Tere päevast, head kuulajad, raadio kahes taas eetris saade poolt ja vastu. Ja sellel kohal korral on siis plaan pöörata pilgud päevapoliitikasse ja poliitikasse laiemalt. Kui me mõned saated siin oleme tiirelnud sellest kõigest eemal, siis vahepealsed sündmused on olnud seda kord põnevad inspireerivad et sellel korral saade poolt ja vastu teps mitte sellele ahvatlusele rääkida. Sisepoliitikast Eesti poliitikast ja poliitilistest traditsioonidest ei suuda vastu panna, minu nimi on Urmas Vaino ja saatekülalised on täna erakordselt põnevad. Kristina Mänd on tegelenud poliitika kujundamisega erinevates versioonides ja kodanikuühiskonna edendamisega väga aktiivselt nii põhja pool, seda maakera kui ka lõuna pool erinevates paikades, suurte kogemustega praksis, akadeemias tegev ja nii edasi ja teine pool on Arto Aas esimest korda riigikogu liige, aga pikalt juhtinud peaministri bürood eelmisel korral siis vist lausa neli aastat kokku, nii et inimesed, kes täna stuudios on, teavad, millest nad räägivad. Teema on aga erakordselt põnev ja me räägime arutleme täna sellest, millised on erakondade volitused või milline on erakondade voli algatada uusi poliitikaid sellel hetkel, kui neil ei ole selleks mandaati, kui nad ei ole ühte või teist lubadust käinud välja valimistel ja esitanud seda oma valimisplatvormile. Kas sina alustame sellest, et, et kui palju tegelikult Eestis selliseid uusi initsiatiive sünnitatakse? Kui palju me praegu aastal 2012 üldse näeme? Veel midagi uut selle päikese all, mida poliitikud meile välja pakuvad? No võrreldes muidugi olukorraga 90.-te alguses ja 90.-te keskel ja lõpupoole on, on praegu ikka väga rahulik ja võib-olla sellepärast on meil aega kodanikena pöörata rohkem tähelepanu ühele või teisele algatusele, mis tuleb. Et kui võrrelda nüüd seda, kui palju asju tuleb, siis kindlasti märkimisväärselt vähem kui 15 16 aastat tagasi aga tuleb ja mõned küsimused on ju endiselt hästi põhimõttelised teine pool, aga mis mulle, mis, mis nagu tekitab natuke sellist imestust aeg-ajalt on, et kui, kui vaieldakse või kui tullakse nagu välja mingite ideedega, mis on, on nagu läbi arutamata ja justkui nagu ei tea, kus kohast võetud, et ma saan aru, et kui meil oli vaja, eks ole oma riiki luua ja terve rida uusi taotlusi vastu võtta, otsuseid teha, siis mõnikord tõesti tehtigi puusa peal tulistamisega kiiresti, arutati paari inimesega läbi testi ära ja korras noh nüüd me neid seadusi ükshaaval natuke parandama, aga mulle tundub, et me oleme väga paljudes valdkondades jõudnud sellisele tasemele, kus ei peaks enam kas ühelt poolt selliseid väga naiivseid ettepanekuid tegema, läbimõtlemata ettepanekuid tegema ilma tõendus või tere, levitame teadmist, et ettepanekuid tegema, mulle tundub, et selles on nagu, nagu pigem küsimus. Aga mina nagu kodanikuna olen ikka väga õnnelik, et erakonnad valimiste vahel ka uute ideedega välja tulevad, et see on ju ju noh, see on ju väga õige ja see on ju niimoodi peabki küsimus, ma usun, millest me natuke pärast pikemalt räägime, on see, et millega ühte või teist ettepanekut, millele näiteks valimiste ajal või valimiste eel mandaati justkui ei saadud mida siis nagu peale hakata või kuidas käituda. Ma usun, et see on see koht, kus me võib-olla Artoga meil on natuke noh, niisugused erinevad seisukohad, aga, aga kodanikuna ma ainult ütlen jah, sellistele algatustele ja mulle väga meeldis. No ma saan aru, kui venib aegamööda, eks ju, läheb aasta või kaks olud muutuvad, eks ju, loomulikult on vaja. Majandus majanduskriis tuli, sa ei saa ju elada samasuguses olukorras aastal 2011, eks ole, nagu me elasime aastal 2007, see on ju normaalne, tuleb kiireid otsuseid teha, tuleb need vastu võtta kõik minu sageli. See küsimus ongi just selles teadmistepõhisuses kaasamises ja mõnikord ka minu meelest selliseid maailmaväärtuse puudumise, sest ma ei saa aru, kust äkki mõned asjad tulevad, aga ma usun, et me sinna ka jõuame. Arto Aas sellel hetkel, kui valitsus otsustas ja riigikogu heaks kiitis käibemaksu tõstmise kahe protsendilise, siis oli, oli vesi ahjus piltlikult öeldes, eks ju. Pole küll jah, läks kiireks, oli vaja kiiresti otsustada, kiiresti see asi ära teha. No oli jäänud, ainult, olid jäänud ainult väga halvad valikud, et kas lasta nagu riigi rahanduspõhja, kas meil tekivad probleemid siin palkade väljamaksmisega, pensionide maksmisega võime tõesti selle kriisihetkel hästi operatiivselt? Tõstame siis käibemaksuga. No minu pihta loopida vedelate nuudlitega, süüdistada mind, demagoogia, seks ju, aga, aga asjad on nagu võrreldavad mõnes mõttes, et ehkki mahud on täiesti erinevad samamoodi, te tundsite siin aasta lõpus demokraatia arendamise sihtasutustega, et välismaal on demokraatiaga täiesti metsas ja kui ei asuta viivitamatult spetsiaalset rahalist rida selle jaoks siis siis muu maailm kukub kokku ja, ja paneme pillid kotti. Ei, see lugu on tegelikult pikemaajalisem ja keerulisem, et, et antud. Mis puudutab neid tasa sinu demokraatia arendamise sihtasutusi, siis leiab selle kohta lubadusega valimisprogrammist ja koalitsioonileppest, nii et tegelikult tol hetkel, kui seaduses see kirja pandi või tähendab eelarvesse need summad kirja pandi, siis oli formaaljuriidiliselt võiks öelda, et me täitsime koalitsioonilepet. Koalitsioonilepet küll, aga kas ta tõesti olid ka valimisplatvormides kirjas sõna-sõnalt sellisena sõnastatud? Oli küll tegelikult jah, aga tol hetkel mitte keegi ei pööranud sellele tähelepanu. Ütleme, olgem ausad, see ei ole ka lihtsa inimese jaoks võib-olla niisugune hoomatav probleem ta igapäevaselt puutun sellega kokku, ta ei mõtle sellele. Palk, töö, sotsiaalsed garantiid on palju olulisemad. Ja kahtlemata ja aga, aga küll oli neid, kes siis pööras sellele tähelepanu ja juhtis tähelepanu ka sellele, et see seab parlamendierakonnad ebavõrdsesse olukorda teiste erakondadega võrreldes, kes Eestis tegutsevad ja, ja, ja sellele juhiti tähelepanu aga, aga kurtidele kõrvadele. Suhteliselt noh, elu ongi ebaõiglane ühest küljest, et et kui me räägime siin täna saates, et poliitikud on saanud mingi mandaadi, siis samas võib ju öelda, et, et need erakonnad, kes on parlamendis esindatud, neilongi mandaat, eks ju, ja neil ongi õigus rahva poolt ootus, et nemad demokraatiat arendavad, et. Meil oli ju paar-kolm erakonda nihukest tõsiseltvõetavamad, kes oma senise tegevuse noh, rahvaliit, rohelised kukkusid parlamendist välja, ma arvan, et see oli õiglane hinnang meile ja et miks siis peaks ütleme ka neile edaspidi maksumaksja rahaga kulunud. Kui palju neid asju veel on visioon kirjas praegu koalitsioonilepingus, aga mille puhul te tunnete, et kuna rahvas aru ei saa mütsigi siis eriti arutama ei pea, ei opositsiooni ega kellegiga, vaid, mis tulebki rahulikult ära teha, lihtsalt. Ma arvan, iga lubadus saab debatti osaliseks sel hetkel, kui ta jõuab valitsuse või parlamendilauale, et olgem ausad, koalitsioonileppes on üle 500 lubaduse, on natukene ebarealistlik arvata, et kõigi 500 lubaduse puhul toimub ühiskonnas väga-väga põhjalik debatt teatud aja jooksul mingid teemad saavad rohkem tähelepanu, et ja mõned asjad on nagu, ütleme nii ebaolulised inimeste jaoks. Ja ma ma sekkuks ka siin näiteks niimoodi, et selle käibemaksu tõstmise kohta, et mina isiklikult kodanikuna leidsin, et see oli õigustatud ja mulle meeldis ka see, kuidas seda testijat ilma liigse retoorikat ta ilma liigse sellise noh, kuidagi nagu ilustamiseta öeldi, et niimoodi on vaja teha seda kommunikeeriti minu meelest väga selgelt. Ma arvan, et iga mõtlev inimene sai aru, miks neid valikuid oli vaja teha, noh nii nagu, nagu me praegu kuulsime ja, ja ma kuidagi niimoodi emotsionaalselt ütleks, et mina ei tunne tundnud, et minu õigus kuidagi õiglustunnet oleks näiteks riivatudes oleks olnud halb. Aga eriti ma rõhutan seda, et see oli väga hästi kommunikeeritud ilma selliselt Liigse vahuta rumala jututa väga selge, arusaadav ja nii oli. Eeldan, et sinna eelnes ju ka mingisugune noh natukene teadmiste kogumine ja selline analüüs ja kõik, et kuidas seda teha, see oli hästi tehtud. Nüüdse tasade asi on selles mõttes nagu hoopis teise mänguasi, et see oli tõepoolest koalitsioonileppes on ta sees olnud ja inimesed ei pööranud sellele tähelepanu, aga mina ütleks selle kohta niimoodi kehvemini, kommunikeeritud täis on ikka raske leida, kus see oli ja siis oli, eks ole, üks õnnetu poliitikas on ette pandud, no mis ta nii väga õnnetu on kogenud inimene, eks ole, kes pidi seda selgitama ja kes mulle tundus väga hästi ei saanud ka ise aru, mida ta selgitab, sest kõik see, et see läheb demokraatia arendamiseks nii-öelda Eestist välja, oli ju esimestes vestlustes diskussioonides ju täiesti selline, millest keegi aru ei saanud vaid jäi kogu aeg mulje, et see ongi nagu tehtud selleks, et erakonnad saaksid lihtsalt rohkem raha, kuna nad ei suuda hästi majandada. Noh, see, seda me näeme paljude erakondade puhul, eks ole, kuidagi see majandamise küsimus on niisugune keeruline, et see oli väga-väga halb ja noh, eriti eks ole, mis, mis olid need viimased sellised kommentaarid, laused oli, kui kui ütles siis Rait Maruste, kes seda seda tasa teelnud pidi nagu selgitama või, või isegi suisa kaitsma, eks ole, ja nüüd tuleb nii palju neid ettepanekuid selle kohta ja ma pean ju kõik need, me peame need läbi lugema veel avama ja kõik ja, ja vot selle kohta näiteks sõnu kodanikuna, et see oli nagu pani veel sellise niukse punase märgi veel kogusele tasade loole, et mina ütleks niimoodi, et vabandust, väga kui meie peame teie otsuste järgi elama neli aastat, siis võiks nagu mõne paberiga läbi lugeda, otseselt puudutab, on ju, et see on nagu nagu hästi tähtis, aga see, mis Arto rääkis nendest lubadustest, mis on valimi koalitsioonileppes nagu sees ja nendes valimislubadustes siis sellel nädalal avati ju üks väga kihvt ja mina leian, et väga tänuväärne ettevõtmine, Praxis oli seal algataja koos, siis rahvusringhäälinguga ja toetajaks on avatud Eesti fondis on valitsemise valvurid. Kus siis kõik need valimislubadused on, eks ole lahti võetud ja antud neile hinnang, et kas see lubadus on selline üldine, teda ei saagi nagu väga mõõted. Võtame jätkuvalt, noh, ma ei oska öelda heatasemelist haridust, et seal ongi nagu pisut keeruline öelda, et mida, mida täpselt peab tegema, mõned on väga konkreetsed asjad ja kes on selle lubaduse teinud, mis staadiumis ta praegu on, kas temaga on juba tegelema hakatud või mitte, eks ole, ja, ja kommenteeritud nagunii juba need valvurid ise on siis inimesed, kes on sõltumatult poliitiliselt ja annavad oma hinnanguid ühele või teisele asjale, pluss saavad siis ühineda ka rahvas nii-öelda kodanikena kodanikuühendusena, mis mulle väga meeldib selle asja juures, on see, et see on nagu minu meelest selline kodanikualgatus ja rahvaalgatus, kui see pisut selline kodanikusõnakuulmatus nagu väga heas vormis, et see valitsemine, valitsemislubadused ei ole koalitsioonipartnerite omavaheline asi, see puudutab meid kõiki, kes me siin elame ja meil on õigus sinna sekkuda, õigus arvamust avaldada, õigus küsida ja õigus vastu vaielda ja ma arvan, et see on ka see koht, mille eest peaksid koalitsioonipartnerid hoolitsema. Et kui tuleb uusi, selliseid ei ta lubadusi, uusi selliseid mõtteid, mõnikord niukse mõttevälgatusi, mõnikord väga vajalik ettepanekuid, siis nad samamoodi arutatakse nagu eelnevalt läbi, hea küll, aja mastaap on, võib olla erinev, mõnda võiks arutada seal mitu kuud, nagu näiteks tasade küsimus, polnud mingit vajadust seda sellise hooga teha käibemaksu puhul see ilmselt ei olnud võimalik jumala õigustatud ja inimesed saavad ju sellest aru. Ma arvan, et see mõistlik käitumine on ilmselt see, mida selliste otsuste ja ettepanekute ja kommunikatsiooni puhul, millest meil ikka aeg-ajalt kipub puudu jääma. See ei ole mingi poliitikute probleem, see on, ma arvan, meil meil kõigil. Hardo kas ma sain nüüd õigesti aru, et on teatud küsimused, mille puhul inimesed ei saa aru ja siis seetõttu ei tekigi seda debatti lihtsalt nii kiiresti või seetõttu ei tooda seda nii-öelda debati osaks. Ei, ma usun, et alati on nagu kriitiline hulk inimesi, kes saavad probleemidest aru, lihtsalt ma arvan ka nende tasale puhul, eksju tegelikult olgem ausad, ühtegi otsust ei ole veel vastu võetud riigikogus seaduse näol ja see debatt on olnud väga elav. Seda naljakam on eelarves seda rida näha, seal. Eelarves jah, loodi võimalus, et nad saavad rahastatud. See võimalus, see raha jääb alles, kui tasased ei looda, selles mõttes pole, pole mingit katastroofi juhtunud, aga tõsi on, et ka põhiseaduses on, eksju meile öeldud mõned asjad, mille üle tegelikult ei saa aru, ei saa korraldada näiteks referendumit või küsida üldsuse arvamust, noh näiteks maksuküsimused või välislepingud. Et tihtipeale nende seletamine võib kujuneda selliseks, kus emotsioonid on argumentidest üle ja, ja debatist ei tule väga midagi välja. Ja tihtipeale poliitikas tuleb langetada otsuseid, mis on ebapopulaarselt samad maksutõusud. Ja, ja, ja mõnikord tuleb nüüd kiireid, langeb. Ardo räägib selle asja praegu teistpidiseks, enne mulle ikkagi jäi mulje, et tasadega jäi just konkreetselt nii sellepärast et inimesed ei pannudki seda asja nagu tähele või, või ei ei Nende jaoks ei olnud see nagunii väga oluline ja seetõttu seda debatti nagu ei tulnud. Kui palju neid küsimusi on, Kristiina, kus on täna Eestis selgelt näha, et, et kas siis kohaliku omavalitsuse tasandil või riigi tasandil debatti ei toimu seetõttu et valitseja seda lihtsalt ei taha. Seda debatti, kus on nii-öelda pseudodebatt või selline pooldebatis veerand. Tead, ma ausalt öeldes ei oska niimoodi öelda, sest võib-olla ma olen ka niisugune vähe nagu ärksam inimene, et ma ikka nagu noh, loen ja need valimised. Ise debattides kirjutan. Ei meeldi ja, ja tunnen huvi ja küsin, et mul on seda nagu raske niimoodi üldistada praegu kui palju tundub, et aga mida ma tahan nagu kindlasti öelda, on see, et ma arvan, et ei tohi alahinnata seda, et inimesed ei saa aru ja kuna me sellel teemal nagu referendumit ei niikuinii tohigi korralda põhiseaduse järgi, siis ärme aga noh, päris täpselt seal Ardo niimoodi öelnud, aga noh, point on selles, et pole mõtet selle üleüldse pikalt arutada ja see võtab nii kaua aega ja siis tulevad emotsioonid ja kõik mina ei leia, et see on õige lähenemine, ma ikkagi. Ma arvan, et valitsejad, ükskõik, kas nad ma tea, juhivad organisatsioone või juhivad riiki, eks ole, või juhivad suuri ettevõtjaid, on kohustatud kaasama inimesi huvigruppe ja kaasamise all. Ma ei pea seda silmas, et kõigi Eestis elavate inimestega tuleb iga päev pidevalt suhelda, eks ole, vaid ma pean silmas elementaarset, kas informeerimist, mida tehti väga hästi käibemaksu puhul ja väga selgelt või konsulteerimist juhul kui see peab vajalik olema ja asjade puhul, mis ei ole väga kiired ja kus võib-olla põhimõttelisemat küsimus, sellist konkreetset osalemist, eks ole, et pääseksid mõjule inimeste ootused, inimeste arvamused, inimeste ettepanekud ja nende gruppide või, või Ma ei tea, minu meelest olgu nad opositsioonis, olgu kodanikuühendused, olgu nad ettevõtjate ühendused, asjatundjate, kes selle teemaga näiteks iga päev tegelevad, nende ootused ja arvamused ja nii edasi, see on Eestis raudselt palju paremaks läinud, kui ta oli 10 12 aastat tagasi, aga mis ruumi on meil kindlasti veel ja kõige ohtlikum, kõige ohtlikum on kindlasti see suhtumine, aga meil on vaja siin kiiresti ära otsustada, et see on niisugune poliitiline otsus, et minu arust just jutt oleks mul albaanlased veel 10 aastat tagasi eestlast enam ei tohiks sellist juttu nagu minu meelest rääkida. Meil on ikka korras õigusriik, ma arvan. Ja, ja ma usun, et tuleb inimesi ja organisatsioone usaldada sama palju, nagu oodatakse meie usaldame neid inimesi ja neid organisatsioone, keda me oleme valinud, et see on vastastikune ja see ei saa toimida ainult ühepoolselt, et teie nüüd olge seal kuskil meie siin targad, teame, mis me teeme või vastupidi, et mina kodanikuna tean täpselt, kuidas tuleb riiki valitseda, sina, Ansip, Pedja seal, mitte midagi. Ma arvan, et see on, ma arvan, et see on vastastikune ja mulle tundub, et seal on, mõnikord on nagu käärid, käärid sees. Ma muidugi olen harjunud sellega, et poliitikud saavad iga asjas sõimata, et seal käib meie palga sisse, see on normaalne, et tihtipeale ütleme, kui riigi Lihtsalt hoia seda mõtet korraks kinni, eks kas see tegelikult on nagu selles mõttes normaalne, kas ei ole selle resultaat, et ütle, mis sa ütled, aga no ei muutu sellest nagu minu arvamusest midagi. See on selle tulemus siis, siis ongi ühel hetkel sõim ja ongi hetkel paksu nahajutt, mis on tegelikult üks inimlikust seisukohast üks jälgimaid asju üldse. No ma selgitan oma mõtet, sama debati teema, eksju, ma arvan, esiteks Eesti ühiskonnas infoühiskonnas üldse ei ole võimalik mingit debatti ja ära hoida, sellepärast et valitsejad ei taha, et see ei ole isegi tänapäeval enam Venemaal võimalik, et võib-olla mõnes üksikus riigis ma tea Põhja-Koreas Eestis mitte. Aga lihtne näide, et kui me arutame mõnda seaduseelnõud Riigikogus liiga kaua, siis tekib grupp inimesi, kes ütlevad, et mida te jahute, seal saate nii kõrget palka, eks ju, ainult arutada arutlete otsustage lõpuks ära, eks ju, et kaua võib ja teiselt poolt on mingi konkreetne huvirühm, kes ütleb, eks ju, et ei, ei, et kuhu me kiirustame, eks ju, meil on siiani veel jäänud mingid asjad õhku, me tahame nagu rohkem analüüsi ja nii edasi, et see on tihti tasakaalu küsimus ja, ja me oleme harjunud selles mõttes tõepoolest, et sa ei saa kunagi või noh, ütleme peaaegu, mitte kunagi poliitikas langetatud otsust, mille üle kõik on õnnelikud, Songi piiratud ressursside jagamine, see on keegi, kes saab vähem. Ja sellest loogikast lähtuda siis ka kui riigieelarve nii-öelda vastuvõtmisel opositsiooni ettepanekuid arvestatakse umbes üks või kaks peast tahaks midagi tehtud, et nagunii ei saa olla kõigile meele järgi. No tihtipeale nende opositsioone eelnõudel ei ole kulu neid katteallikaid kuludele, et see on peamine Ma tahaks ka selle kohta seda nagu siuksed nagu kommentaari öelda, et, et ma saan sellest Ardo nagu mõttekäigust täiesti aru, et olles eks ole ise tegev või töötanud suurtes organisatsioonides, ega see ei erine ju mingit moodi, sul on ikka teevad huvigrupid, inimestel on erinevad ootused ja, ja, ja ma arvan, et kõige ohtlikum ongi üldse niisugune suhtumine või lähenemine, et sa kuidagi poliitika kujundamise või poliitika tegemise käigus või kaasamise käigus saad nagu leida lahenduse, mis kõiki õnnelikuks teeb. Et see on rumal lubadus ja siukest asja pole üldse mõtet tehasest nagu mitte kunagi ei juhtu. Aga ma arvan, et kogu selle niisuguse kommunikatsiooni ja, ja kaasamise peaeesmärk peaks olema nagu leida lahendus, mis on kõige õigem selle eesmärgi saavutamiseks ja seda on võimalik selgitada ja, ja olla nagu olla nagu vastu tuttav ka nende tagajärgede eest, mitte nii et ah, see juhtus sellepärast, et nemad ei teinud nii või nemad ei teinud naa, eks ole. Et, et mulle tundub, et vot see on nagu see koht, mis on, mis on nagu minu jaoks minu jaoks nagu hästi-hästi tähtis, aga seda, et noh, kas poliitikuid peab sõimama, et mina tahaks küll seda, mina vist ei, oleme ilusas kunagi ühtegi nagu pidanud sõimama, aga ma arvan, et nagu iga inimene peab, peab nagu endale aru andma. Ja teatud noh, nagu kui talun, kui ta on positsioonil või kohas, kus tema sõnal ja tema otsusel on kaalu ja sellest sõltub teiste inimeste heaolu ja elu, siis ta peab arvestama, et inimestel on väga erinevad ootused, väga erinevad arusaamad ja, ja isegi kui sa ei suuda kõiki neid lahendada, see ei ole võimalik, see on iga normaalselt mõtlev inimene, saab sellest aru, pead sa olema võimeline olema kannatama kõik viisakas ja, ja selgitama, miks üks või teine otsus on, on tehtud ja tõenäoliselt, mis puudutab ka paljusid neid eelarve-ettepanekuid, eks ole, mitte et ma siin kuidagi tahaks ühele või teisele poolele asuda. Mina üldiselt leian ka alati inimesena, kes nagu kaasamisest päris palju teab ja on pidanud sellega erinevates maailma riikides väga palju kokku puutunud. Et lihtsalt niisama ettepanekuid tõsta, mäe tema tea, tõstame tulumaksu või langetame tulumaksu või teema astmeliseks, ärme tee astmeliseks, et kui sellega ei kaasne nagu konkreetselt katet, keskmiseks lisaks, mida teeb, kui palju see maksma läheb ja mis tulemused tanud, siis ausalt öeldes mina ka selliseid asju arvesse ei võtaks, et mulle ikka tundub nii nagu kodanikuühendused pinud, et igat asja, mis ettepaneku sa pead tegema, Sa ei saa lihtsalt lahmida, et see või teine ei sobi, vaid see ettepanek peab olema suhteliselt konkreetne, seal on mingeid allikaid näitama tegijaid, näitama võimalikud seos teiste poliitiliste otsustega, näitama asjade mõju. Samamoodi peab seda tegema eelarve puhul. Aga siis võimegi saate põhimõtteliselt võime saata siis ülejäänud 50 nagu puhkusele või, või selles mõttes ei mina tootvale tööle maale kusagile kui 51 otsustaja hääl. Nii või teisiti juba. Mina seda küll ei usu ja kui ma niukene truu truu foorumi saateid märgijana, ma peaks seda ütlema, et meil on väga vähe neid kohti minu minu arust isiklikud, kus meil erakondadele arvamused mentaalselt erinevalt, et seal on suured maailmavaatelised küsimused, enamus asjades olla suhteliselt ühte meelt, vähemalt mulle niimoodi tundub. Ja kui ma Foorumi saadet vaatan, siis mõnikord ma ütleks, et seal vaieldakse demagoogiliste lähtekohtadest ja selles, mida keegi ütles halvasti meiegi tegi niimoodi mitte põhimõtteliste küsimuste eest. Ja ma usun, et ka need valimiste vahelised niuksed otsuse, mida tuleb teha, või idee algatused, mis sünnivad, eks ole, keskkonnast või, või, või majandusolukorrast, eks ole, tulenevalt peavad ka olema põhjendatud ühe või teise maailmavaatelise laiema eesmärgiga, mitte sellega, et mulle meeldib või ma tahan kellelegi ära teha, noh nagu minu meelest see korterialusena maa vabastamise lugu nagu olid totaka mulje nagu jättis, eks ole, kogu see lugu või noh, praegu on meil see Tallinna ühistranspordi küsimus, minugi käest küsiti, et kas ma, mis ma sellest arvaks, mida ma arvata oskan, kui mul puudub igasugune info selle kohta, mis see maksma läheb mulle inimesena, mis seal, eks ole, mis see endaga kaasa toob, mis need mõjud teistes riikides on, mul ei ole mõtet siukseid populistlikke küsimusi küsida. Kui täpselt samasugune tasuta kõrgharidus Ta eks ole, noh, ütleme ja näiteks tasuta kõrghariduse puhul ma usaldan seda, mida ütleb Eesti üliõpilaskondade liit, sellepärast et nad on selle kallal põhjalikku tööd teinud, nad on oma arvamust avaldanud ja praegu minu meelest see, eks ole, et nad toom, kes protestivad ja jutt käib nendest õppetoetustest on ju väga positiivne, aga vot ühistransport on selline raskem küsimus näiteks, sest see puudutab palju rohkemaid inimesi. See on väga emotsionaalne minust isegi tsipa rohkem kui tasuta kõrgharidus paljude jaoks, eks ole, ja ja seal ei olegi selget sihtgruppi, kes saab nii-öelda nõuda otsuse tegijatelt, et kuulge, jätke naljad, eks ole, kus on analüüsi, kus on teadmistepõhisus, kus on võimalikud mõjud erinevate inimeste gruppidele, kes hakkavad sest sõitma, mis saab mupo politseinikest, kes praegu kontrollivad, mis nende töös saab ja see on kõik nagu tegemata, et kuidas ma saan. Noh, andke andeks, ma ei ole nii loll, selliseid otsuseid nüüd ütlen, et jah, linnuke sinna või linnuke sinna. Ja aga siin on nagu issi, mina ei taha. Kui läheme nagu kõrgemale tasandile, siis, siis on ju publiku hääle andnud ja opositsioonil siin väga palju ju küsida selles mõttes kaart loogikast lähtudes. Aga maiust ütleks vastupidi, et minu meelest see on ka nagunii opositsiooni kui koalitsioonipoliitikute, olgu ta kohalikul tasandil või, või üleriigilisel tasandil ka nagu nende ülesanne heas mõttes, eks ole, nagu leida, üles. Tähendab asi on selles, et lasta teise ideest põhja, vähemalt mina olen niimoodi poliitikas koalitsiooni nagu valitsustes aru saanud, opositsioonis ka mitte lasta teise ideid põhjavaid, et juhul kui nad ei ole maailmaväärtuslikud küsimused, vaid esitada neid küsimusi, millele otsuse tegija ei ole varem olnud suuteline mõtlema, mõnikord teeb seda mõni kodanikuühendus, eks ole, või inimeste grupid teinekord teeb seda nagu opositsioon. Aga kui ma vaatan näiteks mingeid küsimusi, mis esitatakse seoses näiteks toetustega või seoses, ma ei tea, mõnede muude asjadega, näiteks opositsiooni või koalitsioonipoliitikute vahel on lapsikud. Kui ma võtan sinna kõrvale see töö, mida mõned kodanikuühendused ära teinud teema analüüsimisel esitamisel need on nagu märkimisväärselt ma ütleks intelligentsemad või, või läbi mõtlema, et see seal ilmselt seal ei ole eesmärk mitte ära teha, vaid seal on eesmärk leida hea lahendus, toimib mõistlik, usaldusväärne lahendus, mis vaatab pisut kaugemale kui kuid jõulud, eks ole, või järgmised valimised kolme aasta pärast, ma arvan, selles on asi. Ma olen selle poolega muidugi nõus ja võin kinnitada, et tegelikult erakondade ja poliitikute omavahelised tülid ei ole mitte nii suured, kuna teleekraanilt tihtipeale paistavad, et et erialakomisjonid on need, kus riigikogus enamus täna tehakse, ma võin komisjoni esimehena kinnitada, et, et seal ei jookse need jõujooned mitte nii, et kes on opositsioonis, kes koalitsioonis. Et enamus eelnõude puhul seaduste otsuste puhul ikkagi vaadatakse, kuidas seda sisu saab paremaks teha küll, aga jah, möönan, et see olukord muutub, kui minnakse riigikogu suurde saali, kus on kaamerad kohal, kus on inimesed rõdul või, või veel hullem, kui minnakse mõnda telesaatesse debatisaatesse, kus siis võetakse nagu hästi siuksed, teravad positsioonid ja värvikad positsioonid. Aga ma tahaks kommenteerida seda erinevust nüüd näiteks selle tasuta kõrghariduse nii-öelda tasuta kõrghariduse ja ja ühistranspordi vahele, et on ikka väga suur vahe, et esiteks tasuta kõrghariduse puhul oli ühe koalitsiooniparte. Ta oli selge lubadus, sellel saadi mandaat, oli nende põhiline lipukiri eelarve ja koalitsiooniläbirääkimiste raames leiti sinna rahaline kate, pandi konkreetne ajaline tähtaega, ühesõnaga justkui debatti analüüs rahaline pool on lahendatud. Nüüd selle populistliku ühistranspordi puhul on tegelikult, eks ju, täiesti suvalisel ajahetkel, ilma igasuguse eelneva lubadused analüüsita teiste Sest no ma ei tea, analüüs oli või ei olnud, me, me meil on väga raske Kuulge mind, kui see analüüs oleks olemas, oleks seda oleks lubatud enne valimisi juba, et maksimeerida oma hääli, mitte suvalisel hetkel kahe poliitilise mingi skandaali summutamiseks, et ja, ja minu arust see on seda piinlikum, et Tallinna linnal on oma, kui vaatame Tallinna linna, eks ju valimistel siis antud lubadusi, et suurem osa neist on täitmata, eks ju, meil on Tallinnas väga palju muid probleeme ja, ja minu arust on natukene piinlik minna tegema midagi täiesti kõrvalist populistliku, samal ajal, kui oma põhilubadused on, on seniajani ellu viimata, et see on väga suur vahemehe aastal kahel lubada. Ilmselt paljude selliste lubavuste lubaduste puhul on, on tõesti ka see, et kas riivab nagu inimeste õiglustunnet või mitte, eks ole, minu see nagu me siin Tallinna kallal juba praegu nagu võtame, ilmselt kõik Tallinna elanikud puudutada puudutab ju ka, eks ole, hirmsast isiklikult see teema siis siis noh, minu käest on nagu mitu inimest, nagu neid paari viimase päeva jooksul näiteks ka küsinud seda arvamust selle ühistranspordi kohta, ma nagu olen öelnud, et ma ei saa seda nimelt referendumil ma kindlasti oma häält andma ei lähe, siis ma ei oska, kuna ma ei tea, mul ei ole ja ma arvan ka nii, nagu kui analüüsida, asjad oleks tehtud, küll nad oleks juba kuskil väljas ja kommunikatsioon võiks ilmselt ka palju nagu selgem olnud, kui, kui see praegu on olnud. Aga noh, mulle üks üks hea kolleeg, eks ole, puhtas võrdluseks pool aastat tagasi toimunud suurte suure inimeste sellise väljaastumise teemal, eks ole, raha Tallinna lasteaedadele ja eelistatakse selle asemel nagu Tallinna televisiooni, et vot kui mina, mina nagu ei võrdleksin mitte tasuta kõrgharidust ja seda tasuta ühistranspordi, sest ma olen ka üldiselt seda meelt, et need on selles mõttes nagu võrreldamatult külmaga võrdleks nagu Tallinna linna puhul, eks ole, seda, mis toimus lasteaedade ja vene televisiooni ümber ja seda, mis toimub praegu nagu selle selle ühistranspordi ümber ja mulle nagu kuidagi tundub, et et kui neid otsuse tegemist, juhib ainult vajadus olla populaarne või ajada ainult oma jonni, meil peab olema häälekandja ja meil on hea televisioon, kuigi noh, ilmselt ei ole, eks ole, siis ja Tallinna lasteaedadele ei leita raha, aga leitakse ühistransporditoimetamiseks, kusjuures seda ei suudeta selgitada, siis ausalt öeldes minule tekitab see nagu ebamugavust tundma. Pole olemas uuringud, näiteks selle osalesime, rääkinud nendest ühtegi ja ma saan aru, aga ma küsin järgmist küsimust. Oleks kindel, et on olemas uuring selle kohta, et vanemahüvitisele ei pea olema? Ei, ei tohi olla piiri, see uuring on olemas. Oled sa näinud seda kuskil? Ei tule praegu, ausalt öeldes ma hakkan, kas on olemas? Vanemahüvitise kohta on, ma usun, väga palju uuringuid, mina olen küll. Kas uuring on olemas see, millel on, millel on radikaalsed reformierakond seisnud vastu üle meie laiba põhimõtteliselt retoorikaga ainult? Vanemahüvitis on piir kolmekordne keskmine, et selles mõttes. Seda on soovitud tuua kogu aeg alla. Miks see peab olema nii kõrge? Need uuringud, et vanemahüvitisele on väga üheselt positiivne mõju kõrgema sissetulekutega naiste nii-öelda lapse saamisele, need uuringud on olemas, absoluutselt piir võetud on ilmselt see on praegu küsimas, kas sa oskad seda. Piir, ütleme, oli ühel hetkel, kui vanemahüvitis sisse viidi, oli poliitilise kompromissi küsimus, varem seda piire ei olnud. Kuskil keegi lõi rusikaga laua peale, ütles, et paneme kolm, poisid, see on normaalne. Jah, oli variant, et seda piir ei ole üldse ja oli variant, et see piir on väga madal ja tol hetkel, kui valitsus selle vastu võttis, oli koalitsioonivalitsus, nagu meil Eestil kombeks, siis lepiti kokku. Kolmepäev. No mis uuring on seda näidanud või kas on olemas need uuringud, mis on väitnud, et ongi hea, kui kui ka selle puhul noh, tekitada olukord, kus lapsevanem peab või noh, siis jah, selle teenistuse saaja peab lihtsalt blufima, kui te tahate käia tööl ja tahab korraga raha kätte saada, kus, mis uuringu järgi see nii-öelda see miinimumpalga piir sinna sätitud on, õigus, on need uuringud ka olemas? Jah, on. Kindlasti on, kindlasti on ja, ja kindlasti on olnud kahjuks neid väärkasutusi, nendega on tegeletud, ma tean, et on ministeeriumis valmis ka seadusemuudatused või vähemalt nad on meid välja töötanud Riigikokku pole veel jõudnud. Kuidas muuta süsteem nii-öelda rikkumiste kindlamaks. Et, et siin tuleb muidugi aru saada, et ega üksikrikkumine ei tähenda seda, et kogu süsteem on halb, eks liiklust rikutakse IGA PÄEV. Kas see tähendab seda, et põhimõtteliselt ikkagi kas nii-öelda valimislubaduse pealt ilma mingeid uuringuid ennem kõigepealt tegemata, siis panime asja kirja, kehtestasime süsteemi ja nüüd lappime nagu auke kogu aeg, vaatame, mismoodi tegelikult see süsteem kohe rakenduma oleks pidanud algusest peale. Ja nüüd natukene niimoodi kohendame, lihtsalt mördime kuidagi nagu mingeid ebatasasusi ja asja maha. No me peame ju tegelikult IGA PÄEV lappima mingeid auke oma elus, et ka seadusandluses ja valitsuse nalja jooksvas töös, et oleks ka ebarealistlik, et me tegime nüüd vanemahüvitise, sellest on, ma arvan vist siis peaaegu üheksa aastat möödas või et võtsime ta vastu seaduse sel kujul ja nüüd nagu paneme käed taskusse ja enam ei muudagi süsteem, et kogu aeg lihvimine käib, et selles mõttes Eesti poliitiline süsteem ongi oluliselt muutunud üheksakümnendatel, aga seal laoti nagu alusmüüri, et täna me tõepoolest nagu pahteldama neid pragusid kinni, mis on, mis on tekkinud aja jooksul. Aga ilmselt oleks vaja ka võib-olla mõnda asja selles mõttes ka vaata üle vaadata, ma saan Urmase küsimuses nagu niipidi aru, et et mulle ka meeldib, kui ma saan valitseja, keda me oleme valinud ja kes on eksole moodustunud koalitsioonivalitsuse või ka opositsiooni, ma saan neid usaldada. Aga tahaks, nagu see usaldamine ei eelda nagu seda väljendeid, et ainult üle minu laiba meie mitte kunagi seda ei tee. Minu meelest on see nagu ohtlik, sellepärast et asjaolud võivad muutuda. Ma ei tea, rahalised tingimused võivad, eks ole, muutuda ja ütleks ka niipidi, vajadused võivad, võivad nagu muutuda. Et seetõttu sellistest väljaütlemistest mina nagu armsast, nii nagu nagu hoiduks, sest minu meelest kas kolme korda vanemapalk või, või, või vabandust, keskmine või kahekordne. See ei ole maailma saatuslik küsimus, see on minu jaoks niuke hügieeniküsimused jäävad tehnika, eks ole, mis võib muutuda sõltuvalt sellest olukorrast. Astmeline tulumaks versus, eks ole, kuidas, kus ja teine, mis me praegu elame, mis see nimetus on proportsionaalne ja see on minu jaoks nagu maailmavaateline küsimus, et see on kyll kindlasti koht, mida ei saa nagu noh, niimoodi seal ma valin erakonda, ma pean arvestama, et kui ma valin teatud erakonnad, siis, See küsimus, kas seal ikka soodsamad tingimused? No mina ei ütleks, et see on ainult rikkamatele soodsamat teenust, aga noh, see on eraldi diskussiooni selt, eks, aga noh, ongi, et kui ma selle valiku teen, ma pean nagu sellega arvestama, aga ma ei kujuta hästi ette, eks ole, et kui ma valin näiteks ühte või teist erakonda, siis vaatan, kas kolm vanem keskmist palka või kaks vanem palkab minu jaoks see on tõesti tehniline küsimus, aga ma tahaks selle vanemapalgaasja kohta seda. Huvitav, et ka näiteks öelda, et mina ei ole nagu noh suhteliselt taibukas tegelane oskan lugeda ja ma saan aru, mis räägitakse. Aga see on üks hea õppetund, ma arvan, üheksa 10 aastat tagasi ilmselt olime natuke kogenematu. Kas kõik, et see oli üks väga kehvalt kommunikeeritud algatus, sest mäletan, et esimesed paar kuud, mina sealhulgas inimesed ei saanud üldse aru ja leidsid, et see paneb kõik lapsed kohutavalt ebavõrdsesse olukorda, kuidas laste vahel sellist vahet tehakse ja ma mäletan, ma isegi ei mäleta, kes see õnnetu poliitika liiges kogu atigi selgitama saate aru, see ei ole lastetoetus, see on vanema toetus nagu vanemapalk, et inimene ei kaotaks majanduslikud sõltuvus kõmm hakkab jälle peale. Ei, see on ikka lapsed ebavõrdses olukorras ja teda ja ma ise mõtlen, et see peaks olema üks, üks väga hea õppetund, kuidas? Üks noh, ma, ma isegi ei oska hinnangut anda, kas on hea või halb algatus, ma olen kuulnud mõlemaid väiteid ja arvamusi, aga minu sõbrad kipuvad olema selle poolt, et see on üldiselt hea mõte. Õiglane algatus, kas ta sobis sellisesse konteksti, mis Eestis tollal oli, kui vähe väikesed, olid toetused? Et siiamaani ja vaat see on see, kui suur ma arvan, et on ebaõiglane ja mille peale inimesed läksid jääma kuulamata ära, mida tegelikult see vanema toetus tähendab ja panin nagu täie rauaga, jumal isegi mingi kodanikualgatuslik liikumine Eesti lapse eest ju lood ja ja kõiki võttis tükk aega aega, minul kaasa arvatud enne kui ma aru sain, et see ei ole mitte lapsetoetus, vaid tegemist on vanemapalgaga ja mast süda. Ma arvan, et see põhimõte õige. Aga ma arvan ka seda, et selles kontekstis, kus sa tollal oli ja kus ta praegu on, on ta ebaõiglane võrreldes näiteks lastele antavate toetustega ja nii edasi. Aga see rahakott on suhteliselt puhas. Joon oli kehva, väga, väga kehva, et ma arvan, et selle vot see oli koht, kus oleks pidanud nagu palju võimsamad selgitustööd tegema ja mulle tundub, et teatud otsused nagu kompleksselt ära tegema võttase vanema toetus ainult ühe keskmise või pooleteise keskmise palga peale, aga toet tõsta näiteks lapsetoetust, aga praegu räägin nagu üks mu sõber ütleb, aurus maa jääs või oma tagumikust, et ma ei ole ekspert sellel alal, ma ei tea. Aga mulle tundub, et vot mõnikord ainult ükse otsustab. Aga kui sa ütelda, kus selgitama, mis, mis mind ajab ka nagu natukene kummastust, tekitab selgitamine rääkima, et mis see tähendab, mis see kaasa toob, see tähendab ikkagi ühesuunalist, see tähendab, et mina selgitan sulle, mida ma silmas pean, kuulamata suurt ära seda, mida sa nagu vaikides kuma selgitan, oled sa ju vait, eks ju ja kui ma selgitan, siis sina oledki selle aja sees vaid lihtsalt ja pärast seda, kui sa aru ei saanud Kas sa ei arva, et see peaks nagu niimoodi olema, et, et kui ma tulen mingi ideega või ettepanekuga välja, näiteks tahan sulle öelda, et ma ei tea, lähme homme loomaaeda, siis kui minul see idee on algatuse saanud, minul on kohustus see selgitus algatus enda peale võtta ja pärast eks ole sa valik, et kas sa, ent sellele tasemele, et mina ei kuulanud, mida teised ütlevad või sa ikkagi lood teatud konsulteerimise koha nagu siia, aga ongi, et ilmselt kui need asjad tulevad niimoodi kuskilt igast august, eks ole, teeme niimoodi ära, mõelge seal ainult see asi räägitakse positiivsetest asjadest, aga mitte negatiivsed. See, ma usun võimalikest mõjudest, ma arvan, et see on see ohukoht, ma, mina, mina ei arva, et selgitamine ainult see räägin ja sina pead vait olema kuulama, et ma ikka kujutan ette, et see on nagu kahepoolne asi. Küsimus on selles, kas mul on võimalik selle loomaaia ettepaneku osas sinuga nõus kaasa. Küsimuseks on nagu öeldud, et kaasamine ei tähenda seda, et kõigiga räägin teatud asjadesse, pead valima informeerimise kasuks, teatud asjades on konsulteerimine õigustatud, mis ilmselt oleks pidanud vanemapalga puhul toimima. Informeerimise puhul oli, oligi. Ma räägin nüüd kodanikuühendustega inimestega, eks ole, rääkimisest ma ei räägi. Koalitsioonipartnerid või isegi nagu poliitikud omavahel on ju et ja, aga käibemaksu puhul, eks ole, no mida sa seal, mida sa seal osaled ja konsulteerida, sest sa ei saa seal konsulteerida, eks ole, Eesti elanikega, kas te tahate käibemaksu tõsta või mitte või mida see kaasa toob, ilmselt see ei ole nagu päris see koht, aga mõned teised kohad on ja mulle tundub, et see on ikkagi selline usalduskindlustunne, et ma usaldan neid valikuid pärast, et mul on mõned asjad selgitatud ja vot selle selgituse põhjal saan mina esitada edasisi küsimusi või teha oma otsuseid. Kas ma olen selle poolt, kas ma toetan seda teist või kolmandat erakonda, mida ma arvan, mida ma soovin, et tulevikus tehakse, aga kui mul seda infot ei ole, siis ma ei saa seda nagu teha ikkagi arvan, et see selgitus on alguses vajalik. Ühesõnaga, sellega on ka klaar siis, et, et tööandjad olidki ise süüdi, et nad selgitustest aru ei saanud. Valitsus selgitas püsti laua nägem ja rääkiski, kõik asjad ära, ilusti. Teine teema ja noh, mina arvan ka, et see on täielik ülesõitmine, et, et see on, see on eraldi teema, ma üldse seda ei arva, et et niimoodi nüüd peabki. Okei, las ma sõnastan selle niipidi ümber ega siis selgituse ja kaasamise eesmärk, nagu öeldud, ei pea olema see, et kõik on, saavad nagu õnnelikuks selle tulemusena, eks ole, alati tuleb leida jõuda mingisugusele otsusele, mis on selles korras ja selle eesmärgid nagu lahendamiseks pikemas perspektiivis koos kõikide tagajärgedega, kõige mõttekam ja, ja otstarbekam, eks ole, aga kas aeg-ajalt saab õiglustunne sellisel viisil riivatud, eks ole, et meie ettepanekuid ei võeta arvesse, mul tõesti ei jää muud üle, kui minema minna, son üks valiku koht, eks ole, kas nad tegid õigesti valesti, et ära läksid, ma ei tea, kas valitsus tegi õigesti või valesti, öeldes, et ja nui neljaks, kui ma kuulan mõlema poole argumente, siis mulle tundub, et ei teinud, eks ole, aga vaat mina sain nagu teadliku kodanikuna alles siis neid otsuseid ja arvamusi kujundada, kui mul on nagu see informatsioon olemas, et selline open data hästi niuksed lihtsal ja arusaadaval moel, eks ole. Et aga, aga sageli on ka selliseid kohti, kus ma kujutan ette ja, ja on ka kindlasti niimoodi anud, kus valitsus ei saa, noh ta ei saa ju teha kogu otsuseid, mis kogu aeg kõikidele sobivad, sest me kõik tahame tasuta transporti kohutavalt palju palka ilmselt mitte väga palju tööd teha, eks ole, ja seda, et riigikogu liikmetele ei maksta kuluhüvitisi ja noh, ja nii edasi, onju ja pooled inimesed tahavad, et Keskerakond oleks võimul ja teine pool tahab, et ma ei tea, reform oleks võimul ja siis keegi tahab rohelisi ja, ja nii edasi, et noh, see ei ole võimalik, me peame tegema teatud nagu kompromisse ja konsensuslik ja, ja minu meelest see, et tööandjate ja valitsuse vahel Läks asi selliseks, see on autosse piinlikke näotu minu meelest küll valitsuse poolt. Ma kipun ütlema ja siin küll, sest jah, sest valitsuse käes on võim ja valitsuse käes on rohkem jõudu ja mulle tundub, et selles olukorras valitsus ei käitunud niimoodi hea valitsejalikult ehk seda võimu ei teostatud kuidagi väärtuse põhiselt ja vastutustundlikult, vaid, vaid kuidagi noh, hea küll, meie teeme ikkagi ära, sest meie arvame, et nii on õigus ja nagu mängitakse demokraatiat ja see ei sobi mulle. Ardo see küsimus on nüüd õel, aga, aga kas selle jaoks on ka uuringud olemas, et et mitte, siis kaasata neid tööandjaid sinna protsessi, kus nad seadusega pidi tulema? Ma arvan, et see on jah, üks selline peatükk Eesti poliitajaloos, kus on kõigil õppida, ma arvan, et seal on vigu teinud nii valitsuse esindajad kui ka tööandjate esindajad. Et ma isegi seda putur siin praegu nii kuumana ei sööks, et ma arvan, et selle probleemi nagu põhjused on tegelikult isiklikud solvumised ja väiksed vastuolud, mis on siis kasvanud mulje, eks, et, et ma ei tea, tööandjad ja töövõtjad ja valitsus kõik on omavahel tülis, et tegelikult ei ole, et seal on lihtsalt teatud inimesed. Neil on tiitel visiitkaardi peale, et nad esindavad terveid organisatsioone või institutsioone ja nendel on suusad läinud risti ja siis on sellest jäänud mulje, et tohutu mingi demokraatia olenevalt Eesti riigis ei ole, ma arvan, et need probleemid lahenevad kõik ära ja ja tõsi muidugi muidugi see, et et valitsusel on reaalselt ka suurem vastutus, valitsust ka, ütleme valimistel või valimiste vahel võimalikku umbusaldada, et et sellest vastutusest ei ole valitsusel küll võimalik kuhugi peitu pugeda. No see on selline, see on selline loosunglik loosunglik reas. Me saame valitsust kinga lihtsalt järgmine kord, kui ma oma tööga hakkama ei saa, aga mis tööandjad ja ametiühingud nende elu läheb edasi. Jälle täpselt sama moodi, et ei saa ju kinga, põhimõtteliselt süsteem ei lase enam tekkida uutel parteidel uutel, aga see on jälle nüüd me läheme teisipidi kõrvale, eks jutustate. Et see kinga saamise oht on ikka Eestis kulunud nagu väga-väga väikeseks, oleme ausad, nii vähe inimesi, pluusi vette lihtsalt eriti veskilt ja ega no ei saa ju vist ka parteid nii väga enam lihtsalt kuidagi nagu tekitada ka või ei, see on ikka leidnud ikka väga keerulised parteisid. Muidugi ikka võib, aga raha ei saa, eks ju, ja kõik nii edasi, et see on, see on sätitud selliselt, et see ei ole võimalik. Ei, ma usun, et meil demokraatia, sellise tekitamise või juurutamisega kasvatamisega Eesti riigis kindlasti probleemi pole, et meil on iga kord enne valimisi tekkinud erakonnad, et küsimus on, et kas nad suudavad meie niukses muutunud poliitilises kultuuris kannaseks oma sõnum esile tuua, et ma ei arva, et et täna oleks probleem mõnel erakonnal Eesti poliitmaastikule tekkida, kui me vaatame, mis toimub näiteks Keskerakonna ümber, et ma usun, et seal oleks pinnast uue erakonna tekkimiseks. Küll, ja no vaata sageli, eks ole, kipume jõuga arvama, et, et noh, me oleme nagu nüüd juba nii eakas riik, eks ole, ilusates kahekümnendates, et et tõenäoliselt nagu need ajad, et tekib niisugune kolme nelja inimesega organisatsioon või erakond ja siis ta kohe saab riigikokku ja võtab selle võimu, et ma arvan, et need ajad on nagu möödas, et mulle mulle tundub, et me oleme ju ka nagu liikumas selliseid ajajärku, kus poliitikuks kasvatakse ehk sa ei saa kuidagi, sa alustad ju kohalikul tasandil, ole sa kuskil valimisliidus, eks ole, või ole sa isegi mõne kodanikuühiskonna kodanikuühenduse eesotsas sa ju tegeled, mina olen poliitikaga tegelenud viimased 15 aastat, ma küll ei tegele partei poliit inglisekeelse terminiga politics, aga ma tegelen avaliku poliitikaga või noh, nagu politsei meikinguga, eks ole ja, ja tuleb ka sealt taolisi taolisi nagu, nagu inimesi, aga ka kohalikul tasandil on minu meelest nagu see koht, kus, kui kui tulevad uued mõtted ja uued algatused ja uus soov ja uus maa väärtuslik küsimus siis koht ju selleks on nagu täiesti olemas. Rohelised tulid päris uhkesti ju viis aastat tagasi, eks ole, repress, publik. Kas protestierakond ikkagi üsna selgelt kõikide nende vastu lihtsalt kadus, kohe vaatame. Eks ole, minul on rohelised ja nagu roheline mõtteviis, väga armas ja ma olen, olin väga uhke ja õnnelik, selle üle olime esimene Kesk-Ida-Euroopa riik, kellel oli roheline erakond valitud riigikogus oli võimas samm. Aga mis nüüd minemata isiklikuks, eks ole, mis ka näitas, oli see, et kui sa tuled mitte maailmavaatelisest kartusest, vaid sa tuled ainult protestivaimust, siis ei pea sa vastu kaua, mida tegelikult ju õnnetuseks oli näha see, kas rohelistel tuleb mingi aja möödudes uus tulemine, maa ainult loodaks seda. Aga mida ma arvan, et mis pigem me peaksime nagu rõhuma või mis on minu jaoks nagu inimesena tähtis on see, et ma ei arva, et me peame olema Eestis 25 nagu erakonda või erinevad parteid erinevaid maailmavaateid, eks ole, et on mingisugused nüansid, mis ühele või teisele sobivad, rohkem teisele omased palju asju saab kohalikul tasandil lahendada. Minul on pigem see küsimus, et erakonnad peaksid tegelema rohkem oma poliitikute harimisega ja kasvatamisega ja mitte ainult, eks ole, kuidas nimetatakse väljendamis poliitpoliitbroilerid ja mitte nende tekitamisega vaid mõtlevate arukate, tarka, tarkade mõistlikult muutumisega, intelligentsete inimestega enda juurde toomisega nende kaasamisega juhul kui nad ei soovi erakondades olla. Aga selliste inimeste, uue erakonna nagu põlvkonna poliitikute kasvatamisega ja võrreldes näiteks eks ole poliitika tegemist Soomes või USA-s, mida me nagu palju rohkem teha siis meie oleme ikka noh, selles mõttes noh, niimoodi ikka väga nagu lapsed, et, et meil on ikka hästi palju siukseid, isiklikke emotsioone veel ja kuidagi see kihkama, nii nagu meil ei ole vana raha. Nii ei ole meil ka vana poliitika, et meil on, võiks selle, enamik on esimest põlve poliitikud, ütleme tarandit on võib-olla see on üks väheseid nii-öelda jutumärkides teise põlve. Kuid eks seal enamikel esimese põlve poliitikud, et ma arvan, et selles valguses me tegeleme isegi hästi Lõuna-Aafrika, mis oma kodu pannud viis või kuus aastat tagasi, eks ole. Viis-kuus aastat on selles mõttes huvitav näide ka, eks ole, et 16 aastat tagasi tulnud välja ühest võib-olla noh, 20. sajandi ühest hullemast, et noh, nagu riigisüsteemist üldse kapparteid, eks ole, ja suutsid oma asjad kõik ilusti ära lahendada. Aga siiamaani makstakse võlgu võttes ametisse ja pannes poliitilistele ametikohtadele inimesi, kellel kelle ees justkui see aafrika national kongress tunneb, et tal on võlg. Vaat me oleme nagu sellest nüüd juba vabanenud. Mulle tundub, et vabadusvõitlejate juurdetoomist ei ole vaja aga inimeste poliitikute harimine, kasvatamine, mida tähendab riigi valitsemine, mida tähendab moodne riigi valitsemine, see on minu meelest parandamine minu arust olematu. Minu arust me õpime siin iga päev, et kui me mõtleme viimasele paarile kuule, et mis on toimunud riigikogu seal ja riigikogu liikmetega, mis täna toimub keskerakonnas siis minu arust läbi nende skandaalide peaks toimuma, teatud puhastumine on minu arust, õpitakse uusi reegleid, poliitiline kultuur ja väärtused süvenevad ja minu arust me liigume õiges suunas. Kindlasti liigume õiges suunas, aga kui palju te suudate mulle meenutada ja kinnitada, et neid on rohkem inimesi, kes mitte kohtuasjade kaudu aga tõesti isiklikke vigu tunnistades on poliitikast kadunud ehk kes on nii-öelda kinga saanud, neid? Väga vähe on ikka ülivähe, Ardo, neid on ikka väga vähe. Minule tuleb ühena meelde näiteks kohe Signe Kivi, kes astus, eks ole ministri ametikohast tagasi ja ütleks, et seal pigem ei olnud küsimus mitte poliitiline, et oleks midagi valesti teinud, vaid ta lihtsalt noh, ilmselt oleks pidanud olema nõudlik. Kui juht pehmelt leiame ka naiste hulgas teisigi neid naisi Reformierakonnast on ja nii edasi. No minul on näiteks üks üllatus oli see, et, et jälle paha nagu isiklikuks minna, aga üks minu arust temaga vist reformierakondlane, eks ole, kes kunagi purjus peaga inetu käitumise pärast politseisse viidi ja, ja nüüd, kui ma ei eksi, ühte ühte, kas see on korruptsioonieetikakomisjoni eesotsas, on vot see on minu jaoks nagu natuke sobimatu, aga noh siin on teisi, selliseid, selliseid nagu, nagu näiteid ka noh, nüüd on see IRL-i, eks ole, mõningate inimeste küsimus ja nii edasi on ju, et ma arvan, et see puhastamine toimub ja nii nagu ma aru olen saanud, siis Korruptsioonivaba Eesti on ju teinud ettepaneku, eks ole, et võiks olla ka selline nagu noh, eetikakoodeks, eks ole, mis mõned väärtusega ta kõike seadusesse panna. Aga miks, miks, miks need on inimesi nii vähe on, kuidas on siis nii, et kui need kes ei ole saanud nende poliitikast kingasaanute nimekiri, on väike, väga, väga lühikene. No ma arvan, et see ongi elu paradoks, et, et kui sul on õige hetk lahkuda, siis sa ei saa sellest või noh, siis sul on võib-olla kahju veel või tunned, et seal tipus, no ma arvan, et et seal nagu sportlaste puhul, et, et see on seda eluaeg teinud, saad eksinud, sa ei saa aru enam, kui sa ei ole vormis. Aga kuidas on see võimalik, et ta juhib sedasama komisjoni, see, mida, mida Kristjan hetk tagasi ütles ei lahenda seda olukorda. Tegelikult minu arust see ei ole päris aus tema suhtes, et see inimene, kes tol hetkel tõepoolest sattus skandaali, astus sel samal päeval riigikogust tagasi. Ta lahkus. Ta läks kohalikule tasandile tagasi, ta oli seal neli aastat. Ta tegeles Viljandi linna asjadega ja ta sai läbi ausate valimiste inimestelt uuesti mandaadi ja ta tegeleb hoopis julgeoleku küsimustega. Et mitte korruptsiooni või, või, või mingite nende teemadega. Et see inimene sai oma õppetunnid kätte. Talle anti inimeste poolt uus võimalus ja minu arust ta sai mandaadi otsa ja ta sai väga palju hääli. Tegelikult ma siin võib-olla ütleks ka, et tegelikult ma sellega olen, olen ka nõus, sellepärast et me kõik ju eksime ja mõnikord sa kannad oma karistuse ära, eks ole, vanglas, mõnikord sa pead tagasi astuma ja kui sa tuled nagu nagu puhastuse läbi uuesti tagasi, siis ma selles mõttes olen ka nõus, et see võib olla. Õigustatud, kohalik omavalitsus on muidugi karistus Eestis. Ja, aga noh, siin vaata siin jälle tekib selline teinegi esimees, eks ole, et partei saadab. Inimesi, teine küsimus on muidugi see, miks erakonnad üldse panevad ja küll nüüd ma ei taha tõesti öelda, et see inimene oli konkreetselt väärita, aga miks pannakse mõnikord vääritud, käitunud inimesi esinumbrite sekka? Mul ei ole ju, mul ei ole isegi võimalust nende nende noh, nendest nii-öelda vabaneda, vaid nad on jälle taas seal. Noh, ja siin me tuleme selle koha peal, et kas isikuvalimised või kinnised nimekirjad ja nii edasi, eks ole. Aga mulle tundub, et seal on nagu küsimus, mul on Ardo sulle selline küsimus, et kas teil näiteks on erakonnas olnud, noh, sa ei pea ju nimesid mainima ka ja võib-olla niukesi nagu suuremaid asju, kus tõesti avaldatakse kellegile survet, öeldakse lihtsalt, et saad aru, inimene saab, peab tagasi astuma, sest see käitumine ikka inimene ise näiteks sellest ei saa aru või nii edasi tuhandeil sihukse kogemusi olnud. On ja ma pean tunnistama, et kahjuks või õnneks on neid kogemusi päris palju, iga aasta mitu tükki tihtipeale nad on kohalikul tasandil võib-olla ei saa üleriigilises meedias tähelepanu, aga inimesed üldiselt lahkuvad ise peale eksimust. Kas nad lähevad teise erakonda või tulevad natukese aja pärast tagasi? Mõni mõni mõni lakub haavu mõned aastad ja kui õnnestub, tuleb poliitikasse tagasi targemana. Et minu arust see ongi hästi suur erinevus erakondade käitumises, et mõned, kes saavad vigadest aru ja, ja õpivad ja kahetsevad, et ka viimas kahte skandaali vaadates siis IRL selgelt, eksju, kahetses, mõistis hukka ja nii edasi ja siis on üks teine erakond, eks ju. Kes ei kavatsegi tunnistama hakata oma eksimusi rammib lõpuni välja. No ma ei tea, jälle lõpuni välja, on selline hinnanguid ma ei tea, kui sa tahad seda teha. Vaata, millised, aga ma olen ka selle peale sageli nagu mõeldud, et kuidas see võimalik on, et, et noh, et inimesed, mina isegi ütleks nii palju, et on ebaeetilist käitunud, aga lihtsalt mulle mõnikord nagu tundub ka, et ma ei saa nagu mõne inimese funktsioonist nagu poliitikas aru, et ma ei saa aru, mis ta teeb, ta ainult seletab kuskil või ta on nagu kuidagi diskuskile pandud, aga ma ei saa tema nagu funktsioonist aru, et et mulle tundub, et see on ka kindlasti koht, kus erakonnad on ka palju. Mulle tundub, et nagu viimasel ajal paremaks läinud, et nad on palju palju selgemad oma plaanidest tuleviku suhtes, eks ole, oma inimeste rollis selles, et nad teevad riigikogus või mis tööd tehakse, eks ole, erakonna sees, tööd tehakse kohapeal, mina ainult kiidaks sellist asja nagu takka ja tõepoolest. Ma arvan, et see hea hea tavariigikogu liikmetele kulub nagu ära, sest vaata, see on ka selline asi, et kõiki asju siia seadusesse panna, aga teatud asjad, mis on sellised väärtuspõhised või kuidagi niuksed, noh, tõhususe, vastutus, tunde, küsimus, neid sa saad kuidagi siukse hea tavaga nagu soodustada ja öelda, et vot see on nagu kseptid ja see nagu ei oleks septid, eks ole, või noh, aktsepteeritud ja vastu võetud või ei ole, et nii nagu oli valimiste hea tavaga, kui ma ei eksi, eks ole, enamikel erakondadel pole mingi probleem ja nad ei kujutanud, et, et see on nüüd midagi, millele, millest see nemad peavad hakkama. Nüüd panustame, ütlevad meile see ei meeldi või ei sobi, eks ole, vaid sa midagi, mida kodanik. Kui ta on koos, on alustanud jah, nüüd koodeksi väljatöötamist, ma usun ka, et see tuleb kasuks, et et puhastab Niukest. Ja võib-olla võib-olla üks asi veel nagu tuleviku peale mõttes ka, et, et võib-olla see on iseloomu küsimus ka, aga mina ei ole ka suurem asi selline sisse sõita, et see on halvasti, et jaanuarist ja kolmas on halvasti mulle, pigem laste kasvatamisel ka näiteks meeldib nagu rohkem, et kasvataja eeskuju heade näidete ja tunnustamise järgi mulle mõnikord nagu tundub, et me võiks sellest ka tsipakene nagu noh, nagu rääkida, et mida on nagu väga hästi näiteks tehtud või et noh, kus see nagu väga kus tehti nagu korralikku tööd, eks ole, ja ja kuidas hästi käituda ja nii edasi ja ma ei usu, et seal see maailmavaade on nii väga tähtis, seal on ikka mingi sihuke sisemine südametunnistus, ma usun, mis on oluline. Kristjan Mänd ja Arto Aas. Suur aitäh tänases saates osalemast. Selline oli järjekorda poolse vastu. Uus juba eetris nädala pärast.