Pühapäev-pühapäev langeb erapooletud päevade kilda. Ainult jahil käimisel ja kalastamisel loetakse pühapäev õnnepäevaks. Jahiõnn läheb ometi luhta, kui minejale öeldakse, jänes metsakarvad koti. Samuti hävitatakse pühapäevast kalaõnne ütlusega mudamõrda kalad merre. Sakslased igatahes peavad pühapäeva õnnepäevaks. Pühapäeval sündinud laps on õnnelaps. Ta käsi käib hästi ja ta võib näha vaimusid. Härjapõlv lasi kääbused ja murueide tütreid. Need juhatavad talle peidetud varandust või rahaauku kätte, annavad talle head nõu ja varjavad teda kahju ja kurja eest. Eesti vanad jutud teevad selle vastu mõnelgi puhul hädaohtudest kõnelda mis Maria ja seente nopijat või mingisugused töö tegijad pühapäeval kohtab. Säärased jutud on igatahes ristiusu mõjul tekkinud. Nende siht on hoiatada, et pühapäeval mingisugust tööd ette ei võetaks. Pühapäeval saunas käia on kõvasti keeldud. Seda peetakse koguni patuks. Tuletatakse kuud meelde, kelles abielupaar näha, kes pühapäeval ennast pesnud isegi katkisis rõivais keeldakse pühapäeval käia, sest seesugusel korral lahkub inimese kaitseingel inimese juurest. Pühapäeval ei võetud iialgi uusi teenreid. Need lahkusid seesugusel puhul õige peamajast. Neid võeti ikka laupäeval. Pühapäeval ei tohi noaga lõigata kannuga ihuda, sest vanapagan põletavat need laastud pärast lõike surma haual ära. Vanapagan pääseb vangist lahti, sest ihu ja ihut ahelat katki. Pühapäeval nõelu ja lõiku ja ei saa surmatunnil hingeheitmisega toime. Juhtub seda, siis murtakse nõelda rindade peal katki. Pühapäeva hommikune unenägu läheb juba enne lõunat täide. Pühapäeval ega laupäeval ei tohi lambavillu liigutada ei kedrata ega Kraasida. Muidu tuleb halb lambaõnn. Kui pühapäeval lõigatakse või raiutakse puud on kõik laastud verised. Need laastud pannakse peale surmalõikaja rindadele põlema. Saksad vihkavad seda inimest, kes pühapäeval lõikab küüsi või juukseid. Lastel lõikab kirikhärra keele ära. Lehm jäeta, kui pühapäeval kinni, siis ta toob valge vasika. Pühapäeva hommikul sõrmenukerdamine tähendab halba. Kui keegi pühapäeval magab, kasvab tal käsi nina otsa. Vanapagan tunneb head meelt niisugusest magamisest. Pühapäeval ei tohi loomi müüa. Pühapäeval ei tohi peremees ega perenaine paljajalu käia, muidu hakkab saksa viha nende peale. Kui pühapäeval midagi saadakse, saadakse kogu nädala midagi. Pühapäeval valetaja läheb põrgusse. Sakslaste väite järele peab igal pühapäeval päike natuke aega paistma, et jumalaema oma noori võiks kuivatada. Esmaspäev esmaspäev peetakse hädaohtlikuks kaardetavaks päevaks. Sellel päeval kardetakse midagi iseäralikku ettevõtte arvates, et niisugune ettevõte ei õnnestu. Säärane usk valitseb meil harimata ringkondades. Aga isegi haritud seltskonnast leiame selle jälgi. Ei üksnes eestlaste seas vaid muudegi rahvaste keskel. Olen vene haritud isikult kuulnud kartust pahade päevade kohta. Esmaspäeval ei julgenud nad midagi iseäralikku ette võtta. Esmaspäeval pannakse iseäranis rõhku tegevusele. Esmaspäeval ei tohi välja anda, ka mitte laenata. Ei tohi midagi veristada ülepea mitte midagi teha, mille kordumist nädala jooksul ei soovita. Esmaspäev näikse sümpaatilist mõju muude päevade kohta valdavat. Esmaspäeval ei tohi kangast kududa esmaspäeval raha väljaandja jääb tahes või tahtmata iga päev raha välja andma. Esmaspäevane veristaja iga päev midagi veristama ja nii edasi. Selle vastu nähakse raha saamist esmaspäeval hea meelega sest niisugusel puhul võib raha saaja loota kogu nädala jooksul iga päev raha saamist. Esmaspäeva õhtul ei tehta mõnes kohas niisama kui neljapäeva õhtul tööd. Säärdust mõju, kui esmaspäevast ustakse ka uue aastapäevast. Uue aasta päevane tegevus peegeldub aasta läbi iga päev. Esmaspäeval hakkab põllumees ikka kündma, siis edeneb töö, kuna see laupäeval alatult ikka pooleli jääb. Esmaspäeval ei tohi noori loomi teise paika viia siis ei ole neil õnne. Ka ei tohi neil päevil karja välja ajada hunt murrab loomi. Vanapagana hundi esmaspäeval loonud ja jumal talle reedel elu andnud. Esmaspäeval sündinud inimene ei või karjaseks olla. Seal oleks alati huntidega tegemist. Niisama ei tohi sel päeval teenijat vahetada. Kes esmaspäeva õhtul tööga hiljaks jääb, jääb seda kogu nädala. Esmaspäevase pahandusi järele tuleb kogu nädala, iga päev. Pahandusi. Rahvaarvamisest ei selgu küllalt, miks just esmaspäeva õnnetuse päevaks peetakse. Teiselt poolt saame küll vastava seletuse, kui pühapäevagi loeme õnnetuse päevade hulka vaatamata, kellele ta paljudel seisab õnnepäevade kirjas. Kuid sagedasti muutub tööta veedetud pühapäev joomispäevaks ja pühapäeva järel veel esmaspäevgi. Alkoholiaurus viibiv inimene kohtab õnnetusi nii hästi pühapäeval kui esmaspäevalgi. Niidetakse esmaspäeval ja teisipäeval lambaid toovad nad valgeid tallesid. Tarvastus keeldakse ka esmaspäeval lambaid niita. Esmaspäeval ei tohi uut tööd alustada ega teele minna. Ülepea midagi uut ette võtta, mitte laulatada, lasta teenreid teenistusse, võtta ruumi esimest korda välja ajada. Üle pea, kõige kohasem on esmaspäeval kodus vagusi paigal olla ja kõike lasta sündida, kuidas sünnib. Isegi loogu, kardetakse esmaspäeval vihma käest päästa. Esmaspäeval sündinud laps ei tohi karja hoida, muidu murravad hundid palju loomi. Käib esmaspäeval külalisi, käib neid kõige nädala. Müristab esmaspäeval esimest korda, tuleb hea aasta. Nähakse kevadel hunti esimest korda, esmaspäeval juhtub nägijale palju õnnetust. Esmaspäeval ega reedel ei liigutata sängi, siis jääks inimene põdema. Sammul päevil ei seata ka lapsegatkit üles. Esmaspäeval ussi näha, tähendab õnnetust. Esmaspäevane külas käimine äpardub. Esmaspäevase rõivaste või pastelde paikkamise peale kuluvad paigad ruttu. Esmaspäeval vara, ülestõusja on kogu nädalausin tööle. Niisama Anerg, see, kes esmaspäeva hommikul ja õhtul tule vara üles võtab. Esmaspäeval tule, kamand, kahju sünnib, sünnib seda kogu nädala. Esmaspäeva õhtut peetakse pühaks keedetakse putru ja viiakse sauna vaimudele. Esmaspäeval ei tohi loomi tappa, siis on loomaain halb. Esmaspäeval ei tohi noorikul, et aru pähe panna, saab halb elu.