Hea külaline ja nüüd on aeg sealmaal, et hea meel on taas päevakülalist tervitada ja tutvustada, tere päevast Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise. Ja me oleme leppinud reeglina kokku, et me räägime saadetes, teie aga, aga igapäevaselt teemasid kokku leppides me, me räägime sina-vormis ja kuna täna on meil natukene informaalsem saade, siis, siis ma loodan, et raadiokuulajad on nõus sellega, et me kõik 11 täna sinatame, sellepärast et meid on siin, täna on rohkem ja, ja seetõttu võib olla ka see jutt on natukene lähedasem jaa jaa, inimestele ka kiiremini kohale jõudev üle, kui, kui sa igapäevaselt tegeled teemadega, õigus ja, ja võib-olla pisut vähem ka ka õigluse teemaga, siis kuidas sa vaatad sellele, et kui me tihti kuuleme, et testija on küll õigusriik, aga õiglust napib, et kuidas, kuidas sa vastad nendele inimestele? No tegelikult igapäevaselt ma tegelen vistele, õigluse probleemiga või puutun kokku õigluse probleemiga isegi rohkem. Sest kui vaadata kas või neid kirju, mis saadetakse minule kas isiklikult, kuivõrd minu meiliaadress on ju lihtsasti leitav ja ja mis on tegelikult väga rõõmustav, et tihti inimesed kirjutavad ja mitte muide isegi ainult muredest, isiklikest muredest või ei kurda, vaid vaid sageli nad kirjutavad üldisemalt, kuidas nende meelest võiksid asjad olla. Ja õiglus on seal tihtipeale läbiv joon. Ja õigusteaduses on see muide üks keskseid arutelukohti. Et kuidas kindlaks teha, kuidas kokku leppida, mis on õiglane. Ja ainuüksi kõige lihtsamas mõttes on kaks kontseptsiooni, mis on täiesti vastuolulised. Et üks on see, et õiglane on, hüvesid jagatakse kõikidele aritmeetiliselt võrdselt. Et kui võtame vanemahüvitise näitaja, mis ka paljudele kuulajatest ilmselt on tuttav või siis võtame pensioni või kasvõi palga, miks mitte et siis selle järgi oleks õiglane, et kõik saavad täpselt ühepalju numbriliselt. Ja teisipidi, siis on jaotatav õiglus, jaotatav võrdsus, mille kohaselt erinevaid tuleb kohelda erinevalt ja ühesuguseid ühtemoodi, mis tähendab, et et ka pensionid, palgad, vanemahüvitised on erinevas suuruses. Nii et, et isegi selliseid klassikalisi lähenemisi on kaks ja sinna vahele jääb tegelikult veel väga palju teistsuguseid lähenemisi, mis püüavad neid kombineerida nii et ega õiglus on kogu poliitika juurakeskne teema. Ja kui rääkida õigusteadusest, siis muide, õiglus on ka seal seaduste hindamisel üks väga oluline mõõdupuu. Et hästi, me ei suuda ilmselt ühiskonnas kokku leppida, mis on õiglane absoluutselt kõikide meelest lihtsalt ei ole võimalik. Inimeste huvid ja maailmavaated on erinevad. Et küll aga peab moraalne seadusandja alati püüdlema selle poole, et seadus oleks õiglane näiteks tema esindatava inimeste arvates. Nii et selles mõttes kõik jutud sellest, et seadus on lihtsalt üks käsk või õigus, on käsk kehtestada ükskõik mida sellel, kas see on õiglane ja kuidas inimesed sellesse suhtuvad, ei ole tähtsust, nii kaua, kui meil on olemas politsei ja vanglad. Et see on absoluutselt väärõigusriiki sobimatu lähenemine, et õiglus on igal juhul keskel. Aga siiski õigusriigi kvaliteeti ja demokraatia kvaliteeti kogu aeg mõõdetakse ja üritatakse ka reastada. No siin hiljuti viidati näiteks anamist intelligents juunity reastasele, kus reastati 167 riigi demokraatiad. Eesti langes ühe koha mullusega võrreldes 23.-lt kohalt 34.-le kohale. Seda nõrgema hinde tõttu valitsuse tööle. Aga millist tähelepanu sellistele ridadele näiteks üldse võiks, võiks pöörata, milline sinu hinnang on, kas Eesti nüüd aasta jooksul on muutunud rohkem õigusriigiks või vähem õigusriigiks, on meil rohkem demokraatiat, vähem demokraatiat? No mina ei oska, millistel edetabelite küll väga suurt tähelepanu pöörata, et ma pigem alati imestan, et niisugustest edetabelitest saab uudiseid ja tundub, et inimesed neid kogunisti loevad ja usuvad. Et ühelt poolt mõõtmine on alati hea, sellepärast, eks paneb pingutama ja kas või korraks mõtlema enda saavutuste ja hetkeseisu ja mineviku ja tuleviku üle, aga teiselt poolt sellesse nüüd liigse tõsidusega suhtuda. Ta on minu meelest küll ei saa, et ma ka lugesin neid tulemusi ja ja siis mulle tundus, et, et väga objektiivne niisugune mõõta olla ei saa. Ja see haakub päris kenasti ühe artikliga, mida ma hiljuti lugesin, mis need 2011 ilmus siis ühes päris olulises õigusteadusajakirjas. Need kirjutab Rooma ülikooli raamatu pensa Ülikooli professor saare Pinelli populismi, väljakutsest, õigusriiklusele ja siis muu hulgas, ta ütleb, et näiteks ühendkuningriigis, mis on ometi kõige vanem ja mingis mõttes kõige küpsem demokraatia kogu Euroopas. Et tegelikult seal demokraatlikud institutsioonid on päris tugeva löögi all. Et ka seda riiki ei hinnata selles samas demokraatlikkuse edetabelis ja sugugi mitte esimese koha vääriliseks, nii et et selles mõttes ma arvan, et sellised hinnangud jah, võib-olla ei ole vähemalt, aga kui nüüd küsida, kas minule tundub, et kuidas see aasta oli et siis ma arvan, kui kokku võtta kõikvõimalikud aspektid, millele tähelepanu pöörata, et siis ei ole olukord läinud ei halvemaks ega kahjuks ka mitte paremaks. Et mis läks 2011. aastal minu meelest hästi ja mis mõttes demokraatia tugevnes siis märtsikuised riigikogu valimised olid seekord üle päris pikkade aastate üpris sisukad. Ka rahvusringhääling Postimehes ja paljud teised aitasid kaasa kodanikuühenduste ja Praxise eestvõtmisel, et arutada läbi poliitilised programmid inimesi nende asjus harida, panna kaasa mõtlema. Ja tegelikult sunniti erakonnad kõnelema ka nendest sisulistest asjadest, mis tegelikult inimestele riigi tulevikust mõeldes peaks olema olulised. Ja minu arvates on see väga suur samm edasi. Et niisugust väga rumalat poliitilist propagandat oli, aga see ei olnud niivõrd domineerinud, nagu me nägime seda näiteks 2000 202003 või 2007, kus, kus on tõepoolest, et see oli suhteliselt kohutav, mis pilt avanes tänavatel ja millised reklaamid jooksid ka massimeedias, nii et see oleks kindlasti paremaks. Aga kui mõelda, et mis on läinud halvemaks siis ka Eestis on tegelikult, et valitsuse positsioonide tugevnemine või see olukord, kus valitsus üritab, küllab heade kavatsustega, soovides kiiresti ja hästi Eestit juhtida ilma mingisuguste võngete plaanidest kõrvale kaldumisteta. Aga et ka valitsus üritab siin nagu teisteski riikides võtta endale suuremat võimu ja see avaldub näiteks selles, et ikkagi Euroopa finantsstabiilsusfondiga ühinemise puhul olime väga lähedal sellele, et see teema poleks parlamenti peaaegu jõudnudki. Koos riigieelarvega anti kümned seadused kõikidest võimalikest, sest eluvaldkondadest, märkides, et kuna riigieelarve ja raha on põhiline, et siis ei ole seal ju midagi arutada, et valitsus on need asjad ära otsustanud, et kui palju raha läheb viljatusraviks ja kui palju läheb kuskile mujale ja kust tuleb kärpida ja et need ei kuulukest kui valdkonna komisjonis arutamisele. Et see on iseenesest suhteliselt negatiivne trend sellele jällegi positiivne tulemus, nii et praegugi laual Riigikogu esimehe allkirjaga kiri, mis siis juhib kõikide fraktsioonide ja valitsuse tähelepanu sellele, et niisuguseid asju enam kunagi juhtub. Ta ei tohi, me jõudsime juba siin riigikogu rolli juurde ja see on teema, mille üle Eesti meedias on viimase paari aasta jooksul väga palju arutletud ja on sisse toodud kummitempli mõista ja, ja küll on arutletud selle üle, et kuidas küll sellest kummitemplist vabaneda ja mida ette võtta selleks et, et riigikogud tõesti oleks see, kelleks ta on kutsutud ja seatud ja valitud. Ülle, kuidas sina näed seda, mida riigikoguga peaks ette võtma, et me aastal 2012 ei või peaks aasta lõpus arutlema selle üle, et valitsuse võim on jälle tugevnenud, samal ajal me täpselt ei tea, et kuidas ja mil moel ikkagi riigikogus need otsused sünnivad? Tõesti raske küsimus ja aastaid on saanud selle üle ka mõelda ja muide, kui vaadata, et mis huvitab ka inimesi, kes kas turul vahel juurde astuvad ja tahavad neid teemasid arutada, võiks kere saadavad et siis see huvitav, kui paljusid neid. Ma ise olen mõelnud seda ja no ma võin täiesti eksida, et Meil on Eestis see aeg ikkagi möödas, kus parlament on täiskohaga töökoht. Et täna meie seadus ütleb, et parlament, riigikogu liikme põhitöökoht, ehk siis ta justkui ei peaks tegelema kuskil mujal muude asjadega. Aga faktiliselt juba aastaid me ju teame seda, et et suur osa riigikogu liikmetest ajab tegelikult mingisugust oma äri. Et ma ei mõista seda sugugi hukka, et see ei ole tingimata halb, juhul, kui avalikkusele on teada, mis äri see niisugune on, aga, aga samas, kes vaatab riigikogu veebilehel kas või majanduslike huvide deklaratsioone, siis sageli siin inimesed, kes on ostnud väga kallist kinnisvaranäiteks, on deklareerinud, et neil nii-öelda muu tulu vaadake punkt 12 son siis muud tulud, mis on lisaks sellele maksumaksja makstavale palgale, need puuduvad hoopiski. Et sõidab ringi, vilets auto loksuga ja kinnisvara justkui ka ei ole, samal ajal seltskonnaajakirjandusest loed, et on vastupidi, ostetud väga väärikad kinnisvara, mida, mida paljud teised samuti päris hästi teenivad inimesed endale lubada ei saa. Nii et, et selles olukorras minule tundub, et oleks võib-olla vähem silmakirjalik kui leppidagi nõnda kokku, et parlament ei ole enam põhitöökoht. Et ehk siis need inimesed, arstid, õpetajad, kes valitakse riigikokku, tegelikult jätkavad oma igapäevast tööd ja siis leiavad aja, et käia komisjoni täiskogu istungitel. Et loomulikult riigikogu esimees, tõenäoliselt aseesimehed, komisjonide, fraktsioonide esimehed peaksid olema täiskohaga tööl sest nendel ilmselt on vaja seda igapäevast pühendumist ainuüksi välissuhtlust on juba niivõrd palju, et selle kõrvalt jätkata tööd kas siis teadlasena või, või kuskil mujal, et see ei ole võimalik. Aga ülejäänute puhul mulle tundub, et kui inimene, kes igapäevaselt tööl, et siis mingis mõttes ka side selle töö ja päriseluga ja oma oma kolleegidega oleks üks asi, mis distsiplineerib, mis viiks parlamenti lähemale, nii et, et mina olen selle üle mõelnud. Ma tean, et sellele on väga palju vastuargumente, aga mina oskan tuua ka pooltargumente, nii et seda võiks vaielda. Küll aga mis sinu arvates rohkem meie tulevikku ohustab, on see selline poliitikute arrogant või hoopis teiselt poolt vähene kodanike aktiivsus ja vähene kodanike reaalne huvi selle kohta, mis meie riigiga üldse saab ja kuidas meid valitsetakse? No ma arvan, et nii üks kui teine ohustab tulevikku, aga isegi kui, kui püstitada küsimus, et kas Eestile ja eestlusele eesti rahval on tulevikku ja tahta sellele vastata, et jah, on küll siis ma arvan, et neid asju, mille peale peab mõtlema või kus peaks olema ettevaatlik, et neid on õige palju. Kes riigi julgeolekust igas mõttes kuni selleni välja, et kas ka meie põlvkond, kes me siin oleme nüüd kolme-neljakümne aastased, et kas meie oleme võimelised järgnevale põlvkonnale edasi andma selle tunda, et eesti keel, eesti kultuur on midagi väärt. Et me tahame veel 25 aasta pärast ka kuulata eestikeelset raadiot ja et oleks olemas mingisugune eestikeelne televisioon, kus vahest räägitakse ka mingit arukat juttu. Et et selles mõttes neid küsimusi on tõepoolest ääretult palju, et seda ei saagi nagunii lihtsalt võtta. Aga mis puudutab seda, et kas inimestel on huvi väga vähe on Eesti riigi käekäigu suhtes, siis ma ei söanda sellega isegi nõustuda. Tihti räägitakse jah, et nõnda see on. Tuuakse näiteks, et tavalised Eesti inimesed lahkuvad paljud küll jah, majanduslikel põhjustel Eestist poliitikud justkui ei pööra piisavalt tähelepanu eesti keele ja kultuuri kaitsmisele, räägivad ainult majandusest ja rahandusest. Jah, seda räägitakse, aga siin on jällegi see probleem on palju mitmetahulisem, et kui nüüd küsida, et kas näiteks ühel väljaõppinud arstil või ühel väljaõppinud inseneril on õigus Eestist lahkuda selleks et Ta kuskil paremates tingimustes saada võib-olla kõrgemat sissetulekut. Et ma arvan, et peaks olema väga kaalukad põhjused, et vastata ei, tal ei ole seda õigust. Et selles mõttes peaks selle küsimuse võib-olla püstitama sedapidi, et mida me saame teha, et need väljaõppinud arstid tahaksid jääda siia, et oleme valmis neile pakkuma samasugust lugupidamist, samasuguseid töötingimusi. Ja see oleks ääretult huvitav ühiskondlik debatt, aga tulles veel kord ikkagi tagasi selle juurde, et kas inimesed on võib-olla kaotanud huvi ja tahtmise, siis ainuüksi vaadates seda kodanikuühiskonda mulle ausalt öeldes küll see sõna absoluutselt ei meeldi. Aga see, mis ma pean silmas, palju tehakse omal algatusel ilma riikliku sunnita, lihtsalt vabast tahtest ka ilma tasuta, selleks et oleks hea elada. Et kas või needsamad seltsid, mis meil on tekkinud linnades ja, ja katsuvad muuta elu meeldivamaks, kuni selleni välja tegelikult ju vabatahtlikkuse alusel ka ka toetatakse, töötuid, toetatakse kodutut, kuid, ja ja et selles mõttes inimesed on huvitatud ja samamoodi ollakse huvitatud kui poliitikast, et kasvõi praeguse erakondade sihtasutuste loomise teema, kui te vaatate riigikogu veebilehte, siis seal on tohutult palju tulnud seltsidelt ja inimestelt arvamusi ja et selles mõttes Eesti inimene on ikkagi tark ja selle üle on hea meel. Demokraatia arendamise sihtasutuse küsimus Ülle Madise, millisel seisukohal oled sina nende sihtasutuste loomise küsimuses? Erakonnad ütlevad, et neid sihtasutusi tuleb luua selleks, et arendada seda maailmavaadet, mida erakonnad kannavad. Et minu meelest läks asi täiesti käest ära seekord ja just selles mõttes, et, et iseenesest niisugused sihtasutused ei ole ju halvad, et need suheldes demokraatiates olemas. Ja nende eesmärk on tõepoolest see, et maailmavaatelisel alusel, et kes siis on näiteks sotsiaaldemokraat, keegi teine, on põhimõtteline konservatiiv või keegi kolmas, on põhimõtteline Real või Liverpool. Et kes, kes soovib, et igaühel oleks piiramatu vabadus elada, kuidas tema just tahab ja nii edasi, et tegelikult sellisel alusel. Ühelt poolt tehakse teavitustööd ühiskonnas ja teiselt poolt, mis on samuti oluline, et siis välisriikides ja praegu siis meie ilmselt oleme tugevates sidemetes siin Gruusia ja Moldova ja Ukraina ja paljude teiste selliste riikidega. Et tegelikult see on mõistlik. Nii et selles mõttes niisuguste sihtasutuste olemasolu, nende avalik tunnistamine ja nende tegevuse reguleerimine, et muuhulgas siis nende kanalite kinni panemine, kustkaudu saaks erakondi nende sihtasutuste kaudu varjatult rahastada, mis on teatavasti paheline elu olnud. Et see on positiivne. Aga millest tuli meelepaha, oli see, et, et korraga enne jõule käidi niisugune idee välja ja lisaks hakkasid liikuma mingid jutud mingisugusest rahast, mis olevat peidetud kuskile arvesse. Ja mina võin ka riigikontrollis töötanud inimene otsin ja otsin, mida seda ei ole, ei ole ühtegi sellist rida, mille alusel saaks eelarvedistsipliini arvestades teha väljamakseid mingitele sellistele sihtasutustele, eriti kui vaadata seda seaduseelnõu, mis ütleb, tavalistele riigieelarveprojektidele sihtasutused kandideerida ei saa. Ja lisaks need summad olid kord räägiti, et olevat 800000 eurot, siis räägiti, et 900000 eurot nende summade alusel otsimisega ei leidnud mitte midagi. Ja alles siis, kui, kui võtsin kätte võrdlesin siis riigieelarve teise kolmanda lugemise materjale. Et siis sain aru, et jah, et välisministeeriumi rea peal on 945000 eurot lisatud ühele umbkaudu kümnemiljonilise summale. Kas sina oledki see, kes selle esimesena üldse üles leidis, või avalikkusest, ma mõtlen? Seda ma ei oska öelda, aga igal juhul mitte ükski inimene, kellega mina küsisin, et kus see täpselt on ja kui suur see summa tegelikult on, sellele vastata ei osanud, kaasa arvatud mitte rahanduskomisjoni liikmed. Meie kõik külalised sel nädalal on kaasa võtnud ka muusikapalasid omal valikul ja nüüd ongi aeg kuulata muusikat. Ülle pani ette, et me kuulame, Olav Ehala, hästi tuntud lugu päikeseratas kõigepealt põhjenda natukene, miks see lugu Sulle on oluline. Ma olin väga kergemeelne, kui ma teile ütlesin, et jah, hea küll, ma võtan mõned lood kaasa. Et ühe korraga avastasin, et ma tahaks hea meelega jaga tunkud, viitekümmend lugu ja siis sain aru, et enamus neist sobiks rohkem klassikaraadio fantaasiasse. Ja mõtlesin, et tegelikult Nad peaksid meeldima kuulajale sobima tänase päeva meeleoluga ja siis leidsingi, et Olav Ehala kui väga andekas inimene, kes suudab teha sädelevat kerget muusikat on üks neid, kes on suutnud tõesti kirjutada selliseid laule, mis teevad tuju alati heaks. Ma loodan, et kõigil kuulajatel ka. Nõnda kõlas siis Olav Ehala päikeseratas ja seda meie tänase saate külalise Ülle Madise valikul ja Olav Ehala seda rääkida, sest tal on täiesti omapärane helikeel. Ei ole, ei ole mina kuulnud maailmas veel ühtegi teist heliloojat, kellel oleks niivõrd ära tundma tav helikeel kui Olav Ehalal. Nii võib ju peaaegu väita. Noh, eks need on mõned veel, aga kui rääkida eesti heliloojatest, Raimond Valgre, Olav Ehala ja võib-olla Urmas Sisask on sellised, kes maailmas kohe kui kuuled, tunned ära, et küllap koolitatum kõrv ka Arvo Pärdi, aga tõepoolest, see on täiesti erakordne, et keegi suudab luua võrdlemisi tempokalt ja samas rõõmsat muusikat, mis mis ei ole ka liigselt pealetükkiv, nii et, et kui ma siin kuulasin lemmikplaate üle, siis. Ma arvan, et kui tohutult palju tehakse niisugust natukene venivat aeglast muusikat, mille põhitonaalsus on tegelikult nukker või tusameelne. Ja just sellepärast mõtlesin, et kuna tänaseni järgmine lugu tuleb koostööd, olgu siis esimene Keset viimase kuu jooksul on arutletud väga palju ühe laulu üle, mis on ka natuke nukratooniline ja pikk Hotel California, selle nimeks aga, aga, aga ometigi on see üks, eks rokiklassika kõige säravamaid lugusid. Täiesti nõus ja ega mulle endale meeldib ka väga kuulata näiteks kõiki Ruja viit plaati, mis kümmekond aastat tagasi anti anti välja suure kogumikuna, et väga äge. Kui küsida sinu käest, mis olid sinu arvates lõppeva aasta kõige tähtsamad märgilise tähtsusega sündmused Eestis, kas esimesena sa nimetad midagi poliitika valdkonnast või midagi kultuurivaldkonnast või oleneb see sellest ruumist, kuhu sa oled sattunud, rääkima? Ma arvan, et see oleneb ruumist eelselt. Ühel neid mõõtkavasid, kus niisuguseid sündmusi paika panna, õige mitmeid. Aga jällegi, kuna siin muusikastest kõneleme, siis ma arvan, et üheks päris oluliseks tippsündmuseks oli ikkagi laulupidu ja siis seal ka Siiri Sisaski esitatud laul, mis maa see on? Et mulle tundus, et see oli mingis mõttes selle aasta laul? Täpselt nii, nagu oli aastaid tagasi Sholissi minu inimesed, mis siis väidet tollase presidendi vastuvõtul koguni vaata, et asendas niisugust vabariigi aastapäeva kõnet. Eile sai läbi kultuuripealinna programm. Oleme paljude inimestega viimaste nädalate jooksul tagasi vaadanud. Küsime ka sinu käest, palju sa jõudsid osaleda, mis mulje jäi? Minul jäi väga hea mulje ja Ma olen täitsa rahul sellega, et Tallinnas käis nii palju inimesi ja ka lennukis iga kord, kui, kui maandusid, et siis vähemalt Estonian Air alati teatas, et tere tulemast Euroopa kultuuripealinna ja, ja sellega ma väga rahul, mis meid murelikuks tegi, oli see, et möödunud aastal ikka jälle ei saanud ilma niisuguse üsna mõttetu egoistlikku kemplemiseks Ta rahasid jagatud ja et seda programmi ei saanud nii kiiresti ja nii hästi jooksma, kui oleks tahtnud. Et sellest oli tõeliselt kahju, aga see, mis ära tehti, oli, oli võimas ja ja siin on palju päris erakordselt, nii et et minu meelest läks küll korda ja mulle meeldis see kultuurikilomeeter ka mere ääres, et, et see oleks üks minu suuri unistusi, et et nii palju kui võimalik, siis ilusaid kohti avatuks, inimestele jalutamiseks, jalgrattaga sõita. Lisaks roosadele roosade prillidega on juba seal, praegu on kindlasti suurepärane jalutada, aga, aga, aga kui sa ütlesid, et, et Siiri Sisaski laul, mis maa see on, on kindlasti üks selle aasta märksõnasid, siis, siis me väga harva üritame sellele küsimusele ise vastata, et mis maas on. Kui sinu käest küsida Eestimaa kohta, et mis, mis maas on. Kuidas vastaks? No see on ainuke koht, kus eestlane on kodus, kus ta saab tegelikult kõike teha niiviisi, nagu oleks eesti rahvale kõige parem maailmas ei ole mitte ühtegi teist kohta, kus keegi eesti rahvast saaks või tahaks hoolida. Aga samas kas ei ole oht see, et varsti meid lihtsalt ei ole enam siin, et palju küsitud, et kus on see kriitiline piir, et kas siis, kui meid on siin miljon või 700000 ja ja millal see aeg saabub? Noh, ma ei oska jällegi siin üheplaaniliselt selle mure mõttega kaasa minna selles mõttes, et neid aegu, kus on Eesti rahvaarv kahanenud, on olnud ka varem ja me ei tea täpselt, mis tuleb tulevikus. Aga loomulikult ei saa olla ka kergemeelne loota, et et ilma sellise, et mis võiks mõjutada inimesi Eestisse jääma ja, ja Eesti tulevikku uskuma, kaasa aitama oleks võimalik loota, et eesti rahvas on siin alles ja et me loeme eestikeelset kirjandust ja keegi luulet stab eesti keeles välja arvatud võib-olla mõni üksik kes on sama kuulus kui täna mõni viimane liivlane, nii et et eks seda tööd tuleb teha, aga ma ei julge seda väga mustades värvides näha, sellepärast et Eestil on tegelikult üks hulk eeliseid, mida paljudel teistel ei ole. Et esiteks on meil tõepoolest väga arukas rahvas, ma mõtlen seda täiesti siiralt. Töö on mind viinud õige tihti erinevatesse riikidesse, kus on olnud võimalik siis mingi aeg viibida ja kohalike inimestega suhelda ja tuleb välja, et Eestis ka autojuht või aednik on paljuski haritum. Seda ka kuidagi hinge sellise ühiskondliku olemise mõttes kui teistes riikides ja see on tegelikult tohutult suur ressurss ja see on midagi, mille pärast ma jälgin ka suure murega neid haridusest vorme, mille puhul vahel tundub, et tahetakse õppimiskallakkoolidest hoopiski ära kaotada. Et, et see oleks halb selles mõttes Eesti rahvas. Ja ratsionaalne ja mingis mõttes tundlik ja minu meelest see annab lootust. Ja teine asi, mis on tegelikult Eesti jaoks üks suur eelis on see, et meil on nii palju maad, et igal pool mujal on maad ja loodust tohutult puudu. Aga Eestil on nii palju tegelikult puhast vett ja meil on ilusat loodust. Et kui ainult jätkub nutikust seda hoida, korraldada siin maa peal elu niiviisi et me pankrotti ei lähe ja et rahvast tühjaks ei jookse ja et niisugune negatiivne meelestatus ülekaalu ei saavuta. Et siis ma arvan, et see tulevik küll päris hea Rääkides Eestimaapiirkondadest, siis sõites mööda Eestimaad ringi, hakkab kindlasti silma see, et, et Eestimaapiirkonnad on väga ebaühtlaselt arenenud ja suur osa meie poliitilisest ja avalikust debatist kulubki selle üle arutlemisele, et kuidas aidata neid vähem arenenud piirkondi Ranele või kuidas tekitada selline elukeskkond, mis, mis sobiks ka kaugematesse Eesti piirkondades piisavale arvule inimestele, et see maha välja ei sure. Mis võiks sinu hinnangul olla see võluvits, kuidas, kuidas seda miljoni dollari või võib-olla ka miljardi dollari küsimus lahendada. Noh, minu meelest tuleks küllaltki ülbe Tallinnast lähtuv jutt niisugusest jõuja piitsaga tehtavast haldusreformist ära lõpetada ja tegelikult hakata tööle, et mul on kohati tunne, et vähemalt viimase 10 aasta jooksul siirast soovi teha kohaliku omavalitsuse reform ei olegi olnud. Et tegelikult on mängitud poliitilist mängu, kus on loodetud selle peale, et, et üks mine pakub mingid ideed välja ja siis keegi poliitilistest konkurentidest tegelikult selle väljapakkuja ootuste kohaselt võib olla soovide kohaselt, rahvakeeli öeldes laseb selle põhja ja siis jääb jälle tegemata ja kõikjal arutavad, et ei saagi teha. Tegelikult saab küll. Aga selleks on tarvis austada kohalikke inimesi ja selleks on tarvis detailideni läbi töötada see olukord, mis, mis tõepoolest Eestimaal on. Ja muide seda detailideni läbitöötamise tööd tehakse. Et kui vaadata, siis kas või maavalitsuste veebilehtedel, on päris hea ülevaade sellest, et milliseid analüüse on tehtud ja ma usun, et selle pealt saab edasi minna. Et mõned aastad tagasi oli päris tuntud, Paul oli depressiivsed Eesti väikelinnad, mis muide väidetavalt mõningaid päike linnuga solvasid. Et siis mina just mõtlesin, et need väikelinnad, kust mina olen näiteks läbi sõitnud, ei ole üleüldsegi mitte depressiivsed, et pigem vastupidi, kellegi hoolikas käsi on sinna rajanud ilusaid lillepeenraid ja ja on mõelnud välja toredaid asju. Et kohad, mis on depressiivsed, on hoopiski need nii-öelda uusasumid, mis on tegelikult jäänud jäänud läbi töötamata ehk siis kus ei ole mitte kuhugi jalutada, kus pole kuskil istuda ja nii edasi. Aga selle pika jutu lõpetuseks, et mis minul retsept oleks, et kuidas Eestimaa ära hallata niimoodi, et Eesti riik pankrotti ei lähe ja et inimesed elukvaliteedis pettunult minema ei jookse. Ma arvan, et me peame möönma, et linnastumine on ka siin paratamatu. Me peame Te mõtlema mitte järgmisele aastale või valimiste aastale, vaid tegelikult peaks mõtlema ette 25 aastat. Ja sellega seoses tuleb täiesti asjalikult ja arukalt kokku leppida, et kuhu me soovime, tasustus koondub. Kuidas me hoiame Eestimaa eestlaste kontrolli all ja kuidas me kindlustame selle, et need inimesed, kellel ei ole võimalik oma elukohta Ta või leida töökohta nendel aladel, kus töökohti ei teki. Et ka nemad saavad väärikalt elada. Ja ma olen täiesti veendunud, et need lahendused on olemas. Ütle, mis on Eestimaa peal, sinu meelispaik? Saadjärv. Kõik läbipaistva veega. Juba käisin jutust läbi ka Siiri Sisaski nimi ja järgmine lugu tulebki Siiri Sisaski plaadi pealt. Loo nimi on kuulõhn. Miks see lugu? Mõtlesin, et, et praegu mängida lugu, mis maa see on, oleks võib-olla liiga lihtne. Ja kui ma siin neid lugusid valisin, siis mõtlesin pisut ka sellele, et need võiksid olla midagi niisugust, mida mängitakse harvem. Ja see kuu lõhn on minu arvates esiteks oma viisi poolest väga ilus ja seal on väga ilus. Ja teiseks ka tema sõnad on vahvad ja Siiri sai muide selle loo kirjutamiseks inspiratsiooni ühest Enn Vetemaa luuletusest, mis ilmus aastal 1966 Loomingu raamatukogus, kus oli Paul-Eerik Rummo ja Enn Vetemaa ühine päike, teine luulekogumik ja siis seal istus puitkivil ja üritas haista kuu lõhna. Ja see on minu arvates niivõrd vaimukas ja vahva ja mulle tuleb ka selle kuu lõhnab plaadi esitlus elavalt meelde, kuidas Katariina Unt luges seal Enn Vetemaa sedasama luuletust ja see oli, see oli tõeliselt vahva ja ja minu jaoks oli oluline just, et see on natukene seotud Enn Vetemaaga ja Siiri pühendas selle loo Enn Vetemaale kuivõrd tema on üks nendest vanema põlvkonna inimestest, keda mina väga imetlen just tema elurõõmu ja elutarkuse pärast ja meenub, kuidas Postimehe arvamusliidrite lõunal pidas Enn Vetemaa imelise kõne. Kuulame. Oo keedee sa kem, tõstan ta. Ai kirees ribi see r linnadest. Põuasõela ja see oli õrn. Ega Sosberu kuulu. Valitseva Lil Kaarnedel põldudel keeveedees, eks rasked ja madalad süng, hallid pilved. Meil on endiselt külas Ülle Madise ja me kuulasime praegu lugude oma valikul Siiri Sisaski pala kuu lõhn. Jõulud on tulemas ja ja inimestel on sageli raskusi, mida kingituseks oma tuttavatele otsida. Üks hea kingitus alati on midagi kultuuri vallast, näiteks raamat või teatripiletid järgmiseks aastaks. Mida sina soovitaksid? Just nimelt teiste inimeste soovitused ja head kogemused on ju see, mille põhjal head valikut alati teha. Et täiesti ootamatult on suur enamus eesti rahvast jõudnud sellesse olukorda, kus üldiselt on need asjad, mida inimesel on tarvis, on tal olemas. Ja need asjad, mida ei ole, on tavaliselt niivõrd kallid, et neid ei saa võimaldada ega kinkida. Nii et selles mõttes tõesti ka mina olen seda meelt, et jätame lapsed kõrvale, et lastele tuleb ikka seda rõõmu valmistada, mis omal ajal meile valmistati, aga aga et täiskasvanutele minu meelest ka ei ole midagi vahvamad, kui valida mõttega sisuliselt mitte juhuslikult. Kas üks raamat või kasvõi üks vahva luuletus internetist või siis, mis mulle ka väga meeldib, et teisele inimesele mõeldes teha just tema üllatamiseks rõõmustamiseks üks seede vaat muusikaga. Et need on sellised kingitused, mille üle, muide, mina tunnen alati väga rõõmu ja mis mulle ka meeldib, et kui tuttavad ja sõbrad, kes siis on loomevaldkonnas tööl kirjanikud või kunstnikud või muusikud, et nemad siis aeg-ajalt on toonud mõne oma Töökingituseks minule näiteks ja millal see tõesti väga rõõmustanud. Aga. Mis on sulle kõige elavama mälestuse käesolevast aastast loetud raamatutest näiteks jätad või sinu raamatuid on kõik sellisest valdkonnast, et, et tavakuulaja, kas jurast ei huvitu ilmselt ei, ei, võtaks seda raamatut kätte. Oh ei ole, ma ikka püüan lugeda ka eesti kirjandust, et kui midagi ilmub, mis on kirjutatud ilusas eesti keeles, et siis ma katsun ikka ja leida, et kasvõi kasvõi lennukesed kodusest elu ilmselt kujutavad kõik ette, et ega seda aega, kus võtaks rahulikult raamatu kätte ja loeks, nii väga ei ole ja õhtul enne uinumist on ka nii, et üldiselt pigem hommikul avastad, et läks meelest tera, mida loetud saia tunni tuli ruttu peale. Aga viimastena praegu eesti kirjandusest ma lugesin, Kadri Kõusaare Alphad, Peeter Helme, varastatud aja lõpus ja minu meelest mõlemad olid ja on väga head raamatut, mida tasub lugeda. Ja sellepärast, et selles on ka 100 inimese üksindust ja muret niivõrd palju sees ja samal ajal sellises reipas vormis millest on päris hea teha kasulik järeldusi. Ja Mulle alati meeldib, kui raamat paneb mõtlema, jätab mingisugused pildid mällu. Aga üks raamat, mis kindlasti jääb ka seda aastat meenutama, see minu teada eesti keeles veel polegi ilmunud. Mis elluellabeki uus raamat ja maastik. Et kus ta kirjeldab seda, et kuidas tegelik maastik paistab kaardil ja siis selle metafoori kaudu tegelikult räägib täpselt samamoodi kaasaja ühiskonna inimese probleemist, mina lugesin seda nüüd saksa keeles. Ma loodan väga, et eesti keelde tõlgitakse, sest minu arvates see on hõljabeki parim raamat. Ja minu suureks rõõmuks tõeline kirjandus, professionaal Peeter Helme jagas ka minu arvamus, nii et laenasin talle lugeda ja ta oli rahul. Aga neid raamatuid on tegelikult päris palju veel ja erialast kirjandust ka. Kaasaja inimese puhul tasub kindlasti märkida seda, et tarbimisest on kujunenud omamoodi kultus ja selle kohta on on kasutatud isegi sellist mõttelaadi sõnastust konsumerism ehk tarbimiskultus ja, ja, ja on öeldud, et selle tarbimiskultuse puhul inimesed sageli inimsuhetest võõranduvad ja püüavad seeläbi lahendust leida tarbimises ja üha suuremas tarbimises. Et kuivõrd palju sina jagad, jagad seda, seda arvamust, et tänapäeva inimese puhul just see, see liigne tarbimine võib võõrutada neid inimesi inimsuhetest. Tegelikult jagan seda arvamust, et võib-olla see on kuidagi loomus või tunnetuses kinni, aga mind näiteks liigne asjade hulk häirib sellepärast, et tõeliselt väsitav, ilmselt need, kes tunnevad samamoodi, need kujutavad seda ette. Ja kui minna poodi ja küsida, et kas mul tegelikult on seda või teist asja vaja, noh, ma ei räägi toidukraamist, piima ja leib on ikka vaja. Aga siis ja mis juhtub, kui ma seda joosta siis tegelikult vastus on, et midagi ei juhtu. Ka majandusinimesed ütleksid majanduskasvu langust. Just sain pista, et kui me kõik otsustasime, et me pühendame rohkem inimsuhetele, ei osta asju, mida me ei vaja, mis saaks siis Eesti riigi globaalses mõttes kogu arenenud maailma majanduskasvust. Me langesime ränka langusesse. Noh, mina ei ole majandusteadlane, aga eks täna siin ongi olnud palju juttu aladelt, kus mina ei ole ekspert. Minule tundub, et kas ei peaks olema nõnda, et asjad on kvaliteetsemad, neid on vähem, nad maksavad rohkem ja tegelikult need inimesed, kes neid toodavad ja müüvad, saavad oma tasu ikkagi kätte. Et meile põlema kümmet viletsat kampsunit, mis lähevad kohe vormist välja ja mis tuleb minema visata. Et kas see oleks parem, kui meil on kellelegi hoolega kootud üks kampsun, mis on ka ilusa vormiga ja püsibki viis aastat? Ma arvan, et, et see oleks parem lahendus. Ja muide, kui vaata, ma siin vahepeal lugesin ka Epp Petrone raamatuid Ameerikast et siis hästi huvitav, sattusin koos mängima lastega, kelle taustad olid väga erinevad ja tuleb välja, et need lapsed, kes on asjadega väga üle koormatud, ilmselt see ei ole nüüd küll mingi üllatus kellelegi, kes on teemadega ise kokku puutunud. Et siis nende fantaasiamängude leiutamisel on oluliselt väiksem kui nendel lastel, kellel mänguasju vähem ja samal ajal see, mida me ju tegelikult ootame lastest, et nendest saaksid head arstid, head ehitajad, head arhitektid. Et me ootame just nimelt seda, et nad on võimelised välja mõtlema uusi asju. Ja tegelikult uusi asju mõeldakse välja siis, kui tuleb vähemast teha rohkem. Väga huvitav on sinuga rääkida, aga miks on meil Eesti avalikkuses ja ka Eesti meedias sinusuguseid analüütilisi tarku inimesi ikkagi liiga vähe? Aitäh Ma nüüd punastan heast meelest. Nagu öeldud, siis minu arvates on eesti rahvas Tarke tegelikult tarku inimesi on pigem päris palju. Võib-olla muutunud see, et niisugust ühtset meediaruumi, mis kunagi oli olemas ja mis tõenäoliselt paljudel meist on, on veel meeles, et seda täna ju enam ei ole. Et neid kanaleid, mida vaadata, mida lugeda on niivõrd palju ja kuidagi jällegi, et Nendele kas või onlain-uudistele, mis pidevalt portaalidesse ilmuvad. Et siis need uudised on läinud lühemaks. Inimesed justkui ei saagi millessegi süveneda, sest kogu aeg tuleb midagi uut peale. Ja siis ma aeg-ajalt imestan, et kas tegelikult need inimesed on kuskil olemas, kes kasvõi sedasama onlain-meediat kogu aeg suudavad jälgida, et, et põhimõtteliselt ju meie teiega ja, ja tõenäoliselt enamik kuulajatestki on oma tegemistega niivõrd hõivatud, et ei ole võimalik kogu aeg jälgida neid portaale. Ja kui siis õhtul teed korraga Uudistekanali lahti ja sealt tulevad üksnes niisugused lühikesed ja väga pealiskaudsed uudised, et siis oled jälle justkui pettunud ja petta saanud. Aga siia ma tahaks lisada, et üks hea asi, mis minu meelest sellel aastal on juhtunud, on see, et et meedia, ajakirjanduse tase on minu meelest hakanud uuesti tõusma. Et võib-olla ma eksin sügavalt, aga, aga minule tundub, et viimastel kuudel on tegelikult praktiliselt kõikides kanalites. No jätame selle päris kollase kõrval, et seda ma tõesti ei tea, mis sealt tuleb, aga aga et see on tõusnud, kirjutatakse väga palju huvitavat, et kui jaksaks vaid lugeda ja kaasa mõelda. Ja samamoodi kas või viker raadiokuku, raadio sa kuulad ja tegelikult neid teemasid, mida käsitletakse, sa ise ei ole jõudnud läbi mõelda, saad neist teada. Fantastiline. Kas see võib olla nii, et võib-olla analüütilised inimesed, targad inimesed, paljud lausa hoiavadki kõrvale meediast ja, ja võib-olla ka sellisest avaliku elu sellest poolest, kus peab tihti esinema meedias. Jah, ma arvan, niimoodi aasta alguses ma mõtlesin selle üle eriti pingsalt. Ja vestlesin ka mitmete inimestega, kes ise on loobunud. Eks ole ju nõnda, et tegelikult ka need inimesed, kes avalikkuse ees julgevad kõnelda ja kes seda ei pelga, et neid tänaval ära tuntakse. Ju neid põhjusi on mitmeid, et mina teen seda näiteks sellepärast, et ma olen maksumaksja raha eest saanud hariduse ja küsitakse midagi, mis on minu erialane, siis ma tunnen, et ju ma siis pean vastama. Aga, aga On täiesti aru, et, et ka need inimesed on ju inimesed ja kui sulle tehakse liiga, et näiteks sinu Teid lihtsustatakse või tõlgendatakse viisil, mis on hüsteeriline paaniline mis külvab ühiskonnas pahameelt või, või tekitab mingeid eksiarvamusi, et siis see viib pettumuseni. Ja ma tean, et osa inimesi on ka tegelikult pettunud, sellepärast et neid on rünnatud kuidagi isiklikult väga inetult. Ja siis loomulikult, ega välja antud need inimesed, kelle jaoks meedias olemine on elu küsimus ehk siis meelelahutajad ja need, kes, kes lihtsalt tahaksid olla kogu aeg, siis on piisavalt edevad või kellel seda töö pärast tarvis. Et nendel on ilmselt sellest ükskõik, aga need inimesed, kes tahavad elada oma mõistliku tööinimese, elu, analüütiku elu, et siis nende jaoks on selline tähelepanu ja valeinformatsiooni levik kahtlemata koormav. Aga kas ei too mitte negatiivseid tagajärgi kaasa ka näiteks meie poliitikas ja riigi juhtimises? Edukam on pigem selline inimene, kes on karjerist modi, küünarnukkidega trügib, käib valimistel ukselt uksele ja osaleb igas teleshows ja samas inimene, kes on pigem suur spetsialist. Aga kellele see stiil ei sobi, tema jääb kõrvale ja nii tekib ka inimestel mulje, et paljud poliitikud ongi sellised. Meelelahutustegelased. See on inimühiskonna omadus mitte ainult Eestis, vaid ka mujal, tõepoolest, sellest on kahju. Ja ma väga tahaks, et Eesti oleks selles osas teistest parem. Aga ühele asjale on ka Raul Rebane muide oma ühes väga heas artiklis, mis ilmus mõni kuu tagasi tähelepanu juhtinud et ega need, kes ennast väga tugevalt seostavad meelelahutusega pälvi peale niisuguse odava ja võib-olla ajutise popule reaalsuse ja võib-olla tõesti valimistel ka mingi hulga häälte, aga nad ei pälvi sellist sügavat usaldust, ehk siis need inimesed ei tõuse näiteks ministriteks. Ja, ja sellega on päris palju öeldud selles mõttes, ega ma ütlen veelkord, eesti rahvas on tark. Ja juhul kui arvatakse, et parlamendist ei sõltu suurt midagi, aga kes siis võib-olla ollakse valmis ka andma rohkem hääli nendele inimestele, kes on lihtsalt jäänud kuskilt kena näolapiga meelde. Aga teiselt poolt, kui on küsimus selles, et kes peaks olema riigis minister näiteks, siis need inimesed seda toetust ei pälvi. Ja üks seaduspärasus veel, et kui läheb aeg väga raskeks, et nii nagu näiteks oli Eestil taasiseseisvumisaeg sisse, see aeg kergitab ette tegelikult need inimesed, kes, kes riiki tahavad juhtida südametunnistuse, mitte palga või kuulsuse pärast. Aga kas kusagil sealsamas ei või olla ka põhjus, miks näiteks naisi on Eestis selles kõige kõrgemas eliidis ministrite seas Riigikogus tunduvalt vähem kui mehi. Et võib-olla nemad ongi lihtsalt alalhoidlikumad ja ei lähe. Ja targemad. Noh, seda ma küll ei tea. Ma arvan, et see on mingis mõttes lihtsalt Eesti ühiskonna niisugune hetkeseis. Et ega naised ju ei hinda kuigi kõrgelt ka 11 sageli üldreegel ja võimalik, et mehed ja ma kahtlustan, et küllap korjatakse mingil määral ka konkurentsi, sest et nii palju kui minul on elukogemust kokkupuuteid olnud siis ebameeldivate ja meeldivate või tarkade ja mitte nii tarkade inimeste, see piir ei jookse sugugi mitte meeste ja naiste vahelt, et tegelikult noh, selliseid tavalised naistele omistatud Neid omadusi nagu intrigaanlus või valelikus või, või liigne lobisemishimu. Et mina olen oma elus sellise veaga mehi kohanud, muide kordades rohkem kui naisi on ka ei tea ma üldiselt muide ei usu ka sellesse, et ühiskonna hoiakuid oleks võimalik muuta vägivaldselt, et et pigem tuleb mõelda sellisele inimlikule seletamisele ja rahulikult loota, et järgmised põlvkonnad suhtuvad asjasse teisiti. Et jällegi Raul Rebase väga heale viimasele seni ilmunud artiklile viidates, et siis siis tõepoolest kahju küll, kui, kui ühiskonnas üks osa nii-öelda mõistusest lihtsalt kõrvale jäetakse soodutu. Homme ootab meid jõululaupäev. Kuidas sina, ülle mõtestaksid jõule. Jälle väga keeruline küsimus, et te ikka oskate esitada, et kui tuntud poliitikaajakirjanikud ma olen jõuludele poolest päris palju mõelnud ja jõudnud järeldusele, et imelikul kombel nõukogude ajal olid jõulud minu jaoks isegi kuidagi olulisemad viilusanud võib-olla sellepärast, et ma olin siis laps. Aga võib-olla suures osas ka sellepärast, et et see oli niisugune ajane ja perekondlik asi. Et käidi avalikult surnuaial, aga aga et põhimõtteliselt jõululaulud olid peamiselt sellel ühel õhtul ja siis olid küünlad ja ilusad punased õunad ja hea toit ja ja see kõik oli kuidagi selline romantiline ja ilus. Täna algavad jõulud on minu jaoks natuke liiga vara peale, nii et kui kui näiteks Tai siselennul lastakse lennukis väljas on üle 30 kraadi sooja lastakse jõululaule, siis pehmelt öeldes on see väga kummaline ja ebameeldiv tunne. Ja mulle muidugi ei meeldi ka see tarbimishullus, et seesama noh, Ameerikas väga levinud komme et sa pead ostma kokku hästi suure kuhja jõulukinke ja pärast seda, siis kõik saavad jälle vilkalt kaubamajas kokku ja ja katsuvad neid kingitusi tagasi anda, et see rikub selle jõuluniisuguse vaimse tähenduse ära. Nii et, et minu jaoks on jõulud pigem ikkagi niisugune aeg, kus peaks niimoodi mõnusalt ja jällegi positiivselt elu üle mõtisklema. Minu meelest võiks küsida, et kuidas olla hea inimene, seda saab igaüks endalt küsida ja igaüks saab olla homme parem kui täna. Ja mis minu jaoks on samuti väga oluline on see, et, et kui vaatad eesti kalmistuid jõuluõhtul, siis see on ikkagi täiesti erakordne, et kui, kui imeline on see küünlavalgus ja ja selles mõttes ma arvan, et jõulud võiks olla sellised lihtsad ja rahulikud ja samas rõõmsad. Muuseas, sinu kui riigiõiguse eksperdi käest tuleb kindlasti küsida, et kas on sul teada maailmast mõne riigi puhul juhtumeid, kus jõulud on seadustesse sisse kirjutatud või mis veelgi rohkem jõuluvana kusagil seaduse nurga peal ühe või kahe lausega kirja pandud. No riigipüha tähenduses on jõulud kahtlemata paljudes riikides seadustatud ja ja küllap on, on kuskil olemas ka regulatsioonid jõuluvana professiooni kohta. Aga siin näiteid tuua küll ei oska, et Eestis Eestis tõepoolest piirdub asi ainult riigipühadega. Meil on käes detsembri lõpp ja ka meie saadet jääb sinu valikul lõpetama lugu nimega detsember esitaja on Rahtšeons. Miks see lugu? Mõtlesin, et see võiks tänasesse päeva hästi sobida sest Johnson, minu meelest andekas laululooja, kas see lugu on need natuke, kohati võib-olla isegi liiga magus, aga jõulud peavadki olema magusad. Ja samal ajal tema hääl on minu meelest jällegi väga ilus ja voodi on väga ilus ja ma tõesti loodan, et et see meeldib inimestele. Oli meeldiv vestelda. Loodame, et Eesti inimesed ei kaota sind kusagil Brüsseli koridorides anonüümseks ametnikuks, et sa jääd siia Eesti avalikku ruumi ja õigusruumi tegutsema edaspidigi. No ma ise ei taha küll Eestist kuhugi ära minna. Seda on hea kuulda. Meil oli külas Ülle Madise ja küsitlesid Lauri Hussar ning Arp Müller.