Ja tänases fotokoolis on meil teemaks üks äärmiselt põnev mees, kes käis pilte otsimas kiskjate hulgas. Kreek toit peaks olema ta nimi, kui ma seda õigesti hääldasin, tõenäoliselt mitte, aga toodi, see oli veel Kaupo Kikkas ja sina oled tema kohta natukene ka uurinud, mis teeb selle mehe nii eriliseks ja tema pildid millisekstreemsusega tema kokku puutus. See on tõesti üks põnev mees ja, ja tegelikult laiendame kõike seda, mis me temast räägime paljude loodusfotograafide kohta, see näitab seda tohutut pühendumist ja jällegi kasutame seda kahe otsaga sõna ekstreemsust nii minekut, mis tähendab seda, et milleks kõigeks, ta on valmis pilte kätte saada, millest me eelmisel nädalal alustasime, et mis ikkagi on, mis neid inimesi nii kaugele viib, siis tema on lihtsalt üks nendest paljudest, kes tõesti paistab silma erilise pühendumisega ja ausalt öelda ka vot tema puhul ma tõesti ütleks, et vähemalt minu mõistes küll täiesti üle sellise tavapäraste piiride minema kui ka selle nimel, et saada oma pildid ja saada kätte see emotsioon ja see tunne, mida ta püüdma läks. Ja ausalt öelda, ma tõesti isegi ei tea, kuidas ta pealegi perekonnanimedeks täpselt hääldama kreek toit kõlab päris kummaliselt Eesti eesti kõnepildis, aga mees elutseb Lõuna-Aafrikas ja kindlasti ta juured on nimede järgi vaadates kuskil aafrikaani inimeste hulgas kes tegelikult olid kunagi hollandlased. Nii et, et selline põnev mees ja tema missioon, millest me täna räägin, on seotud Keenia fotoprojektiga. Ja olles selline edukas, edukas loodusfotograaf, panid endale kogu aeg nii-öelda kõrgemaid ülesandeid. Ja ühel hetkel ta mõtles, et tahaks pildistada kõige metsikumaid nii-öelda savanniloomi siis nende nii-öelda neid nimetatakse joogiaukudesse veekogu läheduses. Ta hakkas selle nimel tööd tegema, noh, üldiselt, kui me üldse, kuidas vannis elu käib, savanni elu käibki tegelikult veeaukude ümber, kui on vihmaperiood, siis ei viitsi keegi sinna v augule tulla, sest siis on kõik kohadeksi vett täis ja igalt poolt on juua võimalik. Aga mida kuivemaks hakkab minema, seda väiksemaks kuivavad kokku veeaugud ja seda rohkem Nad kõik loomad sinna ühtedesse samadesse paikadesse kokku. Nii et näiteks ega kui minagi ise olen looma safarditel käinud, siis samamoodi need kõige magusamad paigad passimiseks on ikka alati joogiaukude lähedal, eks ju, sest see on kindel värk, see loom peab sinna tulema. Ja üldiselt loomade hulgas on ka väga sellega nii-öelda kirjutamata seadus, et et näiteks joogiaugu puhul seal võivad täiesti kõrvuti juua lõvi sebra ja, ja mõniga sell või mis iganes, eks ju. Et kui lõvil on kõht täis tullakse joogiaugule jooma, siis, siis ega seal keegi kedagi otseselt ei puudu. Nii et tõesti, seal on võib-olla ääretu loomade mitmekesisus ja see võib kõik väga põnev olla, aga kreek toit mõtles, et kuidas sellele läheneda loomingulisemalt ta proovis kõigepealt kaevata sinna endale kuhugile nii-öelda sellise varje augu ja ootas loomi. Aga esiteks ei saanud piisavalt head sellist võttenurka. Teiseks ei tulnud nii, et nii-öelda kõige belglikumad loomad, eriti just lõvi siis praid nimetatakse seda eesti keeles samamoodi, et selleks nagu polegi sõna, ehk siis kuidas öelda nimede lihtsatesse sõnadesse pandud lõvi perekond või lõvikari ei tulnud ikkagi sinna kohale, sest et nad olid väga häiritud sellest fotograafist ja ta niimodi proovis, katsetas mitmeid nädalaid, seejärel ta proovisin talle teha nii-öelda Vorje erinevatest materjalidest, siis nagu te ise ise naeris, et et marineerida nailonist koti sees nädalate kaupa, eks ju ikkagi ei õnnestunud ja millega see asi raadis, asi jõudis selleni, et see mees läks sinna joogiauku ja veetis 16 kuud peaaegu iga päev istudes seal selles mudases kohutavalt bakteritest viirustest, putukatest kubisevad joogiaugus ja niikaua kuni loomad temaga täielikult harjusid. Ja sisuliselt oli see, et ta istus selles mudases kop 20 meetrise lombi keskel. Ja kui ta ütleme, oli ümmargune lomp, see tähendab 10 meetri kaugusel temast käisid absoluutselt kõik savanni loomad joomas ja ta sai nendest siis täiesti ainulaadsed pildid, kus seda nimetatakse vahest ka konnaperspektiiv, kus kõik need loomad on pildistajad üles konna perspektiivilt ehk veepinnalt vaadatuna, nendest jäävad kaunid peegeldused veepinna peale ja tõesti siis lõvi praid oma täies uhkuses. 10 lõvi limpsivad reas vett nagu pisikesed kodukiisud limpsivad piima, nii et täiesti ainulaadsed pildid, et mida, mida võib öelda, et sellisel kujul tegelikult mitte kunagi ennem maailmas tehtud ei ole? No ma arvan, et et see kõlab piisava ekstreemsusena, et keegi istus 16 kuud iga päev kolm tundi kaelani vees. Et ilma igasuguste kõrvalnähtudeta mahub see juba sinna ekstreemsuse kategooriasse ja aga tõeliselt ekstreemseks muutub asi siis, kui me saame teada, millega see tema tervisele lõppes siis malaaria kõrval ja veel kolme avastamata nii-öelda viiruse parasiitide koguse kõrval sai ta veel terve rea kõhutüüfus ja mis kõik seda nimekirja nii-öelda kaunistasid, nii et see kiik on tõesti tõeline bakterite bassein, kuhu ta sisse ronis ja, ja tema tervisele lõppesse küll üsna laastavalt, aga siiski elagu moodne meditsiin. Ta kõigest sellest taastus ja, ja tema seiklustest saab lugeda nüüd ka tema tema kodulehelt ja blogistada sai seetõttu teatavas mõttes maailma kuulsaks oma hullusega ja kindlasti edu saatis raamatut ja tema pilte seetõttu veel palju rohkem. Aga tõepoolest noh, see näitab ühest küljest veidi hulljulgust, aga teisest küljest siiski ääretut, pühendumist ja ääretut respekti kõige selle ümbritseva vastu, et ta selle ära kannatas, sest et tavajätame need jälle need õudsad viirused ja parasiidid kõrvale, kellele lihtsalt enda keha külge korjas, aga ainult juba see, et istuda seal joogi mudases joogiaugus ja näiteks võtta vastu iga päev kõikide nende lendavate elukate hammustused, kes seal on ise ütlebki, et see isegi keerukamas mõttes muutus selliseks entumioloogiliseks uurimuseks, kuna ta sai teada täpselt, kuidas hammustab ühepäevane kiil, kuidas hammustab nädala vanune kiil ja niimoodi kõikvõimalike liikidega, nii et Neid kümneid tuhandeid hammustusi, mida ta kõikide väikeste purevate putukate käest sai, ei õnnestu kellelgi kokku lugeda. Aga koondadest küsitud või mis ta on vastanud selle pealt, kas see kõik ta ära tasus ennast? Ja vaieldamatult selles suhtes, et kui sa hakkad sellist hullumeelset projekti tegema, eks ju, siis tasu ongi selle nii-öelda projekti õnnestumine, et see, sa ei saagi mingit kõrgemat tasu üldse sellest oodata, et see pärast Su raamatud müüvad, kui sind kutsutakse rääkima üle maailma, kui saad, korraldad workshop ja nii edasi ja saad pildistada edasi, siis see kõik on väga tore nagu lisaeks, see käib sellega kaasas. Aga tegelikult, kui selliseid hullumeelseid eluprojekte ette võetakse, siis ega, ega ikka midagi muud seal ei saa olla, kui seesama, et sa tuled sealt elusast välja ja sa saadki selle lõvi praidi kätte, kes limpsivad seda, seda vett seal nagu, nagu kiisud. Nii et siin ei ole kahtlustki, see kõik oli seal suur õnnestumine. Ainuke küsimus on see, et pärast sellist projekti ja pärast sellist taastumist võib olla muidugi endale raske panna endale seda järgmist nii-öelda maa märg. Et kuhu see siis nüüd järgmiseks paariks aastaks ligunema lähed. Nii et selles mõttes on seal asja kindlasti oma teine varjukülg, et sa pead, sa pead ennast innustama oma järgmise, nii-öelda unistuste projektiga, et see, et ma arvan, et ükski inimene, kes midagi nii hullumeelset ette võtab, ei suudab pärast selle projekti õnnestumist jääda nagu elu lõpuni, seda, seda, kuidas öelda seda aupaistet või seda nautima, eks, et ta peab võtma nagu järgmise asja ette. Et niisugune mees on, on kreeka toit. Aga on veel põnevaid mehi ja järgmisel kolmapäeval tutvume nendega.