Tere keelesaates vene keelest Lätis ja sellest, mida tähendaks Euroopa liidus keele õiguslikult see, kui vene keel saaks Lätis riigikeeleks. Missugune on keelepoliitiline olukord Lätis? 30 Läti seadusandjat rahvuslaste seast peaministri ühtsuse erakonnast ja ka üx opositsioonilised roheliste ja talurahvaliidust tegid neljapäeval konstitutsioonikohtule avalduse, milles paluvad peatada 18. veebruaril kavandatud referendumi vene keelele teise riigikeele staatuse omistamise üle ja anda hinnang. Rahvahääletus on kooskõlas Läti põhiseaduse olemuse ja riigikorralduse põhialustega. Minu nimi on Piret Kriivan. Riigikeelte ja ametlike keelte õiguslikust staatusest Euroopa liidus räägib maris Ilves ja olukorrast Lätis Veiko Spolitis. Saates on Euroopa Komisjoni esindusest Eestis meedianõunik Maris Ilves, tere päevast. Kas me räägime sellest aspektist lähtuvalt, et missugune on keelteõigusliku olukord Euroopa liidus, alustame võib-olla sellest, mitut sorti keeli on Euroopa liidus, sellest lähtudes Euroopa liidus on siis kaks kategooriat keeli ühed on siis ametlikud keeled ning teised on alates 2005.-st aastast täiendavat keeled ja ametlikke keeli on siis Euroopa liidus praegu 23, need on kõikide liikmesriikide ametlikud keeled ning see staatus siis tähendab, et Euroopa Liidu institutsioonidega saab suhelda kõigis nendes keeltes ning samuti siis kõik Euroopa Liidu õigusaktid avaldatakse nendes 23. keeles. Kui vene keeles saab näiteks mõnes liikmesriigis kas või lätis ametlikult riigikeel siis selle liikmesriigi valitsus saaks paluda ja Euroopa Liidu liikmesriikidest koosnevale nõukogul lisada see Euroopa Liidu ametlike keelte hulka, et see ei ole nagu automaatne protsess. Ja selles taotluse saamiseks peab siis Euroopa Liidu nõukogu ehk 27 liikmesriiki hetkel kiitmasele heaks häälselt. Ja siin on siis ka küsimuse Eesti valitsusele kas ja teistele liikmesriikidele, kas nad toetavad kõik üksmeelselt siis vene keele või mõne muu uue keele Euroopa Liidu ametlikke keele lisamiseks. Ja kui siis liikmesriigid otsustavad, et vene keeles saab Euroopa Liidu ametlik keel siis tõlgitakse kõik Euroopa Liidu ametlikud dokumendid ka vene keelde ja suulise ja kirjaliku tõlkekulud ametlikku keelde katavad Euroopa Liidu institutsioonid. See tähendab, et Euroopa Liidu institutsioonide tõlketeenistused peavad siis organiseerima kõikide dokumentide ning suulise tõlke vene keelde ning peavad värbama tõenäoliselt ka siis vene keelt kõnelevaid inimesi. Selleks. Praegu on juba teada, et kui Horvaatia järgmisel aastal liitub siis üksnes Euroopa komisjon ise vajab juba 60 horvaadi keelde tõlkijat mis kõikidel keeltel tavaliselt on enam-vähem samasugune suurus. Pluss veel Euroopa Parlamendi illussi Tarlamioonid, regioonide Nõukogu institutsioonid. Et Euroopa Komisjon ise vajab juba 60, et see summa kindlasti suureneb siis ja ametliku keele staatus tähendab, et kui kodanik näiteks kirjutab Euroopa Liidu institutsiooni omaenda keeles siis mis üks 23-st ametlikust keelest siis institutsioon peab talle vastama selles keeles, et näiteks kui keegi eestlane tahab midagi teada saada, esitab küsimuse eesti keeles, siis vastus peab tulema eesti keeles, kuigi see ametnik võib-olla, kes seda küsimust nii-öelda vastab, kes selle teema eest vastutab, võib-olla on prantslane, kuid siis lihtsalt tõlgitakse selle prantslase vastus eesti keelde ja saadetakse sellele kodanikule eesti keele samuti. Kui Euroopa Liidu institutsioon saadab mõnele isikule või firmale või riigilegi kirja, siis tuleb alati Eestis eesti keeles, et see on siis tõlgitud eesti keelde. Ja teine keeltekategooria on siis täiendavat Ta keeled. Kui ma juba enne mainisin, siis täiendavate keelte kasutamise kohta võttis Euroopa Liidu nõukogu juunis 2005 vastu järeldused mille kohaselt on siis täiendavaks keeleks selline keel, milles taotlus tunnustab liikmesriigi põhiseadus kogu riigi territooriumil või selle osal või mille kasutamine riigikeele nõue on seadusega lubatud. See tähendab, et see liikmesriik võib taotleda vene keele kasutamist kontaktides Euroopa Liidu institutsioonidega kuid sellisel juhul kannab nii suulise kui rikku tõlkekulud see liikmesriik, kes sellise täiendava keeletaotluse esitab. Ja sellise keele lisamine täiendavate keelte hulka nõuab samuti Euroopa Liidu nõukogu ühehäälset otsust, ehk kõik 27 liikmesriiki peavad olema selle poolt ning kokkulepet selle liikmesriigi ning iga Euroopa liidu institutsiooni vahel eraldi. Natuke tausta, kuidas need täiendavat keeled üldse ilmusid, Euroopa institutsioonidesse oli Hispaania sisepoliitiline olukord 2000. aastate alguses mille kohaselt on siis baski, katalaani ja Galiitsia keel Hispaanias põhiseaduse järgi meil on eristaatus ja seega on kõik siis Euroopa Liidu institutsioonid leppinud Hispaania valitsusega kokku nende kolme keele kasutamise osas ja Hispaania valitsus asub siis nendesse kolmesse keelde tõlkimisega kaasnevad kulud. Seega siis Hispaania kodanikud võivad kirjutada näiteks Euroopa Komisjoni lisaks hispaania keelele ka baski, katalaani põiga liidse keeles ja nad peavad esmalt pöörduma siis hispaania alaliste esindusse Brüsselis Euroopa Liidu juures see alaline esindus siis korraldab kirja tõlke kas siis baski, katalaani või Galiitsia keelest hispaania keelde ning edastab selle Euroopa komisjonile. Ja kui see kirimise edastatakse, eeldab ka Euroopa komisjonilt vastust, siis Euroopa Komisjon vastab sellele lainekeeles saadapsele Hispaania alalise esindusse, kes korraldab tõlke ning siis baski katalaani väga lihtsa keelde ning alles siis edastab selle kirja saatjale, et see on üsnagi selline raskepärane protseduur, aga et kaitsta nende keelte eristada Tartust, siis Hispaania valitsus on selle selle kohustuse endale ise võtnud. Ning juunis 2008 anti siis sama dokumendi alusel sellise täiendava keele staatus ühendkuningriigis kõneldavale šoti ning kõmri keelele samuti nii et nüüd on nagu viis viis keelt sellise eristaatuse all ning Lissaboni lepingu alusel võib liikmesriigi ning Euroopa Liidu institutsioonide vahel kokku leppida mistahes muu keele lisamise täiendavate keelte hulka, et et kui vene keel tõesti Lätist saab selleks siis Läti valitsus peab tegema vastava pöördumise ning kõik 27 liikmesriiki peavad sellega või aktsepteerima aktsepteerima seda, jah, aga kui mõni rikkam vastu, siis siis ei saa, seda tähendab automaatselt, et see ei ole niimoodi, et kui venekeelse saab või ükskõik mis teine keel saab kuskil riigikeeleks, siis et ta oleks kohe ka ametlik keel Euroopa liidus seda ei ole, ei, seda ei ole, tuleb läbida enam protseduur, kõik liikmesriigid peavad olema selle poolt täpselt sama ka selle täiendava keelega, just täiendava keelega. Meil see erisused, liikmesriik ise, kui ta soovib seda keelt sinna listi või nimekirja panna, et ta peab ise ka need kulud olema valmis kandma kõik, mis, mis võivad olla üsnagi suured. Päris suured kohe. Aga juttu ei ole siin olnud üldse rahvusvähemuskeeltest, neid on Euroopa liikmesmaades hulganisti. Jah, meie informatsiooni kohaselt on näiteks Prantsusmaal rahvusvähemuste keeleks türgi Araabia keel. Austrias on türgi keel, Belgias türgi, araabia ja Kongo keel. Ja Haanjas on mõned aafrika keeled. Ühendkuningriigis on Pakistani hingi ja urdu keeled, aga, aga kindlasti on neid palju rohkem, et need olid ainult mõningad näited. Kuid Euroopa komisjon kui liikmesriikide poliitikasse, mis puudutab siis vähemuskeeli, Euroopa Komisjon küll toetab kõikide inimeste õigust saada võrdset kohtlemist ning toetab ka liikmesriikide sellised poliitikad, et võimalikult paljud kodanikud saaksid oma emakeeles suhelda, kuid kuna süsteem on siiski väga erinev liikmesriikides, siis Euroopa komisjon sellesse sekkub. Täiendavate keelte osas võib öelda niipalju, et liikmesriikide valitsus liikmesriigi valitsus paluda Euroopa Liidu nõukogult ja teistelt institutsioonidelt võimalust et sõnavõtul saaks kasutada ühte täiendavalt ühte täiendavat ehk siis passiivne suuline tõlge, kuid see eeldab, et taotlus esitatakse mõistliku aja jooksul enne istungit ning personali varustas on kättesaadav seal sellesse keelde tõlkimiseks ehk siis liikmesriik on, on võimeline katma need kulud ja varustama nende tõlkidega ning aparaatidega ning samuti liikmesriigi valitsus võta Euroopa parlamendile ja Euroopa Liidu nõukogule õigusaktide kinnitatud tõlke mõnda täiendavasse keelde. See tõlge lisatakse arhiivi ning avaldatakse Euroopa Liidu nõukogu interneti koduleheküljel. Kuid siin tuleb meeles pidada tõlked täiendavatesse keeltesse ei ole juriidiliselt kehtivad, et juriidiliselt kehtivad, on siiski tõlked ainult kahtekümmend kolme ametlikku keelde. Kui palju, huvitav tegelikult reaalses elus kasutatakse kõiki neid võimalusi, kui palju tavaline inimene kasutab oma võimalusi oma riigi või Euroopa Liidu ametlikus keeles saada informatsiooni, anda informatsiooni. Ma arvan, et kõik, kes teavad, et eesti keel on Euroopa Liidu ametlik keel on juba praegu kirjutanud Euroopa Liidu institutsioonides eesti keeles, samas nad võivad ka mõnes muus keeles, et keegi ei keela neil kirjutada ka prantsuse või inglise keeles. Ja siis, kui see kiri on tulnud näiteks prantsuse keeles Eestist siis ka Euroopa Liidu institutsioon peab vastama sellele kirjale prantsuse keeles, et ei hakka seda eesti keeles saatmest. Võib-olla on tegu Eestis elava prantsuse kodanikuga, näiteks kes soovib saada prantsuse keeles vastust. Läti keele ja vene keele vahekorrast Lätimaal Saadet jätkame referendum vene keelele riigikeele staatuse andmise asjus on määratud 18. veebruaril. Telefonil on Veiko Spolitis, tere päevast. No kõigepealt kõige viimasest uudisest, nimelt neljapäeva õhtul tuli uudis, et keele referendum on konstitutsioonikohtus vaidlustatud. Selle pöördumise tegid kolme erakonna liikmed. Täiesti õige ja samas, et täiesti süveneda sellesse dokumenti, see võtaks natuke aeg-ajalt, paraku see dokument on siiani nii-öelda salastatud, sest seda avaldust, mida siis 30 parlamendi liikmed on siis andnud konstitutsioonikohtusse siiamaani mitte täies mahus avalikustatud sest tegelikult siin on piisavalt palju küsimusi, mida siis Need 30 parlamendi liiget siis vaidlustavad. Sest teadupärast kui juba referendum on peaaegu toimumas, nimelt just hommikul ka keskvalimiskomisjon teatas, et nemad on peatanud ka siis rahvahääletuse büllata nende trükkimise. Nii et üsnagi huvitav kaasus võiks olla, et mis viisil ja mis juriidiliste printsiipide alusel siis õigustatakse selle referendumi, mitte siis vastavust põhiseadusele, nii et see küsimus on vägagi värske, et täpselt aru saada, mis siis on need juriidilised alused. Meil tuleb rääkida üks paar nädalat hiljem, sest praegu absoluutne enamus läti kontseptsionaal seaduse spetsialiste ja enamus juriste tegelevad just sellega, et õigustatult öelda, et kas saab seda referendumit peatada või mitte. Tegelikult ei olegi siis üleüldse selge, kas konstitutsioonikohus võtab selle asja arutada. See on küll selgelt praegu konstitutsionaalne kohtu on võtnud seda asja arutamisele konditsionaal kohtu esimees härra puutrizon andnud seda kohtule läbivaatamiseks ja, ja see viimane teade, mis eile õhtul tuli ka kontseptsionaal kohtust, et nad üritavad seda siis kõige kiiremal kollal läbi vaadata, et teatada, kas referendumit peatatakse või mitte. Aga praegu peab riik valmistuma referendumiks. Praegu peab riik valmistuma referendumiks, kuid samas küll üsnagi oma omapärasel viisil. Paar päeva tagasi. Konstitutsionaalne kohtu esimees särapuudrit oma usutluses Läti raadio esimesel kanalil ütles, et tegelikult, kui juba kontseptsionaal kohtu praeguses olukorras, kus referendumi kuupäev on välja kuulutatud keskvalimiskomisjoni poolt võtab sellise siis avalduse parlamendi liikmetelt vastu. See juba põhimõtteliselt tähendab seda, et referendumit siis peatatakse. Aga ütleme, et juhul kui referendum ikkagi toimub, siis valdavalt ollakse seda meelt, et referendumil tuleb ei vastus vene keelele kui riigikeelele. Seda kindlasti, sest kui me vaatame Läti põhiseadustes seda keeleküsimus ei sätesta, vaid siis punkte nimelt neljas 77 kuni 79. artikkel mis vägagi selgelt ütleb välja, et juhul kui muudetakse siis riigipõhise aluseid, satestavaid punkte, siis selle kohta peab oma sõna ütlema parlament ja parlament on oma sõna öelnud ja ei ole siis selgusele jõudnud, kus siis, kui seda arutatakse põhiseaduslike küsimuste üle, siis seda kindlasti peab olema absoluutne elamuseks. Kaks kolmandikku parlamendiliikmetest peavad ütlema jah-sõna. Kui seda ei toimu siis, siis juba põhiseaduslikult, Lätis peavad toimuma referendumit, kus siis pool hääleõiguslikest kodanikest peavad pooldama seda eelnõu, mis tähendab siis praeguses olukorras ligikaudu 770000 Läti kodaniku. Jah, hääli, mida tuleb lihtsalt vähemalt siis praeguses olukorras on võimatu ette kujutada. Oluline on see, et hääletada saavad kodanikud. Absoluutselt, sest noh, see on loomulik, et riiki loovad kodanikud kodanikele oma õigused ja vabadused ja seal mõeldamatu, et siis mittekodanikud või siis teise riigi kodanikud otsustavad mõne teise riigikorra siis põhimõtteliste küsimustele Aga kui nüüd tõesti läheb niimoodi, et see protsess peatub või referendumil tuleb eitav vastus, siis tegelikult on vene keele kui riigikeele poolt olijad Riia linnapea Nils Ušakov näiteks leidnud või andnud juba vihje, mis edasi toimuma hakkab, et vene keelele hakatakse vähemuskeele staatust taotlema. Siin on nii mitu signaale tulnud ja tegelikult väga hea Sa seda küsimust sellisel viisil püsisid, sest tegelikult eile teatas ka parlamenti mitte pääsenud venekeelne erakond inimõiguste eest Lätis, et juhul kui referendum peatatakse, siis hakatakse kohe-kohe allkirju koguma, et referendumi otsustada, kas kõikidele mittekodanikel hääleõigust anda. Nii et siin neid signaale on mitmekülgseid. Kuid üks asi küll on üsnagi omapärane, nimelt siis Lätti valdava enamuse kodanike seas on üsnagi suur vaidlus selle üle, kas oleks mõttekas seda referendumit peatada nüüd enne kaheksateistkümnendat veebruarit, lastes siis konstruktsionaal, kohtul juriidiliste küsimuste üle ja selliste tagagi peente juriidiliste omapärasuste üle vaielda või lihtsalt võtta see küsimus vähemalt järgmiseks 20-ks aastaks täiesti päevakorrast maha kui enamus lati kodanikele lihtsalt demokraatlikul viisil läheks 18. veebruaril ja siis hääletusjaoskondades ja ütleks vägagi selgemeelselt. Ei, nii et selline selline vaidlus Lätis siiamaani toimub ja samas siis need viited, mida niisuguse kopsun öelnud vähemuskeele staatuse kohta, noh selle küsimuse üle ka võib ju vaielda, kuid ütleme ausalt, et kui me vaatame ajalukku, kuidas siis Liivimaal arenenud et siin puhul ma mõtlen just Eestit ja Lätit, kuidas nad siis läbi aegade on tegelikult ühes riiklikus raamistikus olnud üsnagi pikka aega koos siis siis selline ametlik kakskeelsus on, on pea võimatu, kui me mõtleme Eesti ja Läti üle. Pigem võiks tuleviku peale mõeldes rääkida näiteks kolm keelsusest selles mõttes, et just positiivselt muuta keelepoliitikat või praktikat siin Eestis ja Lätis paremaks. Kuid see on seen pigem tuleviku küsimus. Kui me räägime, et praeguses olukorrast Lätis siis ja siin ei ole küsimustki, läti keele staatus tuleb tugevdada ja siis, kui juba siis need paar põlvkonda, kes on üles kasvanud Läti keskkonnas, siis juba võib mõelda keeleseaduse liberaliseerimise üle. Ja missugune on läti keele olukord, läti keele staatus tegelikult reaalses elus Lätimaal, Lätis on tegelikult ju kõikides suuremates linnades on vene keel ülekaalus või venekeelsed inimesed ülekaalus. Tegelikult need numbrid on positiivseks muutunud, nimelt lätlaste suhtarv suurtes linnades on kasvanud küll aga tuleb mainida, et et näiteks sellistes suurtes Ida-Lätimaa linnades nagu ta siiani on venekeelsed enamuses jah, kuid teistes linnades nagu jalgava Liepaja, Ventspils, Riia Sis, lätlaste suhtarv on kasvanud küll, aga näiteks Riias, mis on suurim linn Baltikumis, lätluse on siis natuke üle 40 protsendi, mis on ka saavutus, kui arvestades seda näiteks peale taasiseseisvumist 1991. aastal, lätlaste oli vaid 33 protsenti kuid see selleks siis vastates küsimusele, missugune on siis läti keele olukord, siis üleüldse olukord on paranenud ja seda nii mitu raporti on öelnud. Kuid samas tuleks mainida, et siin puhul kindlasti aitas kaasa ka läti keeleseaduse reform 2004. aastal, mis on siis lõpuks ka muulaste vanematele andnud võimaluse siis oma tulevikku paremini plaanida, sest igasuguse eriti siis küsimuse üle, mis paneb küsimuse alla siis hariduse küsimusi. Kõige raskem just vanematel on selline teadmata olukord ja, ja see oli üks suurimaks probleemiks ja tänu sellele siis praegu, kui on otsustatud, et jah Põhiõpe toimub läti keeles vastavalt protsentidele, siis läti keele suht harva aastast aastasse kasvab ja see on tegelikult toonud olukorrani, kus ka mina töötades ülikoolis aastast aastasse, näen vene noori inimesi, kes tulevad puhta läti keelega ja saavad vägagi hästi hakkama. Tähendab vastab tõele väide, et Lätis ei ole enam noort, kes ei oskaks läti keelt. No seda võiks tõesti nii-öelda või pigem ütleme nii, et Lätis praegu ei ole noort inimest, kes õpib koolis ja tahab edasi pürgida ja haridust saada, kes ei oska läti keelt, see küll on tõesti tõsi. Läti vene koolides hakati üle minema lätikeelsele õppele, nüüd juba siis seitse-kaheksa aastat tagasi. Küll et see on osutunud edukaks. See on kindlasti osutunud edukaks ja siin on paar uurimust ja need uurimused jätkuvad, kus siis noh, alguses sellest räägibki üsnagi vaikselt, nimelt et tegelikult see on no võiks poliitiliselt mittekorrektsed korrektselt öelda, selline ka assimilatsioonipoliitika samas ärriti, rõhutades seda, et nii Eesti kui Läti on unikaalsed Euroopa ajaloos oma vähemusrahvuste siis keelepoliitika arendamise näidistena ja siin puhul seda rõhutakse Lätis ka siiamaani, et kui isegi need nõukogude okupatsiooni käigus kujunenud välja vene koolid lähevad üle läti keelele, samas jäetakse ka haridusvõimalused vähemusrahvustele ja kui Lätis on nii paar Poola kooli, on ukraina kool, on ka Riia, Eesti kool, on olemas ka juudi kooli ja Leedu kool, need rahvusvähemused saavad oma emakeelt õppida, kuid samas on kõige tähtsam see, et siis põhiharidus on läti keele, sest teadupärast peale põhihariduse saamist peavad õpilased minema ülikooli ja seal siis õppekeel on ka Lätiga. Just nimelt lähevad ülikooli, kuidas nad on rahul tasemega ja kas venelased, kes õpivad nüüd ka lätikeelses koolis suudavad ülikooli astuda samaväärselt lätlastega. Jah, siinpuhul on kindlasti küsimus mitte niivõrd vene koolidest, kuivõrd siis selles kooligeograafilisest asendist ja siin teada tarast suurematel lündale, Riia koolidel on paremad võimaluses, sest seal on suurem inimeste kontsentratsioon ja tänu sellele suuremale inimeste kontsentratsioonile. Ma laekuvad ka maksud. Nendel koolidel on lihtsalt rohkem rahalisi võimalusi, et häid õpetajaid palgata. Ja siin puhul on kindlasti näha, et üks on siis vene keelereform mis siis eelnes üleüldisele haridusreformile, mis on praegu toimumas haridusminister Robert hiilise juhatuse all ja siin puhul suurim Läti probleem on just see, et maakonna koolid on üldiselt halvemas seisundis kui näiteks linnakoolid ja siis linnakoolid, kui nad saavad lubada paremaid õpetajaid, siis teadupärast nendest koolidest tulevad ka paremad koolilõpetajad need, nii et siin ei ole mitte ainult keele, vaid siin on ka sotsiaalmajanduslik probleem Lätis olemas. Olukorrast Lätis rääkis politoloog Veiko Spolitis keeleõiguslikke aspekte, selgitas Euroopa Komisjoni esindusest Maris ilves vene keelele riigikeele staatuse andmise. Referendum on Lätis niisiis plaanitud 18. veebruaril. Kase aga üldse toimub, selle üle hakkab konstitutsioonikohus alles aru pidama. Minu nimi on Piret Kriivan ja lõpetuseks eesti keele juurde. Järgmine keelesaade on kahe nädala pärast, 29. jaanuaril ja siis analüüsib Egle Pullerits keelehooldekeskusest, ajakirjanik ja teiste avalike esinejate keelekasutus ja üldse avalikus ruumis kasutatud või kasutamata jäetud eesti keelt küsimusi, tähelepanekuid, arvamusi ootame keele saate kodulehele kommentaariumisse terve järgmise nädala reedeni. Kordame ka selle saate lõpus viimast keelesäutsu. Kell seitse 25. Esmaspäeva hommikuti on keelesäuts eetris. Säuts. Tere hommikust, kuuleme kaaskondlastega kokku saades mitut sorti täretusi. Tere hommikust. Tere hommikut. Hommikust. Hommikut. Hommik. Loomulikult vabas keelepruugis ehk argikeeles võib neid kõiki kasutada, kuidas kellelegi suuvärk antud on? Teine asi on avalikkuse ees või muidu ametlikumas olukorras. Tahaksin esmalt tulla tagasi oma esimesena kõlanud teretuse juurde. Tere hommikust. Minul on küsitud, nagu arvatavasti teistelt Eesti filoloogidelt keelekorraldajatelt ja keele hooldajatelt. Miks me, eestlased, selles väljendis sõna hommik seestütlevas käändes kasutame? Sellisel puhul see on rääkida tehnoloogiast, mis on selle väljendi taga ehk kuidas on seda varem öeldud. Kindlasti on eesti keele kõneleja märganud, et mõningad väljendid on pika aja jooksul nii-öelda kulunud lühemaks muutunud nii ka selle väljendi puhul. Vanad eestlased olevat öelnud tere hommikust aega, tere õhtust aega. Nii et neis teretustes ei ole hommik ja õhtu mitte seestütlevas käändes vaid tegemist on omadussõnade, hommikune ja õhtune osastava käändega. Ja tervitatud onu Otsesõnu, võttes aega aja jooksul oleme lihtsalt mugavamaks muutunud, pole tahtnud nii pikka lausungit teha ja ütleme viimast sõna välja jättes tere hommikust või lihtsalt hommikust. Kui nüüd keelekasutusolukordade juurde tagasi tulla, mõelda kas ametlikus või avalikus ruumis sobib öelda veel välja talisemalt lihtsalt hommik, lõunapäev õhtu minu pärast, kas või öö, siis ei, need ei sobi. Eriti kummastav on komme öelda ükskõik mis kellaajal inimest kohates. Hommik. Leian, et sellise tunnetus laiskuse puhul pole vajagi nii pikka sõna nagu hommik üle huulte lasta. Öelge lihtsalt tere. Head ei eksi, sobib igas olukorras.