Tere õhtust, kell on kuus, Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte küünla ehk vastlakuu esimesest pühapäevast, kolmandast veebruarist. Stuudios on toimetaja Tarmo Maiberg. Eesti viis saadikut osalevad euroliidu parlamendisaadikutega. Lähis-Ida rahu otsinguil. Delegatsiooni ühe liikme Mart Nuti hinnangul võib Palestiina riigi teket oodata 100 aasta jooksul kuid eelkõige peaks palestiinlaste valitsus olema läbirääkimistel paindlikum. Venemaa alaline esindaja NATO juures Dmitri Rogozin avaldas rahulolematust seoses Poola otsusega paigutada riiki USA raketikilbi osiseks olevat püüdurraketid. Serbia presidendivalimistel oli pärastlõunaks hääletamas käinud 34 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Teises voorus on vastamisi rahvusäärmuslane toomistamini koolid ja läänemeelsem president Boriss Tadić. Eesti eurolaul on valitud. Kevadel esindab meid Belgradis Eurovisiooni poolfinaalis Priit Pajusaare ja Glen Pilvre Leto Svet kreisiraadio esituses. Ilm on meil pilves, öösel sajab lund ja lörtsi, õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kaks, homme päeval miinus üks kraad kuni pluss kolm kraadi. Ja kõigest lähemalt Euroopa Liidu liikmesriikide parlamente ühendav organisatsioon meedia preach organiseeris rahvusvahelise foorumi parlamendid rahu nimel mille raames külastatakse Lähis-Ida riike. Iisraeli, Egiptuse ja Palestiinlaste presidendi, Jordaania välisministri ja teiste kõrgete poliitikutega kohtuvad ka viis Eestis saadikud Mart nutt, Sven Mikser, Marko Mihkelson, Evelyn Sepp ja Igor Gräzin. Küsisin delegatsiooni ühe liikme Mart Nuti käest, kas Eesti saadikutega kaasamist Lähis-Ida rahuvahenduse saab pidada erakordseks. Ma ei arva seda, et see on erakordne praeguses olukorras, kus me oleme Euroopa Liidu liikmesriik ja osaleme Euroopa Liidu välispoliitika kujundamises selles mõttes maailm lihtsalt jääb väiksemaks ja kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on kindlasti teretulnud sellesse protsessi. Teine küsimus, mis meie siin kaasa saame aidata? Ma arvan, et päris palju, sellepärast et Eesti, nii nagu ka teised Balti riigid, Kesk-Euroopa riigid, on tegelikult ikkagi tulnud ühiskonnast, mis oli võrdlemisi konfliktne ja selles mõttes meie kogemused, kuidas näiteks rahumeelsel teel ühest ühiskonnavormist teise minna on ju väga, vägagi tänuväärsed, mis ma arvan, et kuluvad Lähis-Idas täpselt samuti ära. Ühendriikide president George Bush on alustanud aktiivsemalt rahuprotsessi vedamist ning ei ole välistanud ka Palestiina riigi loomist. Mart Nuti hinnangul võib Palestiina riik sobivate arengute korral saabuda juba enne aastat 2010. Ma arvan, et Palestiina riigi tekkimine on aja küsimus ja lähema aasta-kahe jooksul tõenäoliselt seega aset leiab. Samas ei ole kindlasti mitte kellelgi meil sajaprotsendilist kindlust, et siin mõni aktsioon ei või seda protsessi venitama hakata, sest teatavasti oli 1990.-te aastate keskel olukord ju samuti peaaegu et nii kaugele, et Palestiina riik oleks võinud jalad alla saada, aga äärmusrühmitused nii palestiinlaste Iisraeli poole, et paraku ei olnud sellise lahendusega nõus, loomulikult vastupidistel põhjustel, aga ma kujutan ette, et tänane olukord on, on stabiilsem ja selles mõttes ma julgen olla optimistliku. Palestiina valitsuse ja Palestiina presidendi seisukohad ei ole paraku nendes küsimustes olnud kokku langevad. Ma ei tahaks näpuga näidata Palestiina valitsuse peale, aga ilmselt paindlikkust tuleks nende poolt kindlasti oodata. Samas me ei saa ära unustada ka, et päris mitmed välisriigid sekkuvad palestiina probleemidesse ka negatiivselt poolelt, pean siin silmas Liibanonis, Süürias ja Iraanis tegutsevaid rühmitusi ja kahtlemata neil on oma mõju mitmetelegi liikumistele Palestiinas ega mitte midagi targemat, ilmselt ei ole siin teha, kui näiteks püüda kokku leppida ka Süüria ja Iraaniga ja diplomaatilisel tasemel. Kahtlemata see töö käib. Ma kujutan ette, et Euroopa Liit peaks oma aktiivsust just nimelt nende riikide suhtes võib-olla tugevamat üles näitama, kuni see siiamaani on olnud. President Toomas Hendrik Ilves sõitis Brüsselisse, kus kohtub NATO peasekretäri Jaap de hoop Scheffer ja liitlasvägede kõrgeima sõjalise juhiga Euroopas kindral John gradokiga. President esineb ka alliansi liikmesmaade esindajad ehk Põhja-Atlandi nõukogu ees. Ilves ütles eile Vanemuises Tartu rahu aastapäeval kõneldes, et NATO-sse kuuludes on Eesti siht selge mõju saavutamine nendes küsimustes, mis kõige rohkem vahetumalt puudutavad Eesti huve. Meie. Miks on Eesti enda algatused valdkondades mille tähtsus pole teised veel teadvustanud? Olgu üheks heaks näiteks selle kohta eesti initsiatiiv NATO-s küberjulgeoleku teemal. Neid sihte silmas pidades peab Eesti selgelt hindama oma võimeid ja võimalusi. Väidab on, et me suudame palju rohkem. Meil tuleb hüljata hoiak, et oleme liiga väikesed millegi muutmiseks oma väiksusele ja järelikult ka tühisusele apelleerides poleks Eesti 88 aastat gaasisaanud kinnistada oma iseseisvust Tartu rahulepinguga. NATOs olemine tähendab ka NATO missioonidel osalemist. See element kaarna arusaam ei pruugi olla alati populaarne. Kui me aga laseme NATO'l muutuda alakartale Jansiks, kus igaüks hakkab valima, osaleda või mitte siis võib kunagi kätte jõuda aeg, kus just meid menüüst ei valita. Seda ame lubada ei saa. NATO-s osalemine eeldab ja tähendab ka meie intellektuaalset panust. Lähematele aastatel käivitub aktiivne debatt artikli number viis ehk kollektiivkaitse rakendamise küsimuses. Jah, kui ühe NATOsse kuuluva riigi infrastruktuur purustatakse rakettidega, siis rakendub kindlasti viies artikkel. Kui aga sedasama infrastruktuuri riiki halvatakse küberrünnakutega, siis pole vastus veel kaugeltki ühene. See on valdkond, milles Eesti saab ja peab oluliselt panustama. Koodi tuleb meil tegeleda ka muude mõttetööd eeldavate arengutega näiteks tavarelvastusleppe uuendamise, balti õhuruumi turvamise ning Euroopa Liidu ja NATO suhetega. Olukorras, kus kahe organisatsiooni sõjalise võimu dubleerimine pole ratsionaalne Venemaale pääsu ootavate veokite järjekord idapiiril on taas kasvanud ning oodata tuleb ka kogu Eesti piiripunktides. Maksu- ja tolliameti andmetel ootas täna Narvas piiriületust 200 veokit, nende eeldatav ooteaeg on ligi 70 tundi. Järjekord on tekkinud ka Koidulas ja luhamaale, kus esimeses ootas Venemaale pääsemist 53 ja teises 98 veokit. Riikliku looduskaitsekeskuse töötajad Eestimaa looduse fondi vabatahtlikud on viimase ööpäevaga Sõrve poolsaarel taas leidnud õliga määrdunud linde. Keskuse Saare regiooni direktor Tõnu Talvi ütles, et linnud on eri määrdumuse astmega, kuid kõik nad on nõrgad ja vajavad inimese abi. Koos varem leitutega hooldavad keskuse töötajad ja vabatahtlikud praegu umbes kahtekümmend lendu. Nädalas. Alguses tehtud seirest hoolimata pole merel reostust avastatud. Talvi hinnangul võib reostus olla randa jõudnud seest Õlyyan märgata mitmel pool kruusal ja kivide vahel ning välismaalt. Venemaa alaline esindaja NATO juures Dmitri Rogozin avaldas rahulolematust seoses otsusega paigutada riiki USA raketikilbiosis. Eks olevat püüdurraketid. Rogozin ütles, et ootas Donald Tuski valitsuselt läbi mõeldumaid otsuseid ning lisas, et on ilmselge dialoog Moskvaga on lõppenud. Ta kinnitas samas, et peab vaid ettekäändeks väiteid, et Poola lubas USA baasid riiki, kuna Venemaa kavatseb Kaliningradi oblastisse paigutada raketikompleksid Iskander. Chadi linnas Jamiinas jätkusid teist päeva lahingud president intriste Vii toetajate mässuliste vahel. Mässuliste esindaja sõnul peeti eile öösel paus, et lasta välisriikide kodanikele evakueeruda ning anda presidendile võimalus lahkuda. Mässuliste väed on presidendipalee ümber piiranud, paleed kaitsevad tankid ja jalavägi. Lahingutes kasutatakse helikoptereid ja raskekahurväge, ütles ükse palee lähedal välismaalaste kasutatavas hotellis viibinud heategevusorganisatsiooni esindaja uudisteagentuurile Reuters. Väidetavalt on mässuliste väed vallutanud Sudaani õhuväe toel ühe Tšaadi piirilinna Sudaan on seda eitanud. Prantsusmaa on aga Edalkueerinud 400 välismaalast ning 1000 Chadi elanikud on lahingutegevuse eest põgenenud. Kameruni. Serbia presidendivalimistel oli pärastlõunaks hääletamas käinud 34 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, teises voorus vastamisi rahvusäärmuslane Tomi Slam, Nick koolid ja läänemeelsem president Boris Tadić. Tulemustel saab otsustavaks just valimisosa valus. Eelmises voorus võitis nikaalid viie protsendiga taadi Cheez. Mõlemad kandidaadid vastu Serbia provintsi Kosovo iseseisvumisele Kosovo juhtkonda lubanud pärast Serbia presidendivalimiste tulemusi avalikustada ja millal kuulutatakse välja Iseseisvus. Egiptus sulges Nasa piiril viimase ebaseaduslikku läbipääsu, mille Palestiina äärmusrühmitus Hamas Iisraeli jaanuarikuise bloki raadiajal piiridakesse lõhkunud sõdurid tõmbasid okastraadi ja metallvõre ette ainsale egiptuse poolele jäänud avavusele, kuid lubasid palestiinlaste heli egiptlaste koju naasta. Hamas õhkis piirida ja 23. jaanuaril, võimaldades kümnetel tuhandetel palestiinlastel Egiptuses täiendada oma toidu ja esma esmatarbekaupade varusid mis olid Iisraeli blokaadi tõttu kiiresti vähenenud Kairoy takistanud palestiinlaste sissevoolu, kuid ei lubanud neid piirilinnast Rafaast kaugemale. Ja tuleme tagasi Eestisse. Rakveres annab kontserdi rahvusvaheline noorteorkester, mis on pühendatud nii balti riikide kui Soome vabariigi 90.-le aastapäevale. Kontserdil on võimalik teha ka annetusi Vabadussamba fondi, jätkab Ago Gaškov. Rakvere Gümnaasiumi saalis annab praegu oma kontserdi Põhja- ja Baltimaade ühine noorteorkester. Nelja riigi noored on kogunenud Virumaa noorteorkestri ümber. Noorteorkestri kunstiline juht Endel Nõgene, kas nelja riigi orkestrit on väga raske kokku mängima panna, eriti kui tegemist on noorte muusikutega, ei ole üllatavalt nobedasti läinud mõne päevaga, sellepärast et nad on kõik kodus ennem juba valmistanud ette õpetajatega ja on nad siis Soomest, Leedust, Lätist või Eestist tuleb päris päris hästi, ma loodan ikka õhtul, et kõige paremini Soome ja Leedu muusikatraditsioonid on päris erinevad, eks ole. Soomel ja Eestil on midagi rohkem ühist. Kas see kontrast on midagi väga suurt temperamendi ja muusikaliselt käsitluses temperamendi siis tundub, et on ikka lõuna pal natukene elavamad käik ja kui meie siin oleme või püüavad. Aga nii üllatav kui see ei ole ka, kuulame sind Dorjonas ühte palajaatwarjonasel kõlab läbi mingisuguseid tuttavaid lõike armooniassibeliuselt ja muuseas, et ega see soomlastelegi väga võõras ei ole see natukene niisuguse nuka meeleolu, kui asjad on üllatavad ühtemoodi, on ta siis Leedus või Soomes neli riiki tähistavad sel aastal noh, põhimõtteliselt sellel aastal Soome küll möödunud aasta lõpus oma üheksakümnendat aastapäeva ja see kontsert on siis ka nende nelja riigi juubelikontsert. Minu arust on see võrdlemisi tavatu idee, et ma pean siinkohal ütlema tänu Rakvere linnale, kes oma idee siin teoks teeb ja lastele igatepidi toeks on ja kõik riigi osalejad on valinud endale heliloojatelt, siis on see Leedust, Lätist, Eestist, Soomest endale helilooja, kelle palu või teoseid siin esitatakse siis leedustandvarianas läti starsis Eestist Lääts ja Soomes Sibeliuse aastad on väga erinevad. Kui lihtne neid ühte kontserti vana? No vaheldus ongi huvitav lastele ka. Soome noori muusikuid juhendab antimeurman, kes on Kuopio konservatooriumi dotsent ja tema arvates on nelja riigi 90. aastapäeva tähistamine väga hea aeg, et noored muusikud kokku tuua. Selles orkestris on koos nelja riigi väga head noored muusikud, nende tase on ühtlane. Muidugi ei ole tegemist kutseliste muusikutega, seetõttu ei saa selle orkestri taset võrrelda kutselise sümfooniaorkestritasemega. Aga tegemist on väga heade amatööride tasemega, ütles dotsent Anti neurmann Kuopio konservatooriumist. Eile õhtul valis rahvas Eestile uue eurolaulu, telemajas käis Martha Grauberg. Kui varužürii ja mitmed arvamusküsitlused ennustasid kõige suuremat edu Riine Pajusaare Aisconstorile, siis telefonihääletus näitas selgelt Priit Pajusaare, Glen Pilvre ja kreisiraadio laulu Leto Svet paremust. Teises voorus anti kolmele paremale loole kokku 96471 häält. Tass vett kogus 52518. Tandem Pilvre-Pajusaar on aastaid valinud laulu esitajaks professionaalsed eesti lauljad. Miks seekord otsustati kreisiraadio kasuks? Mul on mitu aastat see, et eurovisioon on ikka jube tõsiseks muutunud. Ma olen tõesti kolm aastat rääkinud. Tule mingi metsa igatahes kokku keeranud. No ütleme, et see asi õnnestus tänu sellele kreisiraadiovennad olid väga kiirelt nõus selle asjaga, mis laulu sõnumi olen palunud midagi sellistest pelada. Tegelikult oli seal igasugune sõnaraamatu abil, ütleme nii. Läbi käima. Rahvastevaheline sõnum. Kreisiraadio koosseisus Hannes Võrno, Tarmo Leinatamm ja Peeter Oja olid võidu üle rõõmsad oma muhedal moel. Ma ei varja, et ma olen ikka päriselt ka päris õnnelik ja väga rõõmus ma olen nagu enda jaoks sellise, et kui ma midagi väga tahan, siis ma teen selle ära. Ja ma olen isegi riigikogus olnud ainuke, mille pärast ma tõesti südant valutama siit ma ei tahaks küll inimesi alt vedada. Eurovisioonil käime ära, millega siis kreisiraadio, kuule südamed ära, seda peab juba rahva üles küsimust, millega ta ära võttis, kas me pääseme võistlusele sel aastal? Ma ei tea, ei maksa nüüd suuri lootus, aga samas miks mitte. Me ju teame, et kõik. Eurovisiooni produtsent Juhan Paadam hinnangul ülekanne õnnestus ning Eesti sai hea eurolaulu. Ma arvan küll, kui rahvas on. Tegemist on lava isiksust ja see on see võti. Eestit kaks korda lauluvõistluse lõppvoorus esindanud lauljatar Maarja leiab, et Eurovisiooni tuleks suhtuda huumoriga. Minu jaoks eurovisioon on mingil määral juba läinud pöörasemaks ja selline trall ja kiire tempoga šõu lood, et need pääsevad, ma arvan, rohkem löögile. Minu arust tulebki Eurovisiooni pigem läbi sellise väikse huumoriprisma suhtuda. Eesti astub Belgradis üles esimeses poolfinaalis, mis toimub 20. mail. Ja lõpetuseks siis ilmast. Öösel on vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja lund, puhub edelatuul viis kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, puhub lõunaga tuul neli kuni 10 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on miinus üks kraad kuni pluss kolm kraadi. Nagu ilmateatest kuulsite, ei ole teeolud just kõige paremad, seepärast tuleks liigeldes arvestada libeduse ja talvetingimustega ohutut liiklemist ning kuulmiseni.