga, aga erimeelsusi, eks ta ikkagi ilmselt on ka, kuna otse-eeter on ikkagi raadio, on ikkagi üks kiiremaid koht täpselt, kus vahetult nagu kohe igasuguseid kommentaare ja muud sellist asja saab jagada täpselt nii. See on üks asi ja teine, aga see, mis puudutab ka natuke seda üksinduse teemat. Et kindlasti jääb alla selline alles, mis alla alles selline formaat nagu sissehelistamine ehk siis Te või kuidagi nagu suhtlemine, raadio, aga see, et sa saad ikkagi selle häälega kontakti, saatke oma lugu siis tellida või niisama jagada mingeid muljeid või rääkida. Ja muidugi teema, millest me libiseme enne üle, aga mis natukene haakub selle vana meediaga ja vanad mehed, nagu me juba oleme, võime sellest teemast rääkida, on see, et kogu selle digitaalse plahvatusega koos niimoodi nagu iga suure trendiga koos alati kaasne anti trend, niimoodi kaasneb selle digitaalse plahvatusega selline plahvatus, aga vähemalt liikumine nagu selline off laini revolutsioon või offline liikumine, et kindlasti on 20 aasta pärast kogukonnad perekond, vanad sõpruskonnad kellel ei olegi mingisuguseid selliseid ägedaid vahendeid, neil on käepärased vahendid, muidugi mis on kõikidel mingisugune, ma ei tea, see mobiiltelefon või midagi, aga kõik see muu jama neil puudub ja nad põlastavad seda täielikult. Nii et nii palju kui võimalik, nii vähe, kui võimalik, on neil ka igasuguseid kontosid ja muud sellist, et et selliseid Rebeleid tänapäeval ka mõned siin ühiskonnas loomulikult, aga nad kuidagi ei ole moodustanud mingit liikumist, sest et praegu pigem see tundub ikkagi selline uus ja huvitav ja põnev. See kõik, mis on internetis toimib, et sina Ma tean, oled kõiges rebel, kellel ei ole Facebooki kontot. Oi kuidas kahetsen, igatahes vähihaigeid naise selja tagant millimas, mida seal räägitakse ja muust ei räägigi. Just nii et see on ka kindlasti väga huvitav trend, kuidas hakatakse võitlema selle tohutu digitaalsusega, mis me jõudsime läbi, hakatakse otsima selliseid tõelisi, ilusaid, romantilisi väärtuseid umbes selliseid nagu ka meie saateid lõpetanud Vaiko Epliku pala, mis Tanel, et romantika kõlab umbes niimoodi. Ja ta kõlabki niimoodi kõlabki niimoodi ja see on, nagu ma aru olen saanud ka Sven Lõhmuse arvates selle aasta kõige parem laul. Jah, ja me oskame ennustada kõike, mis tuleb 20 aasta pärast, aga me ei oska ennustada seda, kas uuel aastal selle saatega veel kohtume või mitte. Nimelt, kui teil on häid mõtteid, mis teemad meil käsitlemeta jäid, siis kirjutage meile tagasi tulevikku, et ERKE või pange meile foorumisse, et kirja, mine sa tea, äkki äkki isegi mõtlen midagi välja. Sest lõppude lõpuks tahaks teada, mis tulevik toob ja kes lotos võidab ja flotonumbrid tulevad järgmine nädal ja ja seda me teame, seda me teame, seda me teame ja sellepärast võib-olla mekib. Kuulge, meil on tulevik kindlaks, kes neid suurvõite ikka võidab, teie ju ei võida. Kuule meie suur-suur, aitäh teile selle koosoldud aja eest ja veel kord väga suur aitäh meie julgetele ekspertidele ja kohtume siis päris kindlasti kohe juba vähem kui 20 aasta pärast, aga 20 aasta pärast kindlasti ka. Ja lõpetama jäätis Vaiko Epliku pala Moona Liisa aastast 2011.