Hea kuulaja, see mälestusi koondav saade viib meid tagasi aega, mil teise maailmasõjarinne liikus esimest korda üle Eestimaa. Eestlaste kaasalöömist lahinguis on hiljem hakatud nimetama suvesõjaks. Oli suvi 1941 mitmel pool moodustati kogunenud vabatahtlikest eesti üksusi ja nii võib seda suve pidada uute eesti sõjajõudude tekkeajaks. Õieti ma läksin juba siis tahtsin oma kaitsega ja minna sõda pidama, siin Audru kiriku juures. Tulid, sattusid kokku, siis see oli siis juuli ikka veel sealt Pärnu poolt taganevat venelased ja, ja siit tõstama poolt tulevad ja meie jäime sinna vahele poisi tatikad, eks meid siis. Ja et eluga pääsesime ja siis saatsid omakaitse mehed meid koju. Siis ma olin kodus nii kaua, kui augusti lõpus tuli teade, et hakatakse formeerima Eesti üksusi ja tolleaegses üheksandas algkoolis või rahvamajas, siis seal oli sisseregistreerimise koht ja seal tehti sisse 183. julgestusgrupp või, või kuidas teda siis nüüd nimetada? Meid tuli kokku kolm kompanii täit üheksas, 10. 11. kompanii said sealt, mis siis saab siis Abikuma vaadet 400 meest SAISis umbes nii. Ja põhjus oli muidugi mitmeid. Kell oli otsekohene põhjus, kelle lähedased olid lihtsalt ära viidud. Aga kellel oli ka nii keskaga, võib-olla seiklushimust, ega see pole ka välistatud ka see võis olla. Ja noh, ikka meie mõte oli see, et need mehed, need naised, kes siit ära viidi, need tulevad kähku kiiresti tagasi tuua. Eks see oli üks põhjus, mille pärast Minni ja muidugi üks niuke küllalt. Meelde jäänud seik oli see, et me olime terve selle pundiga poistega, kes me siis järgmisel päeval pidime ära minema. Olime vabadussõjas langenute ausamba juures ja tõotasime seal, et meie tahame ise oma kodumaad kaitsta. Ei ole vaja, et saksa soldat sureks meie maa eest. Muidugi siin võib nüüd nii naiivne tunduda, aga nii ta ometi oli. Aga nii tooli. Kuste relvade vormid saite, formantnormid ja relvad, saime sealsamas üheksandas üheksanda alkul jõuga peal noaga veni, püssid anti meile. Ja vormiga oli niimoodi, et õlakuid meile peale ei pandud, pandi meile kollane silk ümber indi, Imdyinstanter taidsin Wehrmachti, aga selle lindi me võtsime muidugi kähku ära lindiks kollale ja mustagi kirjutatud, sellega tahtnud käia. Ja siis hakkas jah, meil väike väljaõppeaeg oli siis paides, sealt liideti meile 12-st kompanii, veel saaks 183.-le. Ja sealt edasi läks siis Venemaale sõitja. Üks nädal aega kaks olid seal järve-Jaanis, kuulutused ja, ja kes seal omakaitse mehed tegeles, oma kaitse tekkis siis juba ja ja et poisid, lähme saaks sõjaväkke, vennas peksma, muidugi meie külas, siis läksime kahe poisiga. Ja mis me olime siukest ja siis naaberkülast tuli midagi kaheksa poissi ja üks kaitseliitlane, kes on praegust üle 90 aasta vana elus, kes siis organiseeris seda asja meil seal, temal läks õnneks, koos läksime sõtta ja, ja tema tuli eluga tagasi vanem mees üle 30 aasta ja, ja, ja ta liigub pandud kinniga 40 neljandal-viiendal aastal elas selle nõukogude aja, oskas vaikselt ära elada, tuli puhtalt, tulime öelda puhtalt välja ja sellepärast ma ei hakka seda nimega ütleb, et kus siis vabatahtlike kogunemine oli, siis oligi Järva jaanis, pandi nimesi kirja ja, ja oligi, läksime siis Järva-Jaani, selle poisid kõik ja, ja siis seal siis käis seal kitsarööpmeline raudtee, sellega siis paidesse paides oli prema, mõisas oli siis kogunemine, kus moodustati siis 12. kompanii ja 183. julgestuspataljon. Aga neid tahtjaid oli nii palju, Kompanii sai täis, mehi oli nii palju kes ütled ära ja siis oligi siis ma sain seal Jäneda nende koolipostil kokku, kes olid, ja siis leitnant mardus, kes oli meil Jänedal riigikaitse õpetaja, see oli siis üks tuli meil üheks rühmaülemaks olime temaga siis ühes kompaniis hiljem peal ja ja sealt sealt hakkas siis sõjatee pihta. Kui me sellest pikemalt räägime, siis see oli laike, niukene, omapärane, kuidas, kuidas meid, kuidas sakslane meiega käitus? Ega ma egama Ma ei laulanele sakslast doosi hinna nagu mõni armastab laulda. Mõlemad olid ikka niukesed, kes pidasid väikesi rahvaid, niuksed nagu teatud öeldi küll 41.-le Staline lepitas eesti rahva ühe aastaga, mida Saksa-Balti parunid jõudnud 700 aastaga teha. Ja siis ta tegelikult oli ka umbes niimoodi Öelge, mis oli see, mis tõi siis nii palju vabatahtlikke kokku, et nad ei mahtunud kõik üksuse ära. Noh, eks need kuriteod ja küüditamine, sellepärast see suvelgi, kellega leeris olin ühes meie üks mulje, nime keeles ka nagu mina ei kutsealune, eks ole. Saadi kätte ja poodi jalgupidi tõmbasid puuoksa ja olid kah seal piinatud teda ja kuidas ta oli ja see oli kuuebuse seal tagantali päid jääb vist, kui ma ei eksi, oli pritsipoiss. Meie külas otseselt niukseid tapa, Talvus ei tehtud, seda ei olnud, aga siis seal naabri naaberkülades ja kus oli neid kutsealasid kätte saadud lasti koha peal maha, eks ole. Hävituspataljoni mehed nagu, nagu hiljem teame, oli ju neid kuritegusid palju rohkem kus oli talusid põlema pandud ja ja juba see niisugune koolis juba nägime komsomolid ja kõik asjad ja mis moodi see asi käis ja mis tehti, kuidas, kuidas valitsus kokku pandi, kuidas me kuulsime, jubedaks päts säraviidi, kuidas Laidoner ei olnud saladus? Seda sa küll lehed ei kirjutanud. Aga rahvas teadis seda. Seda räägiti meile, noortel koolipoistele, kes me olime koolis kasvanud olnud noorkotkad ja ja, ja Isamaa vaimus kasvatatud ja kui me nägime niisugust ülekohut, tehakse meie rahvaga, eks ole, kellest me lugu pidasime, kui need represseeriti ja keda lasti maha ja ja noh, lihtsalt meie kohus oli. Me olime joon nagu Mande juba andnud Eesti vabariigil nagu laul laulugi salmid ütlevad seda, et mehe miel ei ole surnud. Kooli posid ei olnud küll mehed, aga ega koolipoiste miel oli kõvem, võib-olla kui meeste miel veel. Ja sellepärast olid põhilised need vabatahtlikud olid kõik keskkooli 10 lõpetanud poisid või isegi mõned ei olnud lõpetatud, sisulisi Tartu Ülikoolipoiss oli seal ja ja noh, igasuguseid igasugust noort rahvast oli koos ja paides oligi, siis saadeti nii palju tagasi ja siis olid seal küllaltki solvunud, oli, mis siukseid, noh, miks Juhan võeti, aga missugused mind ei võetud, eks ole. Me olime ka hirmul, mäletan veel. Vakse Allosja haava oli meie ülemaks sai just ja siis, aga mardus ei olnudki meie rühmaülem. Ja mate ma ei mäletagi enam. Kapten lamp oli meie kompaniiülem. Ja, ja siis sie ava oli siia Yestis ajaga teenis parajasti, kui see jama oli ja siis nemad olid staare, Russaal tulid autoga üle saksa poole peale ja ma ei tea, kust see pärit oli, ta oli eesti allohvitser ja siis tema ka koos tema tuli Järva-Jaanis, mäletan, oli Wen selles vene vene vormis pluuse ja mis tal seal joas olid ja ja siis noh, Dale'i meile postile oli ikka suur suur eeskuju, kui nii võtta ütelda noored mehed. Ja läksime koos Paide temaga saigi meie jaoülemaks ja vea, ma mäletan ise, ma käisin ikka selle leidnud Marduslikesin ütleme et kas me ikka saame nii oma küla poisid, et me tahame kõik ühte rühmajuht ei jätku ja saime ka põhiliselt kõik ühte punti. Kas te saite mingit väljaõpet ka? Aga mis väljaõpet meil vaja oli, me olime ju koolides kõik sõjaõppus läbi teinud. Meil püssilaskmine selgeks, ainuke asi, mida me ei tundnud, olid need kuulipildujad, niuksed automaatrelvad, aga harilikud vindid ja need asjad olid kõik meil selged rivi oli meil selge, seal ei olnudki. Me olime väiksest lahinguõppust ka teinud, mäletan vooli poistelt kõik kaitseliidus. Igal mehel oli Biska seina peal. Ja ma mäletan, esimesel aastal main noor, ma ei saanud püssi, aga teist staadium teises klassis olin teiste Assis, mulle anti ka pind kätte. Ja siis me käisime seal lahingõppused, kevad olid need riigikaitsepäevad ja käisid meil Allowossid õpetamas ja siis huvitav ongi üks seersant säädus. Ta oli vist Rakverest sealt temad, olid meil seda riigi kais õppustiks käinud tegemas ja siis tema oli juba tuntud mees, meil ka ja tema tuli klassis paidest, mul on see meeles, et tema oli ka siis meie meie kompaniisse satusse mees. Ja aga siis seal me tegime, eks ole, mis me võisime olla seal paides. Siis ühel heal päeval oli niimoodi, et jõudis kohale Pärnust ja 100 83. pataljoni põhiüksused, üheksas ja 10. kompanii vist, mis nad olid. Aga siis pandi meid ta paides susla peale, Tamsalusse sõitsime siis suslaga, talv Lamsurusse jaanijaamas veel, kuidas mul ema juhtus veel Järva-Jaanis olema ja, ja tuli siis jaama veel vaatama ja nuttis seal ikke, et lähevad ilmaaegu sinna sõjaväkke siis ma mõtlesin ka, et noh, peab minema, kodumaa kutsub, midagi ei ole teha. Ja Tamsalus siis laaditi maha, siis oli vaja jala minna, tapale. Mäletan, mul olid uued need saivanud, kõik saavad uued saapad, aga mul küllaltki suur jalg. Saabas oli vähe pisikesevõitu ja siis musid saapad, rihma pillasid paljajalu lasin tapale minna, läksin kah. No mis asja nii ära kannad, olid kõik villis. Ja ega see minul üksi olnud, seal oli paljudel mehel, mõni oli oma kingadega veel ja ja siis tapal laadites kits laieuroopalise peale. Sellega sõitsime siis Narva välja. Narvast võtsime maha meid ja siis meil oli see meie killavoor, meil veel siis voor oli ja siis oli pilliks kollane vibu autu, seda kutsuti kollaseks hädaohuks. See oli, ma ei tea, kas Vändra või tööstuses või seal või mis mingisugust õiglust, kirjad olid peale. See oli siis meil minu teada ainukene auto siis aga hobuvoor oli siis ei olnud neil ohje, ei olnud neil romankreid angerjatel vanad vene sõjavankrit või noh, vanad nad olid vene omad. Ja siis neist telefonijuhtmetest olid ohjad pääl ja ja ja noh, ikka noh, niisugune kylla ülevalt sealt Narva jõe peale minna Hermanni mägise küllaltki järsku. Hobuserakmed olid ka niimoodi, et need ei, need ei sa tagasi hoida, siis mäletan meestega hoidsime vankrit kinni, et need hobustele otsa ei sõida, sealt. Seoses minek oli sinna Kingissepa, kui hakkasime üle piiri saama, kõigepealt vaatasime telefonipostid kannud puupulkade otsas. Mehed, no nüüd on kindlasti Venemaal juba teine maailm. Ja siis me jõudsime, tollel on, noh siis ta juba Jamburg jõudsime sinna Kingissepas mäletamisest, punased kasvavad, mingisugused seal seal seal Luuga jõe ääres kuskil enam ei mäletagi, palju me seal olime, siis oli niisugune asi, et me ei saanud süüa kuskil, meil vähe peal, jäime pers nälga. Sellepärast ei olnud see varustamine ja need asjad, kuidas vaata, algus, asi ka, siis hakati meile õieti vera kõik kullitsiit, pagunid, mahalõpmeid maha ja siis rihmad, vöörihmad meil jääbki sellepärast mujale põld padrunitaskud panna vist sellepärast muidugi ka võib-olla ära võetud ja selle rihma pandaga Kotmit unts, need olid siis mis saksa sellest välivormist nüüd ainult järgi jäi. Sakslased imestasid kõikidest, mis hästi olete mõnel mille pataljoni käe käesidemeid ka anti, aga mingisugust olla seal peal olnud, aga meile ei antud käesidemeid ka ja me olime niisugust pool luitunud mehed seal. Siis ma tean, meie komponi läks sinna pingis poolt ma ei tea, mitu kilomeetrit võib-olla liiguks Tikopi küla. Läksime sinna, seal me olime kahvice süüa veel midagi jõudnud järgi ühel päeval vaatama, põder tuleb metsast. Kuulipilduja tuli meil selgeks õpitud saksa kuulipildujad, poisid, kuulipildujapüssidega tulijad tõmbasime põdrale tule peale, põdra maha. Kohe siis viidi köögi juurde puder ja seal kokad ja kes seal olid, vanemad mehed, tõmmati nahk maha ja katlasse. No mis häda pole soola. Siis sõime seda põdralihasuppi ja, ja, ja seal see oli, see küla oli nagu Ingerlaste küla seal ei olnudki minu arust seal olid tingerlased ja ega neil kassa soola ei olnud, aga ma ei mäleta, mis kuskilt natuke saime midagi, soolad saime seal lihale, teadsid ka seda liha ja liha on nii, nii kui tallanahka sain ärritud. Aga no ikka midagi oli, läks kõhtu ja inimeste Kesseme kartulid, keetsime kartuleid ja siis see oli siis sellega. Aga siis hakkas seal süüa ka äike, meile juba leiti neid varustuslaud ülesse ja kuskohalt, midagi anti ja pandi meid ka nagu sõjaväenimekirja sealt. Ja siis oligi esimene lahing, oligi pealasena. Tikku Pisandid, Olive ahah siis me käisime seal maantee sildade vahis. Niisugune pull lugu, seal käime silla vahisukeid hirmsat sügise, pimedat ööd ja, ja vihma sajab ja ja mis seal truupi ja mis asja seal ikke vahigioosse pimedas poisid nagu ikka seal lähedal üks heinakuhi, käisin mina seal heinakuhja all vihmavarjus ja eks seal käis iga mees ja Ühel öösel maganud venelast selle tee ära, mineerid seal silla juures, üks Saksa Punase Risti auto läks sinna sinna otsa. Siis olid noh, päris palju pahandust, et kus need sillavalvurid on siinsamas tee mineeritud ja aga ikka sai välja räägitud, siis meil olid kavalad mehed ka ja siis tuligi niukene asi, et seal metsas kuskil on suu Vene regulaarväeüksus ja sisse ja nüüd on nagu pardist saanud ja kindlustanud kindel luure oli kindlasti punkreid ja kõiki asjad, elamised, olemised ja ja siis viidi meid sinna siis rünnakule. Läksime siis. Ma tean oma kompaniist, aga palju seal võis olla, seal oli isegi terve pataljon, meie pataljon oli ja siis võib-olla mõni teine teine üksus kahmame pärast kuulda, oli seal kuskil teine poolt rünnanud. Ja läksime siis niuke oja oli, kus meil tuli läbi minna. Mina iga jõudsin sellest kojast hüpata, see oli niivõrd kitsad nagu kraav. Ma mäletan, üks poiss seal kukkus sisse ja pärast levi märg seal ja. Ja väiksem väike nagin, lahing ei olnudki eriti suur, aga vasta tulistati, tulistasime ka ja nad nägid, et ta on sissepiiratud peaaegu ja panid ajama sealt. Ja need punkrid olid siis kõik seal sisse tassi, isegi üks lehm oli neil olemas. Ja siis neid siukseid granaate, neid sidrunid, sidrunid, nik granaati oli seal tantsus omadel oli ja siis vene oma siia. Poisid korrisid, ei teki, et läheb vaja igaks juhuks, eks ole. Ja lõppesse madin ära ja hakkasime siis tagasi tulema sealt ja oleme siis ka üks niisugune vähe laiem, suurem jõgi oli, olime seal, all oli jõgi kalda peal, kus me seal olime, seal puhkasime ühesõnaga künka otsas. Ja siis poisid loopisid neid granaate sinna jõkke, sealt siis tuli kala kah, kes ja mis, ja meie siis lühescrykers, meie jagu seal pikali ja neil poisil kujukese granaat seal näpu vahel seal uuristeist. Ja, ja, ja kuidas tal seal oli, selle klindi välja vaatad, mis oli prantsusel limon ja kuidas nad seal seda torkis või mis ta seal tegi, pannud tähele, läks Talsi käest lahti ja kukkus meestevahelisele maha. Aga õnneks seesama haavaallohvitser, see oli ka seal ja see see taipas ja nägi, mis juhtus, Saiseid granaadi ja viskas eemale. Ja ma ei tea mäletada, hõiskas ka seal poisid pikali vä, või noh, me olime ka sealpoolküljelised asi, kuidas keegi istus ja ja sai selle ära visata sealt. Jaa, kamakas käis nüüd aga õnneks üksi pihta ei saanud, sealt kildudest reageerisid kiiresti täiesti sõjaväes läbi käinud ja juba staar, kus seal ta oli juba lahingutes kahtist olnud või ma täpselt ei mäleta tema seda käiku, aga oskasin reageerida, oleks see, see on meie keskel seal plahvatanud, siis ega seal ikka mõni mees oleks vist pasta ninaga saanud. Sealt leksis meil sõit. Ühel päeval kui see lahing oli läbi, koguti element kokku, jüripäeval läks sõit Leningradi alla ja siis alguses olime Graslase loos sealseid terve pataljon seal, seal meid, siis jagati mee kompani juhtu suritskisse. See on Leningradi eeslinn ja kohe vahetult rinde wind, me oleme siis nagu öelda teise rinde peal. Kahjuks on seesama koolivend Jürgenson Raul üks esimeste hulgas, kelle meie poisid maha mõtlesime. Jellinu küla asub jõe kaldal kõrge kalda peal, nagu need vene külad on ja teine jõe kallas on tasane, niuke lame ja sealt siis mööda seda lamedat jõe kallast, venelased siis tulid ja nad olid siis nii, IRL-i anti jätmatult kanged mehed, et nad lume alt roomates tulid ja neil oli ka muidugi ka raske, relva tuli juba küla peal, nii et ega me seal külas suurt elada ei saanud, me nagu hakkasime sealt juba ennast ära tõmbama metsa poole. Aga nuh Raul ei jõudnud niikaugele, meie saime metsa, aga tema ei saanud, ta sai, enne. Sai kohe surma, saime ta küll hobune ja regi, meil oli seal nimede peale panna ja, ja viia ära. Aga päris õigust öelda, kui ma nüüd tagantjärele mõtlema, aga no ega ma niukestest suurte hirmsate kaotustega meiepoolsete kaotustega lahingutes ei olnud. Me oleme saanud ikka minul, minul on juhtunud nii, et olen ma küll näinud vastase lange langenuid palju ja palju, aga ise oleme kuidagi nendes lahingutes vähemasti jäänud nii terveks, terve nahaga pääseda, terve nahaga pääsenud näiteks mina ei ole kordagi haavata saanud, välja arvatud üks väike kriim selja peal, kus mürsu killuke läks püssi ja, ja seljavahelt läbi kogu sõja jooksul kogu sõja jooksul 41 kuni kuni 44 13. september. 14-sse õnnesärk oli seljas, õnnesärk oli seljas ja muidugi see ka, et mina väga suure osa oma teenistusajast istusin staapides. Aga lähme nüüd siiski järjekorras edasi. Siis tähendab, kui jah, Seeglinasse see talvine lahing kõik läbi sai, siis viidi meid Leningradi lähistele voolodi, suured Soodon sel moludes sohu, me olime siis seal kuni kevadeni suure kevadeni võib, öeldakse isegi suveni ja siis läksime uuesti tagasi sinna Volkovi koti, aga siis juba tšõuduvast lõuna poole. Gretzino. Küla juurde keeresti jõe äärde sinna ja seal kastis juba teinud teised väeosad suure osa tööst. See mets oli siis nii ära tambitud, et seal kuigi metsa enam olid paljad sopaset hõikad veel. Aga ometi venelased panid seal vastu, olete kindlasti kuulnud sellest traagilisest lahingust seal meie Eugen sutiga, kus 10 meest jäid siis nende politrukkida kätte, kes veel viimase veretilgani tahtsid seal vastu panna, need poisid olid üles poodud okastraadiga ja, ja tapetud. Need said muuseas sõjaväeliste auavaldustega maetud kõik sinna keerist jõe ääres. Kuidas nad kätetööd arvatavasti jäignat rõngasse neile arvatavasti piirati neid sisse, keegi muidugi ei tea, nad läksid kõige ees. See oli väga segane see olukord seal ja tuli kontrollida igat punkrit, viska selja taha, jäi, sest noh, üllatusi võis tulla igalt poolt. Venelased ise andsid ennast kõvasti vangi, seal olid suured metsalagendikud, kus siis venelast ennast ise väeosade kauplite sajaidisid ja, ja laagrisse läksid. Aga nähtavasti oli nende hulgas siiski veel niukseid fanatt, kes, kes ei tahtnud sugugi leppida sellega, et nende lahing läbi on. Kuidas Vlassov või vangi võtmine toimus. Minu meelest teda ei võetudki vangi, vaid ta ise andis end vangi. Sest meil olid kerestise igal pool seal teated üleval, et kes plashovi kätte saab, see saab puhkust ja mis talle kõik lubati. Volhovi koti lahingutest võib veel nii palju rääkida. Kuskil juuli lõpus ja 20. paiku siis oli see kott oli likvideeritud juba kaheksas kompaniide, kõige kauem, seal olnud seal paar nädalat küll need, ega me kuiva küljealuste näid. Mätta otsas, otsisid kolm Mätase ühedelebee aegsel puusa Kointe kolmanda otsas jalad ka, seda ei saa öösiti magada. Kaheksandas ja seitsmendas. Mikume võib-olla küll võib-olla küll seitsmes, kaheksas oli kõige kauem olnud, meile anti sihuke nii kergem amet. Ja meie ametis oli siis nende vene sõjavangide kitsalt Volhovi kotist võeti nende laagri valve ja siis sõjasaagi metsast välja vedamine veidi neid korraldusi keegi volvoga, Need hulkusid seal ringi. Eino veel oli piiratud alaliga. Ja üks Põltsamees, no ta oli rahvuselt venelane. Tema leidis laagri komandandiks ja seal vangid hakkavad rääkima. Kulad, meie, kindral on siis. Hakati asja uurima ja tuligi välja. Muidugi rügemendi saksa rügemendi staapi teatatud ja tööl pealiks Obrustaks, major sõidavad lahtisi masinaid ette ja ja teatud siis neile oli üks kahekordne maja, oli huvitaval kombel see maja oli säilunud, seal, seal olid tsiviilvangide laager, oli seal sõjaväeüksused, kui oli koos eraisikuid ka, kulutati sinna ja masin siis peatus seal ees ja ooberst küsitlejat. Et kes on siin kindral Frašov. Naisiseks pik prillidega mees astus ette sinna ja kuusk peaaegu maani, mantel seljas, kohe tema palume kaasa tulla. Aga kas ma võin oma kaaslasega kaasav? Toivo, palun. Palun läksis majja tagasi. Est tuli ühe Taaniga, kahe suure kohvriga laaditi auto peale ja läks. Ja siis kusagil kuud kolm või nii, hiljem sattus saksa signaal pihku seal juba see vene Vabastusarmee Harroaga see ja selle ülem, kindral Vlassov siis ta saksa sinel, aga ilma tunnusteta oli selle astet, vot kus mees oli, meie bioosid. Lapsed võeti kinni, kui ma mitte. Mulle näidati ukse lahti nautolast mõõde verekoerade pääl. Prillidega mees mustas mantlis, erariietes olid, öödasime kindral Vlassov, aga mina teen ligemalt ei näinud. Ja ega seal vangi vangi meie võtsime, kui vangi saime. Anti käsk, siit läheb tee ja mingi. Meil oli kõik vene relvad mu sõdima hakkasid meil toodil Zahkna lennukiga meil laskemoon ja lüüa sõda rabadesse, no kas viskaski õigesse kohta alla? No ta nägi, Väike-kuriksid uusi pisikesi lasi külje peale ära-le Hiiu ja siis võis kõlada, aga nii pole mada, padrun sügavamale, kasvõi väljavõte maasiste rabasta, mudu pole Barnesi. Ja sedasi sõna käis siis väga raske lugu seal olisi sõdavad raske, me olime seal, ma ei hakka maikuus pihta. Mais, mai algul jah, ja ütleme juuli. Sääsevõrgud kurata poleb võrgumets rabametsa metsa, raba mõni mõnigi üle jäävad uimaseks. Ei kurda, ega saksa üksusi seal näha ei olnud. Üksikud üksikud politseipataljon, rohkemaid sarnane, khati likvideerimine. Räägitakse, et sakslane eriti metsa ei kippunud, et see istus Eesti mehele nagu rohkem. Nojah, need on need harjunud medmarjad, eestlaste mardimetsa. Webraaringuunile. Pane kotid valmis, lähed side väljaõppele. Raadio selles lõvistisse määrat ja saksa puha saksa keeles. Sellest aru õieti ja rivistati üles loeti, vaat sina oled raadiotelefonist, seal ei puudunud del unistid. Kuni see lepinguaeg sai täis ja siis viidi ümber formeerimisele dimenskaaesse, seal formeeriti see pataljon number kadus ära, 183 tuli mul minna. Eesti julgestuspataljoni 182. murdkuusse tähendab kuuenda kompanii koosseisu kompanjoni leitnant Vahuri. Meie ülesanne oli ühesõnaga raudteede julgestus. Põhiliselt aga mulje seal niisugune suusapatrulli ära. Ma teen külmetada sellise small vahepeal Narva sõjaväe haiglas, nagu sealt tagasi sain, siis sattusin seitsmenda kompanii koosseisu kompaniiülem kapten Mikomägi, siis ma läksin kapten Mikko me koosseisu. Ja seal vahepeal juhtus selline asi, et Hispaania sinine diviis anti üks löök ja kahuritulelööki rünnake nõudena positsioonist välja. Ja meid viidi sinna nii-öelda augu täiteks, kusagilt nähtavasti vabast juust võtta ei olnud. Võeti meid ühe sõnaga valve peatselt maha. Relvastust täiendati ja viiti sinna ühesõnaga kolpinu alla. Lähtepositsiooni Me olime ühe niisuguse kõrge künka serval kästi tee. Raagus mets või võpsik oli seal üks sirge kraav, seal kraavis. Istusime ja kükitasin, meie vaatasime all orus käivad lahingud, soomuslahinguid nagu laiali kraanilist kilu. No see oli alla ikka metsik möllu, mis seal all käis, vaase vastastikku puruks, tagumine seal. Ja siis, kui päris pimedaks läks, lahing vaibus. Aga siis, kui pimedas täitsa vaibus, siis tuli meil sealt see lahing tanda Räbida ja sellest ida poole poisse on sisse võtta. Lahingtandril läbides oli ta nii ausaltöelda, soomusmasinaid võrdlemisi palju, seal robot, vrakke, sära, põlendi puruks lastud ja nii edasi ja maapind oli võrdlemisi tihedalt laipadega kaetud. Umbes nii silmaga vaadates. Pilt selline, et 10 venelase kohta kolm sakslast, umbes niikuiniisugune vahekord, see, kus positsioon sisse võtta tuli, see oli täitsa niisugune tasane ehk külmunud pinnaga maastik. No vaevalt meetri pikkune karv võsastik. Ja sinna tuli siis poiss sisse võtta ja kaevuda. Esimene asi oli muidugi lükkasime lumevalli ette moondamiseks, et seal taga on, ühesõnaga snaiperid ei näeks me seda ka teeme ja sealt siis tuli tasapisi kaevama hakata. Ja muidugi pidi valvel olema teatav areng, mina jälgisin binokliga seda vastase poolset külge. Ja ma ei mäletaks umbes kella nelja paiku või midagi, mis ma avastasin, siis kavatsen mättateest valged. Aga millegipärast osa mättad tundus mulle kahtlased olevat, märkisin nende asukohad Äravissaravude järgi. Siis koma Vasaku poolt uuesti binokli, libisen uuesti paremal pool kõlgises, vaatasin mättada, paigast ära läinud, asukohta vahetanud ja siis ma hakkasin nüüd vaat et võis lugeda selle. No igatahes kaugelt üle poolesaja võrra rohkem. Minu õnneks. Too oli mul sakslaste poolt telefon sinna toodud, pani telefon. Meestele ma ütleksin niipalju, et mitte üks pauk ilma korraldaselt teha ei tohi. Kuna see oleks asukoha reetmine just Narvas võsas on raske asukohta täpselt haarata. Öisel ajal. No siht oli eelmine sealt, et neil oli, tähendab sisse ootamatu sissemurdmine teha pimedas ja siis varavalges hakata kahele pool laiendama. Ja siis ma helistasin, kutsus nalja saksa tõkketules, küsiti mu käest, kas ma tuld juhtida võistlen. Aga no lahingkoolis miinipildujaklass asja õpitud ja ma mõtlesin, et ma ei tea, kas Saksamaaga kokku lähedasega agad proovime. Õnnekombel läks. Mürsk tabas kõige tihedamat kohta ja edasi järgnes tulelöök BMW poolt, mitte üks pauk ja terve pundar oli likvideeritud selleks tankitõrje kraav oli, sinna varjumehega, ei aidanud selle miinipilduja tõkketuli sealgi kätel. Järgmine päev siis käis, oli võrdlemisi vaikne, oli. Enne lõuna paiku tuli, tuli, sealt võiks väike tulevahetus ja siis asuva reetmisest jäid sinna miinipildujalöök. Ja ma pean ütlema näiteks mees, kel oli minu vasakule naabriori leitnant Enno Marju maaga. Emal oli nii palju sõdurianned päike koos käskjalaga olliva pesa sisse võtnud, niipea peaaegu rinnust saadik. Aga ta läks mingi asja õiendavasi pärast, läks oma asukohast ära, jäi käske, aga sinna kõrva jäi. Tähendab, 150 millimeetrisest miinipildujast kukkus täpselt seal, kus tema oli, kuku sinna. Nii et otsi pääson, käskel näkkas ka, sai ainult põlvest haavata põramisele kerghaava aga liitunud ennuks, kutu olnud. Nii põldudel vedas sellega seal üldsusele tulnud löögi, mis sa tegid seal paar kergelt haavatud olnud, eriti ei olnud. Aga see asukohti ja oli meil võrdlemisi lühikene, sealt tõmmati välja. Viidi Rasnaivoori alla, oli 19. märtsil rasnovoorile all olemisele asula vastase metsa all. Seal olid punkarid juba varem valmis tehtud. Seal sai üldiselt ka niisugune reegel sisse võetud, et oma asukohas mitteks pauk. Kuulipildujad, mis käsitööna torkimas neist häirelaskmist tegemas, tegid seda eemalt, sealt mitu meetrit eemal. Ja tegelikult juhtus niisugune asi etet. No mina olen prillikandja prillid hukkusid maha kusagil straamris pealt katkija faasikuks välja, parempoolne tahab natuke prille, toomkoori on, asjad on nagu rendile võtad andist, hädavajalik kaasaegse muusika kohvria. Niisugused asjad on ikka taga staabi juures, kusagil tagavaraprillid, seal hulgast väga vara, prillid sealhulgas. Ja ma ei saanud sel õhtul tagasi, ma ei mäleta, mis sinna vahel tuli staabist Leiendamist tagasi saanud ja. Aga järgmisel hommikul oma öeldi hommikul tagasi. Järgmine hommiku siis ärkenegi igavesi jominedel. Vaatan siis rinde puhul pole muud midagi, kui. Vööd käib üle, rindasid Leyen naasuke õliu, üks 100 meetri kõrgusega täitsa mustusega pill ja laskusid, ei eralda ainult üks jumal küll. Ma ütlesin, jumal hoidku, et meil on mehed, on see puhta issand, üksinda seal. Et viige mind kähku, rendum, kauplasevad masinad. Kaljundi ütlen, et ma ei saa sind viia, et mul autol pidureid ei ole. Ta ütles, mis Eesti vastu sõites ei ole, pärast viidi ära rutem sinna. Puhta õnn, et pidureid ei olnud rinde enam-vähem sinna tulepiirkonda saime. Siis esimene Katjuša, tule löökis auto ette ja ettepoole. Siis kui ta pidurit pani, ei saanud pidama, järve läks selja taha, löönud, piduradi pidanud. No ja sealt tuli mina ära juba leitnant Enn vasakul naaber siia tuli juba avatuna tagasi. Käsi kaelas. Ütles sama meeste juurde ei saa seal venelastega vahepeal. No ja siis oli niimoodi tagasi, siis yhte mööda, mis sealt rinde poole läks. Seal oli üks kolonn, läks ette rindele täiteks, teine haavatute kolonn, järjestik tuli tagasi. Ja veel vaatame, ka sõduriõnne peab olema vastu liks saksa leitnant. Tema oleks kriisiolukorda, teab öelda, seal täpselt informeeritud, ütles siis enne või see andis väelast hoopis ümber piiratud. Et vaevalt sinna saada. Ja mina vastasin siiralt kõrvale, ma nutsin oma otse, tema vastas olin. Ja nii kuma kõrvu astusin, minu asukohta kukkus, miin lõhkes. Mina ei saanud mitte ühte kildu, ka kõige väiksemaid kriibuskemaid. Plahvatus röövis pikali saksa leitnandi pool peadlenud. Ja siis peale õhtupoolikul ma sain mehed kätega, mehed, üldiselt rühmavanem olime head välja toonud. Ka viimasel momendil olid juba kahelt poolt venelasest mööda läinud. Teile rääkisid Eesti idapataljonide vabatahtlikud. Saate lindistamisel osalesid eri aegadel Emil alles maa Brunoga Karro, Mihkel Siplane, Olevsoo, Eduard Teder, Oskar Truu ja Lembit vaagna. Kui korduvlae Ja kui me eile jääb võim saabuv seis.