Doktor, Adik Levin, me kõik oleme erinevad ja seda meile kogu aeg räägitakse, aga samas tahetakse meid panna ikkagi ühte patta. Mismoodi teie oma süsteemi järgi seenekliinikusse inimestele määrata seda, mida nad saavad süüa ja mida mitte ja kuidas see individuaalne välja tuuakse? No ma kõigepealt võib-olla avalikustatakse oma arvamuse, missugused probleemid on olemas, et kuulasin siinide allergoloogi, okei, ja ma sain aru, kõik on, kõik on pandud ühte patta, tegelikult on olemas, on süsteemi, esimene süsteem on allergoloogilinesti, kus, kus me näeme reaktsiooni kohe inimene sööb ja tunni kahe tunniga järgmine, tal tekib reaktsioon. See on toiduülitundlikkus, see on üks süsteem, millega tegelevad meie allergoloogi. Teenid süsteem, on lihtsalt toidutalumatus seal meie seedetrakti probleem seedetrakti ei, ei dieedi, seda toit. Ja siin ma tahakski võib-olla puudutada seda piima probleemi, ma olen seal moonutada tohutult palju, et kuidas ma julgen üldse selliseid asju rääkida, et aastatuhandeid on eesti inimene kasutanud piimatooteid ja nüüd järsku aastatuhandeid ei ole olnud nii palju toitu meil aastatuhandeid nagu ma ütlesin, oli ainult 10 15 toitu. Võtame nüüd piima, siis võetakse seda, et inimestel võib olla laktoositalumatus, see tähendab seda, et kui inimene kasutab piima või piimatooteid, siis tekib tal nii-öelda seedetrakti probleemid. Nad tekivad sellepärast, et kui inimene saab emapiima, siis töötab tal see süsteem väga hästi, kuna organism töötab väljend laktaazi, laktaason ferment, mis siis seedib piimasuhkrut. Aga kui inimene lõpetab rinnaga toitmise ja ta enam ei kasuta emapiim siis organism reageerib sellele ja ta ei võta välja enam nii palju laktaazi, kui ta tegi seda enne. Sellepärast et lakk taas koosneb väga headest headest, ma mõtlen kõrgekvaliteetsetest aminohapetest ja organism säästab sellega, ta kasutab neid aminohappeid ka mujal, kus on vaja. Ja see on täitsa normaalne organismi nii-öelda vastureaktsioon ja teatud grupi inimesi mõnes populatsioonis veerand, mõnes populatsioonis üks kolmandik. Meil ongi see laktoosi puudulikkus, see ei ole seotud immuunsüsteemiga. See on seotud sellega, et meie fermendid seedetraktis ei funktsioneeri nii nagu me tahaks ja nii toimuka teiste toitudega. Aga see on seedetrakti fermentide töö. Ehk teiste sõnadega. Teine grupp toidutalumatus ja nüüd kolmas grupp on varjatud toidutalumatus. See näeb välja aastakümnete jooksul. Vaat see on see, see grupp, mida praegu mõned allergoloogi, mõned meedikud, kes ei ole kursis probleemiga, tähendab. Ma võin eitada. Kui ma olen kursis, siis ma ei hakka ehitama. Tähendab, see on aastatepikkune protsess, ma seletan lahti, mis asi see, et juhul, kui inimene sööb midagi ja see toit ei lagune lõpp-produkti levi siis organism immuunsüsteem hakkab välja töötama antikehasid. Need on onu kompleksi, mis väga raske väljuvad organismist. Ma ütleksin kui palju, et huvitav, meil on mõned patsiendid, kes on tulnud nelja-viie aasta pärast ja me näeme, et see pingerida võib olla sama. Ainult et kui ta hakkab õigesti toituma, siis antikehade tiiter kontsentratsioon läheb madalamaks. See on väga pikaldane protsess. Mida meie teeme, meie teeme seda, et meie võtamiinselt vere meil ei ole midagi pistmist veregrupiga, sellest verest tehakse seerum. Ja mis me otsime antikehade tiitreid, et siis olenevalt antikehade kontsentratsioon, Nonii osa toitusid läheb punasesse ritta ehk sinna, mida me soovitame vähemalt kolm kuud mitte kasutada, osa toitusid, mis on siin kõrge, kõige kõrgema kontsentratsiooniga. Need Me soovitame mõnikord eluks ajaks välja. Ja selles rohelises osas on siis kõik need toidud, mis inimesed sobivad, siin on nii liha- ja kala ja juurviljad ja puuviljad ja kõik kõik muud. See on see süsteem, see, mida inimene saab teada ja peab ütlema, et esimesed kaks-kolm nädalat on inimesel raske. Aga pärast ta hakkab sellest aru saama. Ja ta väga kiiresti hädapteerub. Teine asi, mida me teeme vastavalt sellele analüüsile, need toidu, mis, mis on nii-öelda rohelises osas need toidud meile, tabelisse meie kasutame nõndanimetatud lahus toitmise süsteem, see tähendab seda. Mõtleme oma seedetraktil. Kuidas aidata seedimisprotsess, tiga ferment, kes töötab meil seedetraktis, saaks optimaalselt oma töö ära tehtud. Et me ei koormaks üle. No näiteks mõnedes kultuurides on niimoodi, et süüakse Porssi siis läheb liha, kartul ja soust ja kõik siis arbuus ad. Mina piltlikult nimetan seda noaga kõhtu löömiseks, sellest see pinge, mida me loome seedetraktile, see on üle mõistuse. Mina 10 aastat pole enam niimodi, see kuma laua taha tagant tahan üles tõusta. Siis ma püüan ikka, et mul oleks kerge olla, aga mitte niimoodi, et ma ei saa üldse liikuda. Ja see süsteem ongi mõeldud mitmeskulptuurist. Ja näiteks ma toon sellise näite, et iga kaste on omaette toidukord. Ja selles, ütleme kastis kaks liha ja kala. Mida võiks siis nagu koos süüa, ühel ajal? Vot ma kohe ütlen ja siin on siis nii-öelda kõik kõik juurviljad ja siin on näha, et liha, kala võib süüa just selle grupiga, kus juurviljad ja puuviljad, mis sisaldavad tärklist kõnedeks liha ja kala, mina söön kurgiga. Mina söön paprikaga, ma söön sibulaga. Greip on väga hea, sellised sellised toidud, mis sisaldavad tärklist ja ma pean ütlema, see aitab seedetrakti. Sest vaadake, kui nüüd piltlikult öeldes siis. Ent mis peab seedima ühte asja? Teine ferment, mis seedib teistesse, need fermendid on valgud, see, kes peab seedima palku, ega tema ei tea, kas ta, kas ta nüüd valku seedib või ta seedimisele fermi. Ja selles mõttes väga paljudes kultuurides seda, sellest peetakse kinni ja ma peaks ütlema, et see süsteem on päris raske selleks, et seda kõike noh, nii-öelda endasse sisse juurida. Sellepärast et et kummaline, harjunud niimoodi sööma, ma pean järsku hoopis teisiti hakkama, sööma sees on tõesti väga raske, aga ei ole midagi teha. Kui mul on piiratud toidu hulk siis on veel võimalik nii, aku, mul on nii suur valik nagu praegu siis on üks võimalus, kuidas ma aitan oma seedetrakti, vaadake, milles asi on, aga see on nii-öelda vastus neile, kes, kes hakkavad nüüd võib-olla kriitikat tegema. Tol ajal aastatu tuhandeid, kui me sõime 10 15 toitu, meie, meie talupoeg sai siis organism adapteerus selle väga väikese ringiga selle mitte suure hulga toitudega ja sellepärast võis siiani üks asi koos teisega. Nüüd, kus on meil supermarket ja nii suur valik, te saate aru, nüüd on see võimatu, sellepärast et nüüd me peame hakkama mõtlema, kuidas me edasi ela. Kuulge, aga kui ma nüüd tahaksin sedasi nagu vanad eestlased sõid silku ja kartulit on see tervislik ja kui ma nüüd sinna võtan midagi juurde, mis kulkuriteo oma venda vastava süsteem Vaata, kas see ei ole üldsegi kuritegu? Ega meie ei käsi ega mee keeranud. Malati lõppedes ütlen, et me elame demokraatlikus riigis ja igaüks on vaba. Ja ta teeb nii, nagu tema tahab. See vabadus ja valiku teete asja hullemaks. Jah, aga vaadake mul on, ma tegin, kumma süü Cinque, kartuleid ja muid asju ma ei kasuta. Siis siis ei ole probleem. Aga kui ma tahan kõiki asju süüa, vaat siis on see probleem, ega inimkonnal 21. sajandi teisel kümnendil on kolm võimalust. Kas ta sadab kuradile minu jutu ja sööb nii, nagu ta sõi, elab nii, nagu ta elab? Ise kasvatavad nende elukvaliteet, tõuseb võimsalt, kohe tõuseb. Ja kolmas võimalus on elada linnas kahe, niisiis sajandi teisel kümnendil Meie supermarketis ja siis juba nii-öelda osata valida selles, mis just mulle sobib. Ja ma arvan, et see, see on see, millega meie tegeleme, see, millega mina tegelen millesse ma tõesti väga ei usu, et see on üks võimalus, kuidas ennast näitama.