Mööda plaati kuus, 302003 nulli on telefoninumber, kõik saavad helistada soovinud, meil on muidugi palju õnne sünnipäevaks lugeda, aga ilus kevade luuletus esimese mai puhul ja raadio kahe sünnipäeva puhul ja see, kes loeb kõige ilusama luuletuse, muidugi kõige ilusamat, ma loen veel ka ette, mis on kirja teel, meil ei tulnud. Aga kes loeb kõige ilusam osa luuletusi, siis seisab spetsiaalselt spetsiaalselt valmistatud tänase päeva puhul tordiga. Muideks tort valmistatakse, ei ole mitte valmis tehtud praegusel hetkel, vaid nii nagu Me saame siin mõne sellise inimese teada, kes on nii-öelda pretendent, sellele tordile hakatakse torti tegema nii et ta on erakordselt värske ja kui ja kui ja kui täna ei saa, siis saab kätte homme, aga või tähendab homme ikka, aga, aga põhimõtteliselt me proomik proovime ikka niimoodi teha, et täna saab selle tordi jätame, sellepärast teemegi nii varasele luuletused, luuletused ära. Esialgu teeme kuni neljani ja siis on võib-olla natuke pärast veel ka väike, nii et umbes orienteeruvalt poole viieks peaks olema. Ma keegi kuulajatest jälle tordiga. Muidugi, ma pean ütlema, et Tallinna inimesed on sind kuidagi kuidagi soositumad, sellepärast et päris Ta on nimelt kohupiimatort ja see selle transportimine näiteks Valka muudaks ütelda päris nulliks ära, nii et siin on teatud agasid. Aga, aga tal on kama aias tagada, aga vahel vahel agad vahel saame küsida. Halloo. Tere, tervis, tas kevadel ulatusse lugeda võib küll lugeda. Mul on selline tuntud luule luuletus või peab enda oma olema või okei siis kevade tunnemal. Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete klinkuda takka, kaugete metsade takka, midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Taevas sätendab särada, selgub Õilmetas aasade kohal. Õitsva lõhnava lohal tundmatut puhmastus, hõljub, pelgub, midagi, helendab, helgib ja tuikab kaugete Kinkuda ka kaugete metsade takka midagi. Kutsub ja hüüab ja huikab. Südames midagi salaja tärkab paisuvat vallale püüdvat midagi õrnasti hüüdvad Hellana hinge elama, ärkab. See oli küll ilus, Viivi Luik ei ole midagi vanemast klassikast täiesti metsik luuletust kunagi peast. Peas ei ole ikka täitsa ikka vaatan maha. Seda ma arvasin ka, et ei viitsinud pähe õppida sellist asja. Ei, väga hea. Kuidas su nimi on, Tiina, kus sinu elad? Tegemist on Tallinnaga. Nonii, see oli küll kaunis. Ma jätan ikka ära ka, et kõik teavad ikka jälle ava, muidu mõtlevad mina. Ütle Villem Ridala. Kell on täpselt pool kuus orbitaal mängimas ja minul teile esitada küsimus. Küsimus neile, kes tahaksid täna torti süüa, raadio kahe sünnipäevatorti. Ise peate küll sellele täna järgi tulema, enne kui tort ära sulab, laiali laguneb, Märt juba läkski tordile järgisid raadiomajas, saab selle kätte, aborti on vaid üks selles tunnis, nii et järelikult üks helistaja saab selle tordi. Aga küsimus järgmine. Milline kirjanduslik tegelane pidas oma sünnipäeva samamoodi nagu raadio kaks, seega siis. Jagades ise kingitusi, mitte mitte, mitte neid, igatahes niivõrd, nii, et kellel on midagi pakkuda välja, siis telefon siin otse-eetris on kuus, kolm, üks, kaks, null null, 63 12, null null null. Ja väljaspool Tallinna helistaja tasuks ette võtta kaks. Hallo hallo, kas oli Joosep Toots ei olnud. Kuus kolm. Üks kaks null null telefoninumber. Hallo hallo kärega, tere Pirid zombipi. Kust te teate? Tuli tuttav ette? Teie oma sünnipäevi peate, no Katarki pakkuda tordi pakkudes, aga saada ilmselt ise ka kingitusi. Okei, ärge veel toru ära pange, nii lihtsalt läks torteile teele, olete ise Tallinna inimene ja kena siis te saate ise siia järgiga tulla, ärge turvaäravange.