Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 24.-st novembrist. Stuudios on Kai Vare ja võimu ja kodanikuühenduste koostöö toimib, tõdeti Pärnumaa kodanikuühiskonna foorumil. Riigivõim ootab eelkõige tuge seaduste ja määruste väljatöötamisel. Vabaühendused tunnevad aga tihtipeale, et selleks napib juriidilisi teadmisi. Eesti Kirjanduse selts tähistas sajandat sünnipäeva. Seltsi teadussekretäri Marja Undi sõnul oli algusaegadel rohkem kirjastustegevust. Nüüd korraldatakse lisaks kultuuriüritusi ka inimeste huvi kirjanduse vastu on taas tõusuteel. Täna on rahvusvaheline ostuvaba päev, ehkki seda tähistatakse enam kui 60. riigis, pole sel seni märgatavat mõju olnud. Et inimesed tavapärasest tarbimisest ei loobu, siis võiks selle vähemalt mõtestada, arvavad ostupäeva ostuvaba päeva eestvedajad. Pärnus peetakse nädalavahetusel kolmeteistkümnendat video- ja filmifestivali. Rakveres on Põhjamaade huumoriga tavad ning arutletakse lasteteatri ja huumoriteemalt. Moskvas aeti laiali opositsiooni meeleavaldus, opositsiooniliider Garri Kasparov ja mitmed teised aktivistid. Vahistati. Austraalia valimised võidab seni opositsioonis olnud Tööpartei eesotsas Kemin raadiga. Ilmateade lubab ööseks kerget lumesadu, homseks lund, lörtsi ja vihma. Öö hakul on kuni kuus kraadi külma. Hommikupoolikul on temperatuur nulli ümber. Homme päeval on miinus ühest kraadist Kirde-Eestis kuni pluss nelja kraadini saartel. Pärnus toimus täna Pärnumaa kodanikuühiskonna teine foorumi esimene kodanikeühenduste kontaktide laat. Mõlema märksõnaks olid koostöö. Nii riigivõimu kui kodanikuühenduste esindajate hinnangul toimib omavaheline koostöö päris hästi, ehkki arenguruumi veel jätkub. Ülle Hallik. Pärnumaa kodanikud on ühiskondlikult üsna aktiivsed tänase kodanikuühiskonna foorumi raames oli soovijail võimalus oma ühenduse tegevust teistelegi tutvustada. Koostöökontakte sõlmida. Kodanikuühiskonna foorumi üheks peateemaks oli kodanikuühiskonna ja riigi suhted. Pärnumaalt mandaadi saanud riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde hindas suhteid hästi toimivate eks. Kodanikuühendused on ennast leidnud ja on ennast sõna otseses mõttes kehtestanud nii seadusandja ees, riigikogu, kus me ei saa ka oma komisjonides tööd teha, ilma et me asjassepuutuvate eelnõude menetlemisel siis ei küsiks mittekodanikeühenduste arvamust. Ja loomulikult minister sõnumitele on see ja küsimused veelgi aktuaalsem, paljud ministeeriumid on vastava sellised ühiskomisjonid moodustanud teistpidi vaadates, kas meie kodanikud on piisavalt aktiivsed, usun, et küllaltki aktiivsed, arvestades sellega, et, et on niisugune väga valusa terav poliitiline olukord, mis meil siin juba kümmekond aastat tagasi oli, et see on nagu möödas, lihtsalt Eesti riik on valmis saanud ja iga on meil ka oma töö ja oma ameti, kui me selle kõrvalt leiame siiski tegeleda nende küsimustega, mis nagu võib-olla meid rohkem puudutavad ja kuidas ka riik peab oma sõna kaasa ütlema, kes on igal juhul tervitatav. Kodukandi liikumine on üks staažikamaid ühendusi ning üks väheseid, mis ühendab kõigi maakondade kodanike. Kodukandi juhatuse esimehe Sirje Vinni hinnangul kasvab vastastikune koostöövalmidus aastatega. No selge, et sellist organisatsiooni, kes ei ole nagu käinud, ennast välja pakkumas, ei saagi ju kutsuda see 10 aastat, mis me ametlikult oleme tegutsenud pluss viis aastat või natuke rohkem, isegi veel mitteametlikult, on kõik viinud selleni, et me praegu alles tunneme, et me nagu oleme kaasatud. Teine küsimus on see, et kas me, kas me suudame olla sellel tasemel nagu riik tahab, me ei ole ju juriidikas nii väga pädevad ja esimene asi, mida praegu oleme sunnitud tegema, on ikkagi kaasatöötamine määruste ja seaduste väljatöötamisel. Teine asi on muidugi see, et kuna me tõesti oleme kõik vabatahtlikud ja teeme seda tööd oma põhitöö kõrvalt, siis see aja küsimus Loomulikult vajab iga kodanikuühendus elus püsimiseks raha, mis praegu tuleb peamiselt liikmete endi taskust ja projektitoetustest valguseks. Tunneli lõpus on avatud Eesti fondi juurde loodud vabaühenduste fond, mis hakkab sihtotstarbeliselt ühingute tegevuseks toetusi jagama. Kodanike ühendustele suunatud toetusskeemide väljatöötamist lubas ka foorumil esinenud regionaalminister Vallo Reimaa Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Täna on rahvusvaheline ostuvaba päev, rohelised soovitavad seda veeta nii, et ei läheks ostukeskusesse. Mall Mälberg rääkis sel teemal kapitalismi ohvritest seismise ühingu juhatuse liikme ja Eesti pakendiringluse teenindusjuhi Andres Siplasega. Rahvusvahelise ostuvaba päeva mõte on teha täna tarbimispaus ja mõelda, milline on tarbimiskultuuri mõju meie vaimule ja looduskeskkonnale andes. Siplase hinnangul on mõju täiesti olemas. Mis pidi, meid kutsutakse tarbima järjest madalamatele instinktidele rõhudes, mis nagu omakorda kujundab ju meie mõtlemist ja noh, kui me reageerime järjest madalamatele instinktidele seda ülimaks ma ise muutuma, eks ole, ja teistpidi noh, nüüd rääkides nii-öelda keskkonnamõjust, eks ole, majanduskasv püsib taastumatute loodusressursside tarbimisel, siis me võime küll rääkida, nüüd ostame rohkem plastmassist asju kui eelmine aasta, aga see tooraine, millest plastmassi tehakse, seda võiks aasta otsa sellisel viisil majanduskasvu ja nii-öelda ühiskonna õitsengut luua. See ei ole jätkusuutlik. Ostuvaba päeva on maailmas korraldatud ka varem, kas sellel on mingi mõju olnud mingi märgatav mõju? Ei saa kuskil 65. riigis nagu ametlikult tähistatakse, kui vaadata nagu inimesi, kes on selle võrgustikuga liitunud, siis neid on üle 100000. Tõsiselt võib-olla osaleb Nive kaduvväike grupp, et vaevalt, et seda märgata. Ja Eestis on sama lugu, et see päev ei ole mingit erilist mõju avaldanud. Jah, kardetavasti mitte teistpidi nagu osutatud, on, et kui nagu isegi hakkaks mõju avaldama, eks ole, siis tegelikult nagu esimesena satuvad löögi alla need kassapidajad kapitalist, kes nagu loodust kurnab, nii nagu see mõju ei elada, tema on ennast kindlustanud, aga löögi alla satub, eks ole see õnnetu tööinimene, et noh, kindlasti inimesed võivad tõlgendada seda ohtu vaba päeva nagu sõna otseses mõttes. Aga Ma pigem mina nagu pooldaks rohkem sellise mõtteviisi muutust ja tarbimise mõtestamist. Eesti Kirjanduse selts tähistas sajandat aastapäeva. Hedi Klett vestles seltsi teadussekretäri Marja Undi ja juubeliürituste koordinaatori Triin ploomiga. Eesti Kirjanduse Selts asutamisaegadel kogu sellel teise maailmasõjaeelsel perioodil oli märksa suurem organisatsioon, kui ta on seda praegu ja mingis mõttes võib öelda, et tema tegevuse kandepind oli märksa avaram, kui see on seda praegu ja see on mingis mõttes muidugi ka paratamatus, sellepärast et, et ühiskond on muutunud, olud on muutunud. Kui võrrelda Eesti Kirjanduse Seltsi, siis enne maailmasõda ja nüüd pärast taasasutamist, siis muidugi oluline vahe on see, et seltsi üks põhisuundi oli tol ajal kirjastamistegevus ja see oli väga ulatuslik, anti välja õpikuid, populaarteaduslikke raamatuid. Ühesõnaga eestikeelse kirjavara väljaandmine oli üks seltsi selliseid olulisi tegevusi, mille kaudu siis tõesti lugejateni jõudis. Suur hulk kirjandust väga mitmest valdkonnast tänapäeval kirjastamine on samuti üks Eesti Kirjanduse Seltsi tegevussuundi märksa väiksemas mahus tuleb ka arvestada sellega, et kirjastusi on praeguses Eestis märksa rohkem, aga siiski Eesti Kirjanduse selts annab välja raamatuid. Suundumus on eeskätt siis ütleme, mälestused, raamatud, artiklikogumikud, mitte niivõrd ilukirjandus, ehkki on kantud välja näiteks viimase aja üks populaarsemaid kirjastamisprojekte või eks populaarsemaid raamatuid on olnud kogumik Tartu on unenägu, lisaks kirjastamisele või isegi selline keskne tegevus on siiski kultuuriürituste korraldamine. Seminaride seminarisarjade teaduskonverentside on tähistatud väike juubeleid. Kas võime öelda, et kirjandusest huvitutakse tänapäeval järjest rohkem, ütleme, kui me võrdleme 10 aasta taguse ajaga, võib-olla siis tõesti paiguti tundub, et kirjandust huvitutakse hämmastavalt palju, kuigi justkui meediavõimeid ümbritsev ühiskond püüab paiguti jätta teistsugust muljet, et nagu praegusel ajal oleks see natukene nagu selline surnud valdkond, et see kindlasti ei ole niimoodi, kui me võtame niimoodi protsentuaalselt. Et neid inimesi, kes tõesti kirjanduse vastu huvi tunnevad, ei ole just väga palju. Aga kui vaadata seda inimeste hulka, kes käib kirjanduse üritustel, kes ikkagi loevad kas või raamatute müüginumbreid mida iganes, et siis, siis võib öelda küll, et kirjandusest huvitutakse siiski. Moskvas aeti laiali opositsiooni meeleavaldust, Mamoni üksused tõkestasid meeleavaldajate kolonni liikumise liikumisja teine Venemaa juht, endine male maailmameister Garri Kasparov ja mitmed teisedki aktivistid on arreteeritud. Reutersi andmetel osales meeleavaldusel 3000 inimest. Miilits sekkus siis, kui meeleavaldajad tahtsid suunduda keskvalimiskomisjoni juurde. Komisjon keelanud teise Venemaa liikmetel kandideerida eelseisvatel valimistel. Järgmisel pühapäeval toimuvatel valimistel võidavad suure tõenäosusega president Vladimir Putini toetajad. Putin ise kandideerib parlamenti, kuigi tema ametiaeg presidendina lõppeb alles järgmise aasta märtsis. Austraalia valimised võidab Kevin radi juhitav Tööpartei. Senine peaminister John Howard tunnistas endaga Lootust neli korda järjest. Valimistel võitjaks tulnud Howardi on raskusi seekord üldse parlamenti pääseda. Viimati e valitsev peaminister parlamendist välja 1929. taasta valimistel. Tööpartei on lubanud Austraalia üksused Iraagist ära viia ja allkirjastada kasvuhoonegaaside vähendamist käsitleva Kyoto protokolli. Valimisanalüütikute hinnangul võidab radi Tööpartei 150 kohalises parlamendis 80 kohta. Liibanoni peaminister Fouad Siniora kutsus riigis säilitama Rahu. Ta teatas, et valitsus võtab seoses president Emil lahudi ametiaja lõppemisega riigipea kohustused enda kanda. Lahudi volitused lõppesid keskööl. Uut presidenti ei ole parlamendis seni valida õnnestunud, sest ei ole leitud kandidaati, keda toetaks nii Süüria-vastane valitsusliit kui ka süüriameelne. Opositsioon eesotsas rühmitusega Hizbollah presidendivalimisi on viis korda edasi lükatud. Järgmine kord püütakse Liibanonis presidenti valida 30. novembril. Pärnus algas täna 13. video- ja filmifestival Toomas šalda annab teada. Mittetulundusühing akadeemia, kus ta Diana seltsi ehk laiemalt tuntud kui Nongrata korraldab rahvusvahelist Pärnu videofilmifestivali juba kolmeteistkümnendat korda kestab see pühapäeva õhtuni. Animatsioonid, dokumentaalfilmid, perfomance, lühifilmid, videokunst, kõigest sellest saab osa vaid kahel päeval Pärnu Kunstnike majas Nikolai 27. Tegu on Eesti ainsa videofestivaliga. Seda tutvustab kuraator Ville Karel Viirelaid. Festival peegeldab väga hästi eest seda kunsti poole pealt Pärnu koolkonna vaimsust, see aasta ongi festival natuke teistmoodi, kui, kui ta iga aasta on olnud, nimelt meil ei ole enam tavafestivalil kombeks olevat kava Screeningut kõik festivalifilmid käivad ühekorraga, aga see on nagu videofilminäitus tegelikult kahjuks on jah, videokunst jäänud suurte filmifestivalide kõrval tagaplaanile. Isegi ei oska öelda, miks, no vähemalt siin Pärnus on alati kogunenud kõik huvilised, siia on saatnud vähemalt oma töid väga paljudest kohtadest pärit inimesed. Kui lai geograafia on peaaegu üle üle kogu maakera, Itaalia seekord välja arvatud ja noh, Ameerikast, Kanadast, Lõuna-Ameerikast, siis Euroopast, seekord võib-olla ja nii palju ei ole kunstnike videosi kui möödunud aastatel, aga selle eest on eriti head asja. Tänapäeval on eriti lihtne, võib kasvõi mobiiltelefoniga teha midagi huvitavat. Noh, küsimus on selles, kuidas seda kunstina serveerida. Meil on väga palju romansid dokumentatsioon, mis on esitatud videode osana, sel aastal on animatsioon väga hästi esitatud Inglismaa kunstnike poolt ja on ka traditsioonilist videokunsti ja muusika videosid ja ka siis dokumentaalfilme. Kohati Bob, isegi see filmi ja videovahelt need piirid ära, aga see on isegi hea. Pärnu filmi ja videofestivali toetavad Eesti kultuurkapital ja Pärnu linnavalitsus Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Rakveres peetakse sel nädalavahetusel Põhjamaade huumoripäevi, näha saab Taani karikatuurinäitust, pakutakse teatrietendusi ja filme. Täna arutasid Norra, Taani, Soome, Rootsi ja Eesti teatrijuhid lasteteatri ja huumori suhtil. Ago Gaškov küsis seminarikorraldajalt Katrin niilsenilt, miks on oluline uurida huumorit ja teatrid koos. Tõepoolest mulle endalegi üllatav, et on võimalik sellesse materjali nagunii sügavalt sisse minna, nii sügavalt analüüsida, nagu teevad meie Põhjamaade külalised praegu nagu teevad ka Eesti inimesed hetkel rääkis Aare Toikka ja rääkis just nimelt tühjast naerust ja olulisest naerust naeru kvaliteetidest. Meie nii-öelda teatriinimesed oskaksime nagu eristada ja enda jaoks selekteerida naeru, mis tuleb saalist, mis ei pruugi sageli olla lihtsalt sisuline üldse, vaid millel võib olla hoopis teine tähendus, on vist hästi oluline mu enda läbise huumori teema. Mulle tundub, et Põhjamaad, kõik need riigid Islandist, Lätini tajuvad huumorit erinevalt, kuidas on seda võimalik kokku panna, et saaks rääkida ühiselt Põhjamaade huumoriga? Surmarong geograafiline Soome ettekandja Jukka parkinen, kirjanik tõi näiteks, et ja lääne-soome huumor on erinev, on juba Mostrukt puurilt erinev, üks on enam situatsioonikeskne, teine rohkem keele keskne, eks erinev huumor rikastab. Maailmajuttu oli ka siin just praegu sellest, et kui laps publik istub saalis, kas temani väga naerabki naljade peale, kuivõrd üldse selle olukorra, et ta on selles olukorras kaasa haaratud mingisugusesse mängu, teatri mängu ja ta elab sellele kaasa ja ta pigem reageerib kogu kehaga, kaasa arvatud ka naeruga sellele situatsioonile, kus ta teatris on. Mis eesmärk üldse võiks olla Põhjamaade huumoripäevadel ja kuidas nad suutsid edasi areneda. Kui täna räägitakse lastest ja naljast, siis kuhu võiksid need päevad edasi areneda? Tulevikus? Ma väga tahaksin, et see teema võiks kõlada rohkemgi ja veel rohkem süvitsi minnes, kaasates ka uurimusi, mis on mujal maailmas ikka tehtud, naeru kohtaks. Teater võiks küll olla üks teema, teater, lapsed, nende Põhjamaade huumoripäevadega kogu aeg kaasas. Te arvate, et sellel üritusel on ka tuleviku, neid võib korraldada ka mitte ainult üks kord, vaid seda mitte ainult Rakveres, vaid mujal Eestis ja miks ka mitte Islandil. Ja miks ka mitte Islandil? Jutud on igatahes tõsised, väga sisukad. Jah, võib ka nii öelda, on ka selliseid kohad. Aga ega üldiselt, kui ei ole tõsist poolt taga ega head nalja, ei sünni. Jewel ilmast eelolevaks ööks lubatakse kohati kerget lumesadu. Puhub lõuna ja kagutuul mandril kolm kuni üheksa, saartel seitse kuni 12, hommikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öö hakul nullist miinus kuue kraadini, hommikul miinus kolmest pluss kahe kraadini. Hommikul alates saartest pilvisus tiheneb, hakkab sadama lörtsi ja vihma. Päeval levib sadu üle mandri ida poole, paiguti on jäidet. Puhub lõuna-edelatuul viis kuni 12, puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus ühest kraadist Kirde-Eestis kuni pluss nelja kraadini saartel. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.