Kell on kuus õhtul, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku neljanda oktoobri olulisemad päevasündmused, stuudios on toimetaja Uku Toom. Kallinenud veemajandusega projektide teostamisel peetakse kõigepealt silmas suuremaid asulaid. 2000 rohkema elanike arvuga balti mere gaasijuhet saab takistada üksnes keskkonnaalaste, mitte majanduslike või poliitiliste põhjendustega, leiab Europarlamendi saadik Andres Tarand. Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas ütleb, et Euroopa komisjonis on energeetika üheks esmatähtsaks teemaks tõusnud Vene-Saksa gaasijuhe, aga tema kinnitusel seal jutuks olnud Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee presidendi René van der Linden. Kirjad riigikogu esimehel Ene Ergmale on jõudnud enne ajakirjandusse kui adressaadini. Täna jõudis siiski teine kiri kohale. Ene Ergma sõnul ei soovi president probleemi mõista. Riigikogu esimees kirjavahetust jätkata ei kavatse. Põhja- ja Lõuna-Korea liidrid tegid avalduse, kus lubavad rahulepingu sõlmimist. Kaks riiki on sisuliselt veel sõja ajal sest 53. aastal peatas Koreas sõja vaid vaherahu. Suurbritannia riikliku postiteeninduses, tead, alustasid kahepäevast streiki, ettevõttele läheb tööseisak maksma miljoneid naelu. Algasid Tartu üli kooliaastapäeva üritused, konverents, teatrietendus ja tänane päev lõpeb tõrvikurongkäiguga. Estonias esietendub ballett ongi ootaja. Lavastaja Tiit Härm avaldas lootust, et etendus pöörab kõigi pilgud rõõmsa eluhoiaku poole. Tallinna Harjumaal on taas politseioperatsioone, et rahustada liiklust ja kontrollida turvavarustuse kasutamist. Täna ollakse pealmised peamiselt suurtel ristmikel. Politsei vanemkomissar Valter see on tõi eriti esile autojuhid, kes püüavad punase tule süttides veel sõitu kiirendada ja läbi lipsata, mis seab aga ohtu juba teele astunud jalakäija. Ilm püsib pilves selgimistega, mitmel pool sajab vihma, kui on 11 kuni 15 kraadi. Valitsuse istung ja seega ka järgnev pressikonverents toimusid täna Narvas ja ülevaate sellest Annabeli Nikolajev. Valitsus arutas kabinetiistungil veemajanduse olukorda Eestis. Keskkonnaministri Jaanus Tamkivi sõnul on veemajanduse moderniseerimiseks veel palju teha, kuid ehitushinnad on hüppeliselt kasvanud. Euroopa Liidu abiraha ilmselt kõigile soovijatele ei jätku ning tuleb teha valikuid, et jagada 6,4 miljardit krooni. Jaanus Tamkivi. Suured asulad tehakse korda kõigega ja see piir on tänasest seatud vastavalt Euroopa Liidu mängureeglitele on see piir 2000 inimekvivalenti ja suuremad. Väiksemate asulate veenad jäävad siis lahendamiseks selliseid kaugemasse perioodi. Aga nagu ma ütlesin, valitsus täna selles selles osas otsustavate punktideni jõudnud Keskkonnaministeeriumi ettepanekul koostab valitsus vee struktuuri rahastamise põhimõtteid. Schengeni viisaruumiga liitumine on kindel, kui mitte jõuludeks, siis uuest aastast kindlasti siseminister Jüri Pihl. Päris veendunud niidad esimesest jaanuarist on Eesti ametnike ja töö kandnud vilja ja me saame vabalt liikuda ilma passi näitamata. Tallinnast ütleme Maltale, selles suhtes üks põhiline unistus, mida igal inimesel on vabalt liikuda, saab täituma ka Eestis. Samas ei tähenda kuulumine Schengeni viisaruumi seda, et ebasoovitavad isikud pääseksid Eestisse kergemini. Kui nad ei saa tulla sellepärast, et nad on igav pool blokeeritud terves Schengeni sisenevate, ütleme piiripunktide kaudu ja kõigis politseijaoskondades üle selle Schengeni ruumi, mida on 24 riiki pluss kolm riiki veel väljaspool Euroopa liitu, nii et see on väga efektiivne süsteem turvalisust suurendanud. Ja veel valitsuse konkreetsetest otsustest. Vabariigi valitsus kinnitas tegevusprogrammi eesmärgiga muuta 2011.-ks aastaks avaliku sektorisisene asjaajamine paberivabaks. Programmi järgi peavad riigiasutused minema elektroonse asjaajamisele hiljemalt 2008. aasta esimeseks oktoobriks ning avalike raudteede hulgast arvati välja Pärnu-Mõisaküla raudteelõik, mis on väga halvas seisus, kuid tingimusega säilitada teenindusmaa koos muldkehaga. Siis säilib seal tulevikus Euroopa standarditele vastava raudtee ehitamise võimalus. Eesti Raadio uudistele Jüri Nikolajev Narva. Need välisuudised ja Reene Leas Põhja- ja Lõuna-Korea liidrid kirjutasid alla ühisavaldusele. Avalduses seisab, et mõlemad riigid on valmis sõlmima rahulepingu, mis lõpetaks sõja Korea poolsaarel. 1953. aastal peatas Korea sõjarelvarahu, sisuliselt on kaks riiki veel sõjajalal. Ühisavaldus valmis päev pärast seda, kui Põhja-Korea lubas lõpetada oma tuumaprogrammi ning välja töötada konkreetse ajakava tuumale teatiste sulgemiseks. Euroopa keskpanga nõukogu jättis tänasel istungil baasintressimäära nelja protsendi tasemele. Asjatundjate sõnul soovib keskpank oodata ja vaadata, millist mõju avaldavad majandusele Ühendriikide eluaseme laenukriis ja USA dollari suhtes kõigi aegade rekordtasemele kerkinud euro. Euroopa keskpank korrigeeris viimati keskseid intressimäärasid juunis, kergitades neid 0,25 protsendipunkti võrra. Suurbritannia riikliku postiteenistuse Royal. Meil töötajad alustasid 48 tunnist streiki, kuna läbirääkimised ettevõtte juhtkonnaga kukkusid läbi. Postitöötajate ametiühing ei ole rahul Royal meilipakkumisega tõsta palku 2,5 protsenti. Samuti on ettevõttel plaanis postitöö suures osas automatiseerida, mistõttu on ohus enam kui 40000 ehk inimese ametikoht. Postitöötajaid esindava ametiühingusse kuulub 130000 töötajat. Teine kahepäevane streik on kavandatud järgmisele esmaspäevale. Tööseisakut tähendavad, et kuni järgmise neljapäevani ei toimetada edasi ühtki postisaadetist postiettevõttele tähendab see miljonitesse Naltesse ulatuvat kahju. Lõuna-Aafrika vabariigis kullakaevandusse lõksu jäänud 3200-st kaevurist on seni päästetud 2350. Ma algustemperatuur võib tõusta kuni 40 kraadini, oli lõksus ka 200 naist. Üks töötaja on vajanud arstiabi. Valitsus peatas kaevandusettevõte haamani Gold tegevuse kuueks nädalaks. Kaevurite rahvuslik ametiühing peab õnnetuse põhjuseks hoolimatust ja 24 tunnist töötsüklit. Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas on Eestis käimas ja nagu ikka, andis ajakirjanikele ülevaate komisjonis viimasel ajal kõne all olnud teemadest. Üheks prioriteediks on tema sõnul tõusnud energeetikaga. Ei varja, teeb kokkuvõtte. Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas ütles, et kui tema ametiaja alguses ei peetud energeetikat kuigi tähtsaks teemaks, siis nüüd on see tõusnud erakordselt oluliseks. Energiapaketi ettevalmistus oli täis, vastas seisab. Tuliseid vaidlusi põhjustas ettepanek, et energiatootmine ja võrgud ei tohiks kuuluda samale omanikule. Kallase sõnul olid selle vastu eelkõige suurriikide monopoolsed ettevõtted. Volinik Nely Kruus tõi aga välja teatud andmed. Nende andmete üle on palju vaieldud, kuid siiski tema veendumus on see, et monopolide olemasolu tähendab oluliselt kõrgemaid hindu ja et kus on on turg liberaliseeriti veetud, see tähendab tarbijale madalamaid energia hindu. Komisjon oli tegelikult juba ükskord varem sellel seisukohal. Et see võrkude ja tootmise lahutamine on peab olema üks üks olulisi prioriteete Euroopa Liidu energiapoliitikast. Palju arutelusid tekitas ka suhtumine Euroopa liitu mittekuuluvatesse riikidesse. Kuigi nagu ütleme, suhtumises ühe riigi gaasikompaniis on nagu kõik suhteliselt üksmeelselt, aga tegelikult on tegemist muidugi pretsedendiga, mida peab väga täpselt juhtima, et seda julgeolekuargumenti ei saaks kasutada esiteks liikmesriikide endi vahelistes vaidlustes, komisjon on siiamaani korduvalt lükanud gaasiliikmesriikide, ühed või teised piirangud oma riikidekompaniide vastu ja veel on muidugi maailmalaiuselt see probleem, et julgeolekuargumendi kasutamine Euroopa liidu poolt loob pretsedendi, kus näiteks Ameerika ühendriigid leiavad nagu tuge mitmetele oma protektsionistlikke arvamustele. Komisjon jõudis siiski üksmeelele, et strateegiliselt tähtsate harude puhul peab investeeringutes olema vastastikku tasakaal. Kui tahetakse Euroopa liitu investeerida, peab ka Euroopa liit saama samadel tingimustel investeerida nendesse riikidesse, kust huvilised meie turule tulevad. Läänemere põhja plaanitava Nord Streami gaasijuhtme teema, mis Eestis palju vastukaja tekitanud, ei ole Kallase kinnitusel Euroopa komisjonis kõne alla tulnud. Põgusalt on mainitud gaasijuhet Nabucco, mis kulgeb Türgist üle Rumeenia, Bulgaaria ja Ungari Austriasse. Nabuccot ei ole ka arutatud, ei ole eraldi eraldi teemana, vaid teda lihtsalt ei uskunud huvi tema vastu on olnud nagu suuremad see ja see on nagu varem hakanud peale juba see on nagu kõikide nende muude projektide ja seal on palju rohkem riike seotud, nii et et ega teda ei ole ka nagu eraldi, ei ole ühtegi projekti, ütleme komisjonis arutatud, et vähemalt seni seni ei ole see olnud nõus. Euroopa on ainult ametlikult öelnud, et ta on huvitatud hästi mitmekesistest energia tarnimise kanalitest. Selle gaasijuhtme teemal veel Europarlamendi saadik Andres tarandil oli Brüsselis kohtumine Euroopa Komisjoni energiavoliniku Andris Peebalgseiga harutati gaasijuhtmega seonduvat. Küsisin Tarandilt, mis pilguga praegu Brüsselis gaasijuhtme rajamisele vaadatakse. Küsimus ongi nii, et ta on asetatud üheks prioriteediks Euroopa Liidu omaks, see annab siis teatud õigused ja kohustused Kristjanil. Aga muidugi nagu see küsimus ise sisaldab alati kolme suurt komponenti, üks on siis siis poliitiline, mida meie hästi teame ja kardame, teine on varustuskindlusest Venemaa leiukohad ja, ja kolmas on siis keskavad ja nüüd on, kui veel mingi lootus on olemas, et see üritus ei tule Läänemerre, siis on seal ainult keskkonna argumendid võimalikud, aga keskkonnaekspertiis ise on ja mida nüüd Taani Jõks firma teeb, see on minu meelest väga saali ja, ja kõik me nagu ma usun, koolis käivad lapsed teavad ka tänapäeval, et meri on nagu üks tervik. Taastaminena ühelt rannalt, teis ei ole pikk tee Läänemeres Kuladeni madal ka on siis ahjud ikkagi olla, nagu peaks olema? Tervikuna käsitletavad, aga praegu käsitletakse neid nii riikide särgil rühmitjat üks, teine kolmas. Aga sellisel juhul, kui nüüd mingid tõsised takistused keskkonna argumendist tekivad, on siis komisjonil ka järelevalve funktsioon, et ta vaatab, kas kõik on asjakohaselt tehtud, nagu vastuvõetud seadused teevad, aga ta ei, teise ekspertiis. Euroopa teemadel veel ja ühest viimasel ajal kõneks olnud kirjavahetusest Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee president René van der Linden on esinenud süüdistusega, et temaga suheldakse pressi abil. Samas on kaks tema kirja riigikogu esimehel Ene Ergmale jõudnud juba enne ajakirjandusse kui adressaadini. Ta jõudis esimesena siiski tema, teine kiri kohale. Sisu, nagu öeldud, me teame, küsisin Ene Ergma käest, kas ma saan asjast õieti aru, et president räägib sellest sisust ja päris asjast täiesti mööda. Loomulikult märgib mööda või asi on selles, et mina pöörasin tema tähelepanu kahele faktile, millest eksib, siis on esiteks, et Eestis saavad valida kohalikel valimistel kõik need inimesed, kodakondsuseta või välismaalased, kellel on alaline elamisluba mis on liberaalne valimisseadus ja teiseks, et Eestis kõik lapsed, kes on sündinud peale 1990 teist aastat vanemad soovivad, et lapsed saaksid Eesti kodakondsuse, võivad seda saada Natraliseerimis korras kuni 15 aastaseni. Loomulikult, kui vanemad seda ei tee ja siis loomulikult siis need lapsed juba on juba täiskasvanud, ütleme sa passi, nad peavad juba ise siis valima oma kodakondsuse. Võimalus, ja kui lapsevanemad seda soovivad, siis nad saaksid oma lapsed juba ammu, kõik oleksid juba Eesti kodanikud, nii et ütlesin, et tema tähelepanu nendele kahele faktile. Tema hakkas rääkima, et ma ei ole vaadanud tema, mida ta kirjutab oma veebileheküljes ja nii edasi, vot see ei ole ikkagi asi, millest mina rääkisin, tema esimees siin avalikult, nii meedia ees, tema avaldused levisid meediakanalite kaudu üle kogu maailma ja see oli, mida mina püüdsin talle selgeks teha, aga ilmselt noh, kas ta ei taha seda aru saada, ma arvan, et ta ei taha lihtsalt seda aru saada, saab ta saab suurepäraselt aru. Aga ma arvan, et rohkem ei ole meil temaga diskuteerida, sellepärast et ma ei saa teda sundida muutma tema arvamus. Nii et sellele kirjale vastata ei kavatse. Aga ma saan aru, et sa, esimene kiri ei olegi pärale jõudnud, et ei saagi aru, mismoodi Euroopa post liigub. Ja minu käes on mingisugune supp ja ka koopia tuletab mulle meelde niimoodi, et et ühte poissi klassis hakatud kiusama ja siis see poiss klassijuhataja kituma. Tema ütles nii, tema ütles, nii, lõppude lõpuks me oleme täiskasvanud inimesed ja kui üks poliitik ütleb teise kohta ütleb, et näiteks, et sa oled liiga vene lembeline ja kui sa seda oled, siis ütle ausalt välja, jah, mulle meeldivad meeldivad need inimesed, mulle meeldib see riik, aga miks ta siis minule tuleb, sedagi? Selle teema täienduseks veel, et meie parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson lubas avalikustada enda käsutuses olevad materjalid, on teil Lindeni väidetavatest majandushuvidest kuna van der Linden on seadnud avalikult kahtluse alla tema väite nendest väidetavatest majandushuvidest. Ta lubas enda informatsiooni avalikustamiseks kokku kutsuda pressikonverentsi ja tema sõnul ütles ta eile õhtul peetud või eilses telefonikõnes Londonile otse, et informatsioon, millele tema vaid et majandushuvidest põhineb, on kõigile avalikus info levis kättesaadav nüüd hoopis muudele teemadele. Tartu ülikool tähistab järjekordset juubelit. 375 on see arv ja Vambola Paavo jätkab. Täna algas Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis teaduskonverents varauusaegne mõtlemine ja Tartu ülikool. Ettekannetega esinevad ajaloolased ja filosoofid Eestist, Soomest, Rootsist, Austriast ja Saksamaalt. Ajaloomuuseumi teadusdirektori Lea Leppiku kinnitusel varauusaegne ülikooli institutsioon, mis pidi kindlustama riikide ideoloogilist tausta. See oli ka aeg, kui reformatsiooni ennast kindlustas ülikoolide omasid selles olulist rolli. Kas varakeskaegset mõtlemist saab üle kanda sajandeid hiljem ka tänasesse ülikooli. Lea Lepik. Ta on üks etapp vajalik selleks, et me tänasesse päeva jõuaksime. Ma arvan, et täpselt ei võeta mitte midagi ülaaga ja eks kõik arengut käivad spiraalselt, midagi tuleb tagasi, midagi läheb edasi, tavaliselt tagasitulekud toimuvad mingil natukene kõrgemal tasemel ja ideesid ja inspiratsiooni saab kindlasti sellest varavus aegsest mõtlemisest küll. Konverentsi töökeel on inglise ettekandjad aga pärit saksa keelt kõnelevatest maadest. Alma mater Tartuensis s on aga sajandeid valitsenud saksa keel ja vaimsus. Kas 21. sajand teeb töö keele osas olulisi korrektiive veel kord? Lea Lepik. Kuigi antud juhul tegemist on tegelikult skulptuuriruumiga, kus rohkem omal ajal räägiti saksa keelt ja enamik nendest inimestest, kes esineb tegelikult valdavalt saksa keelt, teate, oleks võinud ka selles keeles rääkida, aga see valitud sai inglise keelt selleks ühiskeeleks. Pärastlõunal avati mälestustahvlid Tartus hoonetel, kus omal ajal ülikool tegutsenud laiem avalikkus ei tea nende asukohast suurt midagit, jätkab ülikooli juubelitoimkonna aseesimees Illari Lään. Esimene neist on toomemäe nõlval tartlaste jaoks Kuulsa professorite allee kõrval legendaarse karskusseltsimaja lähedal ja teine seinaplaat saab olema Jaani kiriku lähedal, omaaegse kainestusmaja seinal, samuti kunagi ülikool on tegutsenud nii, et mõlemad kohad, ajaloolised paigad saavad ana ära tähistatud. Õhtul etendub Jaani kirikus Mart Kivastiku näidend kuninga viimane lahingülikooli algus. Miks valiti mängupaigaks pühakoda, Illari Lään. Jaani kiriku oma ajaloolise sellise väljanägemisega tundus väga sobilik paik, seda kohti kaalutleti erinevate paikade vahel, kuid seal edenduse korraldajad, näitlejad, lavastajad leidsid, et Jaani kirik sobiks kõige paremini sellise ajaloolise ülikooli asutamise näitemängu uuesti, nagu lavaletoomiseks. Jaani kirikus etenduvas näitemäng, oste teeb ülekande ka Eesti Televisioon. Homme on Tartu Ülikooli juubelipidustuste kõrghetk. Seda austab oma külaskäiguga Rootsi kuninganna Silvia Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Üks teatrilugu on meil veel aga enne politsei teemadel Tallinnas ja Harjumaal on taas politseioperatsioon, et rahustada liiklust ja kontrollida turvavarustuse kasutamist. Kai Vare sai telefonile põhja politseiprefektuuri vanemkomissari Valter Pärna. Politseinikke nähes otsesed ikkagi käituvad üsnagi korralikult, aga Ma isegi ei ole, on näha selliseid selliseid suuremaid väiksemaid rikkumisi, et kas siis tuled ei põle ja turvavöö on lahti, noh, sellised isegi läikivad rikkumised, aga arvestades seda seda aasta aega, näiteks mis siin olin ma sügise, et tuled ei põle ja pime on juba väljas, eks, et need on sellised võivad kujuneda päris ohtlikuks rikkumiseks. Paar päeva tagasi oli teil hommikune reid ja te pöörasid eelkõige tähelepanu liikluskultuurile, koolide lähedusel, siis kus te praegu olete, millele praegu põhiliselt tähelepanu keskendute. Täna on paigutused, sellised pooridega regu reguleeritud suuremad ristmikud ja suuremad ülekäigukohad, kus siis ülesandeks on tabada ja vestelda selliste juhtidega, kes näevad sellist noort punast nii-öelda näevad ikka veel rohelisena ja ja üritavad veel kuskilt siis läbi jõuda ülekäiguraja juures, et need on sellised ohtlikud rikkumised, et kui juht arvab, et veel võib minna jalakäija arvab, et noh, et juba võib minna, siis sellises olukorras, kui jalakäija jääb nüüd siin auto, et sellise kiirendav auto ette, siis on üldiselt need õnnetused ikka päris kurva tagajärjega. No sellest liiklusskulptuurist on nüüd juba mitu kuud väsimatult kirjutatud, kes on hakanud nüüd natuke paranema ka võitjad öelda. Kui siis hästi natukene noh, ütleme turvavarustuse poole pealt on, võib öelda, et võib-olla noh, niimoodi natukene nagu paremaks läinud, aga noh, kõige paremini näeb seda liikluskultuuri ikkagi sõites eravärvides, autoga ja, ja erariietes ega üldiselt on noh, võib öelda. Suhteliselt nukker on ikkagi olukord ikka veel ei ole see autojuhtidele kuidagimoodi kohale jõudnud, et sellised kiired sõidud ei pruugi alati nagu mingit ajavõitu pakkuda ja ja süstimised ridade vahel sellised põhjustavad nagu närviliseks ka teistes autojuhtides ja siis on seal liiklus selline rahutu ja närviline ja. Kui kauaks nüüd politseil jätkub, sellist jõudu ja aktiivsust, sest et ma kujutan ette, et selliste suurte massiliste reidide tegemine iga paari päeva tagant toobist päris palju ületunde ja kurnab päris palju politseid. Kui kauaks teil sellist energiat jätkub? Ega sellist lõpu tähtaega väga üheselt pandud ei olegi, et vot, et see kuu päevane punkte kõik, et enam-vähem on arvestatud katuna siin selle aasta lõpuni selliseid aktsioone läbi viia, kui on vaja. Kindlasti jätkuvad. Ja veel kultuuriteemadel Estonia teatris esietendub täna Ludwig minkuse muusikale loodud ballett ONGI hote objeraa vestles lavastaja Tiit härmiga. Tegemist on väga kuulsa ja väga popule kaardus etendusega maailmas, balletiklassikasse ta kuulub. See on etendus, mis loodi 1869 Marius petitaal libreto-le ja tema koreograafia jääb. Nüüd esietendub siis minu versioon sellest etendusest koos uue korreograafilise paktituuriga ja ma ütleks, et tonghot on armastatud olnud alati publiku poolt, sellepärast et eelkõige püsiväärtus on siin tantsulisus. Ta pöörab kindlasti pilgud niisuguse helge elurõõmsa hoiaku poole. Ja loona ta kindlasti tuletab meile meelde, et me sünnime siia maailma kõik selleks, et armastada ja olla armastatud. Ja ma usun, et just see emotsionaalne anne taust, seksi on tõeline tantsu, emotsioonide stiihia laval bravuurne, tehniliselt väga keeruline balletti. Meile seab ta kindlasti lati väga kõrgele, sest kogu see tegevustik juba toimub sellises säravas päikselise Kenyas ja hoida end nagu enda maksimumtemperatuuril kogu pika etenduse vältel on juba iseenesest emotsionaalselt raske. Orkestrite, eriti just sümfooniaorkestrite kontserditel võib väga sageli kuulda katkendeid balleti muusikast. Millegipärast minkused ongi hote, balleti on küll populaarne, aga mitte eriti kontserdil esitatavana. No seda kindlasti selline muusika ei vaja erilist mõttetööd, aga, aga samas on ta väga tantsuline, väga emotsionaalne ja kuna see on nagu öelda numbri põhimõttel üles ehitatud ballett, siis selles on omaette väärtus, sest on lihtsalt nauditav ja haarab ja üha rohkem viib kaasa, kuna ta on nii mitmekesine. Viimase aja Estonia balletilavastused on olnud oma kujunduselt väga värvikad. Ma mõtlen siin praegu teie enda loodud ka meile daami, mille lavakujunduse kostüümikavandid on tehtud Eldon renteri kavandite järgi. Maestro viimaseks tööks Rahvusooperis Estonia jäid tongi, hote lavakujundus ja kostüümid. Alustasime seda tööd selle etendusega koos helduriga ja tema jõudis praktiliselt oma töö peaaegu lõpetada. Ja kui nüüd vaadata seda, et me siin on ammendanud oma inspiratsiooni Coya maalidelt siis ma ütleks, et siin see tegevusväli temal oli sellel perioodil väga sobilik ja ma usun, et publik saab suure naudingu sellest koloriidist, mida kasutab härra Renter. Samas fantastilise fantaasiaga tehtud kostüümid. Ilm on öösel pilves selgimistega, kohati sajab vihma ja on udu. Puhub põhjakaarte tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, sooja on seitse kuni 12 kraadi. Homme püsib pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab vihma, puhub põhjakaarte tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 11 kuni 15 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.