Kell on kaheksa, päevakaja räägib veel kord 18. veebruari päevasündmustest, stuudios on toimetaja Uku Toom. President andis kaitseväe juhatajale Ants Laaneotsale kindralleitnandi auastme. Õhuväe juhataja Valeri Saar sai brigaadikindraliks. Euroopa Liidu ministrid. Kosovo iseseisvuse tunnustamise suhtes üksmeelt ei saavutanud, selle pooldajaid on praeguse seisuga siiski rohkem kui vastaseid. Oma toetust Kosovo avaldas ka USA. Pakistani parlamendivalimised on lõppenud, vaatlejad peavad valimisaktiivsust madalaks, seda peamiselt hirmu tõttu terrorirünnakute ees. Kahe 100000 inimese on esitanud elektroonilisel teel oma tuludeklaratsiooni. Segan deklaratsioonide üldarvust esitatud juba kolmandik. Kahenädalase kampaania tulemusena loovutasid inimesed üle 63 kilo lõhkeainet. Suvel avatakse lennuliin Pärnus, Stockholmi. Eesti ajalugu on nii huvitav, et Soome ajaloolane Seppo setterberg on kirjutanud sellest 200 leheküljelise ülevaate. Raamatu naabrite juures on poole aasta jooksul ilmunud juba kolm kordustrükki. Ilm püsib vahelduva pilvisusega, kohati võib sadada nii lund kui lörtsi, Lääne-Eestis ka vihma. Seal on kuni kaheksa kraadi külma, homme päeval miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. President Toomas Hendrik Ilves andis oma käskkirjaga täna 183-le kaitse või reservväelasele kõrgema sõjaväelise auastme. President andis kaitseväe juhatajale kindralmajor Ants Laane otsale kindralleitnanti sõjaväelise auastme ja samuti andis president kaitseväe juhataja ettepanekul brigaadikindrali auastme Õhuväe ülemale poleeri saarele. Kolmele kaitseväelasele andis president koloneli ning ühele mereväe kapteni sõjaväelise auastme. Maksu- ja tolliameti teate. Meil oli täna keskpäevaks oma tuludeklaratsiooni elektroonilisel teel esitanud 205000 inimest. Kokku võtab maksu- ja tolliamet umbes 620000 deklaratsiooni jooni, millest loodetakse elektrooniliselt saada ligikaudu 87 protsenti tulu. Tulumaksuta vastamist alustatakse e-maksuameti kaudu esitatud deklaratsioonide alusel 22. veebruaril paberkandjal esitatud deklaratsioonide alusel 30. aprillil. Viimane tähtaeg nende kõige esitamiseks on 31. märts. Nüüd aga välisuudised. Marta Grauberg. Euroopa Liidu välisministrid tänasel kohtumisel Kosovo iseseisvuse tunnustamise suhtes ühisele seisukohale ei jõudnud. Esimesena tunnustas Serbiast lahku löönud provintsi iseseisvust Prantsusmaa. Talle järgnesid Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Läti, Türgi ja Poola. Kosovo provintsi iseseisvus plaanivad lähiajal tunnustada ka Soome ja Taani. Tegelikult on sellele vastu aga Küpros, Slovakkia, Rumeenia ning Hispaania, kelle hinnangul on Kosovo iseseisvusdeklaratsioon õiguslikult kehtetu. USA välisministri Condoleezza Rice'i kinnitusel tunnustab Kosovot iseseisva riigina ka USA president George Bushi. Sellekohane ametlik avaldus tuleb homme. NATO sõjalise juhi, USA kindrali John Grace'i sõnul on julgeolek Kosovos kontrolli all ja lisavägede saatmiseks praegu vajadust pole. Pakistani parlamendivalimised on lõppenud, vaatlejad peavad valimisaktiivsust madalaks. Paljud jätsid valimiskasti juurde minemata, sest kardeti uusi suitsiidirünnakuid, mis eelnenud kampaanias olid üpris tavalised. 10 inimest hukkus ja 60 sai vigastada. Pakistani eri paigus toimunud tulistamiste käigus ja 12 valimisjaoskonda tuli äreva olukorra pärast enneaegselt sulgeda. Küsitlused ennustavad võitu detsembris mõrvatud opositsioonijuhi pena Sirbuto erakonnale. Teist valimistulemust prognoositakse opositsioonilise ekspeaministrina Washariifi parteile. Paljud kohalikud opositsioon. Paaride vaatlejad usuvad, et enda positsiooni säilitamiseks teeb riigipea Pervez Musharraf kõikeid valimistulemusi kallutada, kuigi ise ta valimistel ei kandideeri. Kui presidendivaenulikud jõud saavad parlamendis kahekolmandikulise enamuse, tekib neil võimalus Musharraf ametist tagandada. Ka ähvardab opositsioon presidenti meeleavaldustega, aga kui selgub, et valimistulemusi võltsiti. Afganistanis hukkus enesetapurünnakus 37 tsiviilisikut, haavata sai 30. Plahvatus toimus Kandahari provintsis Pinboltacki linnas lähedal maanteel, kus enesetaputerrorist ründas liitlasvägede konvoid saatsid Kanada sõjaväelased. Neli kanadalast sai rünnakus haavata. Andmete kohaselt sai surma kaks välisriikide sõdurit. NATO pressiesindaja Kabulis kinnitas juhtunud, kuid keeldus asjaolusid täpsustamast. Kandahari kuberner on terroriaktide korraldamises süüdistanud islamistlikku äärmusliikumise Taliban, kuid see on süüdistused tagasi lükanud. Egeuse merel sattus merehätta Vene mere laevastiku ujuvtöökoda, mis kaotas tormi mootoririkke tõttu juhitavuse 121 meetri pikkusele ja seitsmeteistkümne meetri laiusele laevale, mille pardal on 88 inimest, läksid appi kreeka fregatt ja puksiirlaev ning Türgi helikopter. Mul õnnestus taastada elektrivarustus ja meeskond üritab mootorit uuesti käivitada. Esialgseil andmeil kannatada saanuid pole. Nüüd uudiseid mujalt Eestist? Kui õieti enne siiski Eesti seisukoht Kosovo Üksteise suhtes Kosovo sündmuste juures tagasi ja seda väljendas välisminister Urmas Paet. No Eesti on jah, väljendanud oma valmisolekut Kosovo iseseisvust tunnustada, kuna me oleme toetanud ka Martti Ahtisaari, kes oli ÜRO eriesindaja ja ettepanekuid Kosovos vis tuleviku küsimustes ja üks oluline ettepanek oligi Kosovo iseseisvumine mis peaks siis lõpetama senise ebamäärase olukorra ja, ja andma Kosovo ja kogu Lääne-Balkani piirkonnale selguse, mis on ka väga oluline eeltingimus siis lähemaks integreerimiseks Euroopa Liiduga. Millal me oma nii-öelda ametliku tunnustamise üle anname? Selleks on kõigepealt vaja teha valitsuse otsus et ma usun, et ka see otsus võib tulla lähiajal, nüüd konkreetset päeva ma hetkel veel ei Nüüd aga Pärnusse, kus pannakse suvel käima lennuliin Stockholmi ja seda kohalike ettevõtjate poolt, aga lähemalt omašhaldo. Pärnu ja Stockholmi vahelise lennuliini avamise taga on tervise paradiis sanatoorium, Tervis ja spaa ja konverentsihotell Strand. Kõik need on mures sellepärast, et viimastel aastatel väheneb nii Pärnu suvekülaliste arv üldse kui arvukamalt siia tulevate väliskülaliste soomlaste hulk, et rootslased mugavamalt siia pääseksid. Uus lennuliine ellu kutsutaksegi. Alates 31.-st maist 16. augusti lendab Rootsi lennufirma Sky Weis 50 kohaline pokker 50 või saab 2000 kord nädalas ja täpsemalt laupäeval Stockholmist Pärnusse ja vastupidi. Lend kestab umbes tunni, jätkab sanatoorium, tervise ja tervise paradiisi juhatuse liige Jaan Ratnik. Esimene motiiv on see, et ma ikkagist natukene suurendaksime oma sihte, turgude arvu, me ei loodaks ainult Soomele, et me ei loodaks ainult siseturule, vaid katsuksime olla palju aktiivsemad ka teistel lähinaabrite turgudel. Kindlasti see esimene aasta ei too mingisuguseid suuri muutusi, et vaata sellele projektile ühe aasta perspektiivis. Meie mõte on ikkagi see, et kui meil õnnestub samm-samm haaval Pärnu tuntust Rootsis ja just Stockholmi piiris suurendama hakata et see lennuliin hakkab korralikult toimima, siis me loodame, et aasta-paari pärast võib-olla tuleb juba teine linnuke, tuleb kuskilt mujalt nii-öelda avada see värav Pärnusse. Kui võrrelda nüüd teisi Läänemere äärseid kuurortteid, siis tegelikult Pärnu on, on vaeslapse rollis. Me oleme üks vähestest, kellel ei ole lennu väravat. Kui praegu on rootslasi Pärnut külastavate välismaalaste seas umbes 20 protsenti, siis potentsiaal on märksa suurem, leiab Ratnik. Olgu teadmiseks seegi, et kuigi lennuliini käivitamise taga sanatooriumid ja spaad saavad eeloleval suvel Pärnus Stockholmi ja vastupidi lennata kõik soovijad. See 50 kohaline lennuk on, on jagatud suures piires pooleks. Pooled kohad on siis koostööpartnerid parimate hotellide omad, kes siis antud juhul praegusel hetkel on tervise paradiis, sanatoorium, Tervis ja Strand ja pooled kohad on on vabamüügis peletitena. Esmajoones müüb Sky veis lennufirma neid sisse oma põhiliste piletimüügisüsteemide kaudu kuid praegu me räägime ka sellest, et siis Pärnus veel tekitada agendi müüki nendele piletitele. Kõik, kes tahavad lennata, saavad selle lennukiga suurepäraselt Stockholmi või siis Stockholmist Pärnusse. Kuressaares on sarnane projekt end kolme aasta jooksul õigustanud ja eks osalt saarlaste kogemusele tuginedes ka pärnakad Rootsi lennufirmaga koostööd teevad. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Inimesed loovutasid pühapäeval lõppenud kahenädalase, päästeameti, kaitsepolitsei ja prokuratuuri ühiskond krooni ajal 63,2 kilogrammi lõhkeainet, nii teatab päästeamet. Lisaks said päästeameti demineerijad kätte 1194 ratturid 82 lõhkekeha, 4510 padrunit ja ka 300 liitrit napalmi, hulk laenguid, lõhkepakette, signaalrakette detoneerivat nööri ja mida iganes. Aga kultuuriteemadel. Ajaloolane Seppo setterberg esitles täna Tartus oma raamatut Eesti ajalugu. Kaheksasajaleheküljeline ülevaade jääajast kuni aastani 2007 on Soomes väga populaarne, aga lähemalt Toomas Kelt. Soome Teaduste Akadeemia liige sepasetterberg on Eesti ajalugu uurinud 41 aastat. Kuus-seitse aastat tagasi tekkis tal mõte kirjutada Eesti ajaloost raamat, mis annaks ülevaate kõige kaugemast ajast tänapäevani. Silme ees oli soome lugeja ja kes ei tunne kuigi hästi ei Soome ja veelgi vähem Eesti ajalugu rääkisse tarberg mulle tundub, et summa sile, ikka see meie oma ajalugu. Ajalugu ei ole nii nii päris tuttav ja võib-olla soomlane mõtleb, et no muidugi nagu Eesti ajalugu, see on ju üks ja sama kui kui Soome ajalugu ja soomlane on käinud asja näinud, et seal on vanad kirikud ja vanad majad ja nii edasi ja nii edasi, aga kindlasti just midagi rohkem ta Eesti ajaloo kohta ei tea. Soomes on raamat muutunud väga populaarseks peale ilmumist. Pool aastat tagasi on välja antud juba kolm kordustrükki. Sätterberg avaldas lootust, et nii jõuab Eesti väga dramaatiline ajalugu ka sealsele lugejale lähemale. Kuigi autor ise on peamiselt lähiajal teooria, on suuremat tähelepanu pälvinud ka keskaeg ja rahvuslik ärkamisaeg millele saab ka Soomest paralleele leida. Aga kas välismaalasena On setterberg leidnud ka midagi sellist meie ajaloost, mida eesti uurijad ise pole leidnud? Autor sellele kindlat vastust ei tea, kuid see on väga võimalik. Välismaalased on ka uurinud Soome ajalugu väga palju ja kirjutanud Soome ajaloost. Tean küll, et nendel on natuke teine see vaatevinkel kui meil, soomlastel, uurijatel ja mulle tundub ka ekseem. Minu vaatevinkel. Eesti ajalugu on, on natuke teine kui eesti kolleegidel. Sepasetterbergi ajalugu peaks eesti keeles ilmuma tuleva aasta sügisel. Praegune tagasiside Eestist on olnud valdavalt positiivne. Sätterbergi hinnangul on ajaloos palju sellist, mille üle meie, eestlased, peaksime uhked olema ja mis pälvib tähelepanu ka mujal maailmas. Et eestlased saaksid aru, et nende ajalugu on nii tähtis, see on nii huvitav, see ju nii dramaatiline, et ka üks välismaa uurija on kirjutanud nii nii paksu raamatu Eesti ajaloost. Toomas Kelt, Tartu stuudio. Ilm on meil öösel vahelduva pilvisusega, kohati sajab nii lörtsi kui lund, saartel ka vihma. Puhub loode ja põhjatuul viis kuni 12, rannikualadel puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest miinus kaheksa kraadini. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib ka saada peamiselt lund, saartel ka vihma. Puhub loodetuul, mis õhtul pöördub läände ja puhub neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus kahest pluss kahe kraadini. See oli Päevakaja kuulmiseni.