Täna on Eesti ühe ilmselt kõigi aegade armastatuim, ma kirjaniku Oskar Lutsu 115. sünniaastapäev. Oleme helistanud. Oskar Lutsu nime kandvasse Tartu linnaraamatukogusse. Tere päevast, raamatukoguhoidja Elle Tarik. Tere. Tänan, sest nagu öeldud, Oskar Lutsu sünniaastapäev, teie raamatukogul on vist välja kujunenud juba päris kindlad traditsioonid kirjaniku sünniaastapäevade tähistamiseks. Ja kui meil anti Oskar Lutsu nimi meie raamatukogule 1986. las ta lõpus, siis sestpeale on meil kaks niisugust traditsiooni kindlat. Tallinnas on üldse kaks Lutsu nimega seotud asutus Lutsu majamuuseum ja linnaraamatukogu. Siis on nõnda välja kujunenud, et linnaraamatukogu süütab küünla ja meenutab Oskar Lutsu tema monumendi juures siin Tartus Emajõe kaldal. Ja see on siis iga-aastane traditsioon. Ja üle viie aasta on meil traditsiooniks koostada raamatukogust suur näitus Oskar Lutsu loomingust. Mida kujutab endast see tänavune näitus, saadakse vist homme? Ja homme on avamine. See on läbilõige Oskar Lutsu kogu loomingust, see tähendab siis kõiki raamatuid, mida ta on kirjutanud ja ühtlasi ka kõiki trükke, seetõttu tuleb see koguarv kokku üpris soliidne. Raamatuid on väljas kaugelt üle 200 ja muidugi veel suur hulk kirjutisi Oskar Lutsu kohta, sest ka neid on kogunenud aja jooksul palju. Ja üleüldse on, on väga tore teha raamatunäitust Oskar Lutsu loomingust, sest see on tegelikult sajand, eesti raamatu lugu algab siis peale esitrükk kevade esitrükiga aastal 1912. Ja just just praegu tuleb välja uus Lutsu raamat täiesti trükisoe veel, see on siis uustrükk interlidi, nii et elu toimub kogu aeg. Mida tähendab selle homme avatava Lutsu näituse pealkiri Kivisilla apteegist kirjandustaevasse? See selle kohta võib-olla Oskar Luts ütleks, nüüd ise lähevad peris luuleliseks kätte, aga me pidasime silmas seda, et et kui on näiteks luure ajate Valhalla, siis võiks olla ka kirjanike taevas ja kuna eesti keeles on niimoodi, et et paljudel sõnadel on mitu tähendust taevas kui midagi kõrget, kui mass, ütleme näiteks ja samal ajal ka siis teispoolsus. Me oleme, me soovime Oskar Lutsul rahu ja rõõmu sinna kirjandust taevasse. Tahan oma maapealse töö hästi teinud, meie asi on edasi ajada, sest nagu ta ise kevade alguses ütleb, et kui Arno isaga koolimajja jõudis, polnud tunnid veel alanud, siis meie tahaks seda noh, niimoodi omalt poolt täiendada ja öelda, et alanud küll, aga kindlasti mitte lõppenud. Kui rääkida veel Oskar Lutsu 115. sünniaastapäeva tähistamise üritustest, siis vist terve jaanuarikuu vältel käib teie raamatukogu lasteosakonnas viktoriin, kus siis lapsed saavad näidata oma teadmisi Lutsu kohta ja nendega võistelda. Ja nii see on ja sellepärast ongi väga hea, et me oleme 87.-st aastast alates püüdnud kokku saada täielik. Paljusid tekste ei ole ju üldse uus trükitud, tõsi, kevade ilmub keskeltläbi ka viie aasta tagant uus trükis, aga, aga paljud tekstid on jäänud sinna trükituna ütleme oma aega ja kuna meil on kogu olemas, siis lapsed saavad kõiki Lutsu raamatuid vaadata ja selle põhjal siis viktoriiniküsimustele vastata. Kui hästi tänapäevased või tänapäeva lapsed Oskar Lutsu ja tema loomingut tunnevad. Kui otsustada edetabelite järgi, see hõlmab muidugi eeskätt Tootsi lugusid, arvan maa, siis on luts kindlalt ikkagi seal esikolmikus, nii et loetakse. Aga kui me vaatame nüüd raamatukogu pooltki, siis loetakse küll ka teiste gruppide poolt, mitte ainult õpilaste poolt. Aga peab küll kohe ütlema, et ega uustrüki oleks vaja ka muust kui Tootsi-lugudest ja mälestustest näiteks väljetonides, mis kõlavad nii kangesti tänapäevaselt, kui neid lugeda. Nende puutute igapäevaselt kokku lugejatega, kui populaarne luts üldse tänapäeval inimeste hulgas on, kas kõik tema teosed on teil kogu aeg väljas ja järjekord on ukse taga? Järjekorda nüüd just mitte ei ole, sest me oleme omal ajal komplekteerinud niisuguse varuga, et luts on tõesti see, keda loetakse noh, piltlikult öeldes hällist hauani, seetõttu meil on kaunis suur eksemplar, tõsi ja, ja enam-vähem ikka jätkub, tõsi küll, ei ole võtta enam nagu ma juba enne ütlesin, hõljetone puudu tuleb ka jutustustes, sest neid lihtsalt ei ole uus trükitud ja vanad on ribadeks loetud. No öelge, palun jälle tareke, mis te arvate lõpetuseks, kui tähtis või kui tähendusrikas on üldse Oskar Lutsu looming tänapäeva eesti inimestele? Ma arvan, et luts on üks neist autoritest, kes on kõikidele eestlastele algusest peale ja lõpuni välja, kui üldse saab öelda, et lõpp on lõppu loodetavasti ei ole, et ta ongi siis ta on tabanud midagi väga eestlasele omast, ütleme igieestlaslikku ja, ja kui võib, siis ma lõpetaks veel Juhan Peegli sõnadega, et see kunst, millest paljud aru saavad, võib ka suur olla. Suur aitäh Helle Tatari Elle tari, kelle Tarika on Tartu linnaraamatukogu raamatukoguhoidja. Tartu linnaraamatukogu kannab Oskar Lutsu nime ja täna on Oskar Lutsu 115. sünniaastapäev.