Tere päevast eetris on Eesti raadiouudiste toimetus ja stuudios Riina Eentalu. Enne kui 2008. aasta hooga käima läheb, vaatame korraks 2007. aasta üle. Niisiis aasta 2007 uudistetoimetuse peeglis võib tegelikult öelda 2008. aasta algas novembri lõpus 2007, siis said alguse Eesti vabariigi juubeliaasta üritused. Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud uuring näitas, et inimesed pidasid nii aasta positiivsemaks kui ka negatiivsemaks sündmuseks pronkssõduri teisaldamist ja sellega seotud rahutusi. Schengeni viisaruumile laienemist nimetas peaminister Andrus Ansip Eesti jaoks aasta tähtsaimaks sündmuseks kuid allkirjastati ka Euroopa liidu reformilepe. 2007.-sse aastasse jäi kolmikliidu teine tulemine. Hoolimata pessimistid ennustustest pääses riigikogu valimistel parlamenti kuus erakonda. Aasta tõi majanduskasvu pidurdamise, kuid kas ees ootab pehme või kõva maandumine? Kui 2006. aastal avas Venemaa omagaasiga kraanide kinnikeeramisega Euroopa Liidu silmad siis 2007. aasta oli õpipoisiaeg vaated kogu ülejäänud läänemaailmale aastat iseloomustavad Eestis ka mitmed korruptsiooniskandaalid. Usinasti kasutati ära ka meediat. Inimesed on hakanud keskkonnaküsimustele enam tähelepanu pöörama ja ettevõtted täidavad keskkonnanõudeid paremini. Endiselt on valus koht, võimetus merereostuse süüdlasi tuvastada ja teeveedega pööratakse endiselt metsaaluseid segamini. Haridusvaldkonna märksõnana Nad olid venekeelsete koolide üleminek eestikeelsele õppele. Üldhariduse uus rahastamismudel ja PISA testi tulemused. Aasta 2007 tähendas rahvusvahelist tunnustust Eesti mängufilmile. Lasteaia noorte laulupidu ilmapuu lävel tõi vaatajarekordid. Need on meie saate teemad. Sümboolselt algas 2008. aasta, juba 2007. aasta novembri lõpus algasid meie riigi 90. aastapäeva üritused kuulutati alanuks juubeliaasta. 28. novembril 90 aasta eest kuulutas maapäev end kõrgeimaks võimuks Eestis. Eesti lõiend lahku Vene impeeriumist. President Toomas Hendrik Ilves ütles juubeliaasta saatesõnad. Oma riik ongi olnud meie rahva edasikestmise tagatis. Oma riik on lasknud meil elada eesti keeles. Oleme tõestanud 20. sajandil kaks korda eelkõige iseendale aga ka kogu maailmale, et väike rahvas saab iseseisvana hakkama ja väga hästi hakkama. Nüüd tähistamegi järgmise aasta vältel omaenda 90. aasta vanuse riigi juubelit riigina väärika pidulikkusega. Kuid president meenutas ka seda, et maapäeva istung kestis toona lühikest aega. Mõni aeg varem Venemaal vallandanud bolševike riigipööre oli toonud ärevuse ka Eestisse. Tallinnas läätsesid niinimetatud soldatite ja tööliste jõugud. Neil läks korda maanõukogu töösse sekkuda ja seal laiali peletada. Eestile õigusreisile on alati jagunud vägivallatseja vaid vastaseid. On ju demokraatlik riik ainuüksi oma olemuse poolest etteheide neile, kellele käib üle jõu, demokraatia ja õigusriigi loomise aega ja vaevanõudev töö. Sellest kangestuvad meile aprillisündmused pronksiöö rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud ja Emori tehtud üle-Eestilises küsitluses paluti 500-l inimesel spontaanselt nimetada kõige positiivsem ja kõige negatiivsem sündmus Eestis. Nõiad nimetasid selge ülekaaluga nii aasta kõige positiivsema, kõige negatiivsema sündmusena, pronkssõduri teisaldamist ja sellega seotud rahutusi. Positiivsena nägid sündmusi rohkem eestlased, tuues välja selle, et riigivõim suutis pronkssõduri teisaldamise siiski ära teha ning et lõppkokkuvõttes kahe kogukonna vaheline pingeline olukord Eestis stabiliseerus. Negatiivse juures mainiti sageli sõnu rahutused, mäss, konflikt, ja seda tegid nii eestlased kui ka venelased. Nii purunevad kaupluse aknad Tallinnas Pärnu maantee 26. aprilli öösel, tund enne südaööd hindas politsei peadirektor Raivo aeg olukorda. Ja kindlasti on olukord kriitiline, aga ei saa väita, et ta on kontrolli alt väljunud, et politsei omab informatsiooni, mis kuskil toimub, mobiliseerib jõudusid sinna, kuhu on vaja, lokaliseerib seal, kus on vaja. Järgmisena. Trolli kesklinn taas rahvast tulvil. Skandeerivad Eesti elanikud 27. aprilli õhtul Vabaduse väljakul on teine pronksi. Politseinikke loobiti kivide ja pudelitega politsei kasutas märatsejate vastu paukmoona gaasi ja veekahureid kokkupõrkeid toimunud ka jõhvis. Ametlik kokkuvõte. Üks hukkunu, kes suri pussitamise tagajärjel 156 vigastatud, sealhulgas 29 politseinikku, 148 rüüstatud objekti ning kümnetesse miljonitesse ulatuv rahaline kahju üle 800 vahistatu. 30. aprillil toimub veel üks protestija. Pronkssõdur juba kaitseväe kalmistul ja Tallinna on saabunud Venemaa parlamendi delegatsioon. Riigiduuma väliskomisjoni aseesimees Leonid Slutski süüdistab Eestit inimõiguste rikkumises. Me kutsusime oma kolleege Eesti Parlamendis sellele tegevusele adekvaatset hinnangut andma ja tegema avaldust, et Andrus Ansipi juhitav valitsus tagasi astuks, see on Riigiduuma delegatsiooni kindel seisukohta, ütles Leonid Slutski. Eesti poliitikud peavad seda avaldust sekkumiseks meie riigi siseasjadesse. Üksmeelel ollakse vaid ühes selles, et diplomaatilisi suhteid pole vaja katkestada. Eesti saatkond Moskvas on selleks ajaks kremlimeelse noorteorganisatsiooni Naši poolt blokeeritud suursaadik Marina kaljurand. Igasugune liikumine majast välja ja majja on lõppenud, see olukord on ebanormaalne. Miilitsad laiutavad käsi ja ütlevad, et neil on antud käsk lubada pikateerijatel teha kõike, mida nad tahavad kella kuuest, 23-ni ja nemad suudavad teha ainult nii palju, et kui veel loobitakse kivide või värviga. Sinod jooksevad löötajatele järgi, kui nad neid näevad. Nõnda läheb juba neljas ööpäev. Nii et võib siis öelda, et see on Venemaa võimude poolt soositud tegevus. Ma tahaks anda hinnangut, aga siit saab igaüks ise teha oma järeldused. Kõik Euroopa Liidu saatkonnad ja saadikud leiavad, et see on muutunud juba ka Euroopa Liidu probleemiks ja valmistab ette Euroopa liidu pöördumist vene välisministeeriumi poole. Tallinnast tõdetakse, et paljud riigiasutused on sattunud küberrünnaku alla. Esimese mai õhtul teeb välisminister Urmas Paet avalduse. Venemaa ründab Euroopa Liitu. Meie seisukohalt on tänaseks Euroopa Liit sattunud rünnaku alla, sest Venemaa ründab Eestit. Rünnak Eesti aadressil on praegu ühtaegu nii virtuaalne, psühholoogiline kui ka reaalne on tuvastatud IP aadresside kaudu, et küberterroristide rünnakud Eesti valitsusasutuste presidendi kantselei internetikülgedele on tulnud konkreetsetest arvutitest ja isikutelt Vene valitsusorganites, kaasa arvatud Vene Föderatsiooni presidendi administratsioonis. Täna tungiti Eesti saatkonna territooriumile. Rebiti saatkonna hoonelt Eesti lipp. See kõik on Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni jäme rikkumine. Kolmandal mail lõppeb Eesti saatkonna piiramine Moskvas. Euroopas võtab seisukohtade kujundamine küll aega, kuid lõpuks teevad avalduse nii Euroopa komisjon kui ka parlament, toimub isegi ainult eesti küsimusele pühendatud erakorraline debatt. Europarlamendi saadik Tunne Kelam. See toimus maksimaalse tähelepanu all, ma arvan ka maksimaalse tähelepanu all vene saatkonna poolt siin Joseph tool võttis kokku oma kõne sõnadega, et täna me tunnemendid kõik eestlastena, ma arvan, see oli kõige tähtsam sõnum, mida sai saata Venemaale Euroopa komisjonile ja eesistujamaale, kelle minister istus saalis ja, ja kuulas seda. Ametlikult Venemaa Eesti-vastaseid sanktsioone ei kehtesta, siiski vähenevad transiitveod Eesti kaudu ja 15. mail ei lasta Venemaalt enam veokeid Narva sillale mingit selgitust ei ole Eesti piirivalve saanud, kinnitab piirivalvejuht Roland Peets. Tundub, et kehtib 15 tonni piirang ja siis on tulnud üks väikene veoauto tühiveoauto. Ametlikult ei ole meid sellest informeeritud ja me ei oska ütelda, mis on selle põhjus. Narva sild on nii viletsas olukorras, et ohutuse huvides ei saa sinna raskeid veokeid lubada. Tulevad mitteametlikud selgitused, hiljem uurivad silla seisukorda eksperdid ja kuigi nad jäävad eriarvamusele, saavad praegu Narva sillast üle ka suured veokid. Pikad piirijärjekorrad on hoopis teine teema, sest nendega on hädas Läti ja Soome. Aprillis toimunu seadis aga kahtluse alla Eesti senise lõimumispoliitika. Kodakondsus antakse viiele kuuele 1000-le inimesele aastas, kutsun üles seda arvu suurendama, ütles septembris Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee president René van der Linden. Eesti asjatundjate sõnul on nimetatud vale ja valed olid ka paljud teised vanderlindani väited. Aprillis saadud kogemuste tõttu on nüüdseks Tallinnas rajamisel NATO küberkaitsekeskus, mida ka Eesti korrakaitseorganid toimunust õppisid. Siseminister Jüri Pihl. Planeerimise juhtimise enne neid sündmusi võib-olla on vaja täpsustada ja kes siis vastutab, ütleme, kui politsei vastutab, siis peaksite selline koostööpartnerite kaasamine olema Cap täpsemalt reguleeritud. Teiseks varustuse küsimus peab ikkagi olema paremini varem ette valmistatud ja ega muud nagu väga ei olnud. Kuigi transiidi mahud on vähenenud, on nende mõju Eesti majandusele olnud väike ja tegelikult on toimunud majandusele hoopis kasuks tulnud, arvab peaminister Andrus Ansip. Eesti on peale aprillimässu saanud väga paljude investorite jaoks tõeliselt iseseisvaks riigiks mille lahendus ei ole kusagilt mõnest teisest riigist manipuleeritav ega haavatav. Usaldus väga paljude investorite silmis Eesti vastu on tugevnenud. Rahvussuhete Ma vist soovime absoluutselt kõik me siin Eestimaal, kes me peame Eestit oma koduks. Ka on ka neid inimesi, kelle jaoks Eesti ei ole tõeline kodu, vaid kelle unistuste kodu on endiselt Nõukogude Liit ja kes nende suhete paranemist ei soovi võitlema nende eksinata eest. Keskerakond oli aprillisündmuste ajal kindlalt valitsuse tegevuse vastu, nüüd aasta lõpul, leiavad keskerakondlased, et need sündmused on soodustanud paanika õhkkonda ja selle ilminguks oli ka rahavahetus paanika. Kuid mida arvavad ühiskonnateadlased sotsioloog Juhan Kivirähk? Racelli sündmused, see, kuidas käri viidi, jätkusuutliku Eesti mudelisse hästi ei sobi sest siin tehti rahvuslike eesmärkide taotlemisega üsna palju kurja ühiskonna sidusus ale, mis on oluliselt vähenenud. Ta hakkab üha enam tunduma, et ka majanduse arengule. Nii et isiklikult ma leian, et väga tore on, et pronkssõdur seisab kesklinna kalmistul, aga füüsist, kuidas talitati, missugune arvamus, atmosfäär, silmust endal loodi, kõik see on tegelikult mõjutanud eesti ühiskonda negatiivselt. Märatsejaid ja kaupluse rüüstajaid on karistatud rahatrahvi, üldkasuliku töö tingimisi või reaalse vangistusega. Kõige karmim seni mõistetud karistus on kaks aastat ja neli kuud vangistust. Süüdistus massiliste korratuste organiseerimises on esitatud kolmele isikule, tapmises pole kedagi kahtlustatavaga tunnistatud. Ja lõpetuseks veel üks meenutus. Pronkssõduri teisaldamise aluseks võeti sõjahaudade kaitse seadus enne aprillisündmusi moodustatud sõjahaudade komisjonil praeguseks infot umbes 300 sõjahauakohta. Kaitseministeeriumi nõuniku Lauri Hindre sõnul pole ühtki teist ümbermatmisküsimust konkreetselt arutatud. Selle aasta jooksul otseselt ei peale, aprilli ei ole, aga millised võiksid olla järgmised objektid, on komisjon seda juba arutanud? Rohkem oleme praegu võtnud, teadmiseks me enne need objektid üle vaatama, kas võiks nii öelda, et poliitikute huvi või tähelepanukomisjonile komisjoni tegevustele siiski pärast aprilli on nagu tunduvalt vähenenud või kahanenud? Noh, ütleme siis nii, et, et eks see on ka arusaadav, sellepärast et aprilliga ülesanne oli ka üks valulikumaid Aasta lõpus olid emotsioonid kõrgel, seekord head emotsioonid, muusika, naeratused, kõned, ilutulestik. Tallinna reisisadam 21. detsembril. Detsembris toetas Euroopa liitu 84 protsenti küsitletutest. Euroopa Liit on endiselt heas kirjas. Aasta märksõnad ongi Euroopa Liidu reformileppe, aga ka vaidlused ühise välispoliitika ja energiapoliitika üle ja äsja pidutsetud Schengeni ruumiga liitumine. Reformilepingut hakati kohe kritiseerima paremäärmuslikud erakonnad europarlamendis kinnitasid, et võrreldes vana põhiseaduslepinguga pole midagi muutunud ja nõudsid liikmesriikides taas referendumeid. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Marko Mihkelson peab reformilepet siiski euroliidu kõige suuremaks saavutuseks. Sel aastal. See on tegelikult üks oluline tähis kõige suurematele skeptikutele tegelikult näitab, et vaatamata sellistele kriisimaigulistele situatsioonidele Euroopa liidus on võimalik ühismeelt saavutada ja tegelikult, mis selleni viis, on kindlasti arusaamine ja teadmine kõigi liikmesriikide poolt, et tänastes maailma põhiküsimustes ükski riik, olgu ta siis suur või väike, Euroopa Liidu kontekstis pole võimeline piisavalt edukalt konkurents. Selleks on seda ühisosa kasvatada ka kindlasti vaja. Aasta lõpp tõi suure edasimineku, üheksa riiki ühinesid Schengeni viisaruumiga, nende hulgas ka Eesti. Sisuliselt tähendab ühtne viisaruum seda, et euroliidus reisides jääb ära passikontroll piiril. Ehk istute Tallinnas autosse ja sõidate Lissaboni ilma ühelgi piiril passi näitamata. Peaminister Andrus Ansip peab Schengeni viisaruumiga liitumist Eesti jaoks aasta tähtsaimaks sündmuseks. Meie jaoks tähendab eelkõige seda, et meie inimesed on Schengeni viisaruumis kohelda võrdsetena vanade Euroopa Liidu liikmesriikide elanikega. Suhtlemine Eesti ja Läti vahel saab kindlasti olema märksa tihedam, kui ta on, on nad siiani ja ma usun, et sellest tuleb ka teatavad positiivne majanduslik efekt. Rääkides Euroopa Liidu ühtsest välispoliitikast, võiks öelda, et seda ikka veel ei ole. Marko Mihkelsoni arvates siiski saadakse aru, et mistahes globaalselt nendes arengutes näiteks kliimapoliitikas või Kosovo kontekstis peab Euroopa liit end rohkem kehtestama. Suhtlemises Venemaaga. Euroliidule erilist üksmeelt pole. Eestigi sai tunnetada aprillis seda agressiivsust ja ülbust, mida Maal naabrite jaoks jagub. Selles olukorras, tõsi küll, toimis Euroopa Liidu solidaarsus meie suhtes ja Marko Mihkelson näeb Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes kainenemist. Siiski ei tundu Euroopa liidul suhetes Venemaaga selgroog olevat, et see on tulnud välja ka seoses Vene-Saksa gaasijuhtme ja euroliidu energiapoliitikaga tervikuna. Energiajulgeolekupoliitika tervikuna saab olema Euroopa Liidu kui silmas pidades üheks ülioluliseks teemaks meie sõltuvus tooraine sisseteost energiakandjatest on üha kasvav ja, ja seetõttu need valikud, mida tehakse ja energiakandjate või, või sihtriikide paljusus, on ülioluline. Ülioluline on ka siin see tõepoolest saavutada vähimalgi määral edasiliikumist ühtsema hoiaku suunas, et siin me võime küll ütelda, kui välis ja julgeolekupoliitikas laiemalt on siiski märgata sellist soovi käituda ühtlasemalt ja järjekindlamalt, siis paraku energiajulgeolekupoliitikas on tõsiselt nagu noh, vajakajäämisi ja ma arvan, et iseenesest see diskussioon, mille üheks ikkagi otsati algatajaks võib pidada sellel aastal ka Eestit just nimelt sellesama Läänemere gaasitoru. See on tegelikult tõstatunud veelkordselt küsimusega Euroopa Liidu tasandil. Et kuidas me peaksime suhtlema just kolmandate riikide, eriti monopoolsed struktuuridega, kelle huvi on saavutada suuremat nii-öelda majandusliku kontrolli Euroopa Liidu liikmesriikide erinevates energiaettevõtetes. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso oli Nord Streami gaasijuhtme suhtes optimistlik. Äsja Tallinnas käies ütlesite ja et gaasijuhet peaks toetama, kuna see aitab kogu Euroopa Liidu energiavarustusele kõvasti kaasa, ehkki see ei lahenda kõiki probleeme. Ta lubas ka, et Euroopa komisjon jälgib tähelepanelikult kõikides keskkonna ja muudest seadustest kinnipidamist seoses gaasijuhtme rajamisega. President Barroso sõnul peaksid need liikmesriigid, kelle gaasijuhe puudutab, jõudma poliitilise konsensuseni, nende hulgas on ka Eesti. Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles euroliidu aastat kokku võttes, et oli töine aasta, mil lõppes kurnav debatt reformileppe üle ning suurenes energiapoliitika tähtsus. Selles osas on Euroopa Liidu koostöö kindlasti muutunud tõhusamaks ja selles osas on palju niisuguseid kokkuleppeid tehtud, millest edaspidi peaks tulu tõusma. Aga siin päris kodus toimus sel aastal kolmikliidu teine tulemine. Valisime riigikogu. Pessimistid arvasid, et parlamenti pääseb ainult kolm parteid, Keskerakond, Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit tegelikult tõi kaasa nii aktiivse osaluse 62 protsenti kui kuus erakonda parlamendis. Kuulame nende kommentaare, alustame lõpust, rohelised said kuus kohta, optimistide meelest oli seda vähe. Aga nad olid ju sees, Marek Strandberg, nentis raadio stuudiost tulemusi vaadates. See on tulemus, mida me ka ootasime. Suuremat ju ei ole kunagi ka ajakirjandusele välja öelnud. Rahvaliit sai samuti kuus kohta, kuid nende jaoks oli see kahtlemata kõrbemine. Kuigi, nagu öeldud, oli ka neid, kes ennustasid, et nad jäävad päris ukse taha. Villu Reiljan ei jätnud seda kommentaaris muidugi märkimata. Kuna on Eestis väga palju neid jõude, kes regionaalpoliitikat tahavad lahjendada, siis muidugi meil on väga palju rünnatud, noh alates kahest protsendist ja sellisest imeasjadest, aga me oleme struktuurselt erakond ja me saame parlamenti ja kogu muu sotsiaaldemokraadid said liitunud endiste keskerakondlaste toel 10 kohta. Ivari Padar kommenteeris raadios tulemusi vaadates, kui kõik veel päris kindel ei olnud jah, et eelmised valimised olid kuus kohta praegu 10 kohta ja võin käe südamele pandud, siis on see tulemus, mida ma ka ju prognoosisin, et ega ma olen igal pool välja ütlema seda, et 10 protsenti 19 tooli täitis Isamaa ja Res Publica Liit, ühest küljest oli see vahepealse madalseisu taustal hea tulemus teisest küljest vähem kui eelmises parlamendis kahepeale kokku. Mart Laar vaatas juba tulevikku. Elame-näeme. Ma arvan, et see tulemus pakub võimalusi väga erinevateks koalitsioonides, kuid kindlasti nagu ma ütelda mõnda asja juba ära, et kas Savisaar ei ole järgmine peaminister ja ühetaoline tulumaksusüsteem säilib ütelda, see plokk, kes juhtis Eestit 99 kuni 2002, on tegelikult selle valimisel võitja. Kui me vaatame praegu neid tulemusi, kui kunagisel kolmikliidul oli palju hääli, siis suur võit oli häälte poolest endine koalitsioon, kokku 66. Kuid Laaril oli õigus, Keskerakond seekord ei võitnud, Edgar Savisaar pettumust välja ei näidanud, vaid leidis põhjust rahuloluks. Me ikka mõõdame alati oma tulemusi eelmiste valimiste järgi, iga partei, kes saavutab parema tulemuse kui eelmistel valimistel, siis sellel parteil on hästi läinud. Me oleme enda jaoks need valimised võitnud siis kui meie pooldajate hulk on kasvanud ja praegu on selgelt näha, et on kasvanud Keskerakonna 29 kohta oli ühe võrra rohkem kui eelmine kord. Taas oli keegi neist ees, seekord Reformierakond, Andrus Ansipi lühikommentaar, aga ka tema pilk oli juba koalitsiooniläbirääkimiste poole. Usun, et paremerakondade nõnda märkimisväärne toetas. Nendel valimistel on eelkõige seletatav sellega, et meie inimesed ei taha nõndanimetatud palgareforme, mis Eestis, kuni see toob, kindlasti hävitaks. Kõige olulisemad on programmilised eesmärgid, kõige olulisemad on valijatele antud lubadused ja vähem oluline on see. Paned lubada, see hakatakse ellu viima. Koalitsioon sõlmiti koos Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatidega esialgu kutsutud rohelistest loobuti. Programmiliste seisukohtade kooskõlastamine läks hoogsalt komistate hoopis ministrikohtade jaotamise juures, aga lõpuks lepiti siingi kokku. Ministriprogramm kõne oli nii ilus, et opositsioon ei esitanud mitte ühtegi küsimust. Ja Keskerakonna esindaja Ain Seppik ütles, et see oli roosamanna ettekanne. Küsisime talt nüüd aasta lõpul tagasivaadet. Oh, oleksin ma siis teadnud, mis juhtuma hakkab, siis ma oleksin öelnud, et see on viimane roosamanna kõne, aga ma ei ütleks, et valitsus saab süüdistada majanduslangusesse, on ennatlik ja vale. Kuid sellest, et valitsus on kiirendanud seda, seda peab küll ütlema ja suure optimismiga alles peavad hakkama varem valmistuma majanduslanguseks. Mitmed asjad jäeti tegemata õigel ajal ja nüüd me oleme seisus, kus ma arvan, et aasta pärast me ikkagi räägime majanduslanguses mõjutab inimeste igapäevast elu, mõni pilk veel. Rahvaliit on rahul, et siiski ellu jäi. Jaanus Marrandi kõiki asjaolusid arvestades siis põhi on justkui läbitud, sest me oleme omalt poolt teinud üsna palju selleks, et oma nägu muuta ja eks nägu muutub koos inimestega ja mõneti ka siis tegudega, ehk siis selle tegevusega siin parlamendis teeme mida ütlevad rohelised pärast üheksat kuud Riigikogus. Marek Strandberg. Me oleme kogenud seda, et meie esialgne arvamus, et riigikogu on koht, kus on oluline oma sõnumit edastada ja diskussioone pidada, ongi selline koht. Ma arvan, et Eesti poliitilisele kultuurile küll läks, veel on arenguruumi ja selle tõttu ma arvan, meie olek poliitikas on pael, koalitsioonierakonnad kinnitavad kõik koos ja igaüks eraldi, et aasta oli hea, edukas ja tegusid täis, las nende nimel, lõpetab peaminister Andrus Ansip, kõige olulisem ja meie riiki kõige enam mõjutav oli kindlasti Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga. Peaks kindlasti oli oluline see, et lõppeval aastal sündis erakordselt palju lapsi Eestisse ka see, et Eesti majanduskasv on jätkuvalt kiire, et tööpuudus Eestis on praegu iseseisvuse taastanud Eesti vabariigi ajaloos kõige madalam. Ilus ja optimistlik. Aga nagu olete märganud, nihelevad rahutult need, kes teravamaid elamusi otsivad. Ehk otsitakse praegu valitsuskoalitsioonis. Tõsi, presidendi, õiguskantsleri kandidaadi Allar Jõksi hääletamine riigikogus tegi inimesed valvsaks. Küll. Tundub igatahes nii, et suure hulga inimeste poolehoid kuulus Jõksile ja vähemalt üks erakond tallas valusasti inimeste arvamuse varvastel seas päris rängalt alati rahva õiglustunde ratastel Sakala lammutamise juhtumist. Selgus, et avaliku huvi esindajaid polegi antud Eesti riigis võimalust kohtusse minna. Aga veel kord, kes valitsusliidule hete ootasid, ei jõudnud ära oodata. Valijad ehk muutusid terake tähelepanelikult omaks, aga võib olla ka mitte. Peaministri aasta lõpu optimism tundus ilus, aga aasta üks küsimusi oli ka. Kas Eesti majandust ootab kõva või pehme maandumine rahandusminister igal juhul kasutab hästi palju sõna, usun ka sellest ka kindel teadmine saab, näeme hiljem. Aasta esimeses kvartalis jätkas Eesti majandus veel ülikiiret kasvu, ulatudes 10 protsendini. Teises kvartalis ulatus majanduskasv 6,4 protsendini. Paljud praeguse valitsuse oponendid nägid selle languse taga Venemaa varjatud transiidiblokaadi ning kaheldamatult transiiditulude ärakukkumine. Kas sa sisemajanduse kogutoodangu kasvutempo aeglustumise kuigi peaminister Andrus Ansip nimetas seda marginaalseks? See pidi kaasa tooma Eesti majanduse kokkukukkumise. Nüüdseks on kõigile selge. Tegelik mõju on olnud 0,5 kuni üks protsenti. SKP-s. Samavõrra kui vähenesid majanduskasvu numbrid, suurenes inflatsioon, mis on aastavahetuseks kerkinud ligi 10-le protsendile. Eesti ei täida juba ammu Maastrichti inflatsiooni kriteeriumid. Praegu räägitakse ametlikult, et Eesti ei suuda eurot kasutusele võtta enne aastat 2012. Kuna uue aasta alguses lisanduvad mitmed aktsiisid, siis elukalliduse tõus kiireneb veelgi. Rahandusminister Ivari Padar. Ma usun, et sellise aasta keskmisena Ta jääb sinna 209 vahele, ma usun, et järgmise aasta alguses tuleb see inflatsiooninumber veel suurem, nagu ta on senini ja usun, et ta ületab seal ka 10 protsendi piiri ja ma usun, et aasta teisel poolel toimub selline rahunemine. Osun 2000 näiteks on juba suhteliselt heade näitajatega ja usun, et 2011 2012 jõuame sellisesse olukorda, kus siis Eesti inflatsioon euroopalik. Need inimesed, kes otsivad oma üleliigsele rahale paigutust, on olnud hädas, sest börsiaktsiaturud on 2007. aastal tootnud põhiliselt miinust. Kui varem peeti kinnisvara heaks raha paigutuseks, siis 2007. aastal valitses selles sektoris ebamäärasus. Ostjad tahavad endiselt, et hinnad tulevikus kukuvad ning lükkavad oma uue kodu soetamise otsuse edasi. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevjuht Tõnis Rüütel tunnistas, et kinnisvara hindade puhul mängivad suurt rolli emotsioonid kuid krahhi kindlasti ei tule. Samas ka selle ostujõuga ei ole mitte midagi juhtunud, kui me võtame kasvõi palkade tõusu 2007, tsirka 20 protsenti, 2008 15 protsendi juures, aga jah, et miks ta siis seisab? Ennustamine on tänamatu töö, aga siiski tunnetuslikult ma ütleksin, et kevadest aga tuleb ka siin suurem sula. Stagnatsiooni võiksin välja pakkuda kuskil kuuekuulisest perioodiks. Eesti majandusele mõjutab üha enam töökäte nappus, täpsemalt öeldes odavate töökäte nappus. Kasvav palgatase on näiteks peaaegu likvideerinud 150 aastase ajalooga Kreenholmi tekstiilitööstuse. Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et välismaiseid töökäsi tuleb kasutama hakata. Kas me seda tahame või ei taha ning kuigi paljud eestlased on palgatõusu tõttu välismaal töötamisest loobunud, on ikkagi endiselt väga terav olukord. Teenindussektoris. Ja see puudutab juba mitte ainult igapäevateenindust, vaid ka lausa sotsiaal abi. Paljude selliste elutähtsate valdkondade täitmine inimestega võib osutuda väga kriitiliseks. Selle probleemi ees on täna juba Põhjamaad. Eesti ei ole mingi erand siin ja me pigem oleme oma naaberriikidega, konkurendid sellele tööjõule. Aasta lõpus ilmus üha rohkem teateid koondamiste kohta ning tööpuudus hakkab tasapisi suurenema. Kiire palgatõus on pidurdumas ja lõpetuseks rahandusminister Ivari Padari kokkuvõte Eesti praegusest majandusolukorrast. Ma soovitan inimestel olla rahulik ja stabiilne kogu selles olukorras, et jah, et majandust teeb nüüd oma kõverus ja ma ütlen nii, et et lihtsalt nii Ivari Padari, teistel Eesti vabariigi kodanikel, et sellised raskusfaasid lähevad üle elada ja ma usun, et see järgmise aasta esimene pool aastat on ület. Juba sellestki saatest oleme aru saanud, et Eesti ei saa elada omaette, meid puudutavat paljud maailma asjad. Kui 2006. aastal avas Venemaa oma gaasikraanide kinnikeeramisega Euroopa Liidu silmad siis 2007. oli vaata et õpipoisiaeg kogu ülejäänud läänemaailmale. Juba aasta alguses, veebruaris valati külma dušiga üle Müncheni julgeoleku konverentsil osalejad Vladimir Putin ähvardas Euroopa tavarelvastusleppe Muratooriumiga ning nõudis leppe täitmist ka teistelt, sest Venemaa tegevat oma tööd isegi kiiremini, kui nimetatud leppe lisakohustused ette näevad. Ehk siis väed tuuakse Gruusiast ja Moldovast välja. Aasta lõpuks on tõeks saanud vaid Gruusiast lahkumine. Viimasest hoolimata muutusid suhted Gruusiaga väga kuumaks. Vene raketi tulistamine grusiinide territooriumile, vene spioonide väljasaatmine Tbilisist ning Abhaasias paiknevate vene rahuvalvajate ülbitsemine gruusia politseinike kallal. Eelmisele aastal alanud eks-KGB. Lase Aleksandr Litvinenko mõrva järel on üha jäisemaks muutunud ka suhtlemine igipõliselt rahulike brittidega. Inimõigusi austav London ei andnud välja Boriss Berezovski ning Moskva Litvinenko mõrvas süüdistatavat Lugavoid. Lisaks kultuurisuhteid edendava Briti Nõukogu esinduste sulgemise nõue Peterburis ja Jekaterinburgis. Ülejäänud maailm nägi Erapäisust Kosovo küsimuses, sest Moskva ei ole Serbiat toetades kuidagi nõus väikerahva iseotsustamise tahtega. Moskva jäi kurdiks ka väidetele, et Kosovo staatuse küsimuse venitamine võib Balkani taas paisata sõtta. Ühendriikidega peeti ägedat sõnasõda raketikilbi osade paigutamise kava pärast Euroopasse. Venemaad piiratakse, hüüdis välisminister Sergei Lavrov. Oli julgustav näha, et USA välisminister Condoleezza Rice vastas rahulikult kõikvõimalikele palaganiks muutunud süüdistustele Moskvas, kus pidi rahumeeli arutama raketikilbi küsimust. Suvel alanud Euroopa tavarelvastusleppe peatamise protsess lõppes vaid paar nädalat tagasi Putini allkirjaga vastaval seadusel. Seega nüüd Venemaal vabad käed vägede arvu suurendamiseks euroliidu seega ka Eesti piiril olemas. Lõppev aasta tähendas ka Vladimir Putini kui presidendi viimast aastat ning spekulatsioonid tema järglase kohta kerisid kui lumepall iga kuuga. Ühe või teise võimaliku kandidaadi esitlemine pakkus jutuainet vaid analüütikutele. Õige tulemus selgus alles aasta lõpus. Kõik olid leppinud. Tootjad ei ole Ninget, järglase valib Putin, mitte rahvas. Demokraatlik riigikord tähendab ka opositsiooni, kuid iga väiksemgi katse midagi sellesarnast juurutada suruti julmalt maha. Miilits ja OMON võisid teisitimõtlejate meeleavaldustel peksta neid väheseid julgeid, kes tänavatele tulid. Vahistamisest pääsenud ei ekspeaminister Mihhail Kasjanov ega eks male maailmameister Garri Kasparov. Eriüksus laste kasutamine näitab, et Putini tahaks kõike, mis ei ole kremlist pärit. Opositsiooni marginaalsus tõestasid ka parlamendivalimised, kus opositsiooniparteid ei oleks ka siis seitsmeprotsendilist künnist ületanud, kui nad oleksid ühe parteina seda üritanud. Tulemas on aga presidendivalimised ja nendegi tulemus, nagu parlamendivalimistel on selge Dmitri Medvedjev, kelle rahvas omaks võtnud. Uus aasta tõotab tulla raske, kuidas lepib Putin peaministri kohaga, kus tal ei ole enam käes kõiki hoobasid? Putiniga 18 aastat koos töötanud Medvedjev võib ju alguses olla koostööaldis kuid ka Putin oli alguses tagasihoidlik nii-öelda õpilane. Pealegi võib Medvedjev Putini vallandada, kui viimane ei saa hakkama järgmisena aastal ees ootavate hinna ja inflatsiooni tõusuga. Ning kas partei Ühtne Venemaa muudab presidendi ametisoleku aega pikemaks juba uue riigipea ametiaja alguses või pigem lõpus, et Putin saaks siis näiteks aastal 2012 alustada näiteks seitsmeaastast ametiaega. Nii mõneski riigis toimus aga nii-öelda põlvkonnavahetus, millest eredaim on Prantsusmaa presidendivalimised võitnud Nicola Sarkozy. Ukrainas sai pärast pikka võitlust peaministriks Julia Tõmošenko. Suurbritannias võttis Gordon Brown Tony Blairi valitsusjuhi koha üle. Pakistanis lõppes aasta opositsioonijuhi, ekspeaministri pena Sirbuta mõrvata, aga sel aastal raputas maailmaga mittu sünget koolitulistamist. USA-s tappis üliõpilane üle 30 inimese. Meie naabreid soomlasi vapustas jogela koolitulistamine, kus koolipoiss laskis maha kaheksa inimest. Tagasi Eestis. 2000 seitsmendat aastat iseloomustasid mitmed korruptsiooniskandaalid kahjuks. Mis te arvate, kas Eestis on palju korruptsiooni, palju kohalikes valitsustes riigiametite karva, mis peaks tegema korruptsiooni vähemalt seda ma täitsa üldse ei kujuta ette, mis jõudsaksin vastu seista selle, minu arust on ta nii palju, leian laiali, et kohtusüsteemid ja uurimisorganid ja need on nii seotud sellega reaalselt. Mina näen vähemalt aseni. Just säärane suhtumine kumab läbi tavaliste inimeste intervjuudest ning arvatakse, et poliitikute ja ärimeeste käsi peseb kätt. Koostöö on Eestis valitsenud aastaid. Kas 2007. aasta oli siin erand? Kindlasti Eestis ei ole ju varem juhtunud, et tipp-poliitikule on esitatud kahtlustus altkäemaksu hüvede saamises. Lisaks on korruptsioonikahtlustus esitatud ühele kõige rikkamale eesti ärimehele Toomas annusele. Poliitikute taktika ja enda kaitsmiseks on lihtne. Rahvaliidu endine juht Villu Reiljan. Kahtlustatakse mind altkäemaksu võtmises, kuid mil viisil see täpselt on, sellest on raske aru saada. Tõsi on see, et kõrgelt haritud vandeadvokaatidel oli selgelt juriidilisi raskusi selle teksti mõistmisega ja, ja ma pean ütlema ka, endal väga, väga tõsiselt. Rahvaliidu poliitikud väidavad, et võimul olevad poliitilised vastased kasutavad ära oma ülemuse õigust ja suunavad õiguskaitseorganeid. Justiitsminister Rein Lang ei ole sellega nõus. Teatega mina kuulan linna vahel neid rahva liitlike Jutajat. Ansip. Lang tõusevad hommikul kell kuus selleks, et kell pool seitse kokku saada, omavahel arutada, kuidas rahvaliidule läbi prokuratuuri ja kapo ära teha. Seda asja, kuid miks siis ikkagi on rahvaliidust avalikkuse silmis kujunenud erakond, mille liikmed meenutame siin kas või Valgamaavanemat, Georg Trošanovit või Kiviõli linnapead Voldemar trummi on sattunud õiguskaitseorganite huviorbiiti. Erakonna esimees Jaanus Marrandi. Trumm on läinud, pulgad selle pärast mitte, ma arvan, et igasse erakonda jätkub igasuguseid inimesi ja muidugi on meie erakonna jaoks praegu selles mõttes keerulised ajad, et ma tahan siiski väita, et erakonnad on ju läbilõige Eesti rahvast, meie erakonda 10000 liikmeline. Et vaadata, et see läbilõige Eesti rahvast on niisugune, nagu ta on, siis erakonnad ei saa olla paremad, kui on eesti rahvas ja ma arvan ka mitte halvemad. Kuid korruptsioon ei ole ainult avaliku sektori ja poliitikute mure, seda esineb ka erasektoris ning seal on läinud palju keerulisemaks. Ütle Siibeeemm, Eesti juhatuse esimees Valdo Randpere. Sellist korruptsiooni ma ise usu tahan, loota on üsna vähe, kus tegelikult nagu tõesti makstakse altkäemaksu ja klassikaline must business, rohkem sõpruse, korruptsioon, see esineb loomulikult erafirmade vahel, ka ostetakse sõprade käest, hoidutakse nende käest. Kes sulle ei meeldi, ei ole alati firma huvides kõige kasulikum äri, mida sel moel aetakse. Ühenduse Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmo Tammeorg, kes peab seda ametit ühiskondlikus korras, ütles, et 2007. aastal hakati korruptsioonikahtlustuste levitamiseks ja enda kaitsmiseks aktiivselt ära kasutama meediat ning see on murettekitav. Et on hästi palju selliseid, noh, peaaegu fantastilisi süüdistasid, mis on õhku paisatud, üldse ei saa aru, et kust see info avalikkusesse jõudis, hakkas nagu uurima, siis näed, ükskord üks pool on teinud, teinekord on teine pool natuke seda teinud, et nagu mängitakse seda mängu meedias. Tegelikult ju õigusemõistmine peaks toimuma ikkagi kohtumaja seinte vahel. Uurimise etapis ei peaks olema sellist infot mahlakate detailide tilgutamist. Et see tekitab inimestes lõpuski käegalöömise tunde ja siis hakkab tööle, lase meediaprintsiip, kes esimesena ründab, see võidab ehk väga ränga süüdistusega välja see pleki asele külge pärast selgub, midagi ei olnudki. Aga ega sind enam eriti keegi ei kuula. Keskkonna pärast võisime sel aastal kergemalt hingata meid säästeti suurtest keskkonnaõnnetustest, merereostusest ja üleujutustest. Varasemaid juhtumeid on pannud inimese keskkonnale üha enam tähelepanu pöörama. Keskkonnainspektsiooni keskkonnaosakonna nõunik Himod Maran ütles aastaid kokkuvõttes, et kuigi rahul olla ei saa, tuleb tõdeda, et õigusrikkumiste hulk väheneb. Aga see, ma arvan küll, viitab juba teatud muutusele inimeste käitumises, õigusrikkumiste vähenemine on viimastel aastatel eriti torganud silma ettevõtluse osas ja, ja see on seal seletatavad vähemalt osaliselt sellega, et mõni aasta tagasi seoses Euroopa Liiduga ühinemisega lisandus väga palju uusi õigusnorme uusi nõudeid, eriti just ettevõtjatele oli näha, et alguses nende kõige mõjuseadmine väga lihtsalt ei läinud, kuid nüüd on vähemalt osa ettevõtjaid on suutnud siis hakata nende nende uute nõuetega arvestama. Himod Marani sõnul tõid 2006. aasta reostused välja selle, et ametiasutused ei teadnud täpselt, mis on nende ülesanded. 2007. aastal on koostöö oluliselt paranenud ja tööjaotus selgemaks räägitud. Kohe saab kaante vahele ka merereostustõrje plaan. Immot, ma arvan, lisas aga, et rahul olla keskkonnakaitsjad siiski ei saa. Murelikuks teeb näiteks olukord jäätmekäitluses kuskil kehtestatud uusi reegleid täies ulatuses ei täideta. Kaitsealadel kihutatakse maastikku autodega metsa all. Endiselt on nõrk valmisolek mere reostusteks. Mis on tore, on see, et, et on viimasel ajal kasvanud selgelt võimekus reostusi avastada. Aasta algusest saab nii piirivalve kui keskkonnainspektsioon Euroopa mereohutusagentuurilt satelliitpilte pidevalt, nüüd on ka piirivalve saanud endale täiendavalt aparaadid reostuste tuvastamiseks lennukilt, nii et see võimekus kasvab. Ei ole väga rõõmustav olukord. Meie suutlikkusega reostusega vastamise korral need süüdlane üles leida. Ka Eestimaa looduse fondi tegevjuht Jüri-Ott Salm toob 2007.-st aastast esile, et inimesed muutuvad üha teadlikumaks ja keskkonnakaitse ei ole enam ainuüksi keskkonnaorganisatsioonide õlul. Salmi hinnangul tegi ka riigikontroll tublit tööd kitsaskohtade väljatoomisel. Negatiivne pool on seotud peamiselt energeetikaga. Delfile on nagu programmid, mis kuulutab merekaitset metsade, kaitsjate märgalade kaitset ja kõik need programmid nagu seisavad silmitsi sellega, et energeetika tahab areneda ja laieneda, tekivad vastuolud. Põlevkivi arengukava on hetkel arutelu all ja seatakse tõenäoliselt kaevandamise maht 20 miljonit tonni aastas ehk see on palju rohkem kui meie või Eesti keskkonnaühenduste koda pakkus, et see võiks olla maksimum 15 miljonit aastas ja nüüd, kui vaadata sellele, et kuidas neid alternatiive leida, siis on hea asi see, et valitsuskoalitsioonile lepingus on ära sõnastatud, et tehakse taastuvenergeetika teemaplaneering, aga hetkel ei tea mina ega keegi teine, eriti sellest, et millal ja kas ikkagi valmis saab. Põlevkivi kaevandamise maht kindlasti ei peaks suurenema selle läbi, et Eesti ekspordid elektrienergiat. Kui me vaatame merealadele, siis on räägitud tõesti palju taastuvenergeetika arendamisest avamerel palkide näol, aga hetkel on väga nõrgalt määratletud Eesti vetes paiknevad merelised, kaitsealad ja mõned alad. Potentsiaalsed alad, mis tuuleenergeetikud on välja valinud, on tõenäoliselt kaitsealade staatuses. Mõnede pärast ehk Eesti riik peaks nagu hästi kiiresti välja painime, ära määratlema, millised alad meredel kuuluksid kaitse alla, millised võiksid minna tuuleenergeetika arendamise alla. Jüri sõlmi sõnul tuleks üle vaadata ka turba kasutus ja läbi mõelda hüljatud turbaväljade saatus. Pikaajalised terviklikud plaanid puuduvad ka paekivikaevanduste osas. Paekivikaevandused, see ja Tallinn-Tartu maantee me teame, me kõik vajame seda maanteed ja see on kõik ilusti jällegi valitsusse plaani võetud, aga selles plaanis puudub nagu asjaolu, et kust võetakse see kruus ja killustik, mis maantee alla pannakse praegult me teame, et Kose vallas kohalikud on väga vastu sellele kaevanduse rajamisele. Keskkonnaorganisatsioonide hetkel ootavad veel ära keskkonnamõjude hindamise tulemust, aga näiteks Ida-Virumaal toimub see, et enamus põlevkivi peal asuvast baasist lihtsalt tõstetakse aheraine mägedesse. Seda ei kasutatud. Ja, ja see on väga suur raiskamine. Kokkuvõtteks leidsid asjatundjad, et inimesed on küll hakanud üha enam end ümbritsevale keskkonnale tähelepanu pöörama, kuid puuduvad laiaulatuslikud, üleriigilised plaanid eelkõige loodusvarade kasutamiseks. Haridusvaldkonnas muutusid Eld hariduse uus rahastamismudel või venekeelsete koolide üleminek osaliselt eestikeelsele õppele. Ja aasta lõpus selgus, et meie õpilased on üle ilmatargad. Lõppeval aastal räägiti haridusest, tavapärasest rohkem, oli ka põhjust venekeelseid koole ootas ees järk-järguline üleminek eestikeelsele õppele. Esimesel septembril alustati vene koolidekümnendates klassides eesti kirjanduse õpetamist eesti keeles. Tulevikus õpetatakse vene koolides 60 protsenti kohustuslikest ainetest eesti keeles. Hariduselt ja teadusminister Tõnis Lukas kõneles ülemineku eel nii. Viimasel ajal on tõusnud nii õpetajate kui lastevanemate positiivne juhtus selle protsessi suhtes saadakse aru, et lähiaastatel üldse õpilaskonna arvukus Eestis väheneb nii drastiliselt ja meil on viie aasta pärast seis, kus venekeelsetes gümnaasiumites võib soovida minna 10.-sse klassi tuhatkond õpilast üle Eesti, et tegelikult niisuguse eraldi haridussüsteemi hoidmine tähendaks suurt riskikvaliteedile. Probleemid on eesti ja vene koolidele aastaid olnud samad, suurimaks ikka õpetajate põud, kuid ülikoolide sisseastumisarvud näitasid üllatuslikult hüppelist huvi õpetajaameti vastu. Üks põhjus on ilmselt noore õpetaja stardikapital, teine ja kõige olulisem aga hariduskulutuste osa suurenemine. Riigieelarves kinnitati ka üldhariduse uus rahastamismudel. Seni kokku 10 aastat kehtinud mudel jagas raha õpilaste arvu järgi raskesse olukorda väikesed koolid, kust pearaha koos õpilastega minema liikus. Aastast kehtima hakkav mudel arvestab lisaks õpilaste arvule veel kooliklasside arvu ning õppekava. See annab omavalitsustele, mille territooriumil töötavad väikesed koolid ning laste arv ei suurene, võimaluse asuda omavahel koostööle ning korraldada koolide töö ümber. Lähtuda põhimõttest, et alghariduse peab iga laps saama kodu lähedalt ja põhihariduse lähemas keskuses. Augustis kinnitatud kõrghariduse strateegia eesmärk on kvaliteetsem ja mobiilsem kõrgharidus nii Eesti sees kui väljaspool. Selle ühe osana allkirjastasid avalik-õiguslike ülikoolide rektorid, ülikoolide rahvusvahelistumise heade tavade lepe. Praegu Eesti kõrgharidus veel väga tuntud pole, rääkis siis Tartu Ülikooli rektor Alar Karis. Kui me vaatame natuke kaugemale, siis tuntusega natukene probleeme ja ilmselt üks ülikool üksinda on keerulise olukorras, kui me võtamegi siia näiteks välistudengeid, et me arvestame nende diplomeid, et me saame ühtemoodi aru, mis tähendab, On teatavad keelenõuded, kui tullakse ülikooli sisse, et Me tagame inglisekeelse õppe kõige paremal tasemel ja nii edasi edasi ja need on terve rida punkte, mida me siis püüame ühiselt täita. Aasta kõige rõõmustavam sündmus oli aga rahvusvahelise arengu ja koostööorganisatsiooni läbi viidud PISA uuringu tulemuste selgumine. Keskmiste tulemuste järgi paigutasid Eesti õpilased loodusteadustes Soome, Hongkongi, Kanada ja Taiwani järel viiendale kohale. Soome järel paremuselt teised teadmised on meie õpilastel maa ja universumi süsteemide elussüsteemide ja füüsikaliste süsteemide kohta. Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse loodusainete peaspetsialist Imbi Henno. Et eesti lastel läks väga hästi, loodusteadustes on ilmselt see, et nad oskavad oma teadmisi hästi, rakendavad ja on praktilise analüüsivõimega eesti koolide õpilased on nendes kõikides valdkondades tugevamad. Aga kui on vene koolide õpilastel kõrgem Seetõttu pole ka imestada, miks valitsuse viimasel pressikonverentsil nimetas minister aasta tegijaks just eesti kooli. Aga terava diskussiooni käivitas Tallinna Ülikoolikava avada venekeelne Katariina kolledž. See asi pole veel selge. Töörühm on loodud ja kaalub nii ülikoolikava kui ka nende kava, kes kolledžit pakutud kombel õigeks ei pea. Aga kultuuriaastat 2007 on põhjust rõõmsa meelega meenutada. Aasta tähendas kauaoodatud rahvusvahelist tunnustust Eesti mängufilmile. Veiko õunpuu Sügisball sai auhinna Veneetsia filmifestivalil, Ilmar Raagi klass Karlovy maris ja Kadri kõusaare Magnus linastus kanni kõrvalprogrammis. Eesti filmi on üles leidnud ka kodumaine vaataja. Näiteks ületas komöödia Jan Uuspõld läheb Tartusse aasta esimesel poolel vaatajate arvult kõik teised sisse toodud filmid. Et rahvusvahelises plaanis oli tegemist tipptasemel ehk A-klassi festivalidele kant, kus eesti filmi tunnustati võib eesti filmi edu nimetada siis ka läbilöögiks, räägib Eesti filmi sihtasutuse ekspert Karlo Funk. Läbimurre sõltub ikkagi sellest, et mis tuleb pärast ja kas läbimurdja lüüakse tagasi või saavutab oma algselt need eesmärgid, aga teatud rahvusvahelise tähele pandavuse nivoo ületamise suhtes kindlasti, et siin ei ole väga palju vaielda ka ajalooliselt vaadeldes on üksikud filmid üksikutele vastatele olnud kusagil festivalidel ja ka siis ei ole nad ütleme midagi märkimisväärset, ühtegi ametlikku preemiat võitnud. Ja kui nüüd juhtub korraga mitme filmiga samal aastal, siis võib üldse küsida, kas üldse on võimalik läbimurre eesti filmiga. Ma arvan, et kui on võimalik, siis ikkagi see, see on. Tegemist on ikkagi olnud ju rekordaastaga ka Eesti kodumaise vaatajaskonna jaoks, sellepärast et kordagi varem ei ole üllatatud aastas 200000 vaataja piiri, see on ikkagi tulemus, mida ilmselt niipea korrata ei õnnestunud. Rahvusvahelist tunnustust sai ka Eesti muusika. Heliloojate Rostramil Pariisis võitis alla kolmekümneaastaste seas Ülo Krigul teosega Jensaids filharmoonia kammerkoori pärjati Pärdid, apaatsed eestaga maineka kremiga. Koori direktor Anneli Unt. Küllap ta toob kaasa lihtsalt suuremat tähelepanu rahvusvahelisel areenil veel ja kindlasti ka kontserdikutseid ja kontserdipakkumisi. Ma väga loodan, et sellega kaasneb ka soe tunnustus kodus, ma arvan, et koor on selle siiski väga ära teeninud. Õnnestumiseks rahvusvahelises plaanis võib lugeda ka Eesti osalemist hea külalisena Jötebori raamatumessil räägib kultuuriminister Laine Jänes. Järellainetused Eesti peakülaliseks olemisest sellel messil on ulatunud kindlasti üle terve maailma ja veel paljudeks aastateks juba tuuakse eeskujuks kogu meie väljapanekute suhtumist oma kirjanduse tõlkimisse, selle tutvustamise ja nii edasi, nii et see oli erakordselt suursugune ja oluline ettevõtmine eesti kultuuri jaoks. Aasta oli erakordne kaotuste poolest meie kultuuritegijate hulgas. Lahkusid Jaan Kross, Kaljo Kiisk, Juhan peegel ja veel mitmed teised, kes on meie mõtlemisse ja maailmanägemist palju andnud. Aasta üheks positiivsemaks ürituseks kujunes aga laste ja noorte laulu- ning tantsupidu ilmapuule. Sellest võttis osa 35000 noort lauljat tantsijat. Rekordiliselt suur oli ka pealtvaatajate arv, räägib laule tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee. Vaatajate arv oli kindlasti üllatus. Ilmselt sellel siiski aprilli lõpu sündmuste mõju oli, et inimesed tundsid, et see on see koht, kus nad peavad kohal olema ja ja see oli. Ma usun, et kõik, kes seal olid, et nad tundsid, et see oli väärt tegu, et nad seal olid. Nimaldu lävel oli meeltlikeks õnnestumine kõigi nii korraldajate kui osalejate poolt. Ma usun, et kõige parem tulema selleks on, on pigem see, et köik muusikaõpetajad, tantsuõpetajad räägivad, et noh, nii kirglikult on kasvanud soov tulla koori laulma või täiesti tantsurühma. See on nagu kõige parem tulem selliste noortepeojärgselt. Selle üle saab olla ainult hea meel. Niisugune 100 aasta uudistetoimetuse peeglis. Siinkohal võiksime kõik endalt küsida, kuidas me oleme osanud oma aastat kasutada. Mõnikord peab ka selleks arupidamiseks aega võtma. Aasta lõpus Päevakaja tegid Vallo Kelmsaar, Mall Mälberg, Uku Toom, Indrek Kiisler, Kai Vare, Marta Grauberg, Tarmo Maiberg, Tõnu Karjatse, Riina Eentalu ja helipuldis Evelin Voodla. Aitäh kuulamast. Ilusat uue ootust.