Kell sai kuus Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäeva teise veebruari Orose olulisematest sündmustest meile mujal. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Tartu 80 kaheksandat aastapäeva tähistati Tartus traditsioonilise kõnekoosolekuga maja ees, kus rahuleppe alla kirjutati. Kõnekoosolekul rõhutati eelkõige rahuleppe olulisust tänasele. Leping lõpetas sõja ja andis Eesti riigile võimaluse arenguks. Tartus toimumas ajaloo konverents, millel räägiti 20 aastat tagasi toimunud meeleavaldusest. Ka see oli pühendatud ajaloolisele aastapäevale. Toonased võimud ajasid meeleavalduse aga vägivallaga laiali. Tallinnas alti Tartu rahu aastapäeva puhul. Rahvuskultuuri aasta auhinnad pälvisid tänavu keeleteadlane Urmas Sutrop, kunstnik Jürjo vrakk seto kuningriigi üle, sootska Aare hern ja vaimulik Vello Salo. Auhindadega väärtustatakse nende tööd, kes on oma elu ja loomingu pühendanud rahvuskultuuri arendamisele ning säilitamisele. Tallinnale. Raekojast sai allkirjad kultuuridevahelise dialoogi tekkele Operatsioon Euroopa festivalide assotsiatsiooni algatusel koostatud avalduses rõhutatakse, kui oluline kultuuridevaheline dialoog tänapäeval ja kui suur osa on selles festivalidel. Tšaadi mässuliste ja valitsusvägede lahingud on jõudnud pealinna. Vastukäivad teated tulevad selle kohta, kes linna tollid. USA toetab Poola õhutõrje moderniseerimist. See on seni olnud Varssavi peamiseks nõudeks läbirääkimistele uues raketikilbi osade paigutamisega Poolasse. Ilm on tormine, sajab lund ja lörtsi, homme tuleb saartel ka vihma. Ilmajaam andis Eestile täna ööseks tormihoiatuse. Õhutemperatuur langeb öösel kuni kolme külmakraadini ja see muudab ka teed väga libedaks. Tartu rahu 80 kaheksandat aastapäeva tähistati täna Tartus traditsioonilise kõnekoosolekuga maja ees, kus rahuleppe alla kirjutati. Toomas Kelt käis kohapeal. Kõnekoosolekul rõhutati eelkõige Tartu rahulepingu tähtsust tänasele. Leping lõpetas sõja ja andis Eesti riigile võimaluse areneda. Seda ei tohi me unustada, rõhutasid kõik kõnelejad. Tartu linnapea Urmas Kruuse kuulutas välja ka konkursi Tartu rahu mälestusmärgi rajamiseks. Ideekonkurss toonud siia ajaloolisse paika püstitatud mälestusmärk memoriaal Tartu rahu tähistamiseks. Ka tuntud vabadusvõitleja Mart Niklus leidis, et mälestusmärki on vaja. Eelkõige tuleks jäädvustada Jaan Poska osa, leidis ta. Niklus rõhutas vajadust teha seda väärikalt. Mul ei ole praegu selge, kas. Siis Tartu rahu karutamise ansambel. Annaks jumal, et see paroodiarägastik klaasmuna nagu viimasel ajal moonia minul täitsa tulles ikkagi realistlik. Räägiti ka poliitikast ja Tartu rahu kehtivusest. Tartu Rahu põlistamise seltsi juht Henn Põlluaas heitis valitsusele ette tegevusetust Tartu rahust loobumine ei tohi läbi minna, rõhutas ta. Eesti peab loomulikult finantseerima selle piirilepingu jätkama lõudmis oma alale tagasi saamiseks. Etteheiteid tehti ka loosungitel, mõned neist Jaan Poska piirilepingu poolt Patti piirilepingu vastu Eesti Taaplega mitte türgi, vaid Venemaa ühinemist Euroopa Liiduga, poliitikutest sadam, osa, mängurid, intrigaanid, Eesti-Vene suhetes, seebiks valitsus, lõpeta vabadussõjas langenute mälestuse. Jaan Poska elutöö üle irvitamine. Koosolekul osales ka haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, mis tunne oli tal seista valitsuse liikmena nende loosungite all? Need plakatid on kogu aeg ühesugused ja, ja osa neist plakatitest on tehtud juba aastaid tagasi, on väga hea, kui need siia kogu aeg tuuakse, välja pannakse. See on, on isamaaline vaim täiesti olemas ja ma usun, et meie praeguse Eesti vabariigi valitsus, aga suur osa isamaalisi inimesi peaks rahul olema. Tartu rahu aastapäeva puhul oli täna Tartus ka üritus koolinoortele filmiprogramm ja ajaloo konverents 1988. aasta veebruari sündmustest. Toomas Kelt, Eesti Raadio Tartu stuudio. Veel Tartusse, seal toimus ka ajaloo konverents, kus räägiti 20 aasta tagustest meeleavaldusest. Ka see oli pühendatud ajaloolisele Tartu rahu aastapäevale. Toonased võimud ajasid meeleavalduse aga vägivallaga laiali. Toomas Kelt annab ülevaate. Teisel veebruaril 1988. aastal võtsid kaks põlva noormeest karilatsi muinsuskaitse klubi liikmed Üllar Varik ja Tiit Tõnts ette teekonna Tartusse Vaba Euroopa vahendusel olid nad teada saanud, et seal tähistatakse Tartu rahu aastapäeva. Et asja oma silmaga näha, sõitsid nad õhtul kella seitsmeks Tartusse. Sel kellal rajal oli Vanemuise tänav veel vaba, kuni nad jõudsid Vanemuise Pepleri ristini. Seal toimuvast on neil eredad mälestused, alustab Tiit Tõnts. Teda täiendab Üllar Varik. Seal nägime, et on kogunenud Pälsoni ühikate juures selline rahvasumma ja teisel pool risti on miilitsapataljoni ahelik. Seal oli näha, et olukord on väga pingeline. Ja jälle linnanurga pealt täpsemalt tulime, siis ma mõtlesin veel Tiidule, mõtleme natukene, et mis nüüd teha, aga Tiit ei hakanud üldse minuga asja arutama, hüppas sinna rahva ette, tõstis käe ülesse ja karjus rahvale edasi ja kas koos Tiiduga ja mina siis ka sinna esiridadesse kukkusin, ründasime ühtse ahelikuna miilitsaid ja prassisime neid siis oma jõuga. Kavandati ka teist ahelikule vastu astumist, kuid siis ründasid hoopis miilitsad. Üllar Varik. Ja algas siis nendepoolne rünnak, rahvas hakkas eest ära jooksma ja kõik, kes siis jalgu jäid ja kätte saadi, neid siis libeldati kombinaatidega. Mehed on siiani üllatunud, et mingeid repressioone sellele kõigele järgnenud iseseisvuse taastamisel väga olulist rolli mänginud Lagle Parek lisab, et tegelikult oli siis nõukogude võimule vastu astumiseks täiesti õige aeg. Hirmu ei olnud tol ajal enam üldse sellepärast, et oli juba enne näha, et aeg kinni võtta. Päriselt oli täis. Tagantjärgi on 20 aasta tagustest sündmustest räägitud erinevaid lugusid. Pareki sõnul oleks väga huvitav teada, mis toimus tegelikult. Kas oli nii, et EKP Keskkomitee esimene sekretär Vaino andis korralduse kortelayenile või korte laine andis korralduse Vainule me ei tea seda. Ka Tartu meeleavaldust on kirjeldatud erinevalt. Üllar Variku arvates on selle taga ka sündmuste toimumine mitmes eri kohas. See on selline teema, mida võiks uurida ja need kõik need mosaiigid kokku panna. Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio Nüüd aga Tallinnasse, Tartusse kui aastapäeva puhul anti Teaduste Akadeemia majas üle ka rahvuskultuuri aastapreemiad antaksegi üle kord aastas, Tartu rahu aastapäeval. Tänavu said preemiat keeleteadlane Urmas Sutrop, kunstnik Jüri Arrak, seto kuningriigi ülemsootska Aare õrn ja vaimulik Vello Salo. Tseremoonial käis Mall Mälberg. Isamaa ja Res Publica liidu juht Mart Laar, kes aastapreemiad üle andis, rõhutas nende inimeste väärtust, kes edendavad meie rahvuskultuuri ja rahvusidentiteeti. Valiku aluseks on inimesed, kes on mitte mingi igaühekordse sammuga, vaid läbi aegade aidanud üleval hoida seda vaimu, millel tegelikult Dow tahu tuginev ja mida ta endas kannab, on saavutanud omal erialal, on see siis kunst või on see teadus või midagi muud näiteks noh, tõesti midagi silmapaistvat, aga teiselt poolelt, kelle samad saavutused on aitavad hoida eeskätt ühelt poolt rahvuskultuuri nagu kui sellist, aga teiselt poolelt taasloonud milline Tatu rahu tuginesime, lõid aluse, pani ehk meie rahvusriikluse püsimist meie rahvusliku vaimu püsimist. See ei tähenda, et nende kunst või, või tegevust peaks kinningumate koosnema regivärssidest või mingites muudes rahvuslikest sümbolitest ahtlus oma mõistvalt ja Haadetel tunduvalt laiem. Keeleteadlane Urmas Sutrop hindab rahvuskultuuri autasu mõistagi kõrgelt, olles nõus ka sellega, et kõik autasud ei ole võrdsed. Ma toon näite neljandas klassis said nautida klassi kõige väiksemale õpilasele ja see solvas mind väga, niiet viiendas klassis olid klassi kõige lärmakam õpilane. Vale auhind võib võtta elu ja õige auhind on tunnustus. Ma tunnen, et ma olen Eesti rahvuskultuuri jaoks teinud päris palju, kasvõi viis aastat võitlesite sellest, et põhiseadusesse lisataks sõna veel preambulasse, mis siis sel aastal ka põhiseadusesse vastu võeti, et eks endarvas suurimaid teeneid Kunstnik Jüri Arrak arvab, et rahvuskultuuri aastapreemia antakse ennekõike eestimeelsele inimesele ja seda ta kindlasti on. Aga miks just tema preemia sai, ei ole ta päris kindel. Kuna ma täpselt vastust ei tea, jummal olen rahvuskultuurikandja sellepärast et kui ma teeksin spetsiaalselt midagi nüüd, et ma nüüd olen rahvuskultuurikandja siis see torkaks nagu valena välja. Võib-olla olen eestimeelne inimene, olen kogu aeg toetanud isamaalisi liikumisi, millised minu arvates toetavad Eesti iseseisvust ja iseseisvumise säilitamist, sest ma nagu läbi õhu, tunnen ära, kui eestile mingi hädaoht kuskilt tuleb. Tšaadi mässulised vallutasid kogu päeva kestnud lahingutes valitsusvägedega pealinna Leena. Samas on ka valitsusväed väitnud, et olukord on nende kontrolli all. Presidenti Triste Piia on seni teadaolevatel andmetel siiski veel presidendipalee S ja mässulised on tal lubanud sealt soovi korral puutumatult lahkuda. Aafrika liit mõistis vägivalla mässuliste rünnaku hukka ning kutsus verevalamist kiiresti lõpetama. Prantsusmaa ja USA on valmis oma kodanikke evakueerima, seni on neile antud käsk püsida kodudes, kuni olukord linnas rahuneb. Chad süüdistab mässuliste toetamises. Nonii sõda on süüdistused tagasi lükanud. Omapoolse vahendusettepaneku tegi Iraan, kutsudes riikide liidreid Teherani rahuläbirääkimistele. USA toetab, kuna õhutõrje moderniseerimist, nii kinnitas Ühendriikide välisminister Condoleezza Rice. Õhutõrje moderniseerimine on olnud Poola peamine nõudmine läbirääkimistel USA raketikilbi osiste paigutamise üle Poola territooriumile. Soome välisminister Radest lapsikorski avaldas rahulolu, et Varssavi argumendid mõistmist leidsid. Samas lisas ta, et läbirääkimised pole veel lõppenud ja suur töö seisab ees kahe riigi ekspertidel. USA soovib paigaldada Poola territooriumile siis 10 püüdurraketi ja Tšehhi aladele radarijaama. Venemaa sellele kavatsusele olnud ägedalt vastu. Maal algas ametlikult märtsikuiste presidendivalimiste meediakampaania. Keskvalimiskomisjoni liige kinnitas, et riigimeedia peab ühe kuu vältel andma kandidaatidele tasuta leheruumi ja eetriaega ametlikele kandja. Rossiskaja Gazeta avaldas kaheksasse tihedalt trükitud veerus võimupartei Ühtne Venemaa programmi. Valimised võidab ilmselt praeguse riigipea Vladimir Putini soosik asepeaminister Dmitri Medvedjev. Tema kõrval kandideerivad presidendiks veel marurahvuslane Vladimir Žirinovski, kompartei juht Gennadi Zjuganov ja avalikkuses sisuliselt tundmatu Andrei Bogdanov. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy abiellus täna oma sõbranna Karla pruuniga. Abieluregistrisse veeremist kinnitas ka Pariisi kaheksanda linnaosa juht diapruuni ema. Pulmad toimusid prantsuse raadiojaama RTL teatel täna Elysee palees. Kohal olid vaid lähedased sõbrad. Sarkozy kantselei pole soovinud veel teateid kommenteerida. 53 aastane Sarkozy lahutas oktoobris oma abikaasast sessiljast, kellega ta oli koos elanud 11 taastat. Carla Bruni on 40 aastane endine modell, kes on nüüd asunud lauljakarjäärile. Albumiga on ta saanud hetke populaarseimaks autorilauluartistiks Prantsusmaal. Arstide liit tegi täna avalduse, milles kinnitab, et uus töölepinguseaduseelnõu halvendab arstiabi kättesaadavust. Sotsiaalministeerium teatas vastuseks, et vaidlusalusele töölepingule seaduseelnõule saab teha veel parandusettepanekuid. Ministeeriumi meenutas, et eelnõus on välja pakutud üldised põhimõtted ning kuni neljanda veebruarini saavad kõik huuled esitada ettepanekuid ning avaldada arvamust. Lõppeval nädalal leppisid ametiühingute ja tööandjate esindajad kokku, et sotsiaalpartnerid kohtuvad uuesti 13. 14. veebel ja arutavad siis kõigi poolte ettepanekuid. Tallinnas toimub Euroopa festivalide assotsiatsiooni konverentsil. Selle raames kirjutati Tallinna raekojas alla kultuuridevahelise dialoogideklaratsioonile. Eesti muusikafestivalide juht Jaan-Eik Tulve räägib, mis deklaratsioonis kirjas. Euroopa festivalide organisatsioon, kuhu kuuluvad siis suuremad muusika, tantsuteatrifestivalid üle kogu Euroopa otsustasid omalt poolt sellele ideele kaasa aidata, kuna kultuuri osatähtsus vabas ühiskonnas tihti jääb nagu suures ringis laias laastus nagu tähelepanuta, et tegelikult on ju kultuur, see ja kultuuridevahelised, kontaktid ja sidemed, kultuurid, no kas see, mis tänapäevast Euroopat või nahk, me tahame siis üldse enam pärast maailma koos hoiab ja see deklaratsioon siis omalt poolt kõiki neid neid punkte välja ja kuna see deklaratsioon on koostatud Euroopa festivalide ühingu poolt, siis eriti rõhutatakse kultuurifestivalide võis kunstifestivalide osatähtsust kultuuridevahelises dialoogis, kuna festivalidel toimub selline kontsentraat, et väga erinevate kultuuride sulamine, ma arvan, et see on kindlasti oluline ja kultuuri osatähtsust ei saa mitte kunagi nagu kahe silma vahele jätta ja tihtipeale ta ununeb paljudes kohtades ja ka paljudel poliitikutel ära, nii et see on üks võimalus nagu ka välja tuua seda, mis tegelikult Euroopat koos hoiab. Tormine ilm häirib laevaliiklust Tallinna ja Helsingi vahel Väinamerel ja Liivi lahel. Ilmajaam andis kogu Eestile tormihoiatuse ja ilme jääb nii öösel kui ka homme pilves selgimistega. Mitmel pool sajab lörtsi või lund, kohati võib tuisata. Edelatuul pöördub läände ja loodesse, puhudes kaheksa kuni 13, puhanguti 15 kuni 19, saartel ja rannikul puhanguti kuni 25 meetrit sekundis. Hommikul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur langeb öösel aga kuni kolme külmakraadini ja see muudab teed Pedaks. Hommegi on siis lörtsine ilm, saartel sajab õhtul ka vihma. Puhub loode Lääne õhtul edelatuul seitse kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb miinus kahe ja pluss kolme kraadi vahele. Kuulsite Päevakaja, ilusat õhtut.