Viimase tunni aja jooksul oleme me kogunud kõigelt Wade kahe kuulajatelt ettepanekuid selle kohta, mida oleks võinud Eesti riik küsida inimeste käest rahvaloenduse käigus, mida ta ei küsinud, ehk milline tähtis küsimusele teie arvates rahvaloenduse küsimustikust puudu. Meile laekus tugev tore paarkümmend ettepanekut ja me oleme nüüd helistanud sotsioloog Andrus Saar et nendele ettepanekutele ka kommentaar saada, tere päevast. No ma olen nüüd üritanud neid ettepanekuid ka natukene niimoodi teemade kaupa ära grupeerida. Esimene selline grupp on pehmelt öeldes vaari ja väga erinevad küsimused, mis puudutavad inimese igapäevaelu, et et kas näiteks oleks mõtet inimeste käest olnud küsida, nagu pakub välja Elmar, kui kaugel on teie töökoht kodukohast? Ja ma arvan, et see küsimus väga oluline seda küsimustest paljudes riikides küsitakse ka seda, millise transpordivahendiga nad sinna sõidavad, mitte inimeste kaotus olla ja nii edasi. See on tegelikud infrastruktuuri arenguks väga-väga oluline küsimus. Siis küsimus, et meil on pakkunud Allan Nadežda, et kas te elaksite mõnes teises riigis, kui see oleks võimalik. Tõepoolest koha väärtus, aga. Aga see on niisugune küsimus. Nahk ei kasvanud muutunud väga palju. Kõik sõltub sellest lähi lähikeskkonnast arvestades seda, et et järgmine rahvaloendus ei toimeline ennek kümmet aastat siis ma arvan, et see, seda küsimust võiks esitada õppustad valiku uuriku sees. Siis Karin on pakkunud välja, et riik oleks pidanud uurima, kas olete nõus võtma oma perre kasulapsi. Tähendab seab muidugi väga huvitav sellepärast et kiirega nagu probleeme. Ma ei tea muidugi kastmeid, lapsed, lapsi tuleks adopteerida, kas võtta Pakistanist või Nepaalist või Aafrikast. Aga arva küll, et, et siis peaks olema rahvaloenduse küsimustikus seltskond. Siis Annely Valgamaalt on pakkunud välja koguni kaks küsimust. Esimene kas olete rahul kooliga, milles õpite ja teine, et kui inimene vastab küsimusele, kas ta töötab, et ei tööta, siis võinuks edasi küsida, et miks inimene ei tööta. Mida sellest arvata? Mis puudutab tööküsimus, siis see on küll väga-väga oluline küsimus rahulolu kooliga, see jääks pigem valikuuringute küsimuseks. Siis vesto on pakkunud välja küsimuse, kas ja kus käivad teie lapsed vaba aega veetmas, see on vist ka selline mitte nüüd nagu esimese tähtsuse järgu küsimus. Jah, ta tevaatristada muidugi väga huvitav ja vajalik selles mõttes, et me tänasel päeval siis tänu sellele, et inimesed ei ole nii hästi, kui oleks nagu vaja on siis vaba vaba aja veetmise probleeme, aga, aga tõenäoliselt oleks mõttekas küsida ja teises uurikus. Ja veel kaks sellist vaaria küsimust. Aili on pakkunud välja, et oleks tulnud inimeste käest küsida, kuidas nad suhtuvad suveajale üleminekust see või mitte. Minekusse. See küsimus on küllalt keerukas küsimus tõepoolest oleks võinud küsida ainult et minu enda praktika näitab, et me oleme seda küsimust esitanud. Probleem on selles, et seda küsimust niisama naljalt küsida ei saa. Sellepärast et argumendid poolt ja vastu argumendid peaksid olema kõik kenasti üles loetletud, sellepärast inimesed ei pruugi meelde tulla, kõik asjad. Et küsimus on oluline, aga isegi sotsioloogiliselt plaanis seda küsida on, on, on väga keerukas, nii et ma arvan, see ikkagi jääk sotsioloogilise uuringu piirides. Ja Marie on välja pakkunud, et oleks tulnud küsida, kui pikk on inimene, milline on tema ümbermõõt ja milline on tema kinganumber, see ei ole üldse mitte. Nonii, Marie ütleb, et number 38 naistekingi näiteks pidavat olema täiesti võimatu poest saada. Kas selline küsimus on reaalne? Ma arvan, et miks mitte, aga aga noh, sihukeste asjadega tegeled rohkemat. Bioloogilist uuringut inimesi mõõdetakse? Ma ei tea küll praegu hetkel kui süstemaatiliselt kogu see tegevus käib. Aga sellega tegeleb teised teadused. Siis terve rida inimesi on välja pakkunud, et oleks tulnud rahvaloenduse sees küsida elanike arvamust Euroopa liidu kohta, et kas siis ei või, ja samuti presidendi otsevalimise kohta. Mida sellest arvata? Tähendab, mis puudutab referendumit, siis loomulikult Euroopa liidu suhtes, siis ma olen täitsa veendunud, see Eestis korraldatakse siis, kui on meil see küsimus päevakorral. Ja selle küsimuse kohta kivikujude niiviisi, et sotsioloogilised uuringud näitavad väga selgelt, et sõltuvalt situatsioonist sõltuvalt informatsiooni hulgast kas ja ka selle informatsiooni kvaliteedist inimeste hoiakud muutuvad väga-väga kiiresti. Rahvaloendus sellest aspektist ei oleks olnud kõige õigem meetod, kuskohast seda küsimust esitada. Siis terve rida inimesi on pakkunud küsimusi, mis puudutavad ühel või teisel viisil inimeste sissetulekuid ja toimetulekut, näiteks Silvi küsib, et kuidas inimene tegelikult toime tuleb, ehk kui suur on sissetulek siis et kas te olete eluga rahul palju olles, kui kogu maksude summa ära makstud, milline on pere sissetulek ühe inimese kohta ja kas oleksite veel lapsi sünnitanud? Majanduslik olukord lubaks keskmine sissetulek iga pereliikme kohta kuus ja kui palju kulub peres raha toidu, üürija elamise peale olnud kõik küsimused on tegelikult enam-vähem ühel teemal, kas siis tõesti rahvaloendus praegusel kujul ei, ei peegeldanud seda valdkonda piisavalt. Kahjuks mitte, selles mõttes on need ettepanekud, ma ei hakka nagu päris konkreetselt nendest küsimustest eraldi rääkima, aga, aga kogu paketina või kujutleme nüüd küll, et need küsimused oleksid olnud küll vajalikud. Võib-olla tõepoolest meie jaoks on probleem see, et kui me küsimus paneksime sisse siis leidub päris palju neid inimesi, kes küsimustele ei vasta. Aga, aga ma olen täitsa veendunud, kui tulevad, korraldatakse järgmised rahvaloendusküsitlus siis sel juhtumil sedalaadi küsimus, et ilmtingimata sees ilma sissetulekut küsimusteta allikat, et ta ei ole võimalik riigi elu korralikult broneerida. Siis kaks tähelepanekut, mis ei olegi tegelikult niivõrd küsimused, kuivõrd sellised väikesed etteheited rahvaloenduse kohta. Mida neist arvata? Tiit ütleb, et küsimuses teie pere seis olevat puudunud lahter vabaabielu ja Linda, kes oli ise loendaja, ütleb, et rahvuse lahtrisse olnud kirjutada, et tegemist on Setuga, mis tähendab, et setude arv jäi nii-öelda teada saamata. Mida sellest arvata? Tartus siis ausalt öeldes abielu võidab kooselustaatus on tõepoolest märksa märksa võimaluste rohkem tähendab tegelikus elus kui, kui see, mis oli rahvaloenduse küsimustikus. Mis puudutab nüüd siis rahvuse määratlus, siis. Ma arvan, et tähendab, et, et loen, tal oli olemas võimalust, kirjutas seal, kusjuures seal see lahter olemas minu minu meelest, kui ma mäletan õigesti, et ta võis selle rahvusega üles kirjutada, mida, mida inimene ütles. Kas meile helistanud inimene on pakkunud välja sellise väga julge ja võib-olla esimesel hetkel ootamatu ettepaneku, et oleks olnud pidanud olema vabatahtlik küsimus inimese seksuaalse eelistuse kohta? Ma arvan, et need rahvaloenduse aga seda vist praegu ei saaks püsida. Mis puudutab nüüd nende eelistuste uurimis, siis ma oletan, et ikkagi suures osas inimesed ei ole nagu päris vabad vastama. Eriti vabandage, eriti kui tihtipeale noh, see rahvaloendaja käis ja siis ütleb leibkonnas käisse küsitlus. Nii et seda tuleks ka uurida mõnel mõnel teisel viisil. Öelge palun, Hanno, saad lõpetuseks vabandust, Andres Saar lõpetuseks, et kas nende nüüd inimeste poolt välja pakutud ettepanekute põhjal või, või üldse on võimalik tuua mingi selline päris konkreetne etteheide sellele praegu toimunud rahvalahendusele, et mõni väga oluline teema jäi käsitletud puudulikult. Fakt on see, et mis on probleem, see on ikkagi oma sisse sissetulekute küsimus. Siin muidugi vaielda, kas oleks saanud panna ühel, teisel või kolmandal viisil selle asja sisse noh, toimetulekut küsimus ka nii-öelda rahulolu selle toimetulekuga. Vaat need küsimused oleksid võinud olla oleks tõenäoliselt oleks pidanud väga kõvasti vaidlema, arutama, et kuidas neid, kuidas neid panna siis võib-olla praeguses rahvaloenduses seoses sellega, et et inimestel ei pruugi olla eriti kõrge usaldus nüüd andmebaaside suhtes, et kuivõrd nad on ikka konfidentsiaalsed, mitte võib-olla võib-olla seekord ei oleks saanud seda sisse panna, aga ma olen absoluutselt veendunud selles, et järgmiste järgmisel korral on see kindlasti sees. Millal tuleb Eestis järgmine rahvaloendus? No tavaliselt rahvaloenduse toimuvad iga 10 aasta järel Selge suur aitäh, sotsioloog Andrus Saar ja aitäh ka kõikidele inimestele, kes meile rahvaloenduse teemadel ettepanekuid saatsid.