Sel laupäeval kirjutas rohkem kui 12000 noort inimest Eestis lõpukirjandit. Lõpukirjandite kirjutamiseks anti neile 10 erinevat teemat valida, mis väga pidulikult loeti kolm korda ette ka raadios. Me oleme helistanud riikliku eksamikeskuse direktorile Enn Männile päevast päeva. Küsimus, mis meid eelkõige huvitab, on see, et kes ja kuidas ikkagi mõtleb välja need lõpukirjandite teemad, kuidas see protseduur käib? Kirjanditeemade välja mõtlemine oleks päris raske tegevus ja praegu kehtib selline noh, ütleme kolmeastmeline süsteem. Kõigepealt siis esitavad meile koolid oma ettepanekud, tähendab, õpetajad saadavad siis neile nende arvates sobivad teemad, see peaks tagama siis nende teemade ja jõukohasuse samuti sobivuse, emakeele ainekavaga ja neid teemasid tuleb kokku kusagil viia 100 600 teema ringis igal aastal. Ja nüüd edasi siis haridusministeeriumi poolt kinnitatud komisjon, kus sa siis õpetajad, õppejõud valib nende koolide saadetud ettepanekute hulgast umbes 30 teemat. Just arvestades seda, et oleks kaetud erinevad ainevaldkonnad, sealhulgas siis Eesti ja maailma kirjandus, ühiskond, eetika, moraal, keskkond, pool kodu, perekond ja teised ning kontrollib siis v kord nende teemadeealist sobivust ja vastavust ainekavale samuti sõnastusliku korrektsust, uudsust, ajagu, ajakohasust ja nii edasi. Ja näiteks eelmise aasta teemad sellel aastal kindlasti enam ei sobi. Ja nüüd lõpliku valiku teeb siis nende 30 teema hulgast eksamikeskus ja arvestab siis seejuures komisjoni soovitusi. No te ütlesite, et alguses laekub õpetajatelt 500 teemat, millest valitakse välja alguses, siis 30 ja lõpuks 10, aga mis nendest ülejäänud 470-st teemast saab, et kas need rändavad prügikasti, te ütlesite, et aastaga nad juba vananevad. Tähendab, no kõik need päris ei, ei vanane, aga need jäävad siis arvutisse ja vajadusel saab kasutada neid kasvõi siis ütleme, teemade pangana. No selge, tähtsaid eksameid toimub palju, miks just kirjandi teemad alati raadiost sellise ülima pidulikkusega kolm korda ette loetakse, miks selline traditsioon? No tõepoolest jah, tähtsad eksamid on palju ja ma peaksin tähtsaks eksamiks seda, et kus tegijate arv on 10000 või isegi sellest noh, suurem siia võiks tuua veel paralleeliks matemaatika eksami inglise keele eksami. Kuid vaat, kirjand on selline omapärasuse omapärases seisus, et et kirjanti, see nagu materjal koosneb põhimõtteliselt 10-st lausest väga kompaktne lühike info ja seda on võimalik lihtsalt edastada raadio teel. Aga matemaatika 10 ülesannet raadio teel dikteerida, võrrandisüsteemist seal sulud puudu on või, või mingisugune murrusel murru joon vale koha peal. See ei ole enam, see ülesanne või keeleeksam on päris keeruline koosneb seal mitmest lausa vihikust, et seda nagu põhimõtteliselt ei ole raadiol üldse võimalik edasi anda. Ja eks raadio teel muidugi teemade teatamise eeliseks see, et esiteks on turvaline, igal pool on olemas ja kiire, aga see pole muidugi praegu peamine, tegelikult on asi selles ka, et et see kirjand on alati olnud nagu esimene riigieksam ja noh, mingil määral ka pidulik moment ja ma leian ka seda, et just, et kui see raadio kaudu on noh, pidulike ette kanda haridusministri tervituskõnet abiturient idele, et siis selle loomuliku osana võiksid olla ära toodud ka kirjandite teemad. Muidugi tehnilisel need kirjeldatud teemad teatati abiturientidel ka kirjalikud paberi peal, nii et noh, raadio on nagu seni selliseks lihtsalt nagu dubleerivaks info edastamise kanaliks. Nii et raadios ettelugemine jääb ikka tulevikus ka, et tegemist ei ole sellise nõukoguliku igandiga, mis on lihtsalt jäänud välja juurimata. Ei kindlasti mitte ja ma mõtlen isegi seda, et ega see raadio kaudu teatame neile maha, sest sellega me anname sellise info kohe edasi ka laiale üldsusele, et noh, ka lapsevanemad ja muidu kirjandusest huvitatud isikud Kodus kirjutada. Ja viimane küsimus, kuidas õpilased tavaliselt nende 10 teema hulgast valivad, kas reeglina juhtub nii, et mõni teema 10-st on selline eriti populaarne samas kui mõnel teemal ei kirjutata peaaegu üldse või on see jagunemine 10 vahel tavaliselt selline enam-vähem võrdne? No ma ütleks niimoodi, et tegelikult need vaba teemad on üldiselt populaarsemad ja isegi see eelmisel aastal tehtud statistiline nagu uurimus ütleb, et teemasid valitakse circa 20 protsenti, kuid riigieksamid on kolm korda juba toimunud. Siis On tendents kirjanduslike finantside teemade protsendi suurenemisele, aga tundub, et sellel aastal tähendab eriti meeldis meeldis teema just Needsamad, mida muide ese raadio kaks välja oma selle kirjandivõistluse korraldamiseks. Need olid siis on teil need teemad käepärast ka? Kaheksas teema ja 10. teema jah, tähendab mõtelda oma peaga. Tähendab riskida ja ilus õun uss sees. Nii et need olid populaarsed esmavaatlusel nii koolidest kui ka väljaspool. Selge suur aitäh riikliku eksamikeskuse direktorile Enn Männile. Pole vist erilist kahtlust, et teil on täna päris kiire päev.