Kahega lõunal saatel on äärmiselt hea meel öelda tere päevast eesti värskele maailmameistrile tere, Kristiina Šmigun. Tere Kristiina nii suure hunniku medalitega, kui, kui seekord Itaalias Val di Fiemmes pole sa varem üheltki suurvõistluselt koju tulnud. Ütle, kuidas sa need medalid endal kodus paigutanud oled, kas sa tegid juba enne ärasõitu endale kamina peale sellise aukoha vabaks? Ausalt öeldes, kui ma sinna läksin, ega ma ei, ma ei mõelnud, et ma tõesti niivõrd palju medaleid koju tuua. Aga, aga selles mõttes on tore, et meil on siin Otepääl muuseum ja ma arvan, et kõik medalid lähevad muuseumisse praegu radilest lihtsalt laua peal. Aga see ei olegi neid veel kodus kuhugi seadnud, ei sega. Kui suure osa su kodust tegelikult auhinnad võtavad, et ma arvan, et tavainimene ei kujuta isegi ette neid lõputuid riiuleid medalite ja karikatega. No eks tikaale küll omajagu, aga meil on ilusti nadi ema organiseerinud, ütleme niuksed riiulid nende jaoks. Aga muidugi ta väga õnnelik ei ole, selle üle ka näitlejapaleti, ütleme tolmustest kida ja suur vaeva nendega. Teete täpselt ka, milline on su esimene, ma ei tea, kas karikas või, või diplom või medal või on sul nagu selline alguspunkt paigast selles mõttes? Ja nüüd ma mäletan väga hästi oma esimest, ütleme, au, autasu ja see, see tegime midagi õnnetuks selles mõttes, et ma sain endale niukene savist tehtud vigu ja, ja ma olin väga õnnetu, kuna see tigu veeretas mulle, et see on hästi aeglane. Ja kuna kõik teised, ütleme valitsus, ma ei mäleta, kas kaheksa või üheksaaastane suuremad, ütleme, vanuseklassid, metsasid nihukesi jäneseid ja putrasid, jäätime, hirved ja kitsad, nii et see tegi mind õnnetuks, et miks ma nii aeglane olen ja miks mulle siis vigu kingiti? Ent see innustas sind kiiremini sõitma. Räägi, sa jõudsid koju tagasi laupäeva õhtul. Kuidas need mõned päevad, mis nüüd on olnud pärast MM-i, kuidas nad seal möödunud on, et kas lähme täieliku puhkusena? Ei, mitte et ma olen sihukene, üpris üpris tõukame. Ei saa olla need kohapeal, et mulle meeldib liikuda ja sinul on käinud suusatamas ja ütleme, jooksmas nii, et nagu kõik on ikkagi, ütleme, treeningu ja puhkusemärgi all möödunud. Milles ta tegelikult kodust eemal olles kõige rohkem puudust tunneb, on midagi sellist konkreetset. Tähendab, ma tunnen puudust ma eesti toidust, ütleme seda, mida ema valmistab kodutoidust ja kui näiteks mingi hotell, kus ei ole väga hea voodi ja padi. Ma tulen oma voodist, puud. Kui veel selle MM juurde tagasi minna, siis millised tegelikult sinu jaoks need kõige uskumatu want või unustamatud hetked olid, et noh, siin on palju neid momente, et ma ei tea, et kas selles teadlane lõpusirge või siis see, kui kui kuldmedal kaela sai ja Eesti hümni mängiti või milline see kõige emotsionaalsem hetk oli. Ma ma olen päris aus selle tõesti see, kui ikkagi viimast kaste 1000 meetrit sõjad ja ütleme esimesena finišisse jõuab, et see on ikkagi, ütleme nii võimas ja nii nii hea tunne. Et see, ütleme, ühisstardist sõit ühisstardist teisi, et see on eriti magus See oli vist Manuela Tedženta, kes pärast kommenteeris, et seda sinu lõppu, et, et selleks, et lõpusirgel niimoodi ilma suusakeppideta kiirendada, et selleks peab ikka hirmsasti treenima, et kuidas sa sellist kommentaari omakorda kommenteerid? Eks on hea, ütleme kompima selliseid suusatajalt ja eks muidugi oleme palju harjutanud, ütleme ütleme, ilma suusakepid sõid jalad tugevaks, saaks need ausalt öeldes väga hea kompliment. Kui tihedalt sa üldse oma konkurentidega suhtleb, et on sul nende hulgas mõni selline päris kohe, keda võiks sõbrannaks nimetada, või on keegi selline ka, kellega sa üldse läbi ei saa? Ütleme, tippsport on üldse selline, et väga. Ja meil on väga tihe graafik ja võistlused on iga, ütleme nädalalõpp ja ruttu koju ja igaühel oma asja nokitsevad niimoodi, et ega palju aega ei ole, kelle Heigute vestelda, nii, mõni paar sõna, aga tõesti ühtegi väga-väga head sõbrannad ei ole, mul, ausaldusega ei vaja kaaslast, täitsa piisav, et me oleme konkurendid, teretame naeratama ja see on muidugi hästi tore, et ütleme, kui kaotada hoides ikka soovitakse õnne ja pakitakse õla peale, et see on nagu hästi positiivne. Räägi oma selle hooaja nagu sellisest tagumisest otsast ka, et kas sul nüüd nii eduka MM-i järele on selline pingelangus ka, et ükstapuha, kuidas edasi läheb või on sul veel sihtselleks hooajaks? Muidugi on pingelangus suur, sest et väga-väga ütleme ma ületasin ennast kõvasti, et kui oli üks, ühe medali unistus ja sai neli tükki, et siis seda neli kord ületatud ja ja praegu on päris raske, ütleme, nord kokku uuesti võtta ja hakata, ütleme jälle väga head tulemust tegema, aga see on kindel, et kui number selga saab, kas siis alla andma ma ei lähe. Ja juba see nädalalõpp on Holmankollanis 30 kilomeetrit klassikat. Nii et saab jälle üks pikk maraton läbida. Räägi natuke sellest ka, mida sa siis teed, kui sa, kui sa parasjagu üldse sporti ei tee, et ma ei tea, millal sa näiteks viimati kinos käisid. Ei, mulle meeldib väga kinos käia tavaliselt alati, kui mingi unisex septembris seal toimuval mingi laagrist ära sõidud ja esimesele lumele Smalati külastan Coca-Cola Plaza, et, et seal on niivõrd head istmed ütlema ja see mugavuse pärast käin seal vaatamas häid filme. On sul mõni, ma ei tea lemmiknäitleja või mis laadi filmindusele meeldivad. Mul on muidugi meelde, ta ütles, niuksed hästi, romantilised armastusfilmid kus saab vähemalt isaradki valada, nii et aga lemmiknäitleja ta mul on, nii et nad muutuvad, ütleme mõni hea film, klasson jälle uued, ütleme, uued tegijad. Nutad kahe tõsimeeli kinos. Niimoodi, et mitte hääle käski vaiksel seal pisarateni voolata. Räägime, millist muusikat sa kuulad? Igasugust ütlen kohe igasugust, väga meeldib näiteks diskomuusika mulle ja samas muidugi klassikaline muusikat, seal on niivõrd palju tujust, meeleolust. Ostetud kohe päris ise plaate kusagilt või on sulle kingitud? Mulle kingitakse ma niimoodi salamisi ütlen jälle oma soovid ja siis mulle kingitakse, mis viimane oli, mis oli sama soo munadest pink, pink oli viimane plaat ja meeldis ja väga meeldis. Räägi, sa oled väga palju ringi sõitnud, enamasti siis ilmselt treeninglaagrites ja võistlustel. Kas sul on mõni selline lemmikriik ka, mis sulle kõige rohkem meeldib? Jah, ma üldse ei varja, et ma olen väga suur Ameerika Ühendriikide fänn ja iga kevadel niuke hea võimalus, et saab puhkama sõita ja ma alati kasutan seda ära. Käin alati Ameerikas, ütleme oma hooaja lõpul, mille poolest Ameerika meeldib? Ütleme, inimesed, inimesed, mulle väga meeldivad inimesed, kes seal elavad. Mis mees? See on niisugune vabadus ja see nad niisugune siiras rõõm ja ütleme jaoks täiesti sõbralikud ja hästi-hästi toredad inimesed. Mis sa arvad, kuidas Ameerikas õele mõjub ja meeldib, mis temast viimasel ajal kuulda on olnud? Tähendab seda, et ta on väga õnnelik ja rahul ja kõik läheb hästi ja et olen täitsa kindel, et see, mis ta tegi, et see mõjub talle väga-väga hästi. See on vist küll tegelikult üsna selline keeruline küsimus, aga, aga ma ikkagi küsin, et, et milliseks sa ennustad oma õe tulevikku, ikkagi suusataja need. Et Eestis, ma arvan, ikkagi väga loodetakse tema peale. No ma ei mõistaks midagi ära sõnada, et ma arvan, et nii nagu jumala, nii ta teeb Ja viimane küsimus veel, et maailmameistritiitel on sul nüüd käes, et mida sulle nüüd veel tuleks lõpetuseks soovida üldse, et kas sul on veel mingisuguseid selliseid täitumata unistusi või milleks sulle tuleks nüüd pöialt hoida? Ma arvan, et iga mu tegemisse või ütleme, pöialt hoida, et ikkagi läheks hästi ja et ei satuks ühtegi, ütleme suuri auke tee peal, et. No kui sa oled juba neid kogeda saanud, et võiks juba aidata Okei, suur aitäh sulle, Kristiina ja kuulsite ise siis järgmine võimalus Kristiinale pöialt hoida juba võistlusolukorras. Nädala lõpus ja Holmenkollanis.