Siis mina olen Urmas Vadi. Kas te teate, kes on umbkotid? Küsimused Artur talvikut ja Andres Maimikult, sest kinno on jõudnud uus komöödia. Kivisildnik on aga kindel, et me oleme sattumas suurde rahvusvahelisse vandenõu võrku. Ka Triin tasuja räägib oma luules mitte just lindudest ja liblikatest. Ja ta räägib hästi. Triin Soomets aga peab päevikut. Jääge kuuldele. Paljud arvavad, et Kivisildniku luuletaja Ja neil on muidugi õigus. Aga võib öelda, et Kivisildnik on ka vandenõuteoreetik aga võib ka öelda, et Kivisildnik on akvaariumis. Võib-olla näeb ta sealt väga selgelt, mis toimub. Akvaarium 47, tere hukule määratud vikerraadio kuulaja. Täna on meil vandenõu praktikate erisaade. Mina olen tark ja hästi informeeritud, Kivisildnik. Jaaguar, Harjumaa üritab teile pakkuda varjupaika kohtuväliste repressioonide eest. Me oleme reaalses ohus ja ma otsin enesekaitsestrateegiaid alatute vande nõulaste salasepitsuste eest. Algatuseks defineerime mõisted, vandenõu praktika on reaalsuses toimuv ja dokumentide varal tõestatud inspiratsioon nurjatu tegevus, millega üritatakse ühiskonna huvid allutada rikka vähemuse ahnusele ja võimu ihale. Vandenõuteooria on sama asi, mis ei ole veel dokumentaalselt tõestatud. Fiktsioonidega me täna ei tegele kirjandusega, sellest räägime järgmises saates edasi. Täna on meie teemaks üks juba aastaid salajas küpsetatud globaalne seadus niinimetatud võltsimisvastane kaubanduslepe, mis oma eesmärkidelt ja valmistusviisilt on midagi täiesti enneolematut ja enneolematult vastikut. Võltsimisvastane seadus on pealtnäha enam-vähem õige asi, mis võiks meid näiteks kaitsta Hiinas valmistatud Adibas tüüpi tossude eest viletsate koopiate eest, mis lähevad kiiresti katki või ei tööta üldse. Õige solk tulebki turult eemal hoida. Seaduse teine ja tundub palju olulisem külg on internetipiraatlusevastane võitlus. Ühesõnaga sina, lapsed ei tohi enam võrgust muusikat, filme, mänge ja tarkvara alla laadida. Ta on väga erinev tavapärasest intellektuaalomandit reguleerivad taktist tavapäraselt on noh, teatud konkreetsetes kohtades võetakse vastu kas WIPO-s või maailma kaubandusorganisatsioonis, et seal nüüd on sellest kõigest mööda mindud, millal, mismoodi see Akto sündis? See oli juba kuskil aastal 2007. 2008 ja selle juures on oluline märkida seda salastatuse hakati salaja küpsetama nii-öelda avalikkuse eest varjatuna. Lake see oli esimene, kes selle asja üldse avalikkuse ette rebinud suurriikide osalusel. Ameerika juhtimisel muidugi, aga paljud teised riigid seal Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, paljud teised seal kambas ja Euroopa Liidu komisjon siis vist osales selles ka. Ning salastatus oli sellisel tasemel, et ka Euroopa Parlamendi ei olnud teadlik selle läbirääkimiste sisust. Ja üks moment, miks see Euroopa Parlamendis nagu teatav vastumeelsus on selle leppe vastu, on just see, et neid hoiti ka nagu teadmatuses tükk aega. Kuulsime eksperte huvitaja saatest, vikerraadio, arhiivi, värskemast kihistusest, ühesõnaga meil on tegu rahvusvaheliste vandenõu lasteseadusega, mille nad on saladuse katte all valmis joonistanud. Ja selline käitumine on vähemasti Euroopas täiesti ennekuulmatu. Europarlamendile ei esitata vajalik taustadokumente mitte midagi, visatakse paber nina alla ja kirjuta alla. Tundub, et Euroopas see asi nii lõbus hästi läbi ei lähe. Seevastu meie orjalik ja inimvaenulik valitsus on välisministeeriumi suu läbi kinnitanud, et väga hea ja kasulik asi saab kiiremas korras juba jaanuaris, kui ma ei eksi alla kirjutatud. Milleks paanika võib küsida raadiokuulaja, ehk ajavad pimeduse varjus väga head asja. Pole ju võimatu. Lihtsalt tark, Eesti mõistab seaduse kasu lolli Euroopa aga ei saa jälle millestki aru, et mis nad siis laadivad võrgust asju alla vurri ja kõike paras, kui hakatakse käsi väänama. Ma soovitan samuti, et kui on tarvidus pornoga see aga tegeleda, siis Vinta vänta Rahva raamatukogusse. Märt Väljataga andmetel on paljudes Eesti rahvaraamatukogudes ühe väärtkirjandusteose kohta 50 köidet play põist magedamat pornograafiat. Pealegi internetist asjade varastamine tänagi keelatud. Aga ikka on kõigile kettad heast-paremast punnis. Tehku nemad oma vabadusi rannarahvas ikka merd röövinud, nagu vanarahvas ütleb. Aga ei ole nii, on mitu olulist vahet, kui vanade seadustega võrrelda. Esiteks muutub uute seadustega võrgu piraatlus, kriminaalkuriteoks ja kriminaal olla ei ole lahe. Ja nüüd on selline asi, et internetiteenust pakkuvad firmad pannakse vastutama selle eest, mis võrgus toimub. Seega, aga kas see olukord täielikult kontrolli alla, sest firmad ei taha üldse trahve maksta? Kõige olulisem vahe on aga selles, et enam pole autoriõiguste kaitsjatel vaja kohtusse minna. Eraorganisatsioonidele antakse voli ilma kohtuta jälitada, süüdi mõista, karistada ja teha üldse kõike, mida nad tahavad. Selline õigussüsteemi privatiseerimine on ennekuulmatu. Sisuliselt on tegu omakohtu seadustamisega globaalse Lintsimisega sõna otseses mõttes. Meie siin oleme harjunud, et ilma kohtuotsuseta küüditatakse, tapetakse, röövitakse, aga Bubba peab seda alles õppima hakkama. Suvaline isik suvaline organisatsioon võimsel tõlgendada, nii nagu tahab endale mütsi lihtsalt pähe tõmmata. Ja seal on, see on niisugune legaliseeritud suu korraga, eks ole, mida tegelikult paljud ihaldavad, nagu see ligi termin oli see kontrollitud demokraatia, eks ole. Kriitikud ütlevad seda, et selle seaduse logistid on eelkõige Ameerika autoriõiguste suurkorporatsioonid suuromanikud kes siis oma huve on iva professionaalselt suurelt nii-öelda läbi surunud selle seaduse sees. Ühesõnaga, Eesti valitsus on ilma silmagi pilgutamata nõus allkirjastama paberi, mis annab eraettevõtlusele suuremad õigused meid jälitada, kui on Eesti riigil näiteks kaitsepolitseil, lisaks kõikvõimalikud mugavad kohtuvälise represseerimise võimalused, Need mainitud Ameerika suurfirmad, kõige ehtsamad kultuuri, imperialistid, Hollywoodi tüüpi ettevõtjad, kes hävitavad kohalikke kultuure, nagu eks Eesti oma asendavad traditsioonilist maailmapilti ja väärtusi kandvad kultuurid pornograafiaga. Nii nagu on juhtunud Eesti raamatukogudes. Ameerika pornografistidega on kindlasti vaja rohkem õigusi kui Eesti riigil sest riik ei varusta perverte masturbeerimine tarvikutega. Me võime mõttes korraldada eksperimendi ja kujutada ette, milline on selle isiku aju, kes loeb terve elu väärtkirjandust ja millises olukorras on isik, kes tarvitab ainsa kultuuritootena jänkide tööstuslikku madalakvaliteedilist porri. Ilmselt on Dostojevski lugeja rohkem kursis inimolemusega ühiskonnamehhanismidega ja tema aju on võimeline analüüsima keerulisi tekste ja olukordi. Porno grafist suudab ehk ainult teisele porno grafistile selga ronida, kui sedagi. Päris kindel ei ole. Tema aju ei saa olla arenenud, sest ta pole oma aju kunagi arendanud. Kui näiteks mõni mõni puberteet võin ükskõik, ütleme noor inimene, kes noh, tavaliselt noored või on nagu rohkem nende muusikapalade tõmbajad, eks ju, kui tal on kahe terabaidi kõvaketas, mille peale mahub pool miljonit laulu siis kalkuleerida turuhinna alusel tekitatud kahjud, eks pool miljonit eurot. Ja siis põhimõtteliselt see perekond läheks pankrotti. Lihtsalt küsimus on, et kas on tõesti proportsionaalne meede Kas panite tähele teie lapsukesele, kelle tegude eest vastutate võidakse muusika allalaadimise eest määrata pool miljonit eurot? On küllalt tõenäoline, et igas lastega peres on mõni muusikafilmi mängu või muidu arvutihuviline, kes on midagi alla laadinud või teeb seda lausa iga päev. Lastetoast kostev muusika võiks neid teha väga ärevaks. Kohtuväliselt omakohtu korras paati õnnistusega pool miljonit eurot trahvi iga teismelise eest. Lastetoetust tuleb oluliselt tõsta, seda ma ütlen. See on üks võimalus ennast ameerika kultuuri imperialistide eest kaitsta. Teine variant on loota eurooplaste selgele mõistusele. See lootus pole kuigi suur. Jääb kolmas ellujäämisstrateegia kisendada üritada valitsusele selgeks teha, et laste hobide eest miljoneid eurosid välja käia lihtsalt ei ole võimalik ega otstarbekas. Selleks paluta oma lastel leida internetist lehekülg petitsioon. E kordan petitsioon punkt ee. Ja allkirjastada seal petitsioon tale, kordan, petitsioon poee ei agdale. Muid võimalusi ennast trahvide eest kaitsta ei ole. Sest laps ilma mängude ja muu meelelahutus, et ta elama õpetada ei ole reaalne. Iga perekonna ees seisab kolm valikut. Kas panna ameerika onu teoks valmis pool miljonit eurot pereliikme kohta. Siis on teine variant, visati arvuti üldse minema ja arvutiga koos kõiki internetiga seotud vidinad, moblad, telekad, tahvlid ja mis nad kõik tänapäeval on. Või kolmandaks, üritada valitsust mõistusele kutsuda, anda allkiri petitsioonile ning rääkida eesootavast, õudusest ja valitsuse ning vandenõulased järjekordsest oma kohtukehtestamise plaanist võimalikult paljudele inimestele. Ühest litsist, ütle ühe korra veel, et ma olen lipakas ja ma võtan kohe kõik riided seljast ära ja astun esimese ettejuhtuva, eelistatult paarissuhtes meessoost isikuga vahekorda. Sest ma olen lits. Mulle meeldivad mehed. Ma armastan mehi, aga mehi on vähe ja naisi on palju. Ja kui juba alustatud, siis mingem üle pingutatud lõpuni, sest pohhuist armastus, tunded teevad vaid haiget. Ja et asjad oleks selged, võta oma mees seod enda külge kinni, kui ta muidu ohjes ei püsi. Aga ära naeluta mulle külget tiitleid, mis peaksid mind häbenema panema, et ma olen jälle teinud kõigest seda, mis on loomulik. Nagu armastus, isegi. Üsna hiljuti ilmus Triin tasuja, sinu teine luulekogu, mille pealkiri on armastust, on armastust, pole esimene eelmine luulekogu ilmus 2009. aastal ja kandis pealkirja provintsi luule. Ja sa said sellega ka Betti Alveri debüüdi keemia, võib-olla enne kui tekstidest ja sellest, mida sa kirjutad, räägime, et mida sa üldse nendest sellest preemiast näiteks arvavad sellest Alveri preemiast. No see tuli mulle üllatusena, sest ma ei isegi see, käin mul nagu isegi peast läbi, et ma võiks nagu mingit otsest tunnustust saada selle raamatu eest. Aga ma ei tea, see on natuke võib-olla liiga hea, kui ma nagu enda peale mõeldud, et mina, selle sain mu ego nagu poisid natuke liiga suureks selle sellepärast, et ma selle sai kirjutadesse kool, ma ei tea, kas ja ma võin, ma võib-olla hakkasin liiga ära kasutama seda ühte nagu teine luulekogu on nagu analoogne analoogiks kirjutamisstiiliga nagu esimene, et see võib-olla on nagu ammendasin selle stiili enda jaoks ära nagu või selle selle eneseväljendusvormi nagu mõneks ajaks, sellepärast et peale selle teise raamatu väljatulemist ma ei ole nagu eriti luulet kirjutanud mingi aasta aega. Sest nagu sai otsa minu jaoks Alguses kirjutab, no ma olen kirjutanud mõist, siia tulin, siis ma mõtlesin, kuidas ta nagu kokku võtta. Olen kirjutanud ebaterviklikku proosat väga palju terviklikku proosat ja selle, kui ta nagu tal ei ole algust ega lõppu, vaid ta lihtsalt mingi jada, millel ei ole nagu väga konkreetseid baktereid ega olustikku, vaid ta on lihtsalt mingisugune mõtete jada nagu mida ma ei ole suutnud terviklikuks arendada, et midagi nagu midagi sellest avaldada näiteks sest ta on üsna selline häma, nagu ma enda jaoks ka sellepärast sõidan nagu mingist nullpunktis praegu mõnes mõttes nagu loominguga. Aga need sinu luuletused on ju ka midagi sarnast, mida sa ütlesid ebatervikliku proosa kohta, mida sa kirjutad, et peategelane arvatavasti noh, võib öelda, et oled tihti sina, olise kirjutaja. Üsna subjektiivselt, nagu see on nagu võimatu näidata, et see ei oleks nagu minu konkreetne maailmanägemus on väga nagu selgelt piiritletud, et see on ainult minu maailmanägemus. See on väga rasvane, minu käekiri mõnes mõttes. See luule ja vot sinna ma tahtsingi jõuda, et see kogu armastust on ja armastust pole, et noh, võiks ju kuidagi pooleldi irooniliselt ja öelda, et see on armastusluule ja ma arvan, et iseenesest võib ka selle kohta niimoodi öelda, aga ta ei ole selline klassikaline armastusluule, mida on läbi sajandite nagu oodatud romantiline noortelt naisluuletajat, et ei ole nagu selliseid asju oodatud see lähenemine ja see sinu hoiak ja selline siirus selline hästi enda isiku pinnalt nagu kirjutamine miks sa seda oled teinud või et mis asi see luule üldse sinu jaoks on? Ma olen viimasel ajal selle juurde jõudnud, et miks ma kirjandusega tegelema või mida see minu jaoks tähendab, see on nagu, see on nagu mingisugune lünk minu ja maailma vahel, kui mul on nagu kõige raskem aeg, siis ma tegelen kirjandusega. Aga kui mul nii raske ei ole, siis, siis mul ei ole seda nagu vaja. Kui mul on raske. Mul ei ole tööd, näiteks siis ma loen raamatuid, sest muidu ma tunnen ennast nagu nagu täiesti kasutuna näiteks või see nagu täidab mingi osase, paneb mind kuhugile rändama, kuhu ma ei taha reaalsuses olla näiteks ma põgenen nagu mingi kirjanduse maailma ja, ja kui ma kirjutan, siis see on selline midagi nagu reaalsemat, kui päris reaalsus. Ma saan väga hästi aru, mida sa mõtled, et mulle tundub ka, et et see reaalsus, kuhu sa siis nagu nende kirjutamisega läheb, et et see ei ole ka mingisugune roosamanna, vaid see ongi rusikaga. No ma väljendan seda, mida ma nagu näen ja kogen või kuulen või nagu, mis minu ümber toimub, ma ei saa nagu seda kuidagi kahe silma vahele jätta mis päriselt on või nagu mis, mis toimub? Kas see kirjutamine on sinu jaoks midagi teraapilist? Ja, ja seda küll kindlasti. Sellepärast ma ei suudagi seda teha siis, kui ma nagu seda ei vaja. Ma ei ole selline inimene, kes nagu suudaks asju teha, sellepärast et ma neid oskan, nagu kui ma neid ei tunneta, nagu kui ma neid kogu nagu seda, mida ma suudan. Ei pane sisse. Ma oskan, ma siis teen nagu midagi lõdvamalt, ei nagu ei lähe läbi. Minu arust see on nagu mingi poolkõva muna või midagi siukest. Vastik. Minu jaoks aga kuidas üldse kirjutamise juurde jõudsid? Minu meelest selle üle, et ma hakkasin kunagi avastasin, et raamatud on laetud. Aa noh, ma olen mitu korda rääkinud sellest nagu erinevat viisi, aga aga Räpistist, et ma hakkasin kolmeteistaastaselt vist räppi kuulama ja siis tundus lahe, kuidas siis on täpselt, kui sa otsid nagu mingisuguseid iidoleid, kellega ennast samastada, leida, kes sa ise oled siis noh, siis ma kuulsin täpp ja siis seal oli Eminemi Filmse eit maailma midagi. Sest see tundus nii lahe, kuidas ta seda teeb ja siis proovisin seda teha. Ja siis on veel mingi kirjasõber ka Est kirjasõbrad on ka oluline osa sellest, et ma hakkasin kirjutama. Ma lihtsalt tegin seda sellepärast, kuidas inimestega suhelda ja siis siis see kujunes nagu aastatepikkuseks ja siis ma hakkasin sealt kõrvalt nagu tuletusega kirjutama, sest Eminem tegi seda. Midagi niisugust ma ei oska nagu konkreetselt midagi rohkemat öelda. See on küll hästi huvitav, ma ei oleks ise küll neid tekste. Kodus selle peale jõudnud, aga see oligi, et ma hakkasin noh, 13 12 13 võib-olla kirjutama juba, et see tähendabki, et esimesed viis aastat oli ta pask mängu kui nii tohib öelda. Ikka praegu mina, kui ma loen, et ja kellelegi ka nagu kõrgutaks või otsiks mingisuguseid sinu sugulasi, et siis kindlasti Jürgen Rooste või, või FS või midagi sellist, oleks. Noh, igasuguseid asju on nagu seostatud minuga ka, nagu päris paljud neist seostest on sellised, kellega, keda ma lugenud näiteks mingi Elo Viiding pole ta lugenud, nagu me üldse nagu ei hoia, ma ei pea seda oluliseks hoida ennast nende asjadega kursis, nagu minu jaoks nii isiklik asi, et ma et mida vähem ma nagu olen mõjutatud sellest ringkonnast, milles ma ise nagu sees olen, siis ma olen originaalsem selles ringkonnas nagu lõpuks sain aru saanud sellest, et et kõik, mida ma nagu näen või kuulen või loen, see mõjutab mind ja ma ei taha nagu, et teadlikult või mitte teadlikult nagu võta liiga palju mõjutusi. Näiteks need inimesed, kellega ma koos elan või olen, elan, nende moraal, nende mõtlemine mõjutab mind siis samamoodi. Raamat on nagu sa nagu viibid selle inimesega, kes selle kirjutas mõnda aega koos ja siis ta mõjutab sind, või kui sa palju tema raamatuid, siis see mõjutab sind veel rohkem. Ja siis ma pean nagu tegema kindlalt valikut, milliste inimestega ma tahan koos olla ja siis mul on mõned lemmikkirjanikud, kellega ma mõtlen, et nüüd on tema aeg, et nüüd ma võtan tema ja siis Jongoffess, olen temaga nagu samamoodi nagu inimesega. Et see on nagu väga isiklik asi. Aga kui see on seal väga isiklik asi, siis mingis mõttes tekib ka küsimus, et et miks sa, miks avaldad Neidre kust läheb sinu jaoks piir isiklikus ja luule vahel, kuigi noh, mina arvan, et seal ei olegi mingit piiri. Kuidas sina mõtled? Samamoodi nagu ma avaldan luulet, võiksin ma avaldada need vestlused sõpradega, näiteks kui ma oleksin kirja pandud, ma võiks need samamoodi avaldada, kus me oleme millegi üle arutlenud, mingisuguste järeldusteni jõudnud, nagu aga, aga see, et ma olen nagu esimese raamatu puhul, kindlasti oli mul see, et mul on midagi, vaata nagu nagu leida ka ütles, et ma tahan saada superstaariks, sellepärast et mul pole enam midagi kaotada. Aga see oli nagu selline esimese nooruse ängistus ja midagi, millest ma tahtsin lahti saada, et nagu muudad selle koleda maime ilusamaks sellega, et sa nagu seda levitad mingis mõttes selleks läbi. Triin tasuja, et sinu luuletused, et kui palju on seal mingit kirjanduslikku mängu või võõritust või ainult mängu, kasvõi sellelt pinnalt, et jah, mina viin tasuja, kirjutan neid luuletusi. Et kui palju seal on seda kodanik, triin, tasujad taga. No kuigi palju ma võtan ikkagi mingi poosi sisse, nagu mängin selle ülbusega või või noh, mängin lahedamat inimest, kui ma tegelikult olen, ma arvan küll kodanikuna kui niimoodi öelda, siis ma olen üsna tagasihoidlik inimene. Aga mis ma teen, mäng selle nagu mängin, üritan ennast üle mängida sellega, et ma nagu see on midagi psühholoogilist vist. Et ma tegelikult ei julge seda, mida ma nagu avalikult teen, aga siis ma nagu panen nii palju volüümi juurde, selle, ma jään ise ka uskuma, kui me seda piisavalt palju mängiks, siis ma nagu jõuaksingi täpselt sellise inimese, nagu ma mängin. Aga ma vist ei viitsinud palju mängida seda enam ja ma pean endale tunnistama, et ma olen päriselt häbelik nagu ja see võib-olla on ka asi nagu, mis mind on pannud mõtlema selle üle, kuidas ma kirjutanud olen. Kes on see sinu lugeja või pigem kes on see, kellele sa kirjutad? Mõtled sa selle inimese peale või, või nende inimeste peale? Abstraktselt, mõnes mõttes võib-olla mõtlen, aga samal ajal, kui ma kirjutan, siis kindlasti ei mõtle. Aga nagu tagantjärele vaadates, siis ma loodan, et need inimesed, kes on nagu midagi sarnast läbi elanud, loevad seda võib-olla et siis nad leiavad mingisugust Marju sellest, nagu mina olen kirjandusest varju leidnud. Samamoodi täidab selle tühimiku osa ära, mis on nagu mingi ühe ja teise maailma vahel, nagu seob selle ära, nagu selles mõttes ta ongi nagu parandav kirjandus nagu hinge jaoks. Ma ei tea, kui palju sina oled selliste lugejatega kokku puutunud, kes hakkavad esmalt rääkima sellest, et ei tohi olla mingisuguseid tabuteemasid, ei tohi olla mingisuguseid vulgaarseid, väljendeid ja nii edasi ja nii edasi, et milline peab olema üks korralik luule, mida üks noor naine kirjutab. Üsna tihti tekib selline lend küsimus, et miks kaasaegne Eesti kirjandus ja luule on nii ropp. Et mida sa ütled nendele inimestele. Sest sinu tekstidele ka seda on nagu väga vänged ikka. Jah, aga ma ütlen, et mina väljendan, ma olen fotoaparaat, mõnes mõttes ma väljendan nagu oma läätse abil seda, mida ma näen ja kuulen, väljendan seda nii, nagu see on, ma ei hakka ilustama või mõtlema seda nagu kergemaks või raskemaks, kui see on nagu. Ma olen vaatleja mõnes mõttes ja miks ta ropp on, miks te ilus peab olema või miks ta peab olema midagi, mis ta ei ole nagu nagu see, mis ta on. Ilus asi on sellepärast ilusat on ilus ja ma ei tea, miks ma arvan, ta ilusam. Ma ei tea, miks üldse arvatakse, et mõni ropponeine, ma ei tea, kust see tulnud on, see on vist mingi keeleteadlaste teema. Nii hea on öelda mõnikord nagu ropu sõna, sellepärast et see on nagu tule kohe hakkab parem. Ja, ja see on nagu täpne. See lugu väljendab seda nagu rõvedat tunnet, mida sa tunned ja ma olen nagu selle poolt, et inimene peaks ennast nagu välja elama, nii palju, kui see võimalik on, mõnes mõttes. Et ta nagu oleks tervem. Sest kui inimene on ainult ilus ja hea, siis ta ei ole eriti terve inimene. See ei ole nagu terve, 100 protsenti ei ole kunagi nii hea kui 99. Ma arvan, minu meelest on ilusam. Miks sellised asjad juhtuvad? Kurat, kas see on õige, kuidas me elame. Kas meil peab olema jõudu olla rohkem kui inimesed selle pasa keskel, mis meiega juhtub, mida keegi meist ei kontrolli. Käige putsi, et igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Kui naine armub määratusest, naine abiellub armastusest mehega, kellest saab joodik mehega, kes on alla andnud nõrk sitakotist joodik ja läheb oma naisele kallale oma pojaga kaklema. Verepritsmete aastaid suure toad apeedil viiekordse paneelmaja korteris, löögid kosta kööki välja purjus lolliorin, päevad läbi, näägutamine õlle kõrvale. Kurat, kas see on õige väike poiss või tüdruk peab sellist sitta pealt nägema, valetama isale, peaasi et seda jälle midagi ette ei heidaks, arendades välja täiusliku taseme maailma petmist suures süsteemis, suutmata enam kedagi endasse uskuma panna. Kas see on õige, et me saame peksa, sest keegi on täis pinnafis keset tänavat torkab sulle noa makku ja jätab surema. Kuigi kuidagi, sest sealt ära kuidagi õmmeldakse sind kinni, üks leer vähem õnnelik juhtumine, et üldse veel elus. Ja kuidagi elame veel ikka joodikutest meestega. Kuigi peksame ikka ja sitta saame ikka ja armastame ikka nagu pilpa peal sitta. Ning loodame ka vist ikka, et poiss, kes nägi pealt, kuidas isaemal näost siniseks peksis, ei nurja meie iseenda õnnetegija kuvandit. Ei hakka joomega süstima, ei keera enam ühtegi elu persse. Ei, Rain. Ma ei tea, ma ei saa seda reklaamisfääri usaldada. Ma tean, kui sa juba kord seal sees, siis sa oled eluaeg kuldses puuris. Nii laisaks teen, on midagi, midagi nagu päris asja. Ma tahaks ikka nagu kunsti rohkem. Autorifilme. Kuule asi selles ongi, et me ei peaks reklaami tegema, me peame selle ühe reklaami ära tegema. Kõva asi prantsuse rahatava suurkorporatsioon ja nad ei tea Eestis mitte kedagi peale minu, nii et me saame jumala vahel. Võtame raha, tõime oma firma ja siis hakkame sinu filmidega. Minu film. Millistest, mis sellist filmi siis, noh, mis mul oli, ma ei tea. Seal olime kordnampaabelis kurnanud pabelis oli viimane stsenaarium. No vot seda hakkame tegema, mina tahan ka punt. Ja aga ma tahan eluaeg projekti juhtunud. Sel nädalal esilinastus uus Eesti komöödia Umbkotid ja selle filmi autoriteks on Rain Tolk ja Andres Maimik. Artur Talvik, sina oled seda filmi näinud juba, kas sa tead, kes on umbkotid? Ma vaatasin ÕSist järgi just ja võõrsõnade leksikonist ja mitte midagi ei saanud. Ma arvan, et see on nende enda mingi väljamõeldud sõna ja päris naljakas sõna, ma ikka proovisin inimestele rääkida, et oo, ma nägin uut filmi, nimi läks meelest ära. Maimiku ja Tolgi uus film on minu minu peal kirise umbkotid ja ma ei tea, mis see tähendab. Noh, võib-olla saab Maimiku käest veel küsida, aga, aga Artur Talvik see film on siis kahest mehest, noorest mehest, kuidas nüüd viisakalt öelda sellisest saamatust tüübist kes üks on nagu saamata. Aga teine on agar ja, ja lisaks sellele, et ta on saamatada, ikka, teeb neid asju edasi, mis ta teeb ja neil on plaanis teha üks suur võimas reklaamiklipp, millega saada rikkaks, et siis hakata tegema autorifilm. Kuidas kõlab irooniliselt? No see kõlab eneseirooniliselt ja see võib-olla on selle filmi puhul just kõige sümpaatsem joon, ehk et kui varasem Maimik ja Tolk et teda olid sellised ärapanijad, siis seekord on nad mõnusalt eneseirooniliselt ja see annab ka mulle kui filmitegijale võimaluse samastuda nendega naerda ka iseenda üle, mis, mis tegi selle filmi veel eriti mõnusaks ja eriti eriti selliseks nii-öelda südamega naersin asjadena. Kas selle põhjus võib olla ka see, et nad on ise ka näitlejatena peategelased? See on sümpaatne, tähendavad ise, et nad ei polnd seal kedagi teisi kehastama mingisuguseid filmitegijaid, vaid nad provotseerisid seda nii-öelda enda pealt ja see on, see on, see on kihvt. Naljaks Maimik muidugi mingi eriline näitleja pole või ütleme niimoodi, et kui nad peaksid kuskil mingisuguses teises filmis kedagi teist kehastuma, noh, tolku on seda korduvalt teinud ja väga hästi, aga, aga Maimikul see vist ma ei usu reaalselt süvened olek, aga sinna filmida sobib suurepäraselt. Ma just tahtsingi küsida ja sellise küsimus, et kas oli naljakas, sest komöödia puhul võib seda küsida. Väga naljakas oli väga-väga naljakas ja, ja üldse mul oli, esiteks oli üllatus, et selline umbkotid üldse tegemisel oli, tundub, et on ikkagi, nad on ikkagi tükk aega seda teinud teinud seda ilma riikliku rahastuseta. Siin tõenäoliselt paradoksaalne on see, et kuna kuukulgur, mis on siis noh, Maimiku production kompanii või, või tootmisfirma siis nemad toodavad või on tootnud vähemalt ka väga palju reklaami ja tõenäoliselt selle filmi eelarvest üsna suur osa moodustabki, see, ühesõnaga, nad on oma reklaami kasumi pannud selle filmi sisse. Suure tõenäosusega ma täpselt seda ei oska öelda, et see on nagunii mitu ringi nagu peal, sellel, et mulle endale Kes üks seos, seos tekkis vanade Eesti telemängufilmidega, nende Sulev Nõmmiku filmidega, Artur Talvik, sulle ka see tekkis, noh, võib-olla see tekkis ka sellepärast, et tõlgile Maimikul on mõte teha sellest umbkottidest seriaal ja mulle tundub, et, et praegu viimasel kahel aastal on just eesti telejaamades hästi palju uusi seriaale tekkinud, aga noh, see konkreetne film tekitas kohe selle Eesti telemängufilmitunde mõnes mõttes võib-olla ka sellepärast, et, et mingid asjad olid kohe näha, et, et miks nad nii olid tehtud, et võib-olla ka just mingite ressursside puuduse koha pealt aga samas ei häirinud, vaid pigem nagu oligi naljakas. Jah, kui Nõmmiku filmidega võrrelda, siis nagu sellise käsitööndusliku kvaliteedist jäi puudu. Aga see pole üldse etteheide, vaid see on kuidagi selline mõnus koduvillane värk ja ja annab sellele filmile võib-olla tõesti juurde, nagu sa ütlesid ka, et teatud paralleel on jah, jaa, esiteks ta, nad üldse ei häbene olemas, sest sellised nii-öelda puhtad puhast telefilm ehk et nad on ainult tund aega pikalt, mis on nagu selline suhteliselt levinud telefilmi pikkus, formaate nad ei kasuta sellise nii-öelda suure kinoefekte seal ja selliseid käituvad nii-öelda tegelikult. Aga üks asi, mis ma tahan toonitada, et selle nii-öelda reklaami üle naermisel on mitu tahku, et tegelikult peaks eesti filmindus tänulik olema, et selline reklaamindus üldse nagu olemas on, sest väga paljud ma ütleks, enamus nii-öelda tõsiseltvõetavaid filmitegijaid on käinud selle reklaami kadalipu läbi ja ja saanud oma nahal tunda neid samu asju võib-olla, mis selle, millest selles filmis räägitakse ja, ja on olnud ka professionaalses mõttes selliseks heaks katselavaks, eks, et see on koht, kus sa, son, eelarved on ikkagi suured ja, ja sa saad proovida tehnilisi võimalusi, mida sa võib-olla sellise kasina eelarvega filmide puhul teha ei saa ja, ja üleüldse ma pean nagu Eesti filmitegemist pigem selliseks kalliks hobiks, millele tuleb peale maksta ja miks teises enamus tootjafirmad, sellised arvestatavad tootjafirmad suurematele filmidele ka nii-öelda oma taskust või oma sellest mujalt teenitud kasumist maksavad peale, et see on paraku suhteliselt üldlevinud tõde? Mingis mõttes kõlab ikka väga kurvalt, kui produtsent niimoodi ütled mingi mitte sugugi, et et see näitab vastupidi seda, kui, kui suure tahtmise või suure innuga ikkagi neid neid filme tehakse ja kui palju sellist südant sinna sisse pannakse mitte ainult südant, vaid ka raha. Konkreetselt kinnitasime ühe näitleja selle rolli peale, miks me näeme? Mis sa mõtled, 30 praegu tulime teie soovidele vastu. Mõlemad kinnitasid mulle, et Madis Kalmet ei oska absoluutselt näidelda. Kuidas ma saan teid usaldada? Kuule kuldpealt. Kes pidi siis seda rolli mängima? Kes näitleja oli, keda te pakkusite algselt vanapagana rolli peale? Kelle, kelle te pakkusite selle vanapagan rolli peale, nagu esialgu? Keset no ütle selgelt välja. Klooren. Ellour. Õudoni surm. Moti. Matid. On juba aastakümneid surnud. Pakkusite meile surnud näitleja, ma käin korra, kõnevad Andreski surnud näitlejad välja. Minu räägin teile helistada. Tere, Andres Maimik. Tervist. Täna neljapäeva hommik, eile oli umbkottide esilinastus. Sa oled ju üsna palju filme teinud ja arvatavasti ka nendel filmide esilinastus del käinud. Et kas sa peale filmi, kui vaatajad midagi sulle ütlevad või või sa näed nende nägusid, et kas sellest tagasisidest on võimalik ka selle filmi tulevikku ennustada? No kindlasti see esimene esimene tagasiside, mis pärast filmi tuleb, ongi see, kas inimesed tulevad su juurde, paisutavad sind või niimoodi vaikselt Loovivat mööda, lootuses, et autor ei tule küsima, et kuidas oli. Kui räägitakse palju operaatoritööst ja helipildist muust sellisest või näitlejate tööst, siis on aru saada, et režiga on mingid probleemid. Eile oli noh, nagu ikka pärast linastus on kerge selline tühja koti tunne, tühja umbkoti tunne. Aga siis, kui pidu algas, siis mulle tundus, et saime päris head resonantsi. Inimesed tulid ja rääkisid lavastuse poolest ja mee näitlemistööst ja sellest ma sain aru, et läks vist korda küll. Tehti ka omalaadne maavõistlus, et kumb näitles paremini, kas Rain või Andres kumb võitis, ma ei tea, see, kui mina lahkusin, see võistluse veel kestma. Aga kes on umbkotid, ma ennem küsisin seda ka Artur Talviku käest ja vaatasin enne seda veel ka sõnaraamatutest ja õigekeelsussõnaraamatust järgi ja mitte midagi ei saanud. Tollega oli nii, et kui me hakkaksime oma lapsukesele nime otsima, siis meil oli kümneid variante, üks, mis mul meeles on, nüüd on pool muna, aga ükski nendest variantides nagu-il ei rahuldanud, tahtsime midagi nagu ütleme siis tunnetuslikku ja sellist nagu et see kõlab üks nii nagu inimesed saaksid sellest aru, aga mis, mis põhimõtteliselt nagu ei tähendaks veel mitte midagi või, või noh, et me alles juurutasime selle sõna ja siis me natukene sügasime slängi sõnaraamatut ja leidsime sealt sellise mõiste nagu umbkoti ajama kuhugi Sis ummuksisse, teadmatusse, tupikusse istuma. Ja noh, sellest me siis tuletasime, sõna-, Umbkotid ehk isikud, kes siis seal põhjas on seal nagu spordireporter, kes alustab entusiastlikult hoogsalt oma lauset, teadmata, kuhu ta välja jõuab. Tihtipeale ta jõuab kuhugi välja, aga mõnikord tüürib täielikku umbkotti. Aga kuidas filmi idee sündis? Et kas tekkis noh, kuna sa oled ise kuukulgur filmi üks juhte, et siis millegipärast ma arvan, et see on teil enda pealt tekkinud, aga, aga ütle sa ise. Noh, meie elukäik on meid viinud kokku kõikvõimalike paradoksaalset olukordadega ja vära vägagi karakterite tüüpidega, kes reklaamisfääris ringi tiirlevad, need olukorrad sättisid, sättisid, kuni ühel päeval sai aam täis, hakkas natuke üle ajama ja siis tekkis tunne. Võib-olla tuleks puhastada ennast seeläbi, et teha selline nagu natuke eneseparoodia natukese ala paroodia, millega me tegeleme vägagi vabastava muidugi mängida nagu sellist endast isegi ütleme oluliselt haledamaks vennikest aga süstides talle ikkagi teatud jooni, mis on iseendale omased. Et noh, kui sa ütled näitlejale, et kehas ta iseennast, siis näitleja On täieliku sump kotis, et mis mõte siis ennast, mida, mida ma siis endast see on kõige raskem ülesanne. Et loomulikult, kui sa hakkad ennast mängima või endanimelist tegelast, siis ikkagi terriseerideta, sa võimendad mõnda joont ja jätad teised osad kõrval, et noh, ütleme nii, et see tegelane, keda me ekraanil näeme, ei ole identne selle Andres Maimiku, kes teda kehastas. Sama lugu. Aga kuidas see visioon nende teiste inimeste ja, ja näitlejatega on, mingis mõttes tekib ka konflikt, et kui vaadata lõpus neid tiitreid, kas seal on mingeid Nõia-Intsu ja, ja et reisid ja, ja nii edasi ja nii edasi, kes mängivad iseennast. Ja, ja siis on ka näitlejad, kes mängivad kedagi teist. Mingis mõttes tahaks, et noh, et kõik võiksid siis iseennast mängida või või kõik teevadki mingit rolli või kuidas, kuidas? Noh, meie Ints ja Farmi Gaabriel ütleme siis nii, et meile heideti ette, et me nüüd oleme oma prominentidega jõudnud sinna nagu päris põhjal välja roogime sealt Farmi Gabriel Nõia-Intsu tasandilt aga antud juhul oli see täiesti kontseptuaalne valik. Et Kalevipoeg, keda nad pidanuks kehastama või kelle rolli me neid proovisime, on ju teatavasti eesti mütoloogiline kangelane, härra Gaabriel farm ja härra Indrek nõid on kangelased kaasajal omamoodi. Et selline nagu kontrast, mis selle mütoloogilise kangelase ja siis nagu kollase meediakangelase vahel tekkis, oli meil nagu spetsiaalselt selle sisse pandud. Nendega oli tore teha, nad olid toredad inimesed. Kas seda filmi oli naljakas teha ka? Ja seda filmi olin naljakas tehaste filmeli vabastav teha ja ja mis selle tingis, esiteks see, et me ei olnud kuidagi seotud nagu riikliku rahastusega, ehk siis maksumaksja kõikenägev silm ei olnud meie kohal. Me saime vabalt lustida teha nii nagu meile meeldib, ilma sellise suure kino kohmakaks Ader värgita. Noh, ma täiesti austan kõiki neid ameteid ja nende ameti esindajad, kes kino juures on kunstnikud, valgustajad, helimehed, operaatori brigaad. Aga kui sa oled võtteplatsile kogu see masinavärk rull rullub, siis mõnikord lavastamine muutub järsku kolmandajärguliseks kõige tähtsamad, ma ei tea, et õigel ajal saaks, filmid olid õigel ajal keegi siseneks kaamerasse, jääks täpselt valguskiirte seisma ja noh, niisugune asi, et et selle filmi puhul me tahtlikult jätsime kõrvale kogu sellise nagu peenmehhaanika. Ja keskendusime ainult lavastamise näitlemisele. Ja see vibratsioon, mis, mis tekkis, Drive see nagu vedas. See kiirgas kõigepealt sellele võttegrupile, kõik tegid oma teed suurema suurima innuga. Ja teiseks, ma usun, et seda paistab ka ekraanilt välja, et tegemist on tehtud, nagu ikkagi tegemist on õhinapõhise filmiga, seda sõna kasutatakse tihtipeale negatiivses kontekstis, aga aga mis probleem on inimesel, kes teeb asja õhinaga? Täiesti nõus sinuga, Andres. Aga kas sa ei taha teha filmi nagu sinu tegelaskuju selles filmis? Selle filmi pealkiri pist oli kurbmäng Haabelis, mis kõlab juba väga irooniliselt, et sa oled teinud peamiselt naljakaid filme, et ühesõnaga mu küsimus on see, et kas sa midagi tõsist midagi sügavat ei taha teha. Tahaks teha draamat, aga ma ei tahaks. Või ei oskaks teha sellist filmi, mille kohta ütleb Roman Baskin täis ilulemiste valulemist. Et ma tahaks teha inimsuhet, sest tahaksin teha vanema-lapse suhetes. Tahaksin teha mehe naise suhetest. Tahaksin, kus sul oma elementi ja on sellist tahtlikuid tahtmatud koomikat. Aga päris nagu ütleme, siis tyypi panna. Ma vist ei ole veel selleks küps. Eelmise nädalakultuuriga päevikut pidas Triin Soomets Viies jaanuar, neljapäev selline tüüp nagu Jan Jõemets, tema pinginaaber, kelle nimi mulle juba mitmendat korda meelde jäänud. Kuigi ta võib täiesti tegija olla, teeb temast dokumentaalfilmi. Rääkisin selle jaoks Janneiga seiklusjuttudes maalt ja merelt kamina ees tema raamatust peamiselt mina olevat teise järgu kõrvaltegelane. Esimese järgu kõrvaltegelased on Jane'i sõbrad-tuttavad, filosoofid ja teise järgu omad sõbrad-tuttavad, luuletajad. Peategelane on muidugi Jannise. Mulle ta raamat vägagi meeldib, kuigi luulest rääkida ma ei oska ega taha. Jan kinkis mulle viimaks suure purgi omaenda mesilaste mett ja küsis, kas võib selle eest kaks korda tasuta mu joogatunnis käia. Naturaalmajandus on tagasi. Kuues jaanuar, reede. Nägin unes, et otsustasin kindlalt hakata iga päev õppima üks tund inglise üks tund saksa ja üks tund sanskriti keelt. Imelik osa sellest teen ärkvel olles nagunii. Miks peaks ules niimoodi raudkindlalt otsustama? Ärkvel juba toimuvaid asju. Õhtul peaaegu, et käisin kinos filmi vaatamas. Laual on hunnikus alates alt Poolt Olle, Lauli kodutus, Õnnepalu ainus armastus, sanskriti keele õpik ja kosmeetika müügikataloogid. Loen ainult pealmisi. Õhtul on trenn, ei kukkugi, pea peal seisust kohe alla. See teeb õnnelikuks, veri valgub pähe ja maailm on pehme. Seitsmes jaanuar. Laupäev Reet Weidebaum küsis, kas oleksin nõus koos teiste kaardipakk kolm naistega opis esinema. Saatejuht pidavat kaartidega ennustama ja meie loeme siis kaartidelt, mida ta tõmbab. Ettevõte peaks Ma ilmselt 11. jaanuaril. Jumalale tänu. Keegi taipab kaardipaki mängulisi võimalusi kasutada. Kaheksas jaanuar, pühapäev sajab laia lund. Harjumatu. Teen hommikul tund aega joogat ja lähen linna. Tagasi tulles hakkan lugema. Olle, Lauli kodutust on hästi loetav. Ma pole esialgu kuigi kaugel. Natuke häirib juba umbes 100 korda kordunud lausekonstruktsioon, nüüd oli valgem küll. Neid küll lauseid on, vähemalt romaani alguses enam kui küll. Natuke häirib küll. Aga võib olla on see stiil. Üheksas jaanuar, esmaspäev. Kummaline, et luuletust ei saa nii kirjutada, et istud laua taha ja hakkad kirjutama luuletust. Õieti saab ju, aga tulemus on halb. Luuletust tuleb kirjutada kuidagi möödaminnes, et kas asja saaks, keskendudes ise, mitte selle kirjutamisele, vaid olemise tajumisele. Huvitav, kas on veel midagi mingi töö või tegevus, millele püüdlikkus ja harjutamine niivõrd kahjuks tulevad kui luuletamisele. Mida rohkem harjutad, seda diletantlik tulemus? See on õigupoolest väga tähelepanuväärne. Lükkan kirjutama hakkamist edukalt edasi, selle asemel loen. Saan sõbra käest omaküpsetatud sooja leiba. Loen reedest äripäeva. Mis tunne oleks majandust hästi jagada? Ilmselt hea tunne ja kasulik. 10. jaanuar, teisipäev sain kutse lugeda keskraamatukogus luulet märtsikuisel luulemaratonil. Igor kott, juh on hakanud seal üritusi korraldama. Küsisin talt, kes peale minu seal esinevad. Teised olevat kõigi annid või jaanid. 11. jaanuar, kolmapäev rääkisin joogatunnis inimestele, et võimalikult hästi paindumine ei ole jooga eesmärk. Loomulikult tekkis küsimus, mis see eesmärk siis on. Seletasin, aga ilmselgelt oli liiga vara. Inimesed ei saanud aru, aga ise ma selle vaimu välja kutsusin. Käisin hopi salvestusel, lugesin kolm Dust, kaardipakk kolmest eetris peaks olema juba järgmisel teisipäeval. Kuna jumestuse tegemist ei pakutud, mätsin ise jumestuskreemi näole nii hästi või halvasti, nagu oskan. Teel Võte paika vihises lörts järjekindlalt näkku. Muutusin lõpuks lõbusaks. Masohhistlik rõõm, mina ei saa enam midagi teha. Salvestus oligi lõbus. Tänase kultuurikaja tegid Kivisildnik, Viivika Ludwig ja Urmas Vadi. Päevikut pidas Triin Soomets. Kuulake internetist vikerraadio koduleheküljelt. Kõike head ja.