Mis te tegite Ameerikas? Ameerikas me olime seekord Ameerika rahvuskaardi kutsel. Ja me andsime Eesti kaitseväe orkestriga ja kooriga seal kuus kontserti. Olime. Sõjaväelises režiimis olime mundrites ja elasime sõjaväebaasis Baltimore'i lähedal. Erik sõjaväebaasis ja nädal aega, siis maitsesime seda Ameerika sõdurileiba. Hommikul tegid meile neegrid siia. Nii nagu me näitame, mustanahalised, sa pead ütlema. Mustanahalised tegid, nad on väga head ja, ja siis nagu mu söögimaja uksest sisse Hamlet võrdleb, ütleme, heidame, et. See oli väga hea tõlkekorras, võib öelda, et Katrinile pakuti omleti, kas sibulaga pipraga võidame, võidame munadega, ühesõnaga omal valikul, naersin, ma võtan kõik. Selge, aga kuidas? Et Ameerika sõjaväelased teid kutsuda, kas nad olid juhtumisi kuulnud teie plaati või kuidas teie informatsioon seletate sellist muusikat teete sinna, jõudis? Tegelikult see reis on juba paar aastat meil niimoodi õhus seisnud ja ja see on ikkagi NATO kõrgemate kindralite, kellele me oleme esinenud siin Eestis, kes on külaskäigul siin olnud, oleme nagu meelde jäänud ja nende kutsel, nagu siis asi sai lõpuks toimuma. Naljad, naljad naljatledes võib öelda, et et siin Ameerika Hääl intervjuud võttis, siis mõtlesime, et me käisime NATOsse laulmas. Nii et üldiselt niimoodi oli jah, päris uhke oli selles mõttes, et Washingtonis ikkagi senati treppide peal orkestriga täies mundris ja sinimustvalged lipud lehvimas. Ja tegelikult oli ju esinemine, mitte väliseestlastele, nagu meil tavaliselt oli, on olnud Ameerika turneedel, aga seekord me esinesime ja ameeriklastele. Ja selleks me natukene pingutasime ka sellepärast et sõu tuli korraldada inglise keeles. Ja osa laulegi pidime ära õppima inglise keeles. Nii et noh, ei olnudki nii väga, väga lihtne ja, ja alguses enne kontserti ikkagi põlled natukene värisesid ka, seda enam, et ma ei ole ju professionaal mundrikandja ja ja, ja ma veel kuigi ma tegelikult olin sel ajal just nagu Eesti kaitseväes tööl ka, kui ma selle Ameerikas käisin ja päris hea oli, nii et ma pean selle üle järele mõtlema. Aga see, mis puudutab nüüd ameerika publikut, et kuidas temaga suhelda, siis on ikkagi tore see, et kui sa ise oled lahtine inimene ja kui sa tahad midagi neile öelda, siis nad võtavad selle vastu ja nad ei väsi ka sind tänama selle eest, mida sa neile pakud. Ja nad ei väsi ka seda sulle ütlemast, et see neile meeldis, isegi mitte mitte ainult suured inimesed, vaid ka lapsed teevad seda, tulevad pärast kontserti sinu juurde ja ütlevad, et see meeldis mulle, mis sa tegid, see on okei, mitte nagu eestis, eks nojah, suured inimesed, kes sageli ei ei raatsi nagu öelda, kui neile meeldib. No me oleme olnud teistsuguses, teistsuguse poliitilise taustaga, me oleme veel natuke kinnised, aga ma usun, et see asi läheb ka tulevikus teistmoodi, et et me läheme on rohkem nagu avatumaks, sest et me oleme kõik terve see maailm on ikkagi ka meiega. Võib-olla Eestis me ei laula. Aga väliseestlased, kes tõid niigi juba aastaid, on armastanud tekitada neile ka ikkagi mõne kontserdi või? Jah ühe kontserti, Me tegime lõikuudis seal nende väliseestlaste, ütleme selline suvelaagrite pidamise paik. Seal on Eestimaa ja Eesti maja on seal ka, aga meil oli muidugi vabaõhukontsert väljas. Mis sellest nii-öelda sõjaväelises muusikast nüüd edasi saab, et kas teil on juba uued ideed valmis, mida näiteks plaadi peale laulda. On teil laule, mida te tahaksite plaadistada? Nojah, neid sõja sõjalaule on muidugi väga palju ja, ja sõjaaegseid laule ja omal ajal saigi rumalasti tehtud, et ainult üks plaat sai välja lastud. Materjali oli kohutavalt, nüüd on hilja natuke teha, ma arvan, miks lihtsalt aeg on võib-olla võib-olla ümber saanud. No mõtleme selle asja üle veel järele, aga tegelikult on meil praegu juba üks plaat nagu kudes, lõimes, nagu saarlane ütleb, on, on selle pealkiri ilmselt-ist tuleb kas tunned maad. Ja on siis nagu Eestimaalaulud vastavalt maakondadele, maakohtadele, lilledele, linnadele, Idovel sügisestele rääkida, aga kahe sõnaga on teil mingeid vahvaid plaane, mida näiteks Eesti raadiokuulaja, millest ta mitte midagi praegu ei tea, Tõnu on mõni roll silmapiiril. Jah, ma ei tahaks rääkida, minul on päris suur elumuutus, siis ma hakkan teatrit vahetama ja. Aga eks näeb, kuidas see läheb. On, on päris ilusaid pakkumisi ja ikka lauluteater ei ole. Laul laulmiseks täitev head ilma rohkemgi kaitseväe orkestriga kindlasti ma usun, et just selle plaadi tegemine ja seoses seoses sellega ka need plaadi presentatsiooni kontsertid sügisel kindlasti vahvad laulud ma täitsa oma jaoks avastanud see võru valssi teade ei laula. Kistiid vil ilmann säänest, uhked paika, koshröha põld, künda sooruna. Seal põllumees tead kimmel tatra hoidma, et too ei lähe, siis ma välgervale. Braavo, Ma ei saa aru, miks ta teatrit vahetab ja veel sõnateatri vastu. No tõesti? Ja aga täna õhtul a- Katrin pidi rääkima oma plaanidest kiirelt on meil aega, Maller natuke jah, no minu plaanid on tunduvalt väiksemad kui Tõnu omad, aga, aga mul on ka ilmselt nisukesed. Ma tahaks laulda erinevate rahvaste niisugust muusikat ja, ja mul on juba saatebänd nagu valmis vaadatud, aga tänu ka sellest kõigest veel päris täpselt ja. Aga, aga ma loodan, et eesti rahvas saab sellest varsti teada. Aga praegu olete, te muide võib vist nii öelda ennast juba mundrisse pannud, heas mõttes mundrisse, sest te olete teel, kuhu Pärnusse, kus täna õhtul toimub Manhattan Transfer i kontsert, on teil selle ansambliga seos seotud mingite mälestused näiteks või käisite eelmisel kontserdil? Eelmisel ei käinud, eelmisel käis tütar mul hellik ja kiitis väga seda Tartu kontserti. Aga seob kõik hea sealt selle ansambli ja noorus. No Rooseid, aga väsivad, tänu, ma ütlen niimoodi, aga mina mõtlen, et, et noorus ongi praegu just niisugune noorus, nagu ma tahan, mina elan just täpselt selles ajas ja selle kontserdi juurde, ma lähen ka sellepärast, et et ma tahan saada mingisugust elamust, ma tahan värinaid sädet, ihukarvad püsti tõusevad ja ma loodan, et me seda täna sealt saanud. Uhke suur aitäh, et te raatsite ja viitasite siit läbi tulla ja raadiokuulajatele ma võin öelda, et hiljemalt homme on nad siinsamas, leidis või sealt kollase postkasti juurest vasakule või paremale keeranud ja oma suvekodus tagasi ja ujuvat Saaremaa kõige kaunim olla. Ja, ja noh, ainult kadestada tasub teid jäätmetest heas mõttes aitäh.