Kell on kuus õhtul, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku 13. detsembri olulisemad päevasündmused, stuudios on toimetaja Uku Toom. Lissabonis kirjutati olla Euroopa Liidu reformileping. Peaminister Andrus Ansip on optimistlik ja loodab, et aasta jooksul ratifitseeritakse leping kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Parlamendi põhiseadus. Komisjon saatis endise õiguskantsleri Allar Jõksi jätkamist käsitleva eelnõu riigikogu ette järgmiseks teisipäevaks. Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde kinnitab, et Reformierakonna saadikutel ei ole kohustust Jõksi kandidatuurile vastu olla samal ajal seal on neli parlamendifraktsiooni pöördunud juhatuse poole pöördumisega, mitte järgmisel nädalal seda küsimust arutada. Liikerja juhtima rikke pandma raamid ja võimalused, nenditi Riigikogus kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni arutelul. Väina ülemraada tänapäeval kogunes, kuid peaministri hääletuseni jõutud. Valitsus esitab jaanuaris riigikogule seaduste muudatuste paketi, et tulevikus saaks korrakaitseorganid massiliste rahutuste puhul paremini hakkama. Näiteks kavatsetakse märulipolitseinike arvu suurendada 60-lt mehelt 200-le ja valitsus soovib tunduvalt karmistada liikluseeskirjade rikkumise eest määratavaid karistusi. Roolijoodikute karistuse suurus hakkab sõltuma joobe raskusest. 1,5 promillise joobega tabatud juhti võetakse tulevikus kriminaalvastutusele. Tallinna volikogu arutab praegu esimesel lugemisel järgmise aasta eelarvet mahuga 7,7 miljardit krooni. Kavas on istungi lõpul pidada maha ka teine lugemine. Opositsioon kritiseerib seda plaani. No üks Hispaania 20. sajandi erinevaid kunstnikke jõudis kumusse peamiselt Sürealistina tuntud kunstniku maastikunäitusel on põhirõhk tema sõjajärgsel loomingul. Ilm püsib sademeteta, kuid on täna öösel külmem kui viimasel ajal miinuskraade kaks kuni üheksa, Homan temperatuur miinus kolmest pluss kahe kraadini. Alustame tänase päeva põhisündmusest Lissabonis kirjutati alla Euroopa liidu reformilepingule ja Vallo kelmsaar jälgis tänaseid sündmusi. Kuigi helitehnika saadi pidulikul tseremoonial Lissabonis korralikult toimima alles Euroopa Liidu hümni lõpuks kulges kõik muu plaanipäraselt. Kõigepealt sai sõna eesistujamaa Portugali peaminister Jose Socrates. Selle sõnul on lepingu eesmärk väga lihtne, see on Euroopa areng. Kuid ajalugu ei lõpe, selle lepinguga ajalookirjutamine jätkub, see leping tähendab aga uut sammu Euroopa arengus ja tulevikus, millele me läheme vastu kindlana oma väärtustes ja tegevuses ning tugevama liiduna, ütles Portugali peaminister. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso märkis omalt poolt, et Lissaboni lepingule on ka väga oluline poliitiline tähtsus. See on Vahemerest Läänemereni Atlandi ookeanist musta mereni laienenud Euroopa leping. Esmakordselt on totalitaarsete režiimide poolt sõnastatud riigid liitunud kokkuleppega, mille nad on ise läbirääkimiste teel saavutanud, märkis Euroopa Komisjoni president. Eesti poolt andsid Lissaboni lepingule allkirja peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet. Sisasnelfo lepingu allkirjastamist kommenteerinud Briti ajakirjanik märkis ära, et Eesti on üks 2004. aastal Euroopa Liidu liikmeks saanud riikidest. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on see Eesti jaoks hea leping. Kokkulepe lepingu osas võimaldab meil lõpetada vaidlused Euroopa Liidu protseduurireeglite üle ja keskenduda reaalsete probleemide lahendamisele nagu majanduse, konkurentsivõime, energia, kliimamuutused, rahvusvaheline kuritegevus ja nii edasi peamised muudatused lepingus institutsionaalset laadi ja seeläbi muutub otsuste tegemine lihtsamaks ja kiiremaks. Pikeneb veelgi nende valdkondade nimekiri, kus otsused tehakse kvalifitseeritud häälteenamusega ühehäälsus asemel. Eriti nähtavad on need muutused sise- ja justiitsküsimuste valdkonnas, samuti saavad enam pädevust juurde Euroopa parlament ja liikmesriikide parlamendid. Lepingu jõustumiseks peavad dokumendi ratifitseerima kõik liikmesriigid. Meeleolud on optimistlikud enamuses Euroopa Liidu liikmesriikides khatifitseeritakse Lissaboni leping parlamentides ja keegi ei näe ette erilisi probleeme ratifitseerimisel. Kuid Iirimaal ratifitseeritakse leping rahvahääletusel. Iirimaal ei nähta praegu ette väga suuri võimalusi, et, et see leping jääks ratifitseerima. Seega me oleme kaunis lähedal sellele institutsioon, reaalselt reformid Euroopa liidus saavad seekord läbi viidud ja otsustusprotsess Euroopas muutub efektiivsemaks, muutub kiiremaks. See tähendab seda siis, et juba 2009. aasta esimesest jaanuarist võiks reformileping kehtima hakata. Ma väga loodan seda, et see nii juhtub, me kirjutasime sellele lepingule alla, lootuses, et Euroopa liit seeläbi muutub tugevamaks ja tugevam Euroopa liit on ka Eesti huvides. Eestisse ja Riigikogusse parlamendi põhiseaduskomisjon saatis senise õiguskantsleri Allar Jõksi jätkamist käsitleva eelnõu riigikogu ette järgmiseks teisipäevaks. Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde kinnitab, et eelnõu arutatakse ühel lugemisel, mis tähendab, et samal päeval toimub ka salajane lõpphääletus. Komisjonis oli ka teie seisukohta, et võib-olla peaks komisjoniga ütlema. Olin ette, mida teha, kas tead Allar Jõksi õiguskantsleriks nimetamise poolt või selle vastu. Aga siiski viisime läbi ka selles küsimuse hääletuse ja otsustasime, olete riigikogu saalis, saadikud peavad tegema otsese salajase hääletuse teel komisjoni töövormiks on avalik hääletus, siis me ei pidanud õigeks sellist nii-öelda ette ütlemist saadikutele. Seekord arvestasime ka seda, et õiguskantsleri kandidaadiga Allar Jõksi näol on tegemist tuntud juristiga, keda me teame seitse aastat selles ametis ja ei ole nüüd ka, kuidas on võimalik, et saadikud ei tunne teda ja ei tea. Kuulasime vabariigi presidendi kantselei esindaja seisukohta, kes ütles, et presidendi otsus on praegu ühene, esitada Allar Jõks õiguskantsleri kandidaadiks, nii et arutelu oli täna ütlemata põhjalik, miks ikkagi reformima? Erakond otsustas toetada Ülle Madise kandidatuuri. Põhimõtteliselt pluss kantsleri kandidaadina on väärikad kandidaadid nii Allar Jõks kui ka meie poolt välja käidud Ülle Madise. Ja kuidas sa nüüd nii-öelda lõplikult siiski parmud, see selgub järgmisel teisipäeval, aga kahtlemata ka on ka õiguskantsler Allar Jõks teinud tublit töötasin seal on ka põhiseaduskomisjonis, täna arutasime ja tunnustasime, kuidas Reformierakonna fraktsioon Taani saadikud tuleval teisipäeval hääletavad. See selgub riigikogu saalis tänaseks oleme juba selle küsimuse põhimõtetel jätnud ka vabaks ei ole nagu nende erakondlikku sundus selles küsimuses peale käinud. Meeleolud riigikogus ei ole aga kaugeltki üksmeelsed. Neli fraktsiooni saatsid täna riigikogu juhatusele pöördumise, milles teatasid oma vastuseisust kavatsusele panna õiguskantsleri jätkamine järgmisel teisipäeval hääletusele ja nad nendivad, et selline tormamine on kohatu, arvestades, et president esitas oma ettepaneku alles seitsmendal jaanuaril, seitsmendal detsembril vabandust. Ka riigikogust veel. Riigikogu õiguskomisjon ja riigikaitsekomisjon pidasid Toompea lossi valges saalis täna ühisistungi teemal aprillisündmused 2007. Sisejulgeolek ja turvalisus ja Indrek Kiisler teeb ülevaate Sarnane istung toimus juba ka juunikuus, kuid nüüd on valmimas lõplikud analüüsid ning on ka valmis ettepanekud, mida seadustes ning meie korrakaitseorganites muuta. Ühisistungit juhatas õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher. Tõenäoliselt isegi aprilli lõpus inimesed Eestis enamuses ei oodanud. Et nii-öelda Pariisi sündmused võiksid jõuda Tallinnasse, tallinlased naljas taga jõudsid. Ja meie tänane põhijäreldus oli, et valitsus ja riik sai üldiselt hästi hakkama eelkõige kui me räägime sisejulgeoleku ja avaliku korra tagamise seisukohast. Aga, ja see andis meile ka võimaluse tugevdada oma riiki korrakaitse seisukohalt eelkõige. Ja loomulikult me võime võtta siis selle sõnumi lihtsalt kokku igal halval asjal on ka oma head küljed. Siseminister Jüri Pihl ütles, et jaanuaris esitab valitsus riigikogule seadusemuudatuste paketi, muuhulgas suurendatakse tunduvalt märulipolitseinike arvu Eestis. Me tahaksime praeguse 60 asemel, kes on siis nagu ju ütleme, ainult selle töö peal suurendada kuni 200, veel lähimate aastate jooksul, kes siis teevad igapäevaselt ikkagi tavalist oma tööd ja kui olukord läheb kriitiliseks, siis ka vaadata ja noh, neid juba kui võimalikel märulipolitseinikel, et neil oleks siis varustus, aga veel kord ma ütlen ka teha rahvusvahelist koostööd, ajasite kutsume siin abijõude meie naaberriikidest, Lätist, Leedust ja kui on vaja ka leida sellist täiendavat varustust, ütleme, midagi juhtub, et me ei teeks neid reserve väga suureks, et kuskohast need siis kiiresti saame, sest ega need sündmused ikega ei hakka ka päris kohe peale, eks siin on asjale aega analüüsida. Kuid kas midagi läks siseministri arvates viltu? Paar momenti, mida võib-olla tuleks siin öelda, et ka selliseid planeerimise juhtimise enne neid sündmusi võib-olla on vaja täpsustada ja seda ka siis uues seaduste paketis on ette nähtud, et kes siis vastutab, ütleme, kui politsei vastutab, siis peaksite selline koostööpartneritega kaasamine olema Cap täpsemalt reguleeritud. Teiseks võib-olla ka selline varustuse küsimus peab ikkagi olema ka paremini. Varem ettevalmistatud rahutuste järel oli juttu sellest, et tuleks muuta aga välismaalaste seadust, et need näiteks Vene kodanikud, kes on rahutustes osalenud, et nende elamisluba tühistada on selle seaduse paketis, seda ei ole ja me peame vaatama oma olemasolevate seaduslikke võimalusi ja need on need ka olemas, et ega meie seadusandlik baas ei ole nii nõrk, et menid olime, selles olukorras peame väga palju muutma. Riigikogus oli täna riiklikult tähtsa küsimusena arutusel kodanikuühiskonna areng, selleni veel jõuame aga kõigepealt valitsuse otsustest. Valitsus saatis heaks ja saatis Riigikogusse seadusemuudatused, mis näevad ette karistuste karmistamise liiklusrikkumiste eest ja Indrek Kiisler jätkab sel teemal. Justiitsminister Rein Lang ennustas, et need seadusemuudatused toovad Riigikogus kaasa tuliseid vaidlusi. Kinnitas, et kuigi avaliku arvamuse kohaselt on Eesti liikluse suurimaks probleemiks roolijoodikud, siis tegelikult on alkohol umbes 10 protsendi liiklusõnnetuste taga. Suurim probleem on mõõdutu kihutamine ja sõitmine lahtise turvavööga. Politsei suuda kõikjal korda tagada loodetakse valvekaamerate abile. Siin on vaja ka seadusemuudatusi. Valvekaamerate abil fikseeritud autod, autonumbrid nendele autonumbrite järgi võidaks hoiatustrahv saata ka nende auto vastutavatele kasutajatele, mis autoregistrikeskusest kätte saab. Sellist süsteemi rakendavad ka väga mitmed Lääne-Euroopa riigid, Prantsusmaa eelkõige Soome ja seal ennast väga hästi õigustanud. Nii et kui parlament meie ettepaneku heaks kiidab, siis peavad arvestama ka kõik need inimesed, kes annavad oma aut teisele inimesele kasutada, et kui need teised inimesed liikluseeskirja rikuvad ja kiirust ületavad, et siis hoiatustrahv võib neile tulla. Kui nad ei veenda politseile, et nemad ei ole roolis istunud ja ütlevad siis vabatahtlikult ära, kes istus. Nii et see variant on ka alati olemas, et hoiatustrahvist võib ka selle niisuguse asja kaudu pääseda. Tunduvalt kasvavad trahvisummad ka lahtise turvavööga sõitmise eest. Turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumine sõidukijuhi või sõitja poolt turvavöönõuetega sarnaselt kinnitamata jätmise või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Ja kui sellise teo eest juba varem karistus on kehtib, siis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 50 trahviühikut on 3000 krooni. Samas karmistatakse ka joobes juhtimise eest määratavaid karistusi. Kui seni käivitub Eestis kriminaalmenetlus alles siis, kui juht on teist korda vähemalt teist korda juua täis peaga roolis vahele jäänud, siis nüüd kui on ikkagi veres 1,5 promilli või rohkem alkoholi, siis hakkavad trellid kohe koguses paistma. Seletus sellele on ikkagi väga lihtne, et kui see 1,5 promilli on ikkagi päris korralik joove ja keegi ei saa põhjendada sellist joovet sellega, et eile õhtul käisin saunas ja näed, jõin kolm pudelit õlut ära ja vist jäi öö natuke pooleli. Ja sellepärast alkomeeter ka niimoodi näitab. Tänane seadusandlus ütleb seda, et kui koolibussijuht näiteks nelja promilli ka esimest korda vahele jääb, siis sellele järgnev väärtegu. Seda loeb nii siseminister kui justiitsminister täiesti mõistusevastaseks olukorraks. Riigikogu arutas täna riiklikult tähtsa küsimusena kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni elluviimist, põhiettekannetega esinesid regionaalminister Vallo Reimaa, põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ja kodanikuühiskonna toetusrühma esimees Urmas Reinsalu. Parlamendi kohta ütles viimane nii. Ma arvan, et väär ja vildakas oleks läheneda kodanikuühiskonnale nõnda otsekui parlament, tsentraalsed, avaliku võimu asutused tsentraalselt suudaksid või või peaksidki kuidagi kodanikuühiskonda kujundama, harima, tsiviliseerima kodanikuühendused, vabaühendused ja meie ülesanne on eelkõige mängureeglite kehtestamine ja riigile ühepoolselt kohustuste kehtestamine riigivõimu asutustele, mis hõlmustaksid, arendaksid kodanikuühenduste tekkimist seal ja nende tööd. Reinsalu ei läinud mööda ka päevapoliitikast, kommenteerides kodanikuühenduste seisukohti õiguskantsleri valiku teemal. Siin on võetud juba ette sarjata Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liitu selle eeskätt tegi toetama avalduse allar Jõksile sekkumises poliitikasse. Vastupidi, kui me vaatame kaasamise häid tavasid ja ka vabaühenduste endi käitumiseetikakoodeksid, siis sekkumisel ja kogu kodanikuühiskonda ja kodaniku enda vastutus toimibki, et inimesed peavadki asju isiklikult võtma. No eelkõige poliitilisi asju isiklikult võtma, et kui asjad inimestel enam korda ei lähe, siis on, siis on riigis midagi väga valesti. Ja seetõttu mul pigem isegi on üllatus, et nii nii vähe kodanikuühendusi on teinud omapoolseid seisukohti. Ei saa öelda, et arutelu oleks olnud väga elav sõna, võtsid siiski kõikide fraktsioonide esindajad mõtte Aadu mustalt keskfraktsioonist. Kodanikkonna tugevus ja organiseeritus on läbi aegade olnud niigi tugevuse ka välisvaenlase vastu suunatud tugevuse üheks tähtsamaks näitajaks või kirjeldada tahaks nüüd meie riigis. Me teame seda, et kodanikuühiskond kirjeldab riigi ideoloogiat, loob tasakaalu riigis. Me teame seda, et algatusvõime on rahvuslik rikkus, mida ei tohi lasta tühja voolata. Ja just siin on kodanikeühendustel tohutult oluline roll. Nüüd tänaseid välisuudiseid ja Vallo kelmsaar Ukraina ülemraada ei võtnud tänasesse päeva omakorda uut hääletamist Julia Tõmošenko kinnitamiseks peaministri ametisse. Rada kuulas ära ei julgeolekuteenistuse peaprokuratuuri ja infoturbeteenistuse aruande, parlamendi elektroonilise hääletussüsteemi kontrollimise kohta. Istungil esinenud julgeolekuteenistuse esimehe asetäitja ütles. Praegu ei saa lõplikke järeldusi süsteemi töö võimaliku häirimise osas veel teha. Tema sõnul kulub selguse saamiseks kaheksa päeva. Pille jäi Tomõšenkot peaministriks saamisest üks hääl puudu. Koalitsiooni väitel oli tegemist elektroonilise hääletussüsteemi rikkega. Eile pidi toimuma uus hääletus, kuid opositsioon takistas istungi toimumist. Tänase istungi algul tekitas segadusi asjaolu, et ülemraada esimees ei pääsenud oma töölaua taha juhatusele mõeldud ukse kaudu, sest uksele toolidega blokeeritud saali sisenes ta külguksest, mis paikneb tiivas, kus asuvad opositsioonis olevate kommunistide ja regioonide partei saadikute töökohad. Istungi kuulutas ülemraada esimees avatuks parlamendi kõnepuldist. Seejärel kulus veel mitu minutit juhatuse laua taha pääsemiseks. Küsimus Kosovo tulevikust, seda lahendust enne varakevadet, ütles Euroopa Liidu laienemisvolinik Olli Reen teeni. Avaldus tuli päev pärast seda, kui Serbia kuulutas 20.-ks jaanuariks välja presidendivalimised ja kes, kes teemaks on ilmselt justes Serbia provintsi Kosovo staatus. Laienemisvoliniku avaldus on seni kõige selgem märk sellest, et Euroopa Liit viivitab Kosovot puudutavate otsuste langetamisega serblaste presidendivalimiste tulemuste selgumiseni. Suurbritannia peaminister Gordon Brown nõudis, et Venemaa loobuks viivitamatult plaanist sulgeda Briti Nõukogu esindused Venemaa riigi kroonides. Brauni sõnul on kultuuri edendamisega tegeleva esinduse tegevuse piiramine lubamatu. Algul teatas Venemaa, et sulgeb kõik Briti Nõukogu esindus, et väljaspool Moskvat, sest nende tegevusel puudub õiguslik alus. Tund aega tagasi hakkas Tallinna volikogu arutama järgmise aasta pealinna eelarvet. Oma sõnavõtus ütles linnapea Edgar Savisaar, et kuigi vabariigi valitsusele on Tallinna probleemid jätkuvalt võõrad, suudab Linda iseseisvalt hakkama saada ja jätkab kavandatud projektide arendamist. 2008. aasta eelarve eelnõu koostades oleme lähtunud eeskätt soovist tagada linna kõigi tegevusvaldkondade tasakaalustatud areng järgmise aasta eelarve prioriteete. Pilte vaadeldes võite ise veenduda, et tegemist on julge edasiminekuga kahetuhandenda kaheksandal aastal on kavas ehitada uusi ja rekonstrueerida olemasolevaid teid. Samuti panustada senisest enam kvartali tänavate korrastamist, vähendada ühistranspordi kvaliteeti, suurendada turvalisust, tänavaliikluses, jätkata munitsipaalelamuehituse arendamist, linna kanaliseerimisest ja linna sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamist. Omalt on olulised lastele ja noortele suunatud tegevused. Selleks renoveerimine ja ehitame uusi lasteasutusi ja pöörame olulist tähelepanu vaba aja veetmise võimaluste loomisele. Kumus avati täna Hispaania kunstniku Quan Miroo näitus Marta Grauberg rääkis avamise eel kumu direktori Sirje Helmega. Plaan klassikalise modernismi suurkujusid Eestisse tuua küpses kunstimuuseumi inimestel peas juba enne kumu uue hoone valmimist. Appi tuli siin Hispaania Suursaatkond, Huan Myron, esimene nii nimekas rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik, KUMUs kumu direktor Sirje Helme. Laiemalt tuntakse ta Sürealistinaga, sürrealism ei ole see ainult määratlus, ta liikus seal väga palju ka muudes suundades ja näiteks neljandas teisel poolel lahkus lausa abstraktsest kunsti ja sellepärast seda ongi nimetatud ka abstraktse suuna esindajaks realismis on iroon kahtlemata üks sõjaeelse euroopaliku modernismi yks väljapaistvamad, eks esindajatest. Näituse teemaks on maastikud, maastikke juurde on kunstnik oma loomingus ikka tagasi pöördunud. Millised on Miro maastikud? Muidugi, ega me selliseid päris maastikupilte näe, seal on 1908. aasta tema esimene maas on päris maastik seal noh, midagi sellist, mida siis anni järgneb, maailm pidas maastikuks, aga tema maastik on laiema tähendusega, et pigem abstraktne mõiste, kuigi tema maastikutunne oli selline, et ta räägib ju tegelikult universumist ja selle võimaluse seda tajuda, kuulab muusikat ja vaatab tähti Raivama, Kataloonia sinisest värvist ja see maailm, mida ta endale loob reaalse maailma peale. Näitusel on üleval 57 tööd, nende hulgas ka graafikat ja skulptuure ning kaheksa fotot. Kõik eksponaadid pärinevad fon Niro fondist Mallorcal. Sirje Helme. Rõhk on loomulikult seal sõjajärgsel perioodil, tal on niisuguseid spontaanseid, joonistusi, seal väga abstraktseid maale, aga selline klassikaline Miroo, keda me siis tunneme sellistest üldistest kunstiajalugudes, kus on siis segatud seda lapse joonistust ja Alda koopajoonistuste veel, et see on nagu nii-öelda nimi roaga, kes on ehtne Miroetaks, siis vaata ise vaata näitlejale. Näitus kumus on avatud üheksanda märtsini. Ilm on öösel vahelduva pilvisusega ja sademeteta, kohati tekib udu. Puhub põhjakaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis, õhutemperatuur on miinus kaks kuni seitse, kohati kuni miinus üheksa kraadi. Homme on vahelduva pilvisusega ja sademeteta ilm, puhub lääne ja loodetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.