Eesti vabariigi aastapäeval 1928 asutatud kotkarist taastati teenetemärkide seadusega mais 1944 deviisiks Pro Patria isamaa eest. Täna räägivad sõjamälestusi teise iseseisvuse ajal kotkaristiga vääristatud vabadusvõitlejad. Otto Peters sai sõja ajal ohvitseriks Soomes. Tuleristsed tegi aga läbi juba 1941. aasta suvesõjavabatahtlikuna. Ja see dessant ei olnud enam nii nagu kes sulaidisest, sealt tuli ikka tuld, nii et vesi kees. No kui me saime nõmmküla juures maale, siis moodustasime sillapea. Ja mõne tunni pärast oli jälle tehtud pontoonsillad, kus siis toimetati raskerelvastust tagantjärele. Seal oli kolm õhutõrjekahurid, automaatkahurid, mis võtsid ka edukalt ma võitlustest osa siis tankitõrjekahurid, mootorrattad, raskekuulipildujatega, kui meil oli raskerelvastus järele jõudnud, siis me alustasime liikumist Muhu Liivale. See on teerist. Seal me võtsime positsiooni sisse ja asi näis päris rahulik, aga õhtu videviku saabudes alustasid venelased rünnakut. Ja nagu hiljem selgus, saadeti mitu pataljoni noori ja hea väljaõppega mehi. No see oli väga raske, sest venelane avast meie pihta granaadiheitja, tule ja ta sai hästi keskenduda sinna teeristile. Ja kuna Muhu on hästi kivine ja siin sisse kaevuda on raske, peaaegu võimatu, siis meil oli väga palju välja langenud ja see tulistamine kestis muidugi terve öö, mis selle kriitilise olukorra lahendas, oli neli saksa pommitajat, kes ilmusid hommiku valge saabumisega. Nemad avastasid, et venelased olid ühel pool teed ja meie teisel pool ja nüüd madallennul tulistasid pardarelvadest ja, ja venelased põgenesid. Järgmisel päeval hommikul me saimegi ülesannet tungida läbi Saaremaa ninasele linasel asusid siis venelaste rasked rannapatareid, mis tulistasid meie sillapäid Muhus ja meie ülesanne oli nüüd liikuda üle Muhu tammi ja ühe päevaga läbi Saaremaa linase asub ju Saaremaa põhjatipus. Muuseas, vahepeal oli veel väike vahejuhtum, kui me jõudsime randa siis pikka matkajärjel kõik olid väsinud ja võiksid lõdvaks. Õnneks üks õhutõrjekahurimeestest jäi oma pukki edasi, teised olid juba maha hüpanud ja nüüd põõsaste tagant järsku sõitis üks kas auto, kus oli neljaraudne maksimise, avas kohe tule, kinnine maastik ja kiviaedade ja põõsaste tagant sõitis ta ei märganud kainenda tuli ootamatult avast meil ei tule, meile tuli see nii ootamatult, et mitu meest sai sellest ka surma ja haavata, aga õnneks oli see üks õhutõrjemees oli pukis ja see pööras oma toru kohe 180 kraadi ja likvideeris olukorra. See näitab, kui tähtis on julgestus, mis unustage hetkeks ja see läks kalliks maksma. Nüüd edasi, kui pommitajad pommitasid seda patareid, me olime juba rünnak lähtealustel, ootasime. Ja järsku tuli niisugune maailma kärgatus, et maa värises meie all. Nimelt patareid lasti venelaste poolt õhku. Me liikusime Patarei varemetest läbi Mälestuse järgi lae paksus raudbetoonist olid poolteist, kaks meetrit. Suurt mingi toru tõusis laskmise ajal maa peale ja hiljem laskus jälle maa sisse. Nüüd me liikusime läbi metsa ranna poole. Võib-olla pai olnud küllalt tähelepanelik ja paarikümne meetri pealt nägin ainult, kui käsigranaat heideti ja ei jõudnud veel maha heita, kui tundsin, et et nagu olin jalust rabatud, sain pihta. Me olime ahelikus, liikusime läbi tiheda põõsastikku. Ma nägin meest kohe. Aga kogemuste puudus, mis oli, et jään natuke hiljaks mahalaskmisega, see oli madrusevormis, metsa olid nähtavasti sele, patarei teenindasid siis mereväelased siis seoti kinni põse, Aavolija õla, põsest ja õlavarrest peale sidumist, siis pandi autosse, oli tagalasse sõit. Ja seal oli veel üks vahejuhtum, see auto, kus mind peale pandi, jooksis teelt, libises lennupommikraatrisse ja nii me olime siis eikellegimaal terve öö läbi, teised terve kolonn oli juba ära sõitnud, nii et öösel üldse liikumist ei olnud. Meil tuli siis olla terve öö seal istuda, ühesõnaga pommikraatris võis olla ju, see oli ju vaenlase maa-ala. Kunivooditel. Kotkaristi kavaler kolonelleitnant Harri Rent meenutab vabariigi aastapäeva 1944 Narva rindel. 44 Narva all, no see oli nii-öelda suurim kink vabariigile, siis meie pataljon likvideeris riigiküla sillapea ja vastane kandis seal muidugi väga ränki kaotusi. Kaeviku põhi oli vastase laipu nii palju täis, et sadade meetrite viisi ei olnud võimalik maa peale astuda. See hakkas hommikul vara pihta. Kergesuurtükitulelöögiga ja siis kahelt poolt otsast. Kaevik on, teadupärast on noh, nii jõnksu kujuline siksak siksak ja kuskil seal kaheksa, 10 meetrit on sirge lõik siis tuleb jälle üks nurk. See käis niimoodi, et visati sinna nuka tagant üks granaat nagu see oli lõhkenud, siis kohe teine tagantjärele, et see, kes nüüd veel kuidagimoodi püüdis seal midagi abi leida või toibuda, siis teine granaat tegi lõpliku ja siis esimene mees läks turgabelaadis valangu. Ja nii ta käis ja nii ta käis, mitmed saad meetrit, see ma ei mäleta täpselt, aga vist oli. Kuskil 1200 meetrit oli see riigiküla kaeviku pikkus see Saises ära rullitud niimoodi, et kui hakkas videvikuks minema 24. veebruaril siis see võib-olla kuskil pole nelja neljaaeg. Siis kui lahing läbi oli, siis olid vastased kõik seal maas jõe peale võib-olla põgenesid seal paarkümmend, kes üritasid pääseda üle, kui neist pääses, siis küll mõni üksik. Seepärast flankeerivad tulega likvideeriti need aga vangi andsid ennast ka seal. Ja siis järgmine öösse, kui karistuskompanii mehed, kaevikud hakkasid laipadest puhastama, siis saime nende käest pahandada, et mis kurat need kõik maha tapsite, võtnud vangi, nüüd meil nii ropp ja vastik töö. Aga peab ütlema. Sõdur oli nüüd, mis ta oli, millest see tingitud oli, kas vaprusest või? Või hirmust NKVD ülemuste ees, aga allaandmist nemad suurt ei tunnistanud, vähemalt seal küll mitte. Noh, see oli siis jah, ja aasta hiljem siis ma olin parajasti Prahas laatsaret Feltšenkond, see oli suus ajava laatsaret. Muuseas kolonelleitnant Riipalu oli ka seal operatsioonil, mina olin juba nii-öelda paraneja ja paranevatele tehti siis ettepanek, tähistatakse pidulikult Eesti vabariigi 20 seitsmendat aastapäeva 24. veebruaril. Ja see oli mõeldud just Prahas olevatele pimedatele sõduritele. Neid oli kuskil umbes paarkümmend meest, eesti poisid, eesti poisid kõik, ja ja siis nendele kõrvale toodi sama palju niisuguseid paranejad juba, kes söövad latsevatest väljas käia haavatuid ja haigeid. Ja ühtlasi Prahas oli väga palju eesti tüdrukuid. Tollal nimetati plits meelde, et see on noh, nagu välgutüdrukut, kes töötasid sides. Ja siis ka võib-olla õhutõrjeüksustes olid seal igatahes tüdrukuid oli palju, suur ühiselamu oli kohe täis tüdrukuid. Ja siis oligi niimoodi tehtud, et kui pimedad sisse juhite laud oli pidulikult kaetud tolle aja kohta rikkalikud road ja, ja napsud muidugi ka sinna juure siis pandi see pime sõdur istuma kahe vahele, vasakul poolistusse nägija sadul, paremal poolistus tütarlaps ja niimoodi siis kõik need 60 inimest olid seal laupäeva paiguta. No mis kõigepealt mind nii-öelda tollal noore mehena jahmatas, oli nende pimedate erakordselt hea tuju ja kõrge moraal. Meie muidugi eraelus siin tänapäeval mõtleme, et see on kohutav õnnetus, kõnnime, pimedaks jääb, nii ta tegeletud ju ongi. Aga need poisid olid küll nii elurõõmsad ja lusti täis. Ühtegi niisugust Norrutamistega solvumist kuulda ei olnud. No ja kui seal siis olid päevakohased tervituskõnetööd, et ma pean ütlema, kõrgeid ülemusi ei olnud. Mina olin kursant sõjakooli kursant tollal. Ja kui ma mäletan vist isegi mitte ohvitseri auastmes ei olnud kedagi. Ja siis. Poisid ikka, kuule, kuule, pane nüüd see klaas mulle kätte, näiteks klaas on siin, eks ole. Noh, võtsin selle klaasi ära, siis räägi, räägi, mis siis söögipoolist on. No sai siis räägitud, siin see teine aha tõsta mul 100, tõsta mulle teist tüdrukut ka ja noh, kui seal olid juba ütleme, nonii, ega meie tollal napsuga eriti kokku ei hoidnud. Viis, kuus laps oli võetud. Siis läks juba lauluks ja, ja, ja hakkasid käed liikuma. Mina vaatasin minu kõrval üks poiss. Sistus, noh, ta võis olla ka nii 20 kaks-kolm aastat vana. Selle käsi läks nagu kogemata kõrval istuva tütarlapse põlve peale. Teda, laps oli tubli selles mõttes, et ei, ei reageerinud üldse kuidagi nii pirtsakalt. Ma pean sealjuures siiski ütlema, paljud arvavad, et need tüdrukud, kes olid seotud sõjaväega olid noh, võib-olla kerge meelsemalt kui tavaliselt, see on täitsa vale arvamus. Minul on isiklikult nendega olnud kokku puutusid ja ma pean ütlema jahmatavalt kõrge moraal olin neil tüdrukutel. Ja oma poiste kohta peab ütlema seda, et ega need ei kuritarvitanud ka seda. Teise maailmasõja ajal astus Soome kaitseväkke ligi 3400 Eesti vabatahtlikku. Augustist 1944 kodumaale tagasi tulnud soomepoiste lahingutest räägib nende ühenduse tegevesimees Raul Kuutma. Siia tuli ikka 1800 meest, eks ole. Vähemalt. Ja sellest 700 läks rindele, Rinne oli Tartus, tähendab, kiil oli tunginud üle Kärevere silla, mis oli ainult terveks, oli mööda tulnud seal paarkümmend kilomeetrit edasi. Ja sinna oli toodud kaks värsket diviisi. Pihkvast pidid lööma mereni välja ja lõikama Narva grupi ära. Lennulahingud käisid või õhulahingud käisid peade kohal juba ja, ja rindemürin oli kõrval. Kui meile jagati neid pikki püsse seal ja mida me peale karabiini midagi suurt ei saanud. Mõned kuulipildujad veel. Kui ma ei eksi rihma peale kaks kergekuulipildujat ja, ja ida juubeli üks automaat. Ja oligi kõik. Järgmisel päeval siis marssisime Tallinn-Tartu maantee äärde laeva lähedale. Meie kompanii ülesanne oli tõkestada Tallinn-Tartu maanteed mööda venelaste tulekut, kui nad peaksid tulema. Olime ööd seal nagu tõkkeks. Vagagumata järgmisel hommikul marssis sealt rünnaku lähtepositsioonile, tähendab, asi oli mõeldud niimoodi, et need 200 viisimisse olid kiiluna tunginud sinna Cartna kanti. Et nendele anda löök külje pealt. Eraldasin selja tagant, seda tegi mehe pategaja. Läbi soode ja metsade tuli see ootamatult vastasele. Esimene väeosa, mis, mis meie löögi sai, oli, oli muidugi nendel oli see täiesti ootamatut soliks jora metsatalu. Laevalt oli sinna mõni kilomeeter, marssisime läbisele kastuse metsa sinna jora talu juurde paar-kolmsada meetrit oli seal põllukraav, kus me siis olime lähtepositsioonil ja kuna rünnakule mineku aeg oli määratud kindlasti 11 peale, siis meil tuli oodata tund aega, seal me jõudsime, varem tuli oodata tundaarsel kraavis olime läbimärjad, külmetasin seal kõvasti heas, tahtis kiiresti midagi teha ja takti hirmu kahe pauguga oli siis ettenähtud rünnakust signaal. Paugud käisid siis poistekamp, kes seal ootas, et võis, oleks 500 meest, ma usun, kes olid siis nagu esimeses liinis. Need läksid siis seisulise paraja kiirjooksja tempolasena talule peale ja noh, see asi käis seal viis minutit, tähendab, käsk oli kiiresti edasi minna ja sealt tuli Pupast väga ikkagi oma kolm-neli kilomeetrit väljas oli läbi soisel maastikul ja siis pandi juba kõva suurtele tuli peale suurtükioli toodud üle jõe juba ikkagi päris palju tähendab, kolmandal päeval, kui me jõudsime Emajõe äärde siis me saime kätte seal kušetil suurtükke, mis olid rivis seal, mis meid esimesel teisel ka kogu aeg tulistasid. Ja, ja siis me läksime laial rindel sinna külla külamass kolm, 40 pikk, ülapressime laial rindel sinna Altsoost sinna külla ja siis olin täitsa tihe laskmine seal ikkagi. Ja seal oli veel niimoodi, et noh, kui me külas läksime edasi talust tallu hajaküla selles mõttes, et nad üksikud talud tee ääres pikalt voore peal siis teretulnud, me saime seal kogu aeg ja samuti nad tulistasid tankitõrjesuurtükkidest tankidest ja liikursuurtükk oli ja ja, ja ei ole väga, oli ka noh, päris tihe kontakt ja te jõudsite Emajõeni välja ja mitte esimesel päeval. Tähendab, esimesel päeval lõppes asi kupostele küla vallutamisega. Teisel päeval rünnak jätkus. Ja siis meie kompanii oli, ei olnud päris esimesel tulejoonel. Aga suurtükituli oli siiski veel nii tugev, et kui me hakkasime minema rest põllul kraavist edasi oma kompaniiga siis saime minna, võib olla 100 meetrit, et siis põllukraav oli, kees meie taga, tähendab, oleksime sinna jäänud veidi hiljemaks. Siis me oleks selle tulelöögi peale saanud, nii et sõjažanrit, juhus ja õpib ülapalutamisega, lõppes see päeva ära. Ja järgmine päev oli siis minekul Emajõeni nõelaküla ja nõela külas oli huvitav lugu. Me marsime nihukeses parajeff rännakkolonnis, seal ühel, kus ühtpidi õlal ja teisel teistpidi ja kuidas pidisel täis seal mingisugust niisugust sõjaväelist rivi ei olnud ja ei peagi olema muidugi. Ja meiega pani ülem oli nooremleitnant maad temalis reidi ees ja tuletaks Tsip vastu ja mingisugune ohvitser on seal sees. Tee oli kitsas, külavahe tee, meie ei tõmmanud kõrvale ja, ja tema ei tõmmanud, allus kõrval, aga siis lõpuks talid ei jäänud muud midagi üle, tõmbas kõrvale, jäi seisma maastikuauto ja ta istusse, mees püüab, et mis väeosa meie kompaniile karjub vastu finisus pataljon. Jumal küll, kindral tõusis püsti, seal kindralist väljumata. Kindral, see tõusis püsti, käsi kõrva äärde, lasi meid mööda marssida. Tähendab, meie ikka lahingukuulsus oli tol ajal juba niisugune tuli välja Meie diviisi ülem, kellele me operatiivselt seal haldasime. Kindral, šerin, õhtuks jõudsime jõe äärde ja siis oli piirikaitse rügemendi poolt oli sild juba enne ära võetud, siis oli niisugune metsa puhastamine seal veel ja sõjasaagi ülevaatamine ja seal oli suurtükid, terve terve rida autosid, tanke. Saan aru, et kahe diviisi varustus seal jõe ääres praktiliselt metsa jäetud. Eesti vabariigi sõjakooli lõpetanud iseseisvuse taastamise järel kolonelleitnandiks ülendatud ja kotkaristiga vääristatud Robert Telliskivi episoode sõjast ja rindeelust. Rinne nagu ikka rine ja seda ka nagu seda see siis läks aeg jälle edasi seal rindel ja Narva rindel sai asi vaikseks, aga siis kui teistel jäi vaikseks, siis pioneeridele hakkas töö peale, seepärast iga öösel. Nii kui läks pimedaks, läksime üle kaevikute ette, biti kellelegi maalin Websklemaid maalina, te teate või kaevikud jäid sisuliseks, paarsada meetrit on simaarina, see tuli siis kata piinidega ja traat ega, ja kõikvõimaliku tõlgetega. Aga siis see oli ka kehasid. Sa oma pandud piinidele peale öösel ja kui hakkas ahetama, niiet juba inimese kogusai eraldada, siis, siis me pidime tulema see see ja sealt siis selle jooksukraavide mööda tagasi ja järgmine hommik said natuke magada, hakatakse uusi takistusi tegemisel ja kogu teie siis võttis posid nii läbimiklast nagu näost valged, nagu sest et ega see muidugi oli, risk oli ka suur, ega seda ei saa ütelda, et see oleks nii. Ja, ja üks huvitav seik oli see veti fordiga, see voor oli meil kohta talvel ja sealset foorist tulid mehed ette, ma ei tea, mida veel sealt mingisugust tööriistu ja neid kompressorid tulid tooma ja siis üks mees minul, et kas mina saaksid tulla üks öösel teistega kaasa rindel esimesena miinide panemise juurde, mina ütlesin, mina olen kate kursuse vastu, sellepärast et et sa ei ole harjunud selle asjaga, teised on kõik selle asjaga paariudes seal oma tagalas, ärasin toppima nina, kus pole vaja. Siis ta kutsus omal seal sõbrad nähtsust appi, siis hakkasid nad mind banzeerimat kuulutanuid lihtne, harjuvad kõik, et nüüd sa oled ka, seegi oli mees või sotiviidi mees, aga istuksin hobustega koguachi tagasi, et vähemalt üks kordki saaks käia, tunda seda asja ja lõpuks nad nii kaugele lulisid. Kui ma ütlesin lõpuks siis ikka, kui sa tahad riskida, siis jaa, tegelikult me kõik vaatame, et ta midagi ei jõudma ka juhtuks ja siis enne tavaliselt, kui me jõudsime kaevikusse, siis loeti need veel kord üle nimelised elusad üle ja siis hakkas see vette minema. Pitsal pael hambusse, läksid siste Tritsel pael oli valge öösel. Hariliku kitsal pael nimetati sihuke valastid aluspükste halva niimodi niuksed, niuksed, vot siis selle seda mööduvad läksid, siis oli teada, et see jääb ikka igaveses taktis, vedas oma kaaslast, teades seda teed, saab ohutult tagasi, muidu satud samm kõrvale, jäävadki miini otsa. Ja hakkab omika kätte jõudma. Kaevikusse. Noh, igapäevased, kes käivad, kõik on, on alles ükspäev. Hulk aega meie saade oli nagu kellelegi Liidulkisid asja meelde, et üks meeskond seal Kairo, siis lõpuks tuli meelde, et uks oli ka siis ja läksimegi siis otsime teda lõpuks niukene, pisikene must täpp oli siin otsa. Kuul oli tulnud nii kätelt otsa ette, nii vaikselt, et nüüd keegi ta ei oleks ta nuusatanud ka või midagi sarnast, teed, niukene sõduri saatuse läksise oma surma surma otsima ja need ühesõnaga vaata, kui sa ühte meeste viha päev oma tööta teab, täpled, sütikud topid suhu. Sest see on kõige kindlam koht. Sest kui sa kuskile mujale kui tele2 kylm lüpsel sildiku, siis pahvatab sihte, pahvatab teised miilitsa, kõik, eks ole. Teete, on ainuke koht, kus topid omale siis suhu neil nii palju, sest siin seda isegi mäluma neid ei hakka, eks ole. Võisi saarlasi kuusel, kui saad, paned Kiiulisele ja sellektiiv Rivoodi vahele pildid, aga noh, see on ka ohtlikum statistid saad. Vot niisugused pisiasjad, ütleme kasvõi seda, kus öösel on vaja sõrmedega teda niimoodi nagu Saksendabliteks hinges spetsingi Füül, eks ole siis sellest midagi ei ole sul siin kuskil miinium, ei tahaks kahtlast, eks ole, kompad läbi kompatiivsed läbi, sest et udus ja sa ise ei näe ja seda me ei saa. Siis hakkasin juba ebadet griva soolalahingut see ja siis see suur kallaletungi, mis seal toimus, seda mina ei võtnud osa sellest asjast, sest et mind saadeti tagalas, oli vahepeal tehti pioneerpataljon. Ja nüüd oli kaks, kompaniid oli olemas ja nüüd oli vaja kiiresti kipsis ja kolmas, kolmas kompanii ja kuna mina olin kõige suurema kogemustega teiste hulgas muidugi ja siis öeldi antimoris all valida, missugust allohvitserid ma võtan kaasa, missugused ohvitserid, ma võtan kaasa ja siis siia Kehra ja siis selleks ajaks oli see Kehra mop kohal. Sain ka valida suurest hulgast, pioneeri peavad olema tugevad inimesed, sealt ta peab ju kõik seda asju kandma ja talumaja siis kiiresti, kiiresti, kiiresti, siin tegime niukse välja päradelist. Neljandal augustil veetsin siis uuesti nendega tagasi sinna. Ja siis küll, esiteks ütles diviisi ülem, et sellist kivi ole rahulik, et kolm päeva laseme siin siin olla vähemalt diviisi staabi juures. Mehed harjuksele, käraga, tulega pommitamist, ei, kõik su kaaslased muidugi nad on, nad pole väga kena ja, ja hommiku kell viis, siis tuli käsk minu esimese kompaniiülemale kohe minema rivistama. See ütles, et ta tuli just teisest haiguste all, ütles, et tal ei ole seda ega teiste kolmandasse andsid. Sest kui mina oleksin kindel, siis ma sain kõik täis tagavara maitsen oma asjadest temale veel käsigranaate ja padruneid siia õigsust. Kuna mulle kolm päeva ei ole kuskile minna, siis gold mullile sahtlustesse ajas. Aga kell sai kuskil kaheksa või üheksa löödid. Auto ootab auto peale tuleb järele minna seepärast, et surve on sellele niivõrd tugev, et tema kindlasti see kombo oli, ei suuda vastu pidada, et murravad läbi, et siis talle otsekohe selja taga ja niimoodi me läksimegi siis siis juba ja hommiku kuskil kella kümne-üheteistkümne paiku hoid esimese surnud põhja. Venelastel oli ikka üldiselt relvastus väga tugev, ikka viimasel ajal, nendel oli kohutavalt palju miinipildujaid niukses metsas, soises metsas, et neli rida, kohutav tööriist seal teisiti kahuritee, seal peab pidanud kahurimaa sisse ja seltsilt pritsi Piressaga piinse kõige väiksema takistuse juures, nagu see kukub okstes kokku oksi või, või igaval rahul siis seda nagu tagajärg on ikka niisugune päitseid nagu kanapesa oleks pisike, aga mitte maa sissetalaga. Killud lähevad niimoodi laiali. Mul see parim sõber saigi ühe killuga ja läbikoha ja kuklasse ja oligi kohe. Oligi kohe jah. Vot siit me läksime siis kab, ehitati selle taandumise ega ilmaasjata venitati ja siis me jõudsime välja tudusse, seal olime veel üks terve päev, siis hakkasin minema ja siis esitusel georeerita kahase tarvis ta ka ära lõhkuda, teed, eks ole. Siis saime juba seal kuskilt tulnud läbi, siis oli Pioneerikamatati ette, siis me läksime kiirmarsiga teistest mööda või ees on jälle mingi sild katsi või, või mingid takistused või piinid maas võigud pandud, eks ole. Ühesõnaga, ühel öösel paar täpset kuupäeva mäletan, öösel tulime niukse kiirmarsiga ja kõik terve pataljonide juhtkond, sakslased ja siukseid masinaid võtsid kõik asendid. Sina Telliskivi toot pataljon järele ja siis see teised läinud, nad olidki teminaalitsist jalamees ja 600 meest, eks ole, ja tee peal ees olid järsku sakslased olid kolm taksot, hoid, hõretite, me otsime seda, seda üksust. Ma ütlesin, et mina olen see üksus ja, aga mina teistest üksustest ei tea midagi, tulevad järele või laevatee seiklus moodustada, öösel, head ta siis lõpuks hunnikust. Ah, aitab midagi. Tulge peale, siis oli suur autokolonn, seisis seal ja siis saime kõik peale sellele. Meid viidi siis koera välja hommikuks ja kõik, kes test pärast tulid meid, osad tulid, need jäid kick aupäss, koti ja niimoodi sattusime siis õnneks läbi, aga aeti meid sinna Emumäe peale ära rivistama sel aastal mitu teed, mis tulevad ja läksime sinna neoon taeval siis tui, tankikolonn, venelased, tankikolonn tuli, meil ei olnud peale püstolkuulipilduja pold meil pea, kuulipõld pole mitte midagi ja siis sõitsime ühte teed mööda. Mina tahtsin minna ühest tagust ühest teeotsast teise, venelased tulid seda teed mööda, siin ta siis üks tankitõrjemürsk puhkes minul selle auto külje all ja siis viskas auto ülesse Zimmeri ja, ja kummuli. See selline ja kõige hullem oli see üks serv satub minu jalgade peale Lala pioneeri eriti parem jala peal. Siis ma ei saanud jalgu kättisi, hoog oli nii suur, et see kiskus mul kiivririhma puruks eskas eemale siis püstoli Rebelt püstoli siit rihma küljest lahti ja püstoli k eemad jalgu välja ei saa ja need seal võsa ääres karjuvad Kont ratta kuree Fra. Ja üldse, see oli niisugune saatuslikuks, sest ma sain selle, see auto olime juba seal Emumäe peal, kui auto tuli järele, sest siis oli saadud need pilu ülemad ja siis nende käest siis ainult üks masingi ära võetud, sessi mulle sinna järele saadetud. Muidu poleks mina sealt muidugi üldse kuskil välja tulnud, kui poleks seda autolt, kuidas jala kätte said, ja siis oli niisugune asi, et et kolm poissi, minu kompanii mehed, need vaatasid, ülemus tuli ja järsu kadus, tulid otsima, mõtlesin, et ma olen seal kraavis kummuli, sellega siis need muidugi ümber tõstsid sümbri kohe ülesse. Ja, ja siis üks ohvitser oli siin autos all. See, see seda ei saa talle, see hoidis sealt kõvasti ja juht oli ka all, need mina olin selle juhi sealpool kõrval, vot sellepärast, kuna mürsk või sealtpoolt, siis ta viskas selle hooga minu siit minema, ka minu polnud kuskil kinni hoida, niimoodi oma tulnud selle peale ka peaks oleks pidanud hoidma. Siis kõige toredam lugu oli see, et see auto läks kohe, mootor läks käima ja minagi rapsis maas süles, kukkusin lörtsi tagasi, siis jalaluu oli siit vähemalt võra oli tai, ma lahtist murret ei olnud, aga, aga need ma seda üldse absoluutselt ei, ei, ei, ei saanud. Lohistasin ennast peale siis üks teeots oli kinni, teised ja ots oli juba juba kinni, siis üle kartuli välja, siis sellega panime Venemaa ja siis saime sealt. Saime sealt ühe metsatee, pole siis sealt ära ja niimoodi jõudsime siis siis sinna Koeru välja. Siis Koeru juba põles. Koeru põlesid juba, tankid olid koerus sees. Et me saime sead põlevate majade tankide vahel, ma ei tea isegi, kuidas enam läks, sest et vahepeal võiski mantli üle pea seepärast, et see leegi tulid. Siis rebasemehed tulid ka siis seda kuskilt sealt. Siis läksime üle selle koorust välja üle jõe ja, ja siis seal oli üks ilmatu suur niukene, nagu sügisel on, nüüd tekivad põhukuhjad, niuksed kohutavalt suured need tankid, summasid küll sinna sisse, aga, aga teise poole välja ei tulnud midagi. Me olime teisel pool oikud peitus, peitus seal noh ja siis liid, lõpuski Koeru afar ära siis mina pärast seda enam kuskil midagi eriti ei teinud, seepärast, et ma ei saanud üldse masinast välja, et mul nii kui jalga maha saanud panna ja ja niimoodi niimoodi lasime kuni sinna Tilsit tini välja. September 1944. Tallinna kaitsnud õhutõrjepatarei mehi taandumas Erich Puusaag. Saime eelmine päev kätte ühe mahajäetud amfiibautodel, mille mootor ei olnud veel eriti, on töökorras. See oli meil siis tagatrosside järgi ja nii me siis tulime sealt majade vahelt ja tänavat pidi ja manööverdasin, meie jõudsime siis juba sinna tina ja tänavale ja pronksi tänava rajooni, sealt siis Gonsiori tänava otsa ja pöörasime siis mõne päevaga. Jõudsime keset naasi tänavat, järsku hakkas rahvas vastu jooksma. Kisasid tankid, tulevad tankid, tulevad Nomantsi emises seisma. Autojuht, kes oli roolis ukse lahti, Insotats välja hüpata. Vilte peale aitas teda veel takka, hüppas ise rooli ja hõikas taha mehed relvad ja lükkas käigu uuesti sisse ja hakkasime edasi liikuma. Päris niuksed korraliku kiirusega. Ei olnud jõudnud veel Tartu maantee ja maneeži tänava ristmikule, kui ninast hakkasid mööda sõitma tankid, sõjaväe nägime ikka täie kindlusega, üks kaks, kolm oli neid, neli. Moment oli tunda, et roolis olev velg Tiivel tõmbas kah nagu tagasi, võttis jala gaasipedaalilt Ärawei, vajutas uuesti, masin sööstis täie kiirusega. Ristaja tähendab ühesõnaga lipsasime selles linnas surnud Nõukogude eelkolonni vahelt läbi. See moment tuli mõlemile vist ilmselt niivõrd suureks üllatuseks sealt pudi jõutud isegi pauku lasta, kui me olime juba Kuke tänaval, sealt sõitsime siis edasi Maakri tänaval Maakri tänavalt, siis piki liiva ja ennem ei pillanud kinni, kui me olime Lõuna tänaval endise vineerimööblivabriku klubihoones. Esimene hoog läks nagu üle hakkasime vaatama. Suurem osa mehi oli masinalt maha karanud, kas maha pudenenud, mis nendest sai maa enampidaja taga oli, ega meil Truilt köie või trossi otsas. Amfiibautojuht oli nõust jumala valges meheta, et mul on rohkem säärikus kui kõhus. Sest et sõnad olid kitsad ja tulime ikka. No nii palju, kui see masin vähegi võttis, amfiib autori seal trossi otsas hunniku õnge Corp endale tonti, kõhed tänavuservast seis ei ole julenud välja hüpata. Mõtlesime, et lähme siis edasi. Kui me jõudsime Pärnu maanteele välja, siis oli Pärnu maanteel päris hulgaliselt põgenik. Küll neil tuli vankritega kõnni tuli jalgrataste peale pandud kottidega ja küll oli neid ikka aru taga. Tänav oli niivõrd ummistunud. Jäimegi sinna kolonni taha toppama. Aga me ei saanud kuigi palju liikuda. Kui vastu hakkas jooksma sellelegi inimesi, kes karjusid, jällegi tankid, tulevad tankid, tuled ja moment oli see tee tühi, andinud pambud on ja seisa tulid titteebeli, suuremas akvas jooksis üles raudtee, sina tondi, kasarmute poole. Me saime siis hoo sisse. Kuna meil oli kaasas veel suitsugranaate, kopsime need maha teha oma lihtsalt suitsukatete varju ja sõitsime siis linnast välja. Ja niimoodi me siis tulime, jõudsime siis oli siis juba 23.-lt. Jõudsime keskpäevaks arvude vahele, kus Pärnu maantee Haapsalu maantee arenevad kaheks. Sinna oli üles siis paigutatud kahur. Seal oli üks Untensor, füürer ja paar Wehrmachti mundris meest. Kahuritoru oli sihid siis Tallinna poole ja selgus, et Keila alla on koondunud, kub vabatahtlik peamiselt pikka formeeringust, aga tähendab Klooga väljaõppelaagrist ja neid on paigutatud nagu kahuriga tiib kaitseks siia paremale poole ja üks pool kilomeetrit või kolmveerand kilomeetrid. Etipule Mul oli paigutatud ka siis eelpost. Noh, lähme vaatame siis seal keila, üksime siis masina uuesti käima. Me saime tema tööle ainult starteri rivist väljas käimalükkamisega ja hakkasime siis Keila poole sõitma, saime üks paar kilomeetrit sõita, kuulsime teesakas kõvalaskmine ja käisike tugevamad suutsime, ilmselt oli siis juba kahurite tulistamisega üle metsa hakkasid tõusma suitsu koolnud nii. Ilm oli väga vaikne, ülesse. Üks pool kilomeetrit sõitu Kuimetsast hüppas välja. Soome mundris Veenrist tähendab soli 200 on ta selle jalaväerügemendi ohvitser, kes vehkis kätega, sundis müüd peatama ja nüüdsed mehed kuste hullud lähedased Keilas on juba venelane sees ja meid on sealt välja löödud. Pöörasime siis otsa ringi, tuleme siis tagasi. Ja vaevalt me jõudsime siis nüüd sellel aru teiega selle Pärnu maanteele, kui eesjulgestuspostis hakkas ka laskmine peale. Ja kui me jõudsime tee peale, siis mootorratas kihutas siis linna poole, ilmselt taheti siis juures postiga veel mingisugust sidet võtta või neid ära tuua, aga ei saanudki, kui kaugele ratas pööras ennast ringi ja juhi kõrval istuv pilkurismees horisont haavatuna nagu peoliderine. Üritame teele jõudsime, siis nägime, et teiselt poolt ka, et teine, teisel pool teed oli siis kaks tanki, esimene hakkas ennast rullima, teetammi peale. Ei jäänud ka meil midagi muud üle kah ots, Rutlusin Haapsalu poole ja hakkasime minema. Ilmselt kahuri meeskond aga ei arvestanud siiski seda tulejõu tugevus ja hakkas tanki tulistama. Taks tulistus vastu. Võite ette kujutada nüüd tankikahur küllaltki madallaskmise aeg oli tunda, kui küllaltki tugev õhuvool lendas meist nagu üle telkmandid peol, need lihtsalt lippensid sillas. Mõninga sekundi möödumisel oli meie siis ikkagi jõudmas sinna haruteele välja. Hüppasime masinast maha ja aitsema, lihtsalt laske monete kahuritel tassida. Esimesel tankil ilmselt kahud laskis roomiku puruks, jäi läbakile sinna teeserva, aga teie teine tankuri täie hooga edasi, järelikult kahuritulelöögi võimsus ei olnud ikka niivõrd tugev, et oleks saanud teda nõrka kohta tabav tank sõna tõsises mõttes tuli selle kahuri selga. Sealt ilmselt pääses ära ainult see allo, uutes jõgar oli selle mehe nimi, lükkasime masina siis neljaks uuesti käima ja kargasime sinna masinasse, siis siis jäänud muud midagi edasi hakkame suruma nüüd tagasi abstrugur. Erilist kiiret meil ei olnud, vaatasime, ilm oli ilus ja kahele poole ja siis hakkasime järsku kuulma, et paremal poolt, mis tagant kosmomiini sugune mürin. Samas ühes Messa vahelises harud ees kargas välja suur punane Scania Haabis buss, mis oli puudusti täis sõdureid, neid rippus taga seal akna küljes ja bussid taga, no võib-olla üks 300 meetrit või 400 meetrit tuli ta jõuga tanker jäänud ka meil muud üle, kui kütsime, siis ka kohe selle bussisappa ennast haakida tankuri siis, mis selja taga andis paarivalangud, aga õnneks see tee oli munakivi tee ja küllaltki loogiline, nii et ta ei saanud pidevalt tulistada ja ei saanudki võib-olla seda kiirust arendada, mis meieni soendus siis see võidusõit, tank meie taga meie vahel ja siis buss ees. Jooga tormasime müüsis silla alevisse sisse, metsa läbibsif selline laiem kui aja kitsam kui jõgi ja kohalikud omavalitsuse mehed olid silla põlema. Ja see on õnn, see buss oli ees, sööstis nii, nagu ma ei oska ütelda, nagu laeva kiil sinna silla peale. Avo põlevad, A voor lendasid kahte lehte meest sealt järgi tankuri jõudnud meile lähedal. Nüüd kuhu pole ära pöörata, momendil jäime nii kui veel hetkest peatama tank jõudis keset silda, oli silda ületamas, järsku sealtsamast lepavõsast kargas väljaks lennuväe abiteenistuses poissegi käes tankirusikas ja käisiks kõvakes tankiroomikpeolt, muuseas oli ka pääsu.