Ja meil on väga hea meel tervitada nüüd meie tänase kahega lõunal saate viimast külalist, tere tulemast raadio kahte Maarja, tere. Tunnistanud üles, kas sa tulid päris otse koolist või seal tegelikult oli täna koolipäev, aga mitte vist päris nii, nagu sa plaanisid. Michael oli ja jäi ära, aga põhimõtteliselt ühe loengu olin koolis täna ja nii ma seal käin, kuidas parasjagu aega on, mis teemal loeng oli? See oli haldusõigus, kuidas sa tunned ennast niimoodi vahepeal üliõpilasellu sukeldudes, jõuate sellega piisavalt tegeleda või, või kuidas seal kooliasjad on kindlasti piisavalt jõua tegeleda, et tahaks, tahaks ikkagi rohkem keskenduda õpingutele, aga aga samas ei ole nagu midagi teha, et kui mul vähegi vaba aega on, siis ma ikkagi proovin seda kasutada nii et, et kuidagi kasulikult natuke targemaks saada. Ja me räägime tegelikult kõigepealt sinu Rootsis-käigust, mida siis nendele eestlastele, kes saavad Rootsi televisiooni vaadata, tegelikult võimalus ka laupäeva õhtul jälgida, et see oli siis Rootsi mitte päris eurofinaal, aga selline eelfinaal, kus valiti välja neid, kes finaali saavad. Sa laulsid seal rootsi helilooja laulu, ütle Miksuseks, rootsi helilooja pöördub oma laulu esitaja otsimisel eesti laulja pooled. On sul sellist infot, et kas ükski Rootsi laulja ei tahtnud seda laulu või mis selle asja taustal? Ei, tegelikult on niimoodi, et kirjastajad, kes nagu need lood enda alla võtavad, siis need pöörduvad plaadifirmade poole, et kas neil on kedagi välja pakkuda, et mis oleks nagu hea variant ja siis ilmselt siiani Churchilli poole, siis need soovitasid mind. Ja sinul andis sellest laulust mingi tema versioon kuulata vea. Alguses ma kuulsin, mis oli hästi selline roki Rikversiooni hoopis mees Haulisega selles samas helistikus, kes mina seda lõpuks tegin, et hästi häälega mees on ja algul mulle tundus, et see vist ei ole päris päris minu lugu, aga siis mõtlesin, et samas miks mitte ja Koit kuulas lugu ja arvas, et see on väga tegija, lugu-s oli, mõjutasin natukene ka selles suunas ja siis ma ütlesin tõesti, et et noh, võiks ju proovida midagi relvarust käik tegelikult tähendas, rootslastel on see asi vist hirmus suure kella küljes ja isegi eelvoorud on suured välja müüdud saalid ja metsikud teleülekanded. Jah, isegi liiga palju kära on mõnes mõttes selle ümber, et minu arust saab seda eelvooru palju lihtsamalt ka teha, aga aga eelmisest aastast alates nad hakkasid seda katsetama, et nii suureks ajada ja samas kui seal tõesti on ju miljoneid vaatajaid ja ja kui see neil ära tasub, siis miks mitte, artistidel on see igati kasulik. Kuidas õhkkond seal oli, sa oled ikkagi nagu mõnes mõttes sissetungijad olid seal Rootsi artistide käest finaali kohta enda kätte rebima, et kuidas see meeleolu seal oli? Ei, meeleolu oli väga-väga hea, oli mingit sissetungimise tunnet, mul endal küll ei olnud ja kõik olid väga sõbralikud. Ja pigem isegi võib rooli natukene intriig seal rohkem nende vahel, et selline võistlusmoment oli suurem, sest et mina ei läinud absoluutselt selle mõttega sinna, et võita ja lihtsalt esitada oma lugu võimalikult hästi ja see oli kõik nagu. Ega mina sinna läksin. Ma need inimesed, kes vaatasid, need nägid, et tegelikult on ka rootslastel ma nüüd ei tea, kuidas varem on olnud, aga seekordne finaal oli selline paras palagan. Et mida sina nendest ettekandja põlvedega ja kleebitud vuntsidega tegelastest arvavad, kes tegelikult teinud tahavad, pigem rohkem muide Kuldse Trio žanri kui sellist tõsist popmuusikat? Jah, paraku eurovisioon on selline ka pullitegemise koht ja, ja kuna ikkagi rahvale meeldib selline nali, aga saalis oli näha, et õudselt elati kaasa kohe kojal mingi jõnksuga lugu hakkab kohe plaksutati ja mingid värvilised tulukesed oli neil käes ja vehitaja tantsiti seal, et et noh, rahva maitse siiski on selline, et noh, ma ei oska öelda, aga samas näitas nüüd ka seekord, et Rootsi televisioon tahab muuta seda süsteemi, et ikkagi juba ka eelvoorudes panna poolprofessionaalse zürii kätesse. Natukene sellist nagu pahameelt ka paganeb, nad sul nii hea laul ja nii kuule, aga laulad ja siis tulevad mingid lollitajad võtavad finaalikoha, et kas kiusu ei tekita muusikas? Ei salas ei tekitanud tõesti nagu sinna rootsima ei läinud absoluutselt selle eesmärgiga, et võita, et ma olin täiesti realistlik, teadsin, mis mind ees ootab, et võib-olla, kui siin Eestis oleks sama asi juhtunud, et võib-olla siis see oleks natukene kurvaks küll teinud, aga aga seal mul sellist pettumust üldse olnud, kuna plaadifirma inimesed, kes minuga kaasas olid ja ja Stockholmis asi mulle Messiseid ja kõik olid väga rahul ja see oli nagu minu eesmärk sai sellega täidetud. Mis sellest laulust tegelikult edasi saab, et kas sa ennustad sellele laulule sellist tulevikuga maid java plaatidele oma kontserditel? Jah, täiesti võimalik, sest seal oli mitmeid kokkupuuteid Rootsi raadio töötajatega ja küllaltki headel kohtadel töötajatele, kes juba küsisid singlite Treutrutuseks mängima hakata, et tundus, et huvi oli päris suurt. Need ei ole laul, mille sa tahad koha nüüd nädal hiljem ära unustada? Ei, kindlasti mitte, sest see oli ka põhjus, miks ma üldse sinna eurovisioonile läksin, et lugu mulle meeldis ja, ja tegemist on tõesti popmuusikas sellise hea just, et ma arvan, et see võib ilma teha raadides kunagi ei tea muidugi ette, aga näha oli, et just sellised inimesed, kes muusikast natuke lugu peavad, rohkem nendele meeldis väga see lugu. Kuulame seda laulu ka intervjuu lõppu, aga üks teema on tegelikult veel siin Eestis just eelkõige sinuga seoses päevakorras on ka heliseva muusika teema, sellest rääkisid, kuidas sa praktiliselt oma lähisugulastele enam pileteid sellepärast maalidel nii välja müüdud, et kuidas ennast tundsid seal esietendusel niimoodi popp lauljana laval seitset last kantseldamas muusikali peaosas, et kuidas siis ajaks oli? Üldiselt tundsime ennast päris hästi, kuigi jäi täiesti magamata, kuna vaheldumisi käis mul peas nii helisev muusika kui Rootsi eurolaul ja just sundisin end kogu aeg, et ei ole, et täna on see päev, et tuleb keskenduda Elisevale muusikale sõnu meelde tuletada, et tegelikult see edasi-tagasi lendamine just oled kahe lennukiga sinna Sunsolly saadad. Võtab päris häbi, et oleks ilusti välja puhun, puhanud oleks kindlasti palju kuidagi rahulikum meeleolu olnud. Aga laval, kui asi peale hakkas, oli selline väike pabin kases, Liisi Koikson küll ütles, et alleelis etendusel oli just alguses selline väike närv ikka ikka seest otseselt mingit närvi mul pold, aga samas kui ma mingisuguseid seeni olen teinud ja läksin lava taha, siis keegi nagu ütles mulle midagi, et sul on selle asja ära või tegid midagi teistmoodi, siis ma ei saanud absoluutselt aru, et mida ma üldse laval tegin, et selles mõttes täiesti autopiloot läks peale, et noh, samas tekstid ja kõik on nii selged, et see kuidagi automaatselt juba tuleb. Aga kui ma tagantjärele mõtlesin, et mis seal tegelikult toimus, siis tegelikult me ei suutnud mitte ühtegi momenti meenutada, et lihtsalt lähis olid ilmselt nii visti. Sa ütlesid leheintervjuus, et sinu jaoks laulmise kohad olid nagu täiesti puhkus, kuigi oluline, mis nad ütlevad, et tegelikult väga keerulised laulud, et näitlemine oli nagu rasked, kas sa jääd ka pärast esietendust selle selle nagu versiooni juurde? Jah, nagu näitlemine on just see, et, et ei läheks sõnad sassi lauldes ikkagi kuidagi kuidagi tuleb loomulikumalt see tekst nii palju mõtlema, aga aga noh, tekstiga, kui ei ole harjunud inimene, et noh, näitlejatel on teine asi, kuigi ka näitlejatel juhtub, et keel läheb lihtsalt selline vahepeal. Aga üldiselt küll, et minu arust vokaalselt need lood ei ole küll üldse rasked, et et selles suhtes ma jään ikka enda juurde, et ma olen laulja, Laulmine istuge kindlasti paremini. Mis tunne oli esietenduse lõpus, kui rahvas kohe hops püsti tõusis, 4000 inimest aplodeerib, seal kutsuti lavastajat kõiki asjaosalisi lava, et oli selline tunne ka, et nagu mingi märk on jälle maha pandud. Ja selles suhtes oli küll muidugi hästi hea tunne, et palju inimesi oli skeptilised, et film nii hea ees jääd, kukutakse võrdlema ja et ei tea, mis sellest asjast nüüd linnahalli saab, aga aga samasse publiku poolehoid on nii tähtis ja läks just muutuste teistpidi kõik, et inimestele ei tekkinud siin mingit sellist tunnet, et ah, et film on ikka paremini ja see oli täiesti omaette asi seal linnahallis omal kohal ja tundus tõesti, et peredele meeldis ja see on tore, et on tükk, kuhu võivad minna nii vanad inimesed kui kasvõi pisikesed lapsed, et selline armas koguperetükk aega ütlesid küllata edendusest. Vahepeal aga kas oli ka selliseid mingeid üllatavaid reaktsioone, et ma vaatasin päris mitmel korral, kui näiteks kõige pisem iga-aastane tegelane seal marssis, siis oli tunda, kuidas Paal heldib ja teda võeti nagu ülihästi vastu ja tuli sinu jaoks selliseid üllatavaid publiku reaktsioone. See, et nad nagu naersid tegelikult väga palju, et iga sihukseid naljad, mis alguses minuni tunnet üldse naljakate näed, et midagi seal ütlesin jälle, saal naeravad natuke väiksemad pausi tegema, et loomulikult oli hoopis hoopis teistmoodi, kui publik oli saalis, et et sest need aplausi, tehase reageerimine pisikesele kreetlile ja see oli super kihvt oli näha, et ikkagi toimib tükk. Lõpetuseks sul on nüüd nii-öelda esietenduse pinge on selja taga seal, Rootsi vahet on ka need kümned korrad ära lennatud, et ootab sõnaga mõnuga need nende allesjäänud etenduste tegemist, et teada on ju, et kõik on välja müüdud ja kõik nagu toimib ja raske, aga praegu ma ei suuda üldse mõeldagi, et reedel on juba jälle etendused, vahepeal on nii palju toimunud, et kuidagi selline tunne nagu kuu aega tagasi oleks juba see esietendus toimunud, aga arvan, et kui ma kella viieks juba sinna linnahalli kohale lähen ja hakatakse grimmi tegema ja parukas pähe, et siis tuleb see tunne jälle peale, oli ikka parukas. Ma just mõtlesin selle sinu pool oma oma jooks. Ei, ikka parukas on jah, sest kostüümi ja igasugused muud kunstnikud, kes seal on ja grimmikunstnikud, nad arvasid, et mu pea ei paista üldse välja, kui ma oma oma juustega sinna lähen, nii et ikkagi valdavale enamusele parukad peas naisterahvastelt pool auru läheb tegelikult etenduse ajal kostüümide vahetamiseni, sul on 10 seal kokku ja see on ka päris närvesööv, aga õnneks on nii head abilised seal olemas, et kõik ootavad juba valmis, niimoodi hoiavad, kuhu sissemaid astuma pean ja järgmine võtab juba kleidi ülevalt poolt ära, et selles suhtes on väga hästi korraldatud, et ise ma ei pea väga palju muretsema, et kõik asjad on ilusti valmis pandud, ainult laula ja sära laval. No umbes nii. Okei, aeg hakkab varsti otsa saama, aga nagu me lubasime, siis on meil see eurolaul mida Maarja laulis laupäeval rootslastele, nüüd ka raadio ühe plaadimängijas olemas, sihuke tuleb.