Aeg on taas süüvida Saaremaa Salme saladustesse meid saladusi räägime me täna sõna otseses mõttes muinaslaevades. Meremuuseumi teadur Vello mäss on selle tarvis ligi kaks kuud nende laevade säilmeid uurinud. Ja nüüd ta teab meilegi kõigest rääkida. Teda aitab küsimustest. Samme laevad olid eelviikingiaeg, Viking alguseni oli veel Ligikaudu pool sajandit ja ma nimetaksin neid salme laevu viikingilaeva tüüpi muinaslaevade üks asi selles, et see viikingilaevatüüp kujunes välja hulk enne vigige algust, aga see ei olnud veel viikingiaeg, nii et salme laevad oleksid kõige õigem tituleerida Vikingi laeva tüüpi muinaslaevadega. Milline on üks viikingilaev? No viikingilaev ongi just niisugune laev, nagu me oleme harjunud nägema ja nagu Eestis palju ehitatakse, praegu ehitab peaagu iga mereäärne Küla mingi Viking laeva koopia nad on sihvakad, saledad, kõrge vööriga, mastiga purjega ja ka salme laevad nägid sellistena välja. Kuigi nad ei olnud siiski veel Vikingi laevas. Viking aeg ei olnud veel alanud ja kui viikingiaeg oli lõppenud, siis need laevad ei kadunud käibelt. Laevad kestsid edasi, sõitsid edasi, nii et tegemist oli ikkagi viikingilaeva tüüpi muinaslaevadega. Ja meie hakkame nüüd selles saates saladuslik salme uurima seda, milline on või oli viikingilaeva tüüpi muinaslaev. Rahvas on harjunud nägema neid laevu, mida on ehitatud Tartus lodjakojameeste poolt, mida on näidatud Käsmu merepäevadel mida on lastud Te suure hulga nägijate juuresolekul. Nad kõik on sihvakad, saledad, kõrgete vööridega, kaunite joontega, vaat niisugune nägigi välja Vikingi laeva ja samasugused nägid ka välja eestlaste muinaslaevad peale seda, kui Skandinaavia viikingiaeg oli lõppenud. Ekingaja lõpp oli ju 11. sajandi keskpaigas, aga alles peale seda tuli niinimetatud eestlaste viikingiaeg. 12. 13. sajand. Siis olid eestlased saavutanud merel samasuguse võimekuse nagu Skandinaavia viikingid enne sõda. Ja Läti Henriku kroonika põhjal me ju oleme lugenud seda, me teame seda. Kuidas käisid Saaremaa Randlased Saaremaa niinimetatud viikingid 13. sajandi alguses korduvalt rüüstamas Rootsi alasid, kus nad kohtusid Eestis tulevate risti sõdijatega. Piiskop Albert on sellest kirjutanud, kuidas nad kohtasid Rootsi rannikul pleking rannikul Eesti Saaremaalaevnike Saaremaa sõdalasi, kes seal rüüstasid, põletasid kirikuid, võtsid vange. Nii et see viikingiaeg oli periood, mis algselt oli Skandinaavias ja hiljem peale skandinaavia viki lõppu käis see asi edasi ka meil Eesti rannikul eesti Randlustel, peamiselt just saarlased olid need, need kanged sõdalased, kanged laevnikud, kes siis läänes. Mereharrastasid samasugust elustiili nagu Skandinaavia viikingid enne sõda. Ja siis tuli üks viikingilaeva tüüpi muinaslaev purjede all, ütleme siis niimoodi Salmele. Tähendab, Salmele tuli rohkem laevu, Sarmele tuli kindlasti väga palju laevu sellel perioodil sellel ajahetkel, kui toimusid need need sündmused, seal toimus merelahing, seal paljud sõdalased, paljud laevnikud said surma. Need, kes jäid sinna matuselaevadesse, kes jäeti sinna, maeti sinna laevadesse ellu jäänud, läksid minema ja ellu jäänud oli kindlasti tunduvalt rohkem. Aga kuna Salmelt on ju leitud ja välja kaevatud kaks laeva, esimene laeva leid kaevati välja 2008. aastal. Kohe peale selle laevaleiulõppu avastati teine laev, Salme laev number kaks ja seda on nüüd siis välja kaevatud kahel suvel 2010 ja 2011. Nii et tegemist oli kahe laevaga. Ja minu ülesanne oli lahti mõtestada need laevad, selgitada nende laevade olemus, hinnata nende laevade meresõiduomadusi, nende võimekust ja hinnata seda, kas nad tulid Eesti rannikule purjede all või tulid nad sõudelaeva täna. See on väga oluline. Väga oluline oli see selgeks teha, sellepärast et kuni tänapäevani on Läänemere ja Skandinaavia aladelt leitud vanim purjelaev Kuusbergi laev. See on dateeritud üheksandasse sajandit siis kui nüüd õnnestuks selgitada, et üks nendest või mõlemad salme laevad on tulnud siia purjede all. See muudaks väga palju ajalookäsitluses muudaks väga palju nii Läänemere kui Skandinaavia merendusajaloos. Nii et kuulaja saab kindlasti aru, et see on väga oluline moment, väga delikaatne moment. Ja see oligi minu kui meremuuseumi esindaja ülesanne. Hakkame nüüd helipildis maalima neid laevu püüame seda teha, sest Rex helipilt on raskem, kui ütleme, arvutiekraanilt suurele ekraanile pilte maalida. Ja alustame esimesest laevast ehk 2008. aastal välja kaevatud laevast, mida kaevandi nii-öelda jäljed meile räägivad, näitavad. No sellest 2008. aastal leitud ja välja kaevatud laevast niinimetatud salme laevast number üks oli säilinud suhteliselt vähe. Läbi selle kaevandi läks lai kraav, mis oli pool laeva hävitanud, täielikult hävitanud ja laevajäänus leiti tee ehitamise käigus, need ülemised pinnasekihid olid juba varem kadunud. Säilinud oli suhteliselt vähe seda laeva ja isegi see, mis oli puutamata kraavi kaevamise või tee-ehituse käigus. See puit oli ju kõik kõdunenud puitu kui niisugust ju enam ei olnud, laeva kui niisugust enam ei olnud, olid ainult need read pinnases, niidiread, liiva, kruusa sees, mis jäljendasid selle laeva kuju seal laeva proportsioone. Ja kui see pinnas oli eraldatud planeedi read olid järgi jäänud, no siis oli võimalik hinnata, mida see laev enesest kujutas. Needi ridade järgi oli näha kumerused ja need ridade ristlõige näitas selle laeva põhja kuju põhjaprofiili. Laeva põhja profiil on kõige tähtsam, et hinnata sellel laeva meresõiduomadusi. Kas see laev on piisavalt stabiilne, kas see laev on piisavalt püstuv, kui purjelaev sõidab merel siis külgtuul viib laeva kreeni, viib laevad külili ja siis peab olema pingielement, mingi fenomen, mis seda laeva ei lase ümber minna, mis selle laeva püsti tagasi upitab. Ja see selgub just laeva põhja profiilist laevalt, kõhukusest, laeva laiusest, dema, mahutavusest. Sellel laeval puudub kõhukus. Ta võib olla laia põhjaga, aga tal peavad olema laiad, ümarad kõhukad, küljed laeval number üks ei olnud kõhukaid külgi ja see põhja profiil näitas üsna ilmekalt, et see laev ei olnud kõlbulik, ei olnud sobiv sõitma purje all. Ta oleks läinud kergesti ümber ja selle laeva põhjaosa oli kitsas ja Bardot tõusid ülespoole tõusvas joones. Nad ei läinud laiemaks, sellel laeval puudus just seesama kõhukus, mida ma pean väga oluliseks. Nii et nende profiilide tulemusena ma olen küll üsna veendunud, et Salme laeva number üks oma mõõtmete oma proportsioonide poolest oli sõudelaev ja isegi mitte avamerelaev. Ta oli ehitatud ja tema kasutusala oli rannalähedane sõit. Ma ei usu, et Salme laev number üks tuli Skandinaaviast, Ta tuli üle Läänemere. Ta oli liiga madal, liiga kitsas, liiga ebapüsiv. Ma usun, et Salme laev number üks tuli hoopis lõuna poolt, tuli Kuramaa rannikult ja sellel ajal vaid Kuramaa rannikul ja veel kaugemal lõuna pool tänapäeva Läti rannikul olid juba Rootsi tugipunktid, seal oli juba Rootsi asustust ja ma usun, et see laev oli kohaliku kasutamise alaga piiratud sõidurajooniga. Ja seda sellele ma julgen alla kirjutada. Nii et ta võis olla siis kohalike meestelaev Ei, kindlasti ta ei olnud kohalike meestele mitte kindlasti mitte sellepärast, et see leiumaterjal, mida sealt väljakaevamise käigus leiti peale skeletile, see kõik leiumaterjal viitab Skandinaaviale. Ja see oli ikkagi üle meremeeste laev, aga need mehed, kes seal laevaga tulid tõenäoselt ei tulnud sellele reisile mitte üle mere, aga nad tulid juba Läänemere idapoolsete aladelt, tulid piki nagu öeldakse, kurama rannikut ülespoole ja tulid välja Saaremaal. Miks nad tulid? See on täiesti selge. See oli pikk kitsas laev, täis mehi, see ei olnud kaubalaev, see ei olnud üldse kaubalaev. See oli, ütleme niimoodi, saagitsejate laev. Ma ei tahaks öelda nüüd kõige räigemas sõna röövlid, aga tegelikult olid nad ikkagi saagijahil olevad laevnikud, nad tulid siia. No ütleme, varandusejahile. Tulid oma suure paadiga varandusejahile? Jah, tulid jah, ütleme, varandusejahile või saagijahile saagitsema tulid ja selle laeva või ütleme, paadisuuruse kohta on norralastel kindel klassifikatsioon. See oli kuue aeropaariline laev 12 naeruga ja see oli skandinaavia muinasaegse klassifikatsiooni järgi suurim laev, mis veel kuulus paatide seltskonda, see oli klassifitseeritav suurepaadina. Üle 12 aerupaari läks juba laevaks see veesõiduk. Nii et sõda laeva. Salme laeva number üks peaksimegi pidama suureks paadiks. Nii et nimetame teda siis Salme suur paat. Me oleme talle nüüd nime pannud. Huvitav, kas see salme suur paat aitas Salme laeva number kaks seda kõige suuremat laeva? Siin on võimalus mitmesuguseid mõttearendusi välja öelda. Minu isiklik arvamus on, et need kaks laeva olid erinevate seltskondade laevad, need olid erinevad saagid, sõjad, ma usun seda. Võib-olla ma eksin, aga mu sisemine veendumus on, et seal said kokku Salme väinas, tol ajal oli tänapäevane kitsas. Salme jõekene oli väin, mis ühendas Läänemerd ja Liivi lahte. Tol ajal ju hakkas toimima hõbevalge veetee. Skandinaavlased tulid üle Läänemere, läksid üle Liivi lahe, et nad läksid Väina jõe suudmes tänapäeva noh, Daugava seal ees ootas, Pihkva ootas Novgorod, ootusid Hizborsk, Kiiev ja need skandinaavlased jõudsid välja mustale merele, isegi nii, et Salme väin oli poolel teel olev soodne puhkepaik, soodne randumispaik. Sellepärast, et laevnikud vajasid puhkust ja, ja ilmad ei pruukinud olla sobivad meresõiduks, siis pidid nad ootama paremat ilma. Ja ma usun seda, et seal sai kokku vähemalt kaks saagitsejate seltskonda, üks suurema laevaga, teine ütleme suurpaadiga erinevad laevad sõitnud koos, nende võimekus merevõimekus on erinev. Nii et ma usun, et seal said kokku kaks seltskonda, kes siis omavahel hakkasid jagama saada nii-öelda. Sest tol ajal ei olnud rahvustundel mingisugust tähendust mingisugust kohta. Ühed skandinaavlased, vaadanud, et oi, meie mehed tulevad ka siia, eks ole, tol ajal oli saak, kõige tähtsamad olid saagijahil. Ja kellel oli jõudsel, oli õigus. Nii et ma kaldun arvama, et seal said kokku erinevad saagitsejad. Aga vähemalt on sõna salme tähendamas väina. Salmele on ilus nimi pandud. No loomulikult, salm ongi väin see on merenduslik kõnepruuk ja sellest saavad kõik aru Salmuli väin ja see oligi väin Saaremaa ja Sõrve sääre vahel ja see oli madalate kallastega ja see oli väga soodne puhkepaik, väga soodne randumispaik, ütleme viikingilaevast. Muinaslaevadel. Kui laev tahab minna Gotlandil taimele missugune. Sa lähed nüüd kõigepealt peab olema merekõlbulik, teiseks ta mahutama küllalt palju mehi. Seosed, sinna mindud kaubareisile. Need ei olnud kumbki kaubalaevad, need olid sõjalaeva tüüpi laevad, need olid saagitsejate laevad. Tähendab, nad pidid olema vastavalt ehitatud kitsad, kiired, paljude meestega mehitatud ja võimalust mööda muidugi purjega varustatud masti ja purjega. Noh, nii nagu ma juba arvamust avaldasin. Salme suur paat või Salme laeva number üks oli sõudelaev. Ta ei olnud avamerelaev. Tema sõitis päeva ajal öösel olid nad sunnitud minema kaldale, kuna laev oli tihedalt mehi täis, nendel ei olnud seal puhkekoht. Tänan teid. Ei olnud seal toidutegemise võimalust. Nii et see laev pidi minema kaldale. Aga Salme laev, number kaks, suurem laev. See oli võimekam meresõidulaev, see võis olla pikemat aega merel, see tuli üle Läänemere ja seal oli rohkem mehi. Pea võisid 11 asendada, nad võisid anda üksteisele puhkust. Seal oli rohkem ruumi puhkamiseks. Kui nüüd natukene kirjeldada, missugune see Salme laev number kaks pidi olema, kui me räägime viikingilaeva tüüpi muinaslaevadest Salva laev number kaks oli laevast number üks tunduvalt suurem ja tarnelaevast number kaks oli rohkem säilinud, nii et olid võimalik hinnata selle laeva põhja kuju, tema profiilid, mitmed profiilid, nad kõik viitasid kõhukusel, millest me varem rääkisime, viitasid tema mahukusele, viitasid tema heale püstivusele, nii et see laev sobis kandma masti purje ja kuna ta oli juba ehitatud vastavalt võimelcana kandma masti ja purje, siis suure tõenäosusega ta seda ka tegi. See oli tõeline merelaev, ta ei olnud küll, ütleme ookeanilaev millistega viikingid sõitsid ju üle Atlandi ja jõudsid välja põhja Ameerikale ta oli ja laev kasutamiseks Läänemere merealal. Laeva põhiprofiili keskosas lähevad pardalt laiali mõlemale poole. Jah, tähendab kõigepealt on oluline, mis jääb alla laeva põhja alla, peab jääma vertikaalkiil. Vertikaalne kiil on väga oluline purjelaevale ja Salme laeva kiil oli märgata, oli vastava kõrgusega oli väga sobiv purjelaeva navigeerimiseks erinevate tuulte puhul. Aga enne kui kiiluni jõuame kuus kaart läks ühele poole kuus kaart läks teisele poole. Nojah, ja see laev oli 17 ja pool meetrit pikk ja tal oli 12 kaart, nii et laeva keskosast ütleme laeva vööri poole läks kuus kaart laeva ahtri poole läks kuus kaart kokku 12 kaart. Kaarte, profiilid olid hästi jälgitavad muidugi kõik see puit, Need, pardad, mis koosnesid puidust, need kaared, need kõik olid kõdunenud puitu kui niisugust ei olnud säilinud. Puidust oli pinnasesse jäänud järgi ainult huumus. Ja need huumusekihid, Need olid niivõrd teravad, mehed olid niivõrd hästi jälgitavad, et varraste kuju, parraste kumerus, kiilu asend, kiilu kõrgus, see oli kõik pinnases väga hästi jälgitav ja see oli, viitas selle laeva väga headele mereomadustele. Aga kas raskemaks tegi natukene ka see, et nõukaajal oli sealt läbi kaevatud kraav kas see nagu siis arheoloogidele ja, ja ega otseselt siis teile nagu määramist raskemaks tegi? Sealt tuli läbi kaevatud kaks kraavi, kaks sügavat kraavi ükstaks täpselt läbi laeva keskosa ja teine läks ahtri poolt peenemast osast läbi kuid nad ei olnud nii mahukad, need kraavid ei olnud nii sügavad. Nad olid hävitanud seda laeva küll kohati, kuid enamus laeva põhjast oli siiski terve, kõik see, millest koosnes laevade kõik jälgitav. Nii et midagi nüüd hullu ei olnud, midagi niivõrd kadunud ei olnud, eks ole, mis oleks sundinud meid käsi laiutama ja alla andma. Eelmises saates saladuslik Salme, me rääkisime arheoloogiadoktor Jüri Peets iga 36-st mehest, aga siis, kui skeletid ära võeti, mis siis näha oli, mis järeldused siis tulid? Skeletid olid ära võetud, eks ole, siis paljandusid, hobusekihist laevaplangutus, laevakaared, laeva põhjaosa laevaprofiil sai, sai, sai võtta sealt välja nii, et paljandusid laeva konstruktiivsed iseärasused. Seal oli üks tume ala, hästi tume ala ja arvati, et see on üks oluline kinnituselement. Äkki Jüri Peets vähemalt käis ümber selle nii-öelda laeva ja mõtles, et see on, see on see on, see on. Ja kui me vaatasime aerofotosid laevast kui juba skeletid olid ära viidud laeva põhi oli paljastanud, siis nägime seal kahte tumedat ala. Ühel pool masti ja teisel pool masti ja neid alasid ma uurisin lähemalt, pildistasin neid põhjalikumalt ja leidsime sealt otse laeva kiilujoonelt eespool masti kahel pool masti pikad needid, metallklambrid, raudklambrid, seal oli veel metalli säilinud ja see on täiesti kindlasti selle paljuräägitud palju otsitud mastikanna paiknemise koht. Masti kand oli nisukene puitalus, kuhu toetusmast, aga see oli natukene suurema tähtsusega kui ainult mastid, tugi, mastikand, toetus kiilsonile, see oli ligi nelja meetri pikkune pruss isoli piki kiilu, aga kiilu kohal peal polgaari. Ja läbi selle kiilsoni olid siis süvendatud kanalid kust alt käisid läbi Kaleva kaared ja selle kiirusoni mastikanna niisuguguse kompleksse konstruktsiooni mõte on see, et kanda tuule surve purjele ja purjega mastile kanda edasi laevakerele, et see lükkaks laeva läbi jõuliselt edasi. Kui see surve oleks ainult mastile, mis seisab mingisugusel väiksel kitsal alusel siis see oleks olnud niivõrd kindel. Aga see tuule surve, see purjejõud tuli kanda laevakerele üle laial, laial alal laial rindel. Ja see masti kand, mis seisab kiilsoni peal ja kust alt käisid läbi noored, terve rida kaari, see moodustas niisuguse tugeva vundamendi, ütleme või tugeva aluse, mis tõukas laeva, mitte ühest punktist, aga tõukas laeva põhja kompleksselt läbi vee. See oli väga oluline detail. Ja kuigi seda ei olnud enam nagu ei olnud puitu CO puit oli kõik ju kõdunenud. Aga need klambrid, need kinnituskohad viitasid sellele, et sellel kohal otse kiilu peal oli see konstruktsioon olemas. Väga spetsiifiliseks läheb küll meie jutt praegu, aga samal ajal on jällegi ka kõne, kuidas see laev ehitatud oli, ehk on võimalik näiteks tuua Taani laeva näide, kui me pildi silme ette tahaksime raadiokuulajale maalida, oli siis uhke purjekas, eks ju? No tõenäoliselt tõenäoliselt oli see Salme laev number kaks purjelaev Läänemerealal kasutamiseks mõeldud kiire sõjalaeva tüüpi laev ja kuna seal muidugi väljakaevamise käigus ei tulnud välja ei masti purje, siis võiks öelda, et no see ei olnud siis purjelaeva sõudelaev, aga aerusid ka ju ei olnud. Nii et nii et see, et seal ei olnud Emmasti ei purje aerusid, see viitab hoopis muudele asjadele. Kui langenud maeti laeva, siis viidi minema nii mast kui puri, sellused, puri oli väga kallis asi. Puri gooti algelistel kangastelgedel, nii niidihaaval, eks ole, see oli kolossaalne töö kududa valmis üks laevapuri ja seda laeva purje läks vaja teistel laevadel ja aerusid läks vaja teistel laevadel aerud murdusid kergesti, see oli, ütleme käibematerjal ja seda ei olnud vajadust. Mata vajadus oli sängitada langenud laevakere, kes aga mastid, purjed aerud, need oli käibematerjal, see tõenäoliselt viidi tagasi ja selleks teistele laevadele ja see seetõttu ei ole seal ei ühte ega teist ja kolmandat on ainult järgi ainult laevakere ja langenud. Kumb osa oli selles laevas, ahter, kung veer? See selgus jälle muidugi illustratsiooni najal, sellepärast et mast oligi vaeva, aga mastikandja kiilson oli paigutatud alati nii, et, et see ei olnud paigutatud võrdsele kaugusele mastist ettepoole masti oli see kiirsoni masti kand lühike, tagapool oli ta tunduvalt pikem, kuna tahapoole kinnitusid vandid, kinnitus taglaas, eks ole, selle tõttu pidi see ulatama massiks kaugemale ahtri poole kui vööri poole. Selle järgi võis juba otsustada, milline Otson ahtripoolne tagumine ots. Aga teine ilmekas näide minu meelest see on muidugi jälle mu isiklik arvamus, aga see laeva olemuse lahtiseletamine, see ju põhinebki, arvamused ja kogemustel ja, ja teadmistel. Need langenud olid maetud laeva mastist tahapoole. Ideede poole, mitu põhjust kõigepealt on Norra matuselaevades leitud matusekamber oligi laeva mastist ahtri pool. Teine asi on see, et ajaloolise purjelaeva meretraditsiooni järgi Asuvad laevas madalamal hierarhia olevat mehed eespool masti ja on isegi niisugune väljend käibeväljend eespool masti mehed ja tagapool masti mehed. Ja ka kui ma ise alustasin meresõitu madrusena, siis olin ka mina eespool masti mees, piltlikult öeldes muidugi tänapäeva laevades niimoodi ei ole, aga madalamal pulgal olevat meeskonna liikmed, neid ületatakse eespool masti olevad mehed ja juba ütleme, laevaomanikud ja laevajuhid ja need on juba tagapool masti mehed. Ja täiesti kindlasti ei maetud langenuid sinna, kus oli piltlikult öeldes eespool masti meeste koht. Nii et juba see minu meelest viitab sellele, kus pool oli laeva ahter, kus pool oli prestiisikamate meeste kohta. Nii nüüd me oleme võtnud siis appi muistsed sõjamehed ja ütleme siis veel korra kuulajatele, et kuhu siis mehed maetud olid? Mehed olidki maetud, tahab olema hästi, nad olid üsna kitsal alal ja nad olid neljas kihis. Nii et see oli piiratud ala, mis oli ka Norra viikingilaevades matusekambrikoht. Sest et Norras on leitud ju mitmed matuselaevad, kuulsad, tuntud hästi uuritud matus, laevad, Uusbergi laev, koksdadi laev, need olid matuselaevad ja seal oli matusekamber tagapool masti. Ja ka Salme laeva hukkunud olid maetud sinna tahapoole masti. Ma arvan, see oli selline põhjala traditsioon. Ehk teisisõnu, need olid väga tähtsad mehed. Hukkunuid austati loomulikult, kui nad maeti. Traditsioonide kohaselt maeti teatud rituaali kohaselt rituaalide saatel Nadele taustatud mehed. Neid austati sellega, et nad paigutati laevas lugupeetavate meeste kohale. Meeste kohta oleme me teada saanud matuse kohta ka, aga praktiliselt poolele eestile kest sellel suvel sealt Salmelt kaevamisi vaatamas käis, nägid, pikkineedi ridasid kas need ka meile midagi jutustavad? See on iseloomulik viikingilaeva tüüpi laevade ehitusele. Sellepärast et laevakere koosnes pikkadest plankudest. Plangud olid servapidi kokku needitud evolid, neetide read, needi read markeerisid seda. Ta, kus laevaplangud katsid serva pidi 11 ja need servad olid omavahel kokku needitud. Kõdunenud puit oli hävinud, säilisid ainult need niidiread, mis markeerisid laeva plankud ühenduskohta pikuti. Olid needi read ja nende vahel olid siis sellised tumedad viirud. Jah, seal oli tõesti tumedad virud, see oli niisugune nähtus, millest ma ei olnud varem kuulnud, ma ei olnud varem lugenud sellest, ma ei olnud varem näinud illustratsioone. Nii et see oli teatud mõttes mulle üllatuseks. Aga no see ei olnud ka mingisugune mõistatus, oli täiesti selge. Viikingilaeva tüüpi muinaslaevas, mille plangud olid hästi õhukesed plangud, tõeliselt õhukest laev oli painduv, elastne, kerge, seal oli tarvis laeva põhja kaitsta. Kuna seal trampis ringi suur hulk mehi. Ja küllap seal oli ka raskemaid asju, relvi. Et seda laeva põhja oli vaja kaitsta. Mil määral bikinaid laeva plankusid olid siis sirutatud pikad latid, mis ei olnud otseselt kinnitatud, aga mis oli nagu algeline siseplangutus laeva diiselplangud. Hiljem kui tulid kaubalaevad siseplangutus koosnes juba laiadest plankudest oli juba tõeline plangutus. Aga sellel laeval ei olnud no väga väga tugevat langutust vaja. Seal olid pikad latid külg külje kõrval piki põhja planke. See oli täiesti selgelt algele siseplangutus. Nojah, ja kui arvestada seda, et laevaehituse nii-öelda revolutsioon maailmas on olnud väga pikk protsess Laevaehituslikust küljest oli see laev kõik uurijatel täiesti teada, täiesti arusaadav, seal ei olnud midagi vaja mõistatada, vaja oli täpsustada sellel laeva olemus. Just tema sõidurajooni ja tema mereomaduste ja tema purjekandmise võimaluste seisukohast. See oli uurijate ülesanne. Aga laev iseenesest ei olnud mingisugune ennenägematu asi see, et, et seal olid laevad seal täiesti loomulik nähtus ja neid laevu on leitud Skandinaavias Rootsis, Taanis, Norras üsna palju ja on leitud. Puiduga laevu nii nagu salme laevad olid tarvis, oli praegu otsustada, kas need laevad või kas üks nendest laevadest oli võimeline sõitma purje all või mitte. See oli nagu öeldakse, point, see oli nagu kõige tähtsam eesmärk selle, selle laeva uurimise koha pealt ütleme minu ja meremuuseumi seisukohast. Ja see laev oli võimeline sõitma purje all. Vaadake, selle koha pealt on nüüd nii, et tal olid kõik eeldused olla purjelaev, kõik eeldused, kuid kuna ma juba ütlesin, purje ei olnud. Puri viidi ju ära, puri oli kallis. Seda, seda küll. Tähendab ma saan öelda niipalju, et suure tõenäosusega hinnates selle laeva häid meresõiduomadusi olid purjelaev suure tõenäosusega aga nagu juurduse juures ikka on, kui seda purjev füüsiliselt ei ole, siis teda ei ole. Tähendab, Me peame jääma oma hinnangutes tagasihoidlikkus või, või delikaatseteks või me peame oma hinnangu andma, see on selge täpselt nii nagu arstki, kui ta vaatab haiget, vaatab seda haiget läbi, ta peab andma diagnoosi. Aga see diagnoos võib osutuda valeks lahkamise juures. Nii et, aga diagnoos tuleb anda ja ka meie oma teadmiste, oma kogemuste, oma oskustele tuginedes peame hindama selle laeva olemuse, peame hindama tema võimekusele ja seda me oleme teinud. Ja tegelikult ju ikkagi võtta sajaprotsendilist vastutust, see on tõlgendamise küsimus ja kindlasti meie tõlgenduste vastu tunnevad huvi Skandinaavia merearheoloogid. Nad ootavad tegelikult selle meie tõlgendamist, tulemusi, nad ootavad seda. Nad avaldavad oma arvamust, nad kindlasti diskuteeri keerivad ja sel teemal tuleb veel juttu. Tähendab, tuleb võtta oma seisukoht nii meil kui ka kui ka neil ja ma usun, et kaalukauss langeb selle kasuks. Seda laeva Salme laeva number kaks võib vaadata purjelaevana, ma vähemalt loodan. Leiaks kasvõi siis ühe väikese purjetükikese, kui niimoodi ausalt ütelda. Ei, seda kindlasti ei ole võimalik leida, aga asjatundjad, kes selle ka tegelevad, kes laeva konstruktiivset isarasustega kokku puuduvad ja oskavad neid hinnata ja, ja veel kord ma ütlen, et kõige tähtsamad on laeva meresõiduomadused. Sellepärast et tere kaks sõiduomadustest, oleneb kõik, kui need ei ole, siis need ei ole ja siis ei olegi seda küsimust kerkigi päevakorda, kas laev võis olla purjelaev või ei võinud olla? See küsimus on siis otsustatud üheselt, eks ole. Kuna laeval olid suurepärased meresõiduomadused, siis tuleb võtta täiendavaid seisukohti ja kuidas need võetakse. See on juba juba kokkuleppe küsimus suurelt osalt ja mitte lihtsalt kokkuleppe küsimus asjatundlike inimeste kokkuleppele. Me oleme siin nagu kaks detektiivi ja meier head kuulajad kuulavad ja maalivad endale oma armsatest kodudes pilti. Aga isegi mina märkasin ja kindlasti ka paljud märkasid seal Salmes ühtegi kivi seal meil on mitmeid kive, aga just seal selle laeva juures. Mis kivi see oli, härra Vello, mäss. Kes vaatas lahtiste silmadega seal ringi ja tundis huvi, see võis tähele panna, et laeva teravas otsas merepoolses otsas oli otse pöörde vi ees, seal, kus need read ära lõppesid, kus nad koondusid teravalt kokku, et seal oli tõesti üks suurem kivi, kui ümbruskonnas näha oli. See on muidugi jälle tõlgendamise küsimus ja see on, teatud määral on see hüpoteetiline. Aga mina tuginen oma hinnangutes Norra matuselaevade uurijad töödele nende uuringutele. Ja Norra üks kõige tuntum matuselaev Ursebergi matus laev viikingilaev selle vööri ees oli suur kivi, mis oli seotud köidikuga selle laeva külge. Tähendab, see laev oli pandud ankrusse. See laev oli fikseeritud kindlasse kohta laeva vööri ette, tähendab, sellega taheti anda märku või antigi märku võeti seisukoht, et see laev on siin ja ta jääb siia, tähendab, laev oli sinna fikseeritud, ta oli pandud sinna ankrusse selle kivi abil ja seotud köidikuga, need, see kivilaevu ühendatud köidikuga. Kuid Norra matuselaevade matusetingimused olid hoopis teised seal puit kõdunenud, seal puit ei hävinenud seal taglas ja, ja köied ei hävinenud, need kõik säilisid. Võimalik, et kas andmelaeval oli selle kivi ja laeva vahel köidik võimalik? Võimalik ka? Ei olnud, aga võimalik on see, see kivi võis olla sinna pandud teadlikult. Norra viikingilaevad matuselaevad olid kõik asetatud pööriga mere poole ja kuna me tegime juba selgeks, kus oli selle Salme laeva tagumine ots, kus oli esimene ots, ka see ots, kus kivi on ka see oli pere poole, võimalik, et see laev oli sinna sängitatud või need sõdalased laevu sängitud skandinaavia traditsioonidele vastavalt, et võib olla ka see kivisel laeva vööris oli märgiks, et see on matus, laev, et see ei lähe enam kuskile, ta jääb sinna siis on võimalik, et, et see on niimoodi võimalik ka mitte, aga me, kui me tahame tegeleda selle laeva olemusega, me peame kõiki võimalusi kaaluma. Ja, ja me ei saa kivinenud mõtetega seda asja lahendada. Peab töötama, tuleb mitmesuguseid võimalusi mitmesuguseid versioone kaaluda ja see on üks versioon, miks see kivi on täpselt seal vööri ees ja kuna see laev ei olnud ette nähtud enam kuhugi minema, siis tähendab, seal ei olnud vajaga aerusid ja seal ei olnud ka vaja enam purje ja ei olnud vaja ka masti. Kui see laev oli teadlikult fikseeritud oma kohale, ta pidi sinna jääma, siis läksid need aerud käiku teistel laevadel ja läksid need, see kallis puri kindlasti kõiku nendel laevadel, kes sealt eluga pääsesid, kes sealt ära läksid. Nii et need asjad võivad olla kõik omavahel seotud, võivad olla Hay pruukinud. Sid ellu jäänud mehed, Legsbury läksid ka aerud, aga mida me ütleme lõpetuseks Salme laev number üks kohta ehk salme suure paadi kohta. Sõrme suur paat oli kindlasti kohaliku sõidurajooniga sõudelaev ja ta oli väiks, see on ta oli tagasihoidlikumate mereomadustega ja Ta oli väga vähe säilinud, nii et ega me peamegi jääma sellele seisukohale, et see oli kurvema saatusega laev üldse, kui niimoodi võib öelda. Ta ei olnud. Ta oli lihtsalt saagijahil olevate meestega. Aga Salme laev number. Eks see oli Läänemere merealal kasutatav laev heade mereomadustega, see oli tõeline sõjalaev, selliseid sõjalaevu on leitud. Uuritud teatavasti taanlased kaevasid 1957. aastal välja Roskildefiorvi teadlikult maetud viis viikingilaeva kindralit, kõik erinevat tüüpi laevad, need olid kõik purjelaevad. Neist viiest viikingilaevast üks oli peaaegu identsed mõõtmetega võrreldav salme laevaga ja see oli samuti sarnase ehitusega Läänemerele. Seal. Aga Salme laev number kaks oli ikkagi viikingieelne. Jah, ta oli viikingiaegne sõjalaev Taali viikingilaeva tüüpi muinaslaev kuna see laevatüüp kujunes välja enne viikingiaja algust ja ei läinud käibelt ka peale Viking ja lõppu. Ta oli käibel veel pikka aega nadolid Viking laeva tüüpi muinaslaevad. Saladusliku Salme laevade lugu on nüüd teile teada ja sellest Suured tänud meremuuseumi teadur Vello mäss. Aga Saaremaal Salmel on veel saladusi. Ja sellepärast ütlebki saate toimetaja Piret Taiv rist kuulmiseni.