Algav saade tahab elustada mälestust ja suve, mil Eestimaal vahetus võim. Tol suvel ja sügisel 1941 oli tuhandeid ja tuhandeid eesti noori mehi kes ei jäänud käed ristis tänama lahkujad, et ei küüditatud rohkem mõrvatud, rohkem rüüstatud, rohkem süüdatud, rohkem. Neist meestest moodustasid esimese Eesti vabatahtlike üksused idapataljonid üle Eesti. Idapataljoni vabatahtlik Virumaalt. 14. juunil siis see küüditamine oli diviisi isa ära, no mina ei tea, kas ta küüditati või või vahistati niisama, vangi pandi rohkem, nii kui ta viidi rohkesse, toimus teie juuresolekul ja, ja me olime, olime kodus emaga, meid pandi seina äärde käed pea peale, nagu seal tehti mingisugune läbiotsimine ka, mis seal meil oli, väike korteriga tuba, köök, mis seal ei olnudki suurt midagi läbi otsida ja siis ainult isale käsket kaasa tulla. Ta sõidab veel, küsis, kas soojad riided ka tema oma asi, kuidas ta siis ema käis, tahtis veel anda järgmine päev ülejärgmine peale raha üle või midagi mitte midagi öelda, et ei tea temast mitte midagi, ei tea, kas viia tulid tuttavad võõrastele? Täiesti võõrad, võõras ja üks erariides või vormis, üks oli vormis, kaks veid erariides. Ja siis oligi kui sõda algas juba? No muidugi ka see ei ole kindlasti inimeste jutud, et oli, see rong oli parajasti Narvas Narva jaamas ja siis, kui sakslane pommitas Narva jaama, ta tabas seda laskemoona rongi, siis purustas ja selle uue küla kõik linnaosa ja siis öeldigi, et see rong lendas ka seal. Teised, mõned räägivad jälle, kuigi palju pääses lihtsalt kuulujutt, aga see ei ole mingisugustki kindlaid andmeid, ei ole lisast mingeid teateid, ei mingisugused mitte mingi nii kui viidi ja oligi kõik jäljetult kadunud, jäljetult. Noh, ja siis hakkas sõda, ma olin seitsmeteistaastane ja noh, siis Sillamäevabrikus töötasin, seal lasti õhku ja siis noh, vormeeriti Ida pataljonile mõtlesin ka, võib-olla rohkem oli seiklustes lähen ka siis sinna alguses ei tahetud vastu võtta, seitsmeteistaastane pärastike noh, öeldi, et talvel sain juba 18, siis võetigi vastu. Ma oletan, et teie otsust võis mõjutada ka see, mis teie isaga tehti. Nojah, minu käest küsiti ülekuulamisega Asjon hiljem, muidugi see jutt, et milleks sa said selle vabadakse sõjalaks, maadlen, läksin lihtsalt isa eest kätte maksma. Milleks ta viidi täitsa jumala ilma siit ära. Kus see vabatahtlik värbamispunkt oli, värvati võid Narvas ja siin enam-vähem meie pataljon oligi kõik Virumaamehed enam-vähem kõik aastates, mis vanuses noori oli, ütleme seal üks, 10 protsenti ülejäänud olid ikka kõik Eesti sõjaväes teeninud mehed juba. Ja meil oligi see, värvati neid pataljoni, siis öeldi, et ainult ei lähe kuskile mingi rannakaitsepataljonide nime alguses. Ei läinudki kaua mööda, kui antigi käskmarss üle piiri. Idapataljoni vabatahtlik Tartumaalt ärahüppaja punaarmeest Venemaale viimisel. Meil oli raadiojaam ja seal oli Petseris olid sellised nagu kämpingut on just terava katusega kus kaks kolm meest ja neli mees saab sees olla. Ja raadiojaam oli meil seal ja, ja me saime neid sõjateateid. Soome andis eesti keeles ja siis oli juba selge, kui kaugel on rinne. Ja ühe korra siis, kui hakkasime minema. Venemaale hakkasime minema, siis ma mõtlesin, et no mina sinna Venemaale küll ei lähe, sellepärast et see siderood, kust Me majutasime, see oli Petseri kloostri väravatest üks paar-kolmsada meetrit eemal, üks hoone oli. Ja, ja selle kõrval oli arestimaja. Ja, ja seal oli ühtelugu oli see must ronk, oli ees, küll toodi ja viidi ja, ja me vaatasime need, ei, et sellise võimuga meil ühisteedis olla. Kus kogu aeg repressioonid käivad. Ja oli jällegi niisugune juhus ja kokkusattumus, minul, kui hakkasime minema. Siis üks Eesti ohvitser, veel üks major, pani ette, et, et no et mitte terve polk ei lähe rivikorras seepärast, et kui me olime juba Petseris, siis juba sakslane käis juba luurelennukitel, käis üleselt, nii et mees oli sees, oli näha kohe nii madalalt. Aga siis venelased, kes olid, paistab nii, et nendel oli, oli pea, oli kaotatud. Üks pataljoni ülemalt siis niiviisi ei tohi, et marsi korras, küll aga tuleb pataljonide viisijat parajas distantsi hoida. Et muidugi lennurünnak tuleb ühekorraga dance polk läbiga. No ja läksime tükk maad ja siis ma vaatasin, et et see poliitrukkide metsikusi vene poisid, kes tulid, olid jalad ära hõõrutud ja tahtis voorivankri peal istuda. Politruk võttis Nagaani välja, kas lähed, käid voi jääd siia sammas ma viskunud metsikus oligo. Ja ühe korra ma ei tea, kellel see idee tuli, et tuleb määrata üks inimene kes peab sidet pataljonide vahel. Ja taheti ühte venelast panna sinna. Aga see ei osanud jalgrattaga sõita. Aga ma olin seal kõrval, ma ütlesin, mina oskan kurvatel sõita küll. Ja sa siis. Oli ju väga hea, mul see juhused, Nad ei teadnud üks pataljoni teatud sellest, kus ma nüüd olen ja teine arvasid teise pataljoni juures üle. Ja, ja ühe lõunapeatus aeg ma siis lõuna peeti ära ja siis ma vaatasin, et ei, et ma rohkem teiega edasi ei lähe. Kas te olite juba Venemaa sees? Ei olnud. Ma kartsin Venemaa sisse minna, sellepärast et, et juba need venelased, kes olid Eestimaa sees, need olid ju sellised kommunistlike vaadetega, et ei tohtinud üldse selle peale mõelda. Ja, ja ma nägin, et seal, kus me peatusime, seal oli üks veski, oli ja veski peremees oli eestlane. Ma mõtlesin, kui veski peremees on ka ja eestlane on, et ju ta siis ikka äraandja ei ole. Aga no nii palju, igatahes mees kartis, et riided ma sain, aga majja ei võtnud. Kartis neid, karistusi, tullakse, lastakse kõik maha. Aga hävituspataljon liikus ringi ja mina ei tea, kuskohalt mul siis niisugune hulljulgust tuli, et hakkasin Petserisse minema tagasi tagasi, jah. Ja läksin ära ja, ja huvitav, et et keegi mind ei pidanud kinni ega midagi, ainult Petseri jõudsin tagasi, siis kuulsin, et tahetakse pangamaja õhku lasta. Ja, ja seal veel hooneid. Aga siis ma olin ühes keldris seni varjul. Kui see rinne sisse tuli, siis olin pääsenud mees, aga siis ma mõtlesin, et nood, aga ma olen Tartu poiss, et ma pean ikka kurat Tartusse minema. Ja hakkasin siis, võtsin säält igaks juhuks säält politseist võtsin sellise paberi ka, et mind kinni ei peeta. Sest muidu olid sel ajal olid juba oma kaitse oli väljas ja see kontrollis neid liiklejaid. Ja hakkasin siis jala viskama Tartu poole. Ma elasin Kivi tänav, Kivi tänav 17. See oli põlenud kõik. Need kõik need majad olid põlenud ja põletajad olid olnud hävituspataljoni mehed, kes pudelitega käisid ja panid põlema. Nii et see hävituspataljon, see oli täielikult oma nime väärt, tuli nadu, tapsid, põletasid, röövisid. See oli kõik nende ülesanne ja kõige hullem on see praegu mõni hävituspataljoni mees veel arvab, et tema on see õige eesti mees edasi. Kahjuks. Kas kohe algas idapataljoni formeerimine ja, ja juhtusin kokku kapten Piirsaluga. See, kellega ma olin koos Ülenurmel. No ja George, no näed, noh olime siis koos, ütles, et kuule, lähme nüüd ka. Mõtlesin, lähme. Ja siis ma läksingi sinna base pataljoni. Lase pataljonile, esimene idapataljonis. Vasepataljon oli esimene Eesti üksus, see oli 181. Tema oli vana vabadussõjamees ja. Idapataljoni vabatahtlike Järvamaalt varem kaotlas metsavend. Mõned jahipüssid olid meil seal et poisid lähevad postidel nendega. Mitmes kohas valvad väljas olime ja no ja meil on üks Eesti sõjaväe läbi teinud poiss, olin, läksime postile, otsa seal ule ja käia Aapaia homiku Jeltsis valge liiva väljastad. Jäime magama. Kui me käisime, olime seal. Et noored kulid ja see kuradi, kes see ülemus siis oli seal või see Eesti sõjaväele, pidid mees selleks lähedale. Ma ei tea, kas vahe oli sulg Sri kilu mõttele või nii. Seksuaalselt alustasin tema seal oks. Ja meile tuli raisk peale hävituspataljon. Aga et nad niuksed, jänesed, raisad, arhitled. Nad ei julenud meid kinni võtta, raisk. Hakkasid eemalt karjume laskma. Vintpüssid neil olid ainult muuteriootmises, sel võistlusel ei olnud. Murrate märkamisest helism, ma võtsin isegi kinga sõdadavaid jalas. Need jäid maha ja selle jahipüssikolaka säilikke kaasa võt. Mõtlesin, et nüüd on ainuke pääseteed lävendi laagri kohta orjat. Katsun sinna minna. Et kas seal juba teatas või teada saime lihtsama kurat ja lasevad küll. Ei, ei saanud pihta. Aga see kombes, saime sinna seada segaduse pole. Siis seal see kaudne rahvas, see peremees ja perenaine. See ju visati tuld. Seda ma nägin siis juba või oli lisatud siis ma jõudsin sinna lastud siis saime, sest sotti saad niuke, asi on kadunud. Talul loba põles, täitsa nõud. Kes seda tööd seal olid, need venelaste rättest segamini. Vahet ei osanud seal keegi teha, kahes nagu pidi ta raisk, oli tunde kuraator. Hävituspataljon ja ehk need on kõik need. Ja, ja siis sässime teene, kurat, näitud, kõik laiali jooksevad. Ja siis üks ootarlasene meelenali kenaali Järva-Jaani kandi mees oli kaeveeessi laeva läbi teinud ja ei olnud veel mädanenud. Advent teadis. Mul on üks kuradi nokaani reisu lehekeelt Maapaniisuga lõikama panema. Epina šokkalist ei saa jääda sinna. Sain siis mõtlesin kaani Mussolini asjasku hädad. Ei saanud ma ise liiga panema, et usutada, siit tuleb madin orstiveldada. Vaatad sa pihku kuradi hanel. Ja siis sain natukese fokusel endi küla, poiss oli teda, tema sai kodus käia veel öös enne. Ta teadis, et ma olen särmatu hadis, viska leivakoti mu kätelt. Võta see. Ma kodus sõin, kui aega saad näsi natukene. Läksime siis sinna jälle kahekesi, kust ainult jah, see Udras, selles vene draamaajus, teised kanti vaja. Kannakama näimulda. Tehtud poiss. Ja ma ütlesin, hea, vaikne ja. Ma ei saanud, söömakatasid saine muna ära koorida rais viis tükki, tulevad, lebab lataka. Ja võtsin selle Canin rakke pihku ja ei, ma hakkan jäise, munamusime Kursel leivakotiga. Hüppasin paar sammu edasi, kuraproovid pihta, kas ma sain seda, ma ei vaadanudki pärast öösse tagasi käisin seal siis ei olnud laipadega näha, seal leivakott oli kadunud, sest oli kahju. Oota korra ja sain sealt sõitma. Panin ka otseselt noor männivõsa tuli. Ma olin pikka kasvu poiss, siis on inimesel jalad, kui ta kardab, küllalt, läbisid neid paar, pauku sain ise teha ja siis ma vaatasin, et mul jääb väheks aeglane pihtasaaja võsa vahel nagu rott panin lõikama sealt põrutame järgi külge poisiks oli küll, ei 100 korra mängitud. Ja jooksin lagedal raba peale välja, selle sinise loorisaldada, seal ka madin käis, kurat, igas kandis lassi, seal lasevad, seal on seal nad kanged mehed tulevad järgi mulle ja võib-olla viivad mind kurat, kuskil nende oma sõpradega ühte raisk. Et ma ei tohi seda teha, jooksis sealt huupi lageda raba peale välja, saagu mis saab, kui vaja kooliga. Eks ma olin väsinud kaika ja jäingi magama sinna. Minu õnn skoli ei tulnud, kee järel nuts kartsid, kad saavad uhada jälle raba põlkiga. Arad mehed olid küll, aga nad ei julge, mehed ei olnud elektronelikker. Siga oli küll. Tead, ma nägin küll võsa kadusite Jaaemmo ega tants ta kohta, millest Rades saime seal kokku ja Sakkasime heitleme jälle kaheksast leivakoti käisime ka vaatamas selle vana koha peale, et need ise näljaraisk sina selle korralitud, järgmine hommiku ja üks mees ja naine tekivad Einasel. Jõulud andke medalid ja tõesti ei ole mitte midagi, ainult peenleib on pool pätsi, millel Sahandke Heedilised. Et me kõik ei taha natukene. No me võime kõik öelda, et me läheme õhtul koju, niikuinii saime seda ja. Ja siis ei olnudki enam kaua, Metsus, läksime kiigumis alla välja. Ma ei tea, palju neid mehi seal oli, kas viis või kuus. Ja seal saivad seitse venelast kätel. Ja venelastel ei olnud relvi ega midagi ära visanud, Weberi kodade kolm meest läksid, siis sõitsime Teledatada. Roosna-Allikule või näha. Ja need viisid need sinna. Riho-Alliku mõisa juures nägime seal. Viis meest oli maha lastud. Kahte ma tundsin seal, üks oli, üks, oli Eestis sõjaväe läbi käinud, temal, juhuslik mees. Üks vend oli tal. See oli metsavend ja tema oli võetud, kodustasin enda kätte ei saadud ja usklik poiss ma siiani kedagi ei. See oli siis ja siis üks vana mees juba üle 70 aasta vana. See oli karjamaa aeda parandada. Peagi kätte saanud metsavendade vina varitsusse kaevatud. Pisike vanasaaja haises Evodada mõisas Ena pette mõisa vaid meierei seina ääres, kus valitsus. Lõhn oli juures. Aga teisi ma ei tundnud. Meedia kahtlik kartma, meheta püksi, ära. Pühitsesid viis meest. Maamehed Ah, maamehe maamehed kõik ja vanemmeestesse teised rääkisid pärast, et karjamaa aeda paranenud vastane, laastud need jala, neid pole ära võetud, neid nad raisad ei tahtnud. Idapataljoni vabatahtlik Eesti sõjaväe reservohvitser. Tallinnas hakkas, see on 29. augustil ohvitseride registreerimine ja see hakkas Kaarli koguduse majas toompuiesteele ja seal ei olnud ju kusagil mingisuguseid silte väljastega mingisuguseid teateid väljas. Aga imelikul kombel ta põhimõtteliselt on niimoodi, et neile eestoviseeritud sihuke komme, et neil oma ringkond me teadsime ikka vähemalt nelja, viie mehe asukohta kes kusagil elas. See läks nii suust suhu, mina sel päeval lõuna paiku registreerimas lollina seal toompuiesteel lähedal seal teinud mina 28. seal olevat midagi üle 60 päev registreerinud neid. See oli see sissekäik, mis seal toompuiestee küljes seal siis mingisugune saab, moodustati? No vot seal oli eesti vanemaid ohvitsere oli, ma ei mäleta enam nimesid, kes seal oli aega palju mööda läinud, sellised põgus kokkupuude, aga seal oli üldse noh, arutelu oli edasitegutsemise osas. Ohvitserkond on ikke, kes rahva eest vastutav on, kes peab mingeid otsuseid vastu võtma ja raamid, mille piires tegutseda. Siis seal üldine arutelu oli selline, et noh, et praegu momendil Eesti rahvusväeosade loomise ainult võimalust seda teha saksa armee koosseisus mitte kommunistlik rahvusväeosade loomiseks. Ja siis võeti otsus vastu, võtad, teeme seda mängu kaasa. Ja siis oligi niimoodi, järgmine päev ma olin siis Pärnus. Ja ja seal sattusin, kohtasin keeba tänaval juba oma lahingkooliski rühmaülemal leitnant Tarssoni ja tema tuli ka sõjaväest ära temal tegeleda, ohvitseri, kas juba lõpetanud? Ta oli isegi hea koha peal kaadrist lahing oli kaadris, oli tema oli ka Pärnus oli siis moodustati Pärnusse Eesti julgestuspataljoni 183. Vot seal kümnendas kompanii koosseisu rühmaülemana, siis läks lahti. Esimene ülesanne, mis mulle anti, oli see, et oma Pugalast kogunenud koondumiskoht oli kogumiskoht oli vallamaja sealt ära tuua veoautodes Mei. Sealt tõin ära need veod mehi, neist sain oma rühma koosseisu pool rühma, teise kohvri ma sain siis Dorjevendrimi kvalikkinist omad Pärnumaapoisid, vanad vanad tuttavad. Seal hästi palju oli neid, kes, kes mul enne tuttavad ja nendega oli hea minna. Ja nendel oli ka ilmselt parem, kui neid kavandas nii-öelda oma oma küla poiss, nii mõelda. Kas teiega sõlmiti ka mingi leping leping aasta peale. Aga selle lepinguga aasta lõppedes vilistati. Esimene aasta on tegelikult, mis oli põhiliselt palveteenistus, tegelikult oligi nii. Kui meil see arutelu oli toompuiesteel, siis arutelu üks teema oli see et mehi hoida nii palju kui saab, sest mehi võib minna vaja otsustaval momendil. Teine asi toimetada jalase laskemoona, nii palju kui saab, kõike neid mõlemaid asju, pütid püüti teha. Meie teenistus oli. Me saime relvad, tegelikult vene relvad. Saksa relvi algus ei saanud. Ja seal oli isegi ohvitseride auastmed, ei olnud. Kui ametkoha järgi saksa sonderfürieweri olekud, et käis neile ima kuputa ka meile rühmaülemal oli üks kupp, kompadylame kaks kupu ja pataljoni, elame kolm kupu, kusjuures ohvitserist peeglitega saksakulm kanda ei tohtinud, kuna me saksaväele vanded andnud ei olnud. Ja põhiline siht ja nende kasutamise otstarve oli valve- ja vahiteenistus, ühesõnaga tagala, kommunikatsioonide julgestamine. Siis olid tegelikult neist laskemoona ja teedeteedevalved. Minu rühm sattus. Mul tegelikult vedas, võib-olla teataval määral, ma olin hästi pikka aega 961. samas kohas oli pomerants armee laskemoonalao valve, Pomeranias konveräänest Trubliku poori vahel, see on ühesõnaga sele. No Leningrad, Moskva maantee ääres laskemoonaladu oli viis kilomeeter pikk ja 100 meetrit lai, vähemalt seal olid tonni laskemoona, igasugust värki, mis oli. Eesti idapataljoni vabatahtlikud rindelahinguis Ja kui siis 14. jaanuaril seal suur mürin hakkas seal põhja pool seal täpselt seal, kus me enne rindel olime Volhovi käärus, mise Volhovi, see venelaste see kott oli, kus Läti leegion oli seal see venelaste suurrünnak algas, meie yes tehti kah veiki rünnak meie ensüümi miinipildujate löögi andsime sinna ette ja ja, aga see oli vist tehtud. Nii et nad tegid lihtsalt katsetasid, et kas me oleme ikka alles, et ega mera läinud ei ole sealt poole maa peale, mis nad seal roomates tulid. Ja aga ettevalmistustuld ka suht ei tehtud ja nii et see oli luurünnak ja me saime seal ka mõned proovi-proovilasud teha ikka oma miinipildujatest ja tuligi järgneks järgmine päev või kuidas see oli, tuli käsket miinipildujad ära rikkuda ja üles ei võta ja laske mul on nii palju, kui jõuab kanda ja ja, ja kuulipildujad ja ja siis oligi niisugune asi, et sealt tulema, aga seal oli saksa üks lennuväejalaväeüksuse, kuidas need lennuväeväeosa kutsuti, minu meelest olid nemad, olid puud ja puude najal olid kuulipilduja, oli ühel, nii, minul oli vintpüssi ja vaatasin nende kassettidega, mis käivad kuulipilduja, ümmargused kassetid. Sellega kuulibyldi puu najal ja seal sakslastele juskui tulelõkked seal kuskil, noh kas nad olid seal valves, mina ei mäleta enam mind seal, kes seal olid või puhkasid või? Me läksime sealt just nendest nendest läbi sealt. Ja ma vaatan kuulipildi puu najal, kuidas mul sünnib pähe torkas, panin püssi asemel võtsin kuulipilduja sealt omale kaenlasse saksa kuuli, palju ümmargusi kettaga, sellega on käe pealt ja lasta sellega sõita. Ja siis noh, ega me siis ei teadnud ise ka, me oleme sõdur, mis sõdur teadis, mis action ohvitserid teadsid, mis on, eks ole viidi meid siis visati sealt kohe Chirkuvasse ja, ja seal siis ühte kohta viidi, ma mäletan, üks tee, suur maantee oli, seal oli saksa suur õhutõrjes niit üleval, suur pika toruga ja tankid ründasid, põrutasin tankis isale. Kas tegid ka nagu rünnaku, aga see oli öösse, nagu mäletan, liik kuulide sil, noh niisugune segadus, nibu oli, oleks olnud seal peal ja sealt nagu meid võeti ära ja pandi teisi kohta, viidi jälle Ühte nagu raudtee oliks raudteetammi. Kõrgel oli Zatleks niukene sild läbi, kas on see raudtee silla, kas seal oli talvel, kas seal all oli jõgi või on see lihtsalt mingi läbikäik ja see oli niisugune võsas ja pandi sinna võssa ette, pandi sinna rindele vaenlase suhtes ette. Aga, aga raudtee tamm jäi teie selja taha, selja taha jäi, meil jäi selja taha, aga siis osa mehi olla raudteetammide ega mina ka meie kompanii oli seal, seda ma tean, aga kus, kus teised pik olid Pole aimugi, see oli rebase Patti rebo, siis me oleme juba täiesti Rebase pataljon siis seal seal oli siis venelane, ründas seal hommikul tankidega vasakul poolt ja, ja paremal pool meie eest. Ja sähvatuse sillaalune, kus oli, seal oli saksa see tankitõrje kahur. Ja see tank, mis seal ründas, eks ole, see lasti puruks laskis, aga meie olime seal võsaservas rindel, jalavägi tõmbus tagasi, mis oli niuke? Mis see võiks käia üks pool tundi või tund aega? Niukene hakin seal ja tõmbas tagasi, aga siis meie ei näinud sellel tanki pealt piludest välja jooksnud. Ja siis meil oli see võhma, poiss, ma tean veel koska nimeline ja see läks roomates sinna tanki juurde ja ronisson tanki peale sealt ülevalt, et kas nüüd noh, nii et kas on siis surma saanud või mis see, kuidas see oli sellega? Ja sakslased sakslast vaatasid, sealt näed, tanki ronib, tõmbasid jälle uue padruni rauda ja Pumalt tankile pihta ja meie mees jäigi sinna tanki peale. Seal me olime niikaua kui hakkasime sealt välja kotist välja tulema ja siis kotist välja tulles oli öösse sõitsime autodele, pandi riiet järgi ja siis tee äär oli neid voorisid, mis olid ümber läinud, kraavi lükatud ja seal oli sigu ja seal oli ehma keresid ja ja mis seal kõiki träni seal tee ääres oli, siis ühes kohas oli metsast ründasid need need pardist saani või oli, ei tea mis üksussiooni, venelased igatahes. Ja seal mina olin selle, ma ei tea, kes on minu meelest lesi vene siis see auto ja veoauto, maalin seal poriloo peal kuulipildujaga seal ja mäletan seal kollektorali, seal poolise külg oli nii hea, soe see, sellest on nii meeles, seal metsapaar valangut sai mets antud ja, ja nagu tõmbasid need tagasi ja siis läks, sõitsime, sõitsime edasi, ööga jõudsime. Oli mingisuguse risttee või mis seal võis olla nii nagu nagu pöörasime vasakule, seal nuka peal oli siis üleval see neljatoone saksa black ja see see ja metsast siis ennast kõige tulistasid siia tulistas vasta ja ja see oli nagu siis see viimane kotisuu, kus me siis välja saime veel hüpata, peale selle rääkisid, et enam sakslastest tuld venelastel uuesti rünnanud, sealt läbi pääsenud selle kohta siis me sõitsime edasi, me jõudsime sinna Vasco aastia külasse. Sinna me jäime siis pidama ja seal me olime siis päris tükk aega neli päeva, viis päeva vä, või võinädal või seal siis venelane proovis olid siis need kõige suuremad lahingud olid seal siis, mis selle taga on, eks, kus rebane selle rüütliristi välja teenis? Seal oli, igatahes meie, meie kompaniis seal vist kaks tankimis puruks lasti siis meie mehed teevad sealt. Mehiselt vangi saadi aga midagi 15 või selle ringis, võib-olla mina olin, just minu on kuulipilduja, siis ma olin just siin vasakul hakkas nagu tekke võsa ja siin hakkas siis parem lage ja siin paremini Laurakasse künnab küla servas kohe. Nii kui need noh, tulistas, oli päris ää seal, kui need jalamegi peale tuli ja seal noh, Curry vist karjusid ka seal või midagi seal oli, aga nad siis nad tulid roomates, seal seisab tulistatud ja nad käivad sinna põllu peale lamama. Ja ma mäletan, meil olid seal niukse niukse, niukse, julgeid mehi, kangesti need läksid siis seda sorteerima, mis seal põllu peal on. Ja, ja meelitasid üks oli venekeelne mees ja see käis siis venelasi seal auditeerimas ja siis vangi ja sealt peri hulga mehi toodi vangi ja siis viidi nad staabi juurde, seal oli parajasti Vistada kohvi keedetud ja mis tol ajal pandi seda kohvile, konjakit ka hulka siis oli seal venelased on andnud need need olla seal nii rõõmsad olnud, siis saavad kohvi juua ja, ja, ja siis süüa kah. Sealt läksid, hakkasid need taganemislahingud seal, noh, neid on, neid peatus oli nii palju ja, ning külanimesid ja ka siis kõige niuke, huvitav oli, see oli Padiskaja lähedal, kui me olime, enne seda oli. Ma mõtlen, et kui me sealt külast välja löödi, kas seal ei, enne seda vist käisime ja tegime ühe vastu rünnaku. Venelased olid ühe kiiluga Tiie juurde välja pressinud ja, ja, ja hakkasid juba saksa taganevaid Puursi, meie ülesanne ike neid tagama, vaid voorusi kaitsta välja saab sealt julgestatud juugestaja ja olid liiga tee äärde toonud tulnud ja siis meil oli vaja seda tagasi lüüa venelasi ühel hommikul nagu täna õhta anti, siis neid ristis jagati Rebane jagas siis mina sain seal teise klassi raudristi, siis seal tuli veel neid teisi ja ja. Taar oli üks mees, sai nii tari nimel, nüüd selles mõttes räägin edasi, siis hommiku tegime, tegime rünnaku ja meid toetasid, kutsuti lehmadeks need suruõhumürsud. Ja siis nendega tõmmati saksa venna positsioonidele, tuli peale mürskudest, nüüd läksid, kutsuti mürkamateks lehmadega, tegid seda välja lastiselt? Ei olnudki, nad olid väga-väga lihtsalt, aparaadid olid puust, olid tehtud, need raamid ja raamid, servad olid kas vinkel rauaga, millega löödud sedasi ära ja siis neil olid siis igalühel, olid juhtmed samas või sedasi. Ja siis mees keeras sellest seda, ma nägin ise pealt, kuidas keerasid, need lähvad lendavad välja nagu Räketiteks, tule saba Sult tulejutt taga. Ja, ja siis, kui me seda rünnakule läksime, ega meil suurt vastupanu ei olnudki. Noh, rohkem sai neidki särajoksid, venelased panid kohe ajama ja oli mõnigi mõne mõned püüdsid lasta taga kah, aga aga meil kaks rünnak Suurtüki abistasid meid, need metsas läksidki, lükkasid puu maha ja tõmbasid siis. Ja siis mina läksin vussis, mul oligi see kuulipilduja, lihas oli rihmaga õlal sisselassid ja tuli siis. Venelane hakkab tulema meie poole. Meil rünnaku seis jäi, eks ole, nagu olime juba positsioonidest välja löönud, eks ole, siis nagu metsas ja võsas on, jäi rünnak seisma, mis edasi, kus, kuidas vaatamisvenelane tuleb meie poole ja meil seal üks mees väga hästi oskas saama, keda ma ütlesin, vene keelt oskab nüüd üle 90 aasta vana on elus veel minu naaberkülas, see hakkab vene keeli hõiskama, ei oska seda hästi vene keelt, tema oli opteerinud 20. aastal Venemaalt. Ja meil tuleb, tuleb, tuleb, jõudis õige lähedale meile. Siis järkki märkas, et ei ole omad, siis ta nägi nende rünnak suurutade käest, need ristid ära vist. Ma arvan, mis tal muud oli, mehed, kõik muundusriietes valged ega seal vahet sutenöör, venelane või sakslane. Ja keeras otsa ringi ja pani ajama, meie avame kõik, tule selle peale, mees läks ära ja nadi kas sai pihta või ei saanud, ei tea ja jooksis minema. Aga siis huvitav, nii et kaevikutes laskepesades, mis olid mehed, olid kõik olid surnud ja oli ninast veri, kõrvadest veri, need olid suruõhumürsud või nihukest Pukas mürsud nagu kutsuti ja siis ja on veel välja vedanud sinna jumala tankitõrje väiksed 40 viiesed kahurid olid kaks tükki, mis siis meile saagiks jahtlasega meil, nii et sinna jäävad mehed, baskid granaatidega puruks, nad, ega neid enam meil vaja olnud, noh peale selle rünnakud ja siis lõhkes vene mürsk puu otsas ja mehed olid puu all ja saivad siis sai surma sisse, taar, õhtu sai Audristi ühes hommiku sai siis Puursti, seal söövad siis haavata veel üks see, kes isa pojaga tuli 41. aastal, selle poeg oli siis allohvitser juba, jah. Ja tema sai, kui mu mälu järgi sai esimese klassi raudristi just eelmine õhtu, tema sai haavata kaelast musta avada, sai hulka mehi seal puu all, midagi sai, neli-viis meest saavad pihta ühest ühest tähtsamast mürsust ja mis siis minul oli, siis oli minul niukene, huvitav juhus enda elus. Hull, kui see Eesti ühisabi käis seal jõulupuul meile ja siis olid pakid ühes, mina sain paki, ma sain selle lambanahast läkiläki niux mütsi. Tõmbasin selle pähe, tead, suvemüts kiibiga, kiiver, kiivas uksi need olid ikke ei olnud nagu. Aga ma ei tea, mis, mis asi mind sundis ummikuga rünnakule, läksime sinna ja üks ühel poisil olid jalad hõõrutud, ei saanud ühest tulla siia-sinna külla, kus meil läksime ja, ja mina ütlesin, kuule, anna oma kiiver mulle. Ma ei tea, mis, mis saatus ja andis oma suka kiivre ja mina panin pähe ja ja siis, kui me ühes vee me sinna positsioonile Me lõime üks kilomeeter maad neid tagasi, jäime sinna positsioonile ja siis mina kuulipildur number kõrval ja mis me seal õige aja selle katsume ikka silm kummi lastaga kindlastega ja arutame seal ja kärbiks kordule kõksti. Tema ütleb, Ma pole vist kuulipilduja, kuhugi tuli kuulsisse nüüd või padrunikasti tõlkes käis pime, ega midagi ei näe, eks ole. Ja noh, katsume seal vaadata, kuulipildur oli korras midagi tunda. Ja noh, hommiku tema ütleb, kuule võta kiiver peast ära, mis ma endast maha väga võtta, võtta, võtta, võtta võtan siin otsa, Jemma ilmad, lohk kiibes. Ja noh, arvatavasti mõni huvitav kuul või kuidas see võis olla? Kuuldud saates rääkisid Eesti idapataljonide vabatahtlikud Emil Alesma, Bruno Karro, Helmut Luiga, Vladimir Brehing, Endel Valmsen