Tere õhtust, eetris on Eesti raadio, uudiste põhisaade Päevakaja stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Majanduse intensiivsus taastub paari-kolme aasta pärast, ehkki paranemise märke võib näha aasta lõpus. Muutunud olukorras ei pruugi senised edumudelid enam toimida, märgiti konverentsil Tallinnas. Eesti kohtute seadust tuleb muuta nii, et kohtute haldamine muutuks ühtseks tervikuks ja seda korraldaks sõltumatu kohtu haldusasutus, öeldi täna Eesti kohtunike üldkogul. 70 aastat tagasi tapsid nõukogude piirivalvurid Peipsi järve jääl Eesti piiril valve kolmeliikmelise toimkonna haavati Varnja kordonis hukkunute mälestustahvel. Tartu Ülikooli uuringust selgub, et Eesti naised on seksuaalsust, rasedust ja viljakust puudutava teabe ja tervishoiuteenustega rahul. Kadrioru kunstimuuseumis avati näitus balti kunstnike joonistamis reisides Šveitsi 18. sajandi teisel poolel. Näha saab ka Šveitsi muuseumide kogudest. Tallinnas sõidab raamatukogu buss nimega Katarina jõe postiraamatut lugejale lähemale välismaalt. Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa ei tohiks lasta end tõmmata võidurelvastumise, kuid vastab sellegipoolest kõigile väljakutsetele ja ähvardustele. Prantsusmaa parlament ratifitseeris Euroopa Liidu reformileppe ja ilmast. Homme sajab saartel ja Lääne-Eestis vihma, puhub edela ja lõunatuul jahuda. Armatuur on pluss kaks kuni pluss neli kraadi. Kumusse kogunesid täna ettevõtjad, poliitikud ja teadlased, et analüüsida Eesti majanduse hetkeolukorda ja tuleviku väljavaateid, vahendab Mall Mälberg. Esimene küsimus on, kas meil on vaja majanduse pärast üleliia muretseda ja kui on, siis mida teha, et see pöördeline olukord, milles me praegu oleme mööduks valutult, jäätmesellest õpiksime. Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et ei tohiks endale liialt kergelt pettekujutelmi luua. Täna, kus me näeme, et terve aasta ikkagi on majandussuhteliselt jahtunud seisundis juba hakatakse looma sellist pilti, et kohe läheb paremaks. Ega ta niipea veel väga heaks ei lähe ja ma arvan, majandus saavutab oma sellise õige hoo alles ehk kahe-kolme aasta pärast. Paranemise märke võib tõesti võib-olla märgata aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks. Tarmo kriisi sõnul on aeg, et tööstus võtaks liidrirolli majanduskasvu edendamisele üle. Täna domineerivad meil pigem kinnisvara, arendus- ja ehitustippjuht. Raivo Vare hinnangul on meil siiani valitsenud seisukoht, et kõik liigub iseenesest. Edukas maine ja erakapitalistlik algatus suudavad kõik asjad niimoodi välja arendada, et meil ei ole vaja süsteemset lähenemist. Tegelikult nagu vare rõhutas, toimuvad arenguhüpped siiski süsteemse tegevuse tulemusel, milles on oma osaga riiklikul poliitikal. Meil on täna väga palju ohusignaale, et see positiivne stsenaarium meiega konkurentsivõimelisest ja edukast tööstusest tulevikus ei pruugi realiseeruda ja lisaks ühisega kavandatud poliitika puudumisele siin on veel rida objektiivseid asjaolusid, mis takistavad ja on ka väga palju subjektiivseid asjaolust. Ma usun, et kui me sellega tegeleme, siis asi õnnestub. Aga täpselt nii jätkates, nagu tänaseni oleme jätkanud, et nii õnnestub, ütlen kohe teile täna oma veendumuse ei õnnestu. Ei arvestata muutunud olukorras muutunud keskkonnatingimustes, kuigi senised edumudelid enam toimed ühiskonnas, otsustajaid ei ole endale teadvustanud, et senine mudel edu ei too edaspidi. Raivo Vare osutas ka sellele, et rahvusvahelised rahaturud jälgivad meie majanduses toimuvat väga hoolega. Meie majandusmudel on avatud ja sõltume kapitali sissetulekust väga sama rahvusvaheline raha vaatab meie peale suure kahtlustusega ja see on päris päris tõsine argument ennast ümber defineerida. Küsimus, kas tööstusel on Eestis tulevikku, huvitab ka akadeemik Endel Lippmaad. Tema arvab, et Eestil on potentsiaali kasvada innovatiivseks tööstusriigiks. Näiteks keemia ja molekulaarbioloogia praegu kõige suuremad rahad tehaksegi geneeriliste tähendab koopiaravimite tootmisega. See on Eestile täiesti jõukohane ja seda me võime teha. Teine asi on põlevkivienergeetika ja põlevkiviõli laialdane tootmine ja müümine. Sellel on hea hind. Suur kasum tuleb teha, praegu on õige aeg selleks. Ja edasi sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Nele Meikar. President Vladimir Putin, kelle ametiaeg peagi lõppeb, tutvustas täna riiginõukogus oma nägemust Venemaast aastani 2020. See saab ilmselt olema ka Putini tõenäolise järglase, praeguse asepeaministri Dmitri Medvedjevi suund. Putini sõnul ei tohiks Venemaa ennast lasta tõmmata võidurelvastumise, mis kurnaks riigi majandust ja loodusressursse, kuid peab sellelegi poolest vastama kõigile väljakutsetele ja ähvardustele. Samuti süüdistas ta välisriike sekkumises Venemaa sisepoliitikasse, mis on tema sõnul ebaeetiline. Riigipea rõhutas samas, et Venemaa ei kavatse end välismaailmast isoleerida ning tahab läänele olla vastutusrikas partner. Putin rõhutas, et Venemaa on korduvalt tõestanud, et suudab seda, mida teised maad ei suuda. Ta meenutas teise maailmasõjajärgset tööstuslikku hüpet ning seda, et just Venemaa käis esimesena kosmoses. Putini sõnul on riigi sisemajanduslik kogutoodang viimase seitsme aasta jooksul kasvanud 72 protsenti. Sõnana kasv jätkub, võib SKP juba järgmise aasta lõpuks kahekordistuda, ütles Putin. Venemaa teatas. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee kinnitas oma vaatlusmissiooni saatmist Venemaa presidendivalimistele. Euroopa suurima vaatlusorganisatsiooni OSCE vastav üksus keeldus seda tegemast, kuna Venemaa seadis nende missioonile piirangud, millega organisatsioon ei nõustunud. Euroopa nõukogu. Parlamentaarse assamblee vaatlejad on ilmselt ainsad lääneriikide vaatlejad Vene presidendivalimistel. Prantsusmaa parlament ratifitseeris Euroopa Liidu Lissaboni leppe parlamendi ülemkoda kiitis leppe heaks suure häälteenamusega pärast alamkoja samasugust otsust. 2005. aastal korraldatud referendumil hääletasid prantslased ja hollandlased põhiseadusleppe vastu, mis viiski selle leppe kriisini. Prantsusmaast sai nüüd viies Euroopa Liidu liikmesriik, kes leppe seni ratifitseerinud. Pakistani opositsioon, koni liider pena sir Butto hukkus enesetapja korraldatud pommiplahvatuse tagajärjel, mitte ründaja kuuli läbi, teatas mõrva uuriv Briti politsei oma raportis. Briti politsei teatel viitavad tõendid ka sellele, et Buddhat ründas vaid üks inimene putama. Asjaolude ebaselgus on tekitanud kahtlusi, et mõrva taga võivad olla Pakistani julgeolekujõud. President Pervez Musharraf on eitanud võimude seotust mõrvaga. Pakistani valitsus ja USA süüdistavad atentaadi korraldamises terrorivõrgustikuga al-Quaeda seotud sissejuhti paid tulla mäe suudi. Eile vahistas mõrvarühm kaks atendaadiga seotud meest. Ja uuesti Eestist Tallinnas oli koos Eesti kohtunike täiskogu, kus arutati kohtusüsteemi probleeme, neil valgustasid ajakirjanikele riigikohtu esimees Märt Rask ja justiitsminister Rein Lang, jätkab Mall Mälberg. Põhiseaduse järgi tegutsevad Eestis seadusandlik, täitev ja kohtuvõim lahus. Täna on Eestis nii, et esimese ja teise astme kohtute töö korraldamisega tegeleb justiitsministeerium ja riigikohus eraldi põhiseaduslik institutsioon, kes tegeleb oma töö korraldamisega ise. Justiitsminister Rein Lang ütles pressikonverentsil, et lähtudes õigusemõistmise sõltumatuse eest, siis ükskõik, mida justiitsministeerium kohtute tegevuse korralduslikke külgede suhtes ka ette ei paneks, põrkub seika süüdistusele sekkutakse õigusemõistmisesse. Ma riigikohtu esimehe Märt Raski juhitud töörühm jõudis juba poolteist aastat tagasi ühisele arusaamisele, et kohtute seadust tuleb muuta nii, et kogu kohtu haldusmuutuks ühtseks tervikuks ja antakse iseseisva sõltumatu kohtu haldusasutuse korraldada. Eelmise valitsuse kaks osapoolt leidsid langi sõnul, et see järeldus neile ei sobi. Ja ma pean kahetsusega ütlema, et ka täna mina ei näe poliitilist tahet selle asjaga eriliselt kiirusega edasi liikumiseks, aga kuna kohtunik kond on kindlalt seda meelt, et põhiseadus tuleks jõustada täies mahus, aga justiitsminister on seda meelt, eks me siis selle eelnõu teeme, jääme huviga ootama, mida selle peale siis parlamendierakonnad ütlevad? Veel üks probleem, mida justiitsminister rõhutas, oli vajadus kehtestada kriminaalasjade üldmenetluse katkematuse põhimõte. Olukord, kus näiteks kriminaalasju Eesti kohtutes lahendatakse kolme päeva kaupa, kolme kuuliste vaheaegadega kolm aastat üldisest sellisest kohtupidamisest aru ei saa. Eesti inimeste au ja väärikus ka piisavalt kaitstud ja kohtud on leiged inimestele neis asjus õiguskaitset osutama, ütles justiitsminister oma kõnes üldkogul. Samas võimaldavad kehtivad seadused märksa jõulisemalt kohtutel tegutseda, siis miks ikkagi inimesed kohtult kaitset teotsi aastavad Rein Lang ja riigikohtu esimees Märt Rask. Ka osa sõltub ka Eesti kohtutest ja kohtupidamisest ja ma arvan, et siin on arenguruumi. Mina tahan rõhutada siinkohal, et kohtud vaatavad läbi neid asju, mida neile arutamiseks antakse. Kohus ei saa ise mitte midagi arutama hakata ja kui see initsiatiiv tuleb oma au ja väärikuse eest seisva hageja poolt, siis loomulikult vaadatakse kohtus läbi. Loomulikult inimesed ise peavad kohtusse pöörduma, miks nad ei pöördu, selles on ka oma põhjus, et iga kohtus käimine nõuab rahalisi vahendeid, kuid paraku ei ole puhtad just väga altid olnud mõistma välja rahalisi hüvitisi au ja väärikuse riive eest. Inimesed saavad nagu karistada oma õiguste jaluleseadmisest selle kaudu, et nad peavad selle omast taskust kinni maksma ja see ei ole õiglane. Ülikooli naistekliinikus valminud uuring annab ülevaate Eesti naiste seksuaalsusega seotud hoiakutest ja lapsesaamisplaanidest. Uuringust räägib lähemalt Margitta otsmaa. Uuringust selgub, et seksuaalpartnerit terve elu jooksul on keskmiselt neli. Enamik inimesi peab end heteroseksuaalsete, eks esmased seksuaalsed teadmised saadakse koolist märkimisväärsele. Osale küsitletutest on tehtud ettepaneku olla seksuaalsuhtes raha eest ning veerand vastajatest on kogenud vägivalda. See arv on suurem noorte hulgas, kes satuvad sellisesse olukorda eelkõige oma eluviisi tõttu. Samas kui esmase seksuaalvahekorra vanus nooreneb, väheneb teismeliste rasedate. Ma arvan seda siis just rasestumisvastaste vahendite kättesaadavuse ja teadlikkuse tõusu tõttu. Tartu ülikooli naistekliiniku naistearst Kai Part ütles, et naine otsustab oma edaspidise seksuaalkäitumise mitmete tegurite järgi. Maailma kogemus näitab, et näiteks see, kuidas antud ühiskonnas räägitakse seksuaalsusest, sellel on oma mõju, siis kas see noor inimene saab kodust kaasa, positiivse lähtekohaks oli hästi suur mõju arvatakse olevat kooli seksuaalharidusel. Arvatakse, et on ka paarisuhtel väga suur mõju, et see, kuidas saadakse rääkida asjadest selles paarisuhtes ja väga palju sõltub isiksusest, et mida ta oma lapsepõlvest kaasa saanud. Naistearst Made Laanpere ettekandest selgus, et naistearsti külastatavus on 88 protsenti. Kuna uuring keskendus raviteenuste kättesaadavuse uurimisele, siis mis mõjutab siin naise otsuseid? Tegelikult see hakkab samamoodi, kuidas ühiskond suhtub tervisesse, kuidas inimene ise suhtub oma tervisesse perekond mängib siin rolli, kui palju vanemad tervisele tähelepanu pööranud ja tervishoiuteenuste kättesaadavus mõjutab ka palju seda, kuidas inimesed neid teenuseid kasutavad. Oluline asi on siin, esimene külastus naistearstile. Kui see kogemus on positiivne, siis on päris kindel, et naistearsti külastatakse ka edaspidi sagedamini. Varajane haiguste diagnoosimine. Uuringust selgub, et just noortel on arsti juurde pöördumisel tarvis teatud barjääre ületada. Kai Part. Tegelikult see, kui palju inimene arsti kuuleb, et see väga palju sõltub sellest tervishoiuteenusest endast ka kuivõrd inimene tunneb ennast sinu oodatuna arsti juurde, kui palju ta peab ootama ukse taga, kas ta tunneb, et arst loetele sõnu peale või pigem on temale partneriks, näiteks noorte puhul on leitud, et see on hästi oluline, et see on ka põhjus, miks on loodud noortele nõustamiskeskusi eraldi, et nad tõesti tunneksid, et neid on sinna oodatud väga. Ideaalne laste arv on kõrgem, kui enda perre soovitakse. Raseduse katkestamise põhjused on majanduslikud, aga ka ebakindel paarisuhe. Eesti naistearstide seltsi presidendi Helle Karro sõnul muudaksid naise otsast lapsi saada soov lõpetada õpingud ning kindlustada endale töö, aga ka sobiva partneri puudumine. Täna 70 aastat tagasi tapsid nõukogude piirivalvurid Peipsi järve jääl Eesti piirivalve kolmeliikmelise toimkonna tänavati Varnja kordonis hukkunutele mälestustahvel jätkab Toomas Kelt. Varnja kordon on praegustest Piirivalveasutustest lähim kunagise nina kordoni asukohale, kus hukkunut teenisid. Nõukogude Vene piirivalvurid viisid jõuga üle piiri ninaga kordoni ülema vält veebel Artur. Ka see ja kapral Voldemar Kaio ning nende voorimehe Vassiljeva mehed tapeti. Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft ütles tänasel mälestusüritusel, et tookord äratas selline juhtum ka rahvusvahelise ajakirjanduse tähelepanu. See oli ühe suurriigi poolt väga ähvardav samm. Sõdurid peavad aga alati oma kohust täitma, lisas piirivalveameti peadirektor. Piirivalve kolonel Roland Peets. Uhkustunne piirivalvuriks olemisest ning traditsioonide austamine on väärtus omaette. Millest see piirivalvurid suhtuvad? Lugupidamisega. Samasuguse lugupidamisega suhtume me ka hukkunud piirivalvurite mälestusse. Artur Pungas vanem tütar Õie lühioli kuueaastane, kui isa tapeti. Alguses mäletan ma pisteliselt, aga kas need sündmused on mind terve elu saatnud lõpmata valu ja Riinaga, sest niivõrd palju asju oli, räägiti tookord, et kõik, et minu isa oli väga piinatud Peipsi pääl ja kõik need asjad, mis mind saatsid terve elu, alles siis 88. aastal sain ma arhiivist tema lahend andmed. Ja siis säält sain ma teada, et siiski väga palju teda piinata ei saadud. Õie lühilisas, et vahepealsed aastad on olnud nende jaoks väga piinavad isade saatusest, ei tohtinud kõva häälega rääkida. Me ei tohtinudgi rääkida, sest meie täname õnne taevaisa poolt, et ta meile andis niitmeid kodunt ära ei aetud, sest me elasime oma kodus, mida isa oli meile just enne surma ostnud, isa tahtis piirivalvest ära minna Kurtna laagrisse tööle, et ei ole vaja, läheb perega ühest kohast teise kolida. Õie lühilisas, et piirivalve on tema isa mälestus taustanud juba oma taasloomisest peale. See oli niisugune palsam minu hingele, milleni olnud sõnu ja praegust ei maksa rääkidagi. Ma tean, et minu isa ei olnud asjata. Artur pungase kuuest tütrepojast on üks reservohvitser ja üks piirivalvur Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio. Analüüsi tulemustest selgus, et Sõrve poolsaare rannikul õlisena leitud linnud on määrdunud vanareostusega. Tegemist oli kaua seisnud raske kütteõliga, mis viitab millalgi varem merre sattunud reostusele. Raske kütteõlireostust tan talvistes tingimustes raske avastada, sest see kaob pinnalt kiiresti, teatab keskkonnainspektsioon. Kadrioru kunstimuuseumis ehk lossis avati näitus, mille pealkiri on igatsedes mägesid. Need on pildid, mis on sündinud balti kunstnike joonistusreisidelt Šveitsi 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi algul. Rohelised mäed, kosed, aga ka slaidil just nii šveitsi loodus tol ajal nähtigi ja seda sinna otsima mindigi igatsedes mägesid ja vabamat hingamist, räägib näituse koostaja, Kadrioru kunstimuuseumi direktor Kadi Polli. Kuna tegemist on just 18. sajandi lõpus toimunud reisidega Šveitsi, et et sellel ajal Šveitsi loodust kirjeldati läbi kahe epiteedid, nendeks olid ülev. Teine sõna oli idülliline idüll. Võib-olla see näitust üritakski olla sel ajal loodusesteetika vaimusüstaga ülev ja idülliline, aga teisest küljest Šveitsile oli, oli tõesti täiesti erakordne roll sellest 18. sajandi teise poole Euroopas ja loomulikult see kõik tagasi Wilhelm tellini ja sellisele Democrats paatia, vabaduse, ideaalini, mida valgustus ajas väga hinnati eelkõige kunstniku nimi, Saalomon, käsner ta kindlasti on kõige suurem nimi sellest 18. sajandi šveitsi kunstist ja kirjandusest ja omal ajal oli ta siin Baltikumis erakordselt tuntud ta nimelt tri luuletaja, kes ühtaegu oma luuletusi ise illustreeris Saalomon Köstneri kodumaad. Seda sooviti näha. Ka on Kadrioru näitusel kõrvuti balti kunstnike töödega sama perioodi Šveitsi kunstnike looming ja seda huvitavam on. Ma olen tegelenud selle valgustusajaperioodiga siinses balti kunsti ja alati on tundunud Šveitsi teema erakordselt olulise teemana ja on üks väga huvitav. Sarnaselt Saalomon Kesnerile on siis nii luuletanud, kirjutanud ka ka publitsistikat kui ka joonistanud Karl kraaž. Et see tundus nagu väga vajaliku mõttena näidata nende baltlaste valminud joonistusi sealt Šveitsist, Šveitsi tolle kunsti kõrval. Meil on üle 40 töö šveitsi kogudes kunstavast Süürikest ja Šveitsi rahvusena raamatukogus alates Saalomon kestnerist. Meil on olemas tema erakordselt hinnalised maalid. No igatahes saab lasta silmal puhata, kaunitel maastikel, aga Šveitsis käinud, tal on kindlasti ka äratundmisrõõmu. Näitusel lisaks nendele vanadele töödele on ka filmiprogramm, kus on suurepärased õhust võetud kaadrid täiesti tänapäevased Šveitsi mägedele metsa tunda seda, mida need kunstnikud siit madalalt maalt minnes seal Šveitsis võisid tunda. Kui Šveitsi poolte näituse suurim nimi kahtlemata Saalomon kestner Sis baltlastest kindlasti Karl Kraas, aga ka Tartu ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause ja ülikooli joonistuskooli juhataja August Matthias Haagen. Näitust igatsedes mägesid saab Kadrioru kunstimuuseumis vaadata 11. maini. Täna alustas Tallinnas tööd raamatukogu buss, linna keskraamatukogu esitles oma Katariina Jeetena raekoja platsilt. Seal käis Margitta otsmaa. Raamatukogu bussi idee sündis Tallinna keskraamatukogu direktori Kaie Holmi sõnul juba 2004. aastal, nüüd sai see teoks. Tallinna linnas on selliseid piirkondi, kus elanikel on väga keeruline raamatukokku jõuda ja Me oleme marsruudi üles ehitanud, nii et väärtused ulatuvad kakumäest mõiguni vahelt astangu ja laagrini, millest lähtuvalt see valik on tehtud, mis bussis on siin bussiga ligikaudu 4000 raamatut ja siin on nii lastele mõeldud raamatuid kui ka täiskasvanutele väga ülekaaluka osa moodustab ilukirjandus ja nii-öelda teadmiskirjandusest on selline kirjeldus, mida inimesed oma igapäevaelus vajavad. Aiandus kandus kodukujundus või midagi sellelaadset, raamatukogu, bussi ei ole mõtet tulla otsima sellist süga teaduslikku raamatut filosoofiast matemaatikast, sest raamatukogus kohapeal on tunduvalt suurem valik. Bussiehitas Soome firma Kiido Coriol jaanuaris jõudis buss Tallinnasse, siin tegi kunstnik Kertu Sillaste sellele nii sise- kui ka rõõmsa sinipunase väliskujunduse. Tallinna linnavolikogu aseesimehe Tarmo lausingu sõnul läks buss maksma 4,6 miljonit krooni. Hinna teeb suureks, et ta on algusest peale ehitatud raamatuga bussiks kindlasti pinnale. Lisa invatõstuk nii et kõigil inimestel oleks ligipääs ja see oli hädavajalik. Tallinna keskraamatukogu kuulutas sügisel välja bussile sobiva nime leidmiseks konkursi, ühtekokku laekus 119 nimepakkumist. Nimi on pärit August Gailiti raamatust Nipernaadi ja on Katariina jõe. Eeloleval ööl võib Eestis üksikutes kohtades veidi sadada. Puhub valdavalt edelatuul kolm kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb, saartel ja Lääne-Eestis sajab vihma, pärastlõunal tuleb ka ida pool veidi vihma. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni 10, saartel ja läänerannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Astuudias oli Riina Eentalu kuulmiseni.