Millal sina kinos käisid, viimati? Ära nii pikalt mõtle tegelikult oma poorne paar kuud tagasi, vähemalt noh niimoodi vabaõhukinos. Vabaõhukinos käsi südamele pannes ei ole käinud. Kinos. Tundub, et mul jääb ka seekord käimata, sest ma ei ole kõige kõrgemas käinud. Võimalusel tuleb igal juhul küll mitte Tallinnas, aga tedagi augustikuus kaks nädalat. Ta on kogunud noori andekaid, rõõmsaid, Kinohuvilisi inimesi oma tahte kokku ja põrutavad mööda Eestimaad näitama inimestele Ginu ja sõna täiesti rändkinovormis, meil on stuudios mees, kes üks nendest korraldajatest, kellel on juba seljataga ka tiigrituuri korraldamine, Meelis Muhu, tere päevast. Tere päevast raadio. Et jah, ma teie jutu jätkuks, täiendan, et kaks nädalat saab toimuma siis rändkinoprojekt ja projekt on täiesti tasuta veel lisaks kõigile olulistele, kolme märgiga, seda peab niiviisi tegema ja, ja veel, mis tahaks rõhutada, kui te küsisite oma kolleegi käest, et millal te viimati kinos, kes siis oleks võinud küsida veel, et millal te viimati Eesti filmi käis vaatamas? Jaajaa paneb mõtlema, telekast veel, aga kinno minna eesti filmi vaatama ollakse järjest. Ja lähme edasi. On võimalik ju parandada, kaks nädalat on nii pikk aeg ja ilmselt leiab nendest kohtadest kolmandast augustist kuni seitsmeteistkümnenda augustini leiab omale selle meelepärase, kus autoga sõita õhtul välja ja vaadates seda programmi, Meelis, kust selline mõte üldse on tulnud, et niimoodi hakata vurama autoga ringi mööda Eestimaad ja siis? Neid ei pea näitama inimestele kino. See mõte on tegelikult ju üsna vana ja, ja aga ta on käinud siin kinomeeste mõtetes, eks on räägitud siin ja seal, eriti talvel, suvel võiks olla midagi sellist, aga siiamaani ei ole olnud inimesi, kes on nagunii-öelda härjal sarvist haaranud ja asja nagu ära teinud, siis nüüd kevadel otsustasime, et teeme, aga mul täitsa kuri küsimus, mis teie sellest saate tasuta inimestele filmi näidata oma oma töö või puhkuse ajast igal juhul oma kalliste väärtuslikkust rajast? Jah, ütleme nii, et eks küsimus võib olla kuri, aga ta on suuremalt osalt ikka väga missiooni ürituse tõesti teinekord ise ka mõtled, et no Radyczewoo ehk siis mille pärast. Aga üritustega tavaliselt ongi nii, et kui ta nagu esimene üritus ka ja, ja siis siis sa tõesti nagu paned oma vaba aega ja oma energiat sinna, et saaks korralikult, aga tehtud siis eks tasunud, et kui pärast platsil on nagu palju rahvast ja inimesed on selle Romney valikuga nagu rahul siis on endiselt nagu see kõige suurem tasu, mida te seal personal näidata ja teil on plaanis mitu erinevat ekraani üles panna, kuidas, kuidas üks õhtu vabaõhukinos välja nägema hakkab. Kell viis alustame programmiga ja kell viis enamasti oodatud just nooremapoolne seltskond ja noh, eks need inimesed ka, kes juba vabadon, alustame nõnda et, et paneme ühes telgis see meil üks telgialune telgis jooksma ja enamasti jooksevad sellised multifilmid, nukufilmid, joonisfilmid ning vahele ka üks kogu pere lühimängufilm, heinaloom ning kõrval, seal me siis nii suurteks Taani üles, mis jääb siis puhtalt nii-öelda vaba õhuks ja seal me alustame pool üheksa pimenemiste jah, suure ekraani, tehniliselt oleks asi kvaliteetsem, on tarvis natukene, päike läheks ära, päike läheb ära 20 32. Nii et kohe me ka loomulikult ei stardifilmi näitamisega, meil on lisaks noh, ütleme nii, Eesti filmiprogramm, see tähendab seda, et eesti multikad, Eesti joonisfilm, nukufilmid, Eesti lühimängufilmid ja lisaks filmidele on meile inimesed kaasas, see teeb selle asja veelgi huvitavamaks, sest tihtipeale kui telekast vaadata, siis diktor juhatab sisse. Aga kui kinos käia, siis see on täiesti, lähed sinna, vaatad ära, lähed ära ja kõik ehitud õlgu, võib-olla sõbraga pärast räägiti ka diktari rollides. Ei, meil on jah, natukene niiviisi ütleme, et me kutsume endaga kaasa filmitegijad kes on nagu midagi ise ära teinud, et nad oskaksid nagu inimestele öelda, millele tähelepanu pöörata, natukene tekitada sellist dialoogi publikuga, see on nagu hästi oluline, et Eesti filmi puhul puudub see dialoog. Kunagi varem seda proovinud ei ole. No ütleme nii, et töötab võib-olla esilinastusel tavaliselt kui eesti film kuskil esilinastub, niisiis siis pärast seda on sellised väikesed koosistumised, räägitakse nagu rohkem filmidest, aga aga noh, ütleme kui nad on, meil on selline missiooniüritus, siis on vaja inimestele võib-olla natukene rohkem. Infot anda selle kohta, et mis see siis ka lõpuks on, teises meil üldse silm on ja ja no räägitakse, et Eesti film on sellises natukene kehvemas seisus, aga aga ütleme, animatsioon jällegi nagu üldisest tasemest. Parem ilmselt saavad veenduma tulla ise näha, mis seal on ja, ja pisut võib-olla jah, tõesti kasvatada seda publikut uut tulevasteks filmi nii-öelda linastusteks, mis neil on juba sinna autosse, filmidest, laadikat, mida te kindla peale need suveõhtutel inimestele näitama hakata, mis on need magnetid? Ütleme nii, et mõned näiteks on loomulikult eriprogramm anima 70 tähistamise raames, see tähendab seda, et näitame kõige vanemate eesti multikat. Kutsu Juku seiklused, makstaks ära vaadata, see, võib-olla tõesti selline väga eksootiline tal on, et mida siis kolmekümnendatel aastatel tehti siis on lühim mängufilmid? No eks võib-olla tublimad on seda läinud armastus? Ränk ja Kilk, majakas nad on siin-seal ka juba linastunud, aga, aga loodame, et noh, ütleme, ideoloogia on ju see, et me tegelikult ei peatu üheski suuremas kohas. Kõik need kohad, kus me nagu seisma jääme, on igas maakonnas ühes, et ta on selline poolmetsik inimestel, seal toimub selliseid rahvale. Laulupeod laadad, kõik sellised toimuvad, aga päris sellistesse linnadesse me sisse ei põika. Et kui ma siin kiiresti loen, et suure mõise Valjala, Lihula, Varbola, Kose, Kadrina, Toila, võik sihukest väiksemat jah, et seal on see kino nende juba ka välja surnud, nii et me loodame, et inimesed saavad seal eheda kino noh natuke võib-olla liialdan välja surnud, tean, et siin-seal on kino, aga kui vaadata, mis programm on siis tõesti see Hollywood, mis on juba suurlinnadest nende koore korjanud, läheb siis sinna ja, ja. Nii pidi, mis siis veel veel on selline asi, et õhtul saavad inimesed vaadata sellise nagu kuldfilmi pakume välja paar viis filmi, mille hulgast ilmselt kohapeal hääletavad, noh, meil ankeedid ja milline film saab kõige rohkem hääli, see läheb siis õhtul see, selle põhjal saate ise ka statistikat teha. Filme, rahvas armastad kaane, natukene tahame just nagu teada saada publiku maitset ja mille hulgast valida, annate, me oleme valida? No mulle hetkel kõike nagu ei olegi, siin mehed ei nuta ja siis valdu kurvi, Nipernaadi sinna. Me noor pensionär, kõik sellised kultusfilmid. Aga siin, kuna ma isaga otsingupaberitest kõiki neid filme siis maad kõigile inimestele, kellel vähegi internetivõimalus on, siis soovitan minna meie koduleheküljele Veeveedee Kinobuss. See, kus leiab siis neid kohtasid, neid kellaaegasid, neid filme, kõike seda informatsiooni saab sealt kätte, kes meid muide toetavad alati nagu ju ka sellest kõnelema, et milliste vahendite ressurssidega seda ideed nagu ikkagi ellu viiakse. Tõesti, ütleme, et palju on Kultuuriministeeriumi abi Eesti filmi sihtasutuse abi puit, erakapital samamoodi soni aitab meid. Nii et tänu kõigile vaatajatele loomulikult saab seal siiski on teil veel miskit lastele pakkuda, Workshop, telk, mis mõne sõnaga sellest, mis, mis tähendab töötanud platsil peab alati midagi toimuma ja, ja, ja seepärast ongi üks selline telk, kus lapsed ise teevad multikas ja kuidas see kõik välja näeb, seda peab kohapeal ise vaatama. Täiskasvanud saavad kõrvalt näha, seda näidatakse pärast suurelt ekraanilt, lapsed saavad ise kaasa lüüa meelis meelis. No ja jõudu, jaksu ja ma loodan, et see ei jää mitte viimaseks viimaseks rändkino jaoks Eestimaal jahma. Samamoodi loodad kõike head.