Eesti NSV ajaloos seisab kirjas. Reedel, 21. juunil kell üheksa hommikul hakkasid huilgama Tallinna tehaste vabrikute viled. Tööliskolonnid alustasid liikumist Vabaduse väljaku, nüüd võidu väljak poole. Demonstrandid kandsid loosungeid maa, sõja, provokaatorite valitsus. Nõuame valitsuse loomist, kes ausalt täidab Nõukogude Liiduga sõlmitud vastastikuse abistamise pakti. Nõuame vabadust, tööd ja leiba. Vabastage poliitvangid. Eredas päikesekiirtes punased, vanade revolutsiooni päevade lahinglipud mille all eesti proletariaadi võitles vabaduse eest juba 1905. ja 1900 seitsmeteistkümnendal aastal. Võimsalt kõlasid revolutsioonilised laulud. Miitingule kogunes 30 kuni 40000 inimest. Miitingu avas ametiühingu liikumise tegelane, oobern. Oskar Pärn. Kirjutamata memuaare. Sündinud olen ma niisiis seisund aastat tagasi, 1908. aastal, 27. mail Hingekirja peeti Halliste kihelkonnas. Ja sünnikoht oli vana kariste valgsamas kihelkonnas. Üks niisugune kuulus vald kogu kodanluse aja kus revolutsiooniline vaim kuidagi ei kustunud ja kus töölisklassi klassiteadvus üldse kehvikute klassi teadus oli nii kõrge, et igasugustel valimistel selles vallas vist ainulaadsena vabariigis püsivalt oli niisugune, et kehvikute nimekirjad d said absoluutse enamuse. Seal olid need vastuolud välja kujunenud eriti teravalt ühelt poolt suurtalunikud, tänapäeval nimetataks neid kulakuteks, vanal ajal nimetati albaruniteks. Ja nagu me teame, see on Mulgimaa ääre hea küll, aga seal valitses sama vaim nagu Kitzbergi, Mogri, Märdil ja teistest teostest, mida, mille te näidis, et tema on just sellest piirkonnast võtnud ja see oli nii-öelda omaette pida seisuseks ja kõik teised, kes ei kuulunud taluseisusesse, nendele vaadati üle õla, oli teinekord isegi väga jõukaid talu rentnikke, kuid ta ei olnud taluseisusest, oli kehvikust võrsunud jõukamaks saanud siis selle peale vahelt üle õla ja kõik siis nii palgatöölised, käsitöölised, väike maapidajad, popsnikud, talurentnikud, need olid nii-öelda nende silmis vähem väärtuslik ja need tundsid seda ja hoidsid ka omavahel kokku. Muidugi seal siis ka oli töölisliikumine, evolutsioon, liikumine märksa tugevam ja võimsam kui kuskil ümbruskonnas. Selles maakonnas Pärnumaa oli üldse üks kaunis punane maakond võrreldes teiste maakondadega avana kariste vald, üks niisugune eesrindlike sellises ümbruses teie siis kasvasin, vot jah, aga muidugi nende ümbruse mõjud. Üsna nooruses ei olnud mulle nii selged ega arusaadavad lapsepõlves. Kuid seal olid jälle niisugused, tekkisid niisugused olukorrad, kus need küsimused hakkasid mul selgeks saama. Esiteks mina olin väga vaeses perekonnas vaese perekonna viies laps, kuues oli veel minust noorem õde. Isa oli väikese koha rentnik, kus olid väga viletsad maad sellest elada saanud talvel tuli töötada metsatöödel edudel nii edasi et renti tasa saada. Leibki olnud alati kindlustatud. Selle tõttu siis. Minu vend, kes minu arust oli 11 aastat vanem mõistis neid olukordi rohkem ja ilmasõja ajal juba temast kujunes, kui tekkis veebruari ja, ja siis oktoobrirevolutsioon kujunes temast nii-öelda pahempoolsete vaadetega inimene. Ja kui tema siis pärast seda koju pöördas, siis ta oli juba, kui ta püsivalt kodu jäi 21. või teisel aastal siis ta oli juba sel ajal ma teadnud, nüüd ma tean, kommunistliku partei liige ja tuli õieti sinna vana käriste valda. Asunikud alushaiga ta ka seal talupidajaks, aga ühtlasi ka partei üles endal organiseerida oma vallas ja ümbruskonna valdades ja hiljem Pärnu ulatuses revolutsioonilist tegevust. Kui tema hakkas tegutsema seal tööl, isolatsiooni tassis, olin mina sageli ka kaaslane, kes käib igasugustel koosolekutel ja, ja miitingutel, mis peeti alati kaasas, teinekord kasvõi selleks, et me sõitsime hobusega. Et mina olin siis nii-öelda hobuse ja hobu seest hooldaja, aga mind hakkasid ka need asjad, mida arutati, seal seal oli üsna tugev suureliikmelise töölisi ühing. Ja siis ta sai igasugust kirjandust ka põrandaalust. See kirjandus pakkus mulle huvi. Teiseks, sel ajal hakkas seal väga palju käima teisi revolutsioonis tegelasi. Kõnelemas kõnelejatena olid mitmest valimised, kohalikud valimised, maakonna valimised, riigivolikogu valimised. Eriti tihti käis seal Hendrik allik, võib-olla ka selle tõttu, et nad olid minu vennaga pinginaabrit aliste kihelkonnakoolist ja tema kodukoht oli ka adjas seal üsna ligidal. Käis veel, käis veel teisi seal rea, Kangur, Hansen, Janson, tolle aeg hiljem olid või kuulusid öise väärina juhtkonda ja olid riigikogu liikmed ja nii edasi, eriti mentaaras muidugi. Suurim neist oli Hendrik Allik, hästi tulihingeline ja hoogus ja siis väga humoristliku kõnemees. Ja ükskord ma siis kuulasin ja mõtlesin siis ma olin niisugune algkooli lõpuklassis või pärast seda, et kui saaks ka elus kord niiviisi kõnelda, kui allika neeleka saaks, siis peaks nagu mingisugune niisugune eesmärk või minu silmis tol ajal teiste kõnelejatega võrreldes minul tema kõne kõige rohkem mind Mart haaras. Nojah, ja, ja siis sellel mõjul hakkas mul juba siis oli siis viimases algkooliklassis, 22. aastal olin siis 13 aastat vana, aga suur huvi töölisliikumise vastoratsiooni sõitmis vastu hakkasin lugema ajalehte-ajakirju, noor tööline ja samal ajal ka pean ütlema, et minu arengule see aasta oli veel teisel pool tähtis. Tol ajal meil oli alisti kihelkonna kool, Vahlist algkool, siis endine kihelkonnakool, seal oli väga hea kirjanduse õpetaja ja ta suutis meis arendada või arusaamist arveldada kirjandusest kui kunstiliigist, disstiilist ja nii edasi. Senine Me lugesime kirjandust või raamatut lihtsalt kui jutt raamatut ja mida põnevam, seda varem muudele küsimustele peale süzee noh, lapsepõlves ju keegi tähelepanu ei oska veel rattaga, sel ajal ta toimus minus ärkamine kirjanduse osas, arusaamine väärtkirjandusest, see käis nii-öelda koos minu poliitilise kamisega. Õieti vahepeal märkusena, et sellest noorepõlvest on mul kolm armastust mis tekkisid püsinud tänapäevani ja vist püsivad kuni surmatunnini. See oli armastus kirjanduse vastu. Teine oli armastus looduse vastu, mida isa arendas metsas ringi täis näitlejast, alati kaunid puid, seletas puudes nende tähtsusest ja nende ilust. Ja armastus muusika vastu. See tekkis õieti seletad tuv tol ajal peamine muusikamaal oli lõõts, lõõts Monic see muusika mentarriti haaranud, kuid vend mängis viiulit. Ja kui ta siis maailmasõjast koju tulid, organiseeris väikese keelpilliansambli, olid viiulid, kitarrid, kandled ja see oli nii imeilus muusika minu jaoks. Et kui nad õhtuti mängisid, ma ikka jäin selle mõjul magama ja nägin väga ilusaid unenägusid seal. Head, ja aga see muusikalisel lõõtsmuusika kõrval oli muusika mulle ja sellest hakasti huvi muusika vastu ja ja ikka kontserdil käimine on praegu ka nii tähtis osa minu eluprogrammis. Vaat sel ajal siis kui ma algkooli lõpetasin, 22. 20 sama aasta sügisel avati Abja gümnaasium. Linna kooli poleks võimalik minna olnud, kuid sinna oli võimalik. Ja siis sel suvel oli kurb, käis jälle Alliksal ja andis mulle hoogu, nägi, et mul huvi oli. Noh, mitte ma ei räägi, et see mõjus ainult need kõned, mis nad pidasid ta, kuid nemad peatasid alati need kõnelejad meie kodus minu venna juures ja seal toimusid väga pikad omavahelised arutlused. Ja mind nendest kunagi eemale ei aetud ja mina huviga jälgisin. No ja see andis osa maailma mõistmise selle nende vestlusi kuva mõnest asjast aru ei saanud, siis vendil ja mulle jälle seletas. Ja siis oligi hoides, et nüüd lähed kooli, nüüd tuleb hakata seal juba midagi tegema, et looge üks väike enesearendamise ring ja hakake uurima neid töölisliikumise küsimusi ja teooriaküsimusi, et rohkem käin praegu nelja, 15 aastaselt nõuda ei saa. Nojah, ja oligi niiviisi, et sügisel kooli läksin õige kiiresti. Mind juba teati minu venna tõttu seal ümbruskonnas ka noored, kes ma olen, mis vaadetega ja kogunes minu ümber üsna varsti. Üheksakümneliikmeline kooli õpilaste ring peamiselt. Ainult poisid olid ja tüdrukuid me ei usaldanud võtta ja siis võimelisuse enesearendamis ringi mis koolis ei olnud registreeritud, koolis olid ka omad ringid nende juhatustes mega tungisime siis meil oli nagunii-öelda, see oli nagu, eks, et me omavahel võisin palju suhelda, me kuulasime, näiteks olime need aktiivsemad inimesed karskusringi ja kirjandusringi juhatuses ja mõned veel muudes ringides seal mega tegutsesime aga selle kõrval siis üksikutes korterites, Abja-Paluojas toimusid need istungit, siis me arutasime, mis me siis kirjeldus oli minu, mina sain siis venna kaudu hankida. Leningradis oli vist see välja antud eesti keeles kommunismi aabits üsna tolle aja kohta ja see oli väga laialt tarvitusel nii poliitilise silmaringi laiendamisel. Ja siis oli veel Pöögelmanni Karl Marxi majanduslikud õpetused ja ka kingsepaiseseisvus Iical. Põhimõtteliselt me nüüd läbi püüdsime töötada muidugi seda kommunismi aabitsa põhimõtet, aga seal oli küllalt niisuguseid probleeme, ma enam hiljem seda raamatut pole näinud. Ja täpselt ei mäleta, aga üks meelianded imperialism-is oli seal terve peatükk. Aga sellest meie kooli poisid jagu ei saanud ja isegi vend ei olnud kuigi kuigi võimeline neid küsimusi mul tol ajal seletama. Igatahes see oli üks pähkel ja ma mäletan, et hiljem ma püüdsin ka selle kohta lugeda saksa keeles. Kuid ikka see küsimus jäi segaseks alles, kui me 36. aastal sain Lenini imperialismi lugeda, siis sai see küsimus mulle selgeks ja 36. aastal ma sain eestikeelse Lenini teosed. Leningradis välja antud vend saatis, oli tal tol ajal liidus, no siis ma sain selle küsimuseni enam enam-vähem endalegi Paariks, aga vahepeal oli see küsimus väga tugev. Ja see innustas meid väga. Me töötasid peatükkide viisi, läheb ja lugesime veel muidugi mõnikord artikleid, mis siis ilmusid ka ju öine väärindandis välja. Neid noorteajakirju noor tööline vahelda muutis küll nimekujuks ühe nimel kinni pandis, teise nime all ilmus edasi. Nii et see tegevus kujunes esimese aasta meil väga intensiivseks ja edukaks. Järgmisel suvel päevakorral juba kerkinud mujal linnades oli juba loodud töölis. LOTE komisjonide loomine ametiühingud juure, kuna seda Meidulis ühingut, kuigi ta puhtal kujul ametiühing, ei olnud ta lihtsalt kehvikud organisatsioon vallas. Selle juurde otsustati kaluva jälle. Seekord oli Allik kõnelemas noortekomisjon ja noortekomisjon loodigi 23. aastal kas kevadel või. Mind valiti siis selle komisjoni esimeheks, oli siis nii-öelda esimene esimene tegevus, õieti hiljem kalikuga jutt oli, ma ju seda kuskil oma ankeetides kunagi näidanud, ütles, et doose seda. Me lugesime tollel legaalseks, kommunistliku noorsooorganisatsiooniks. See tegevus seal muidugi eriti laiaulatuslik saanud olla, mina olin kooli õpilane suvel peamiselt ja teiseks ma pidin ette vaadi kolmest koolist oli keelatud poliitilisurvatsioonidesse kuulumine kooli õpilane tohtinud kurdude ja see tähendas koolist väljaviskamist ja sellest me eriti huvitav ei olnud. Aga siiski mõnel määral seal tegutsesin ja just minul tuli peamiselt seal siis referaate pidada. Palju neid koosolekuid seal pidasime, viis kuus või ma ei mäleta, sest jaanuaris 24, kui toimus üle Vabariiklik revolutsiooniliste töölisrevolutsioonide rüüstamine, siis pandi ka see kohalik töölisühing kinni ja sellega likvideerus ka minu tegevussõjal. Hiljem juba siis pärast selle rüüstamist minu venda küll kuulati üle, kui jaanuaris oli, kuid teda ei arreteeritud ja ta jäi veel mõneks kuuks ja siis algas nagu teame, üldiselt ülestõusu ettevalmistamine sel suvel juba pärast seda rüüstamist. Ja minu vend oli, võttis sellest aktiivselt osa, tema oli isegi ette nähtud Pärnu linnas ülestõusu sõjaliseks juhiks, ta oli sõjaväes saanud natuke ka sõjalist haridust, muidugi mina sellest, et niisugused ettevalmistused toimuvad, seal käisid mitmed mehed salaja Daniel töö, see öösel ja nendest olin teadlik. Nii palju, kui mul tarvilik oli, nimelt võib-olla vend informeerib mind selle pärast mitte mingisugust kolmikutest ega nimedest, aga ütles, et kui tarvis on, et teadet hüüad, siis mina pidin olema see see virgats ülesannetes, et ma olin üsna väikest kasvu, oli meil 16 aastat vana juba ja sõitsin jalgrattaga ringi, seal külavahel jääd. Kui mina siis seal õhtuhämarikus või jalgrattaga ringi sõidan, et viin, et see ei ärata erilist tähelepanu, nii palju olid siis mina ette nähtud selles kaasa lööma. Kuid vend arreteeriti juba septembris. Ta üldiselt arvestas seda tõenäoliselt varem või hiljem arreteeritakse, kuid põrandale minekuks ei olnud tal korraldus, oli partei liige ja ütlesin, et minul korraldust ei ole. Üldiselt Me kartsime, teda jälgiti ja seal üks naaber jälgis ja nii et noh, eks ta muidugi oli raskusi, tegi minul sundiski haridustee katkestama vanemaks. Isa ja ema olid vana, oli tarvis kodutööle jääda. No see järgmise talve ma veel sain käia, koolist tähendab 24.-st 25.-ni, siis tuli koolist koolist loobuda. Ja eks ta raske oli muidugi. Aga üle elasin, olin kah niisugustel solist vaimu, et revolutsioonis on ikkagi Modohvrid paratamatud ja mina võtsin seda teadlikult kergemini. Vanematel oli see muidugi väga raske. Nad olid liiga vanad juba ja ütleb nii, elutugi, iga langes rivistanud Väljanaelasel arreteerimise juures oli üks huvitav sündmus. Muidu tolleaegsed nuhid olid üsna terased ja osavad ja aga sel korral õnnestus meil need arreteerijad, kui ninapidi vedada. Alalt jälgisime, ühel hommikul me meie maja oli teest paar-kolmsada meetrit eemal, aga tee oli selgesti näha. Hommikul märkame, sõidab, sõidavad hobustega ja politseivormis mees peal ja barjeralid isikut, siis oli kindel, et nüüd tullakse kas läbi otsa määriteeriva vend oli kohe veendunud ja mina olin, oli minemas kool oli palganud, mina käin kodust, seal oli viis kilomeetrit, iga hommikul koolis. Aga vend oli siiski Arden kandist, aga miskipärast oli ta Ta ei hoidnud alati ja selle korral oli tal toas naga ja padrunid ka rell, aga ta ei tahtnud teda relvaga, arreteeritakse see. Ja siis üldiselt teda toas miskipärast kodus ja siis tal välkkiirelt tuli tee seljakott, kus mul raamatud olid, panime sinna, pistis siis Nagani ja padrunid sinna vahele, ilusasti kotti, midagi toppis veel paberit ja, või pesu, mis ta sinna panija ja mina koti, selge, ruttu, kohe hoovi hakkan äramineniaalseistovi sisse, mina hakkan hoovist välja minema. Olin hommikul asi ja missuguseid raamatuid katsusid siis läbi koti raamatuid ka midagi raamatut matud ja lasid meil minema. Muidugi Remo peitsin vahepeal eramu kooli viinud jäljem. Siis andsin üle ühele teisele seal kohalikule tegelasele, nagu vend oli mind õpetanud, kuna minu koolitöö järgmisel kevadel juba katkes majanduslike olude tõttu. Aga tegevustahet, tolli ja see aktiiv, kes ei olnud arreteeritud, pahe poolne aktiivvallas, külatöölisi likvideeritud, siis loodi nende algatus, üks noorsooühing, tavaline Kultuuriühing. Ja seaktiiv etnik koos püsida ja koos käia hakkas siis seal tegutsema, muidugi poliitilist laadi tegevust siis peaaegu ei olnud, oli peamiselt niisugune taidlustegevus, aga pikema aega see asi meid ei rahuldanud, eriti seal nii vanemad ja kogenenud pahempoolsed töölisliikumistegelased. Nende arvates on vaja ka siiski mingil määral alustada poliitilist tegevust. Ja siis leiti, et kohapeal olid säilinud sotsialistliku parteiühingu osakond ja loodi 26. aasta lõpul noor sotsialistlik liit ja siis soovitati mind kui noort inimest, kellel poliitilised huvid olid juba üldiselt teada. Ja ka teatav arengutase soovitati kindlasti lüüa kaasa selles noor sotsialistlikus liikumises ja ka võib-olla parteis ja öeldi mulle, mõned oli neist isegi vanad mehed seal vene keeles Leninit kunagi lugenud. Lenin õpetas ka, et töölisklass ei tohi kunagi loobuda võitlemisest ja tuleb kasutada ära kõiki organisatsioone tungida nendesse, kus on vähegi võimalik töölisklassi ridade koondamiseks ja revolutsioonilise meelsuse arendamiseks midagi ära teha. No ega minu teoreetiliste teadmiste tase on väga kõrge, ei olnud ja kogemusi oli vähe. Võtsin nende nõuannet kuulda ja astusin sotsialistlikku parteisse. Siis ma olin 18 aastat vana kui ka noor sotsialistliku ühingu asutasin koha peal ja käisin isegi selle asutamise kongressil Tallinnas. Kuigi kongressil esines väga mitmesuguseid vaateid, aga, aga silma see, et see ei olnud nii ühtne väga sotslikuma meelsuselt vaid seal oli väga palju sõnavõtjaid, kes üsna radikaalselt esinesid. Ja mul jäi siis ka endal veendumused, selles liikumises on mõtet kaasa lüüa. Nimelt tagasi võttes, kui see oli 20 20 28 ja tapeti võla kariste vallas üks. Neid läbi akna tuli kuuliga üks aktiivsem töölisliikumise pahe polderlik, mis tegelane ja selle matusel maaliste surnuaial siis ma olin 20 aastat juba vana. Sügisene aeg oli, kevadel oli 20 saanud ansil tõotuse haual avalikult, et mina pühendan kogu oma elu revolutsioonilisel võitlusele, nende võitlus nende ideede eest, mille eest see mees suri, ma ei hakka iseloomustama seda, sellest on kirjutatud ja räägitud. Noor sotsialistlikku liikumist tervikuna oli siiski tol ajal neile kaalsetest revolutsioonidest kõige vasempoolsem. Väga tugev oli seal revolutsioonimeelsus, ma ei ütleks mitte niivõrd teadvus, kuigi ka meil õpiringid töötasid ja, ja referaatkoosolekud oli, meie piirdusime muidugi ainult selle kirjandusega või sulle kättesaadav oli, asi oli peamiselt Marx'i ja Engels'i õpetus. Leninist ei teadnud meie mitte midagi, teadsime ainult nime. Tema teoste nime tol ajal ei küündinud vene keelt, ei osanud saksa keeles ka, ei olnud kättesaadav. Õieti tuleb veel siis seda märki Norras liidu poole seal vanemat noor sotsialistlikud tegelased, eritise aktiiv siirtus, kõik parteisse ja meie eesmärgiks sai partei oma mõju alla võtmine. Ligemaks eesmärgiks sai partei juhtkonna ümberkujundamine, nii et enamus oleks siis selle revolutsioonilise diiva käes, millest, mis sai hiljem nimetuse marksistlik rühmitus töölisliikumises, sest meie olime üsna kõvasti juba siis Marxi uurinud, kuis rühmitus tekkis, luge marksistid, eks, ja ühtlasi ka revolutsionäärid, eks, ja sellest kujuneski siis marksistlik sellest opositsioonist marksistlik rühmitus, kes hiljem kommunistliku parteiga lõi ühise tormi ja moodustasid ühisrinde Teine organisatsioon, millele ma tähelepanu pöörasin, oli võimus rühmad tol ajal fašism tõstis kõvasti pead. No meil nimetati seda vapsideks vabaduse ajast. Eliit oli see evolutsioon, mis saksa Eskolmele fasismi arendas väga Dormelist propagandat ja nende poole hoitka massides kassas, isegi tööliskond oli osaliselt nakatatud ja kui fašistid hakkasid oma löökrühmi looma, mis ei olnud küll relvastatud, kuid siiski nii oma rusikatega ja teinekord malakatega kippusid kõiki töölisfraktsioonide koosolekuid avalikke miitinguid segama ja kallaletunge organiseerima kõnelejatel nii edasi, siis kaitseks loodi siis nii-öelda kaitse, spordirühmitused, töölisvõimlus, rühmad, kuigi meil mingisuguseid relvi olnud relvaõppust ei olnud, kuid kuna sinna kuulus noori ja väga palju töölissportlasi siis vähemalt maadlejad, poksijad ja teised oskasid kasutada küllalt edukalt füüsilist üleolekut. Nendest mammad opojakestest, kes kaupmeeste ja töösturite ja ärimeeste kestes kuulusid fašistlikud löökrühmadesse. Ja kui meil paar naginad nendega olnud, siis veendusid need löök rühmlased, et nad siiski tööpoiste rusikate alla jäävad ja üldiselt loobusid segamast meie koosolekud ja näitarduva nägugi elab. Mina olin selles võimus rühmades üldjuhi asetäitja kohal ja minu hooleks oli kasvatustöö. See võimaldas mul just sellesse, olles jällegi meelsustada meie liikmed just selles suunas, mida mina õigeks pidasid revolutsioonilises suunas ja kui seoses on, samuti suleti 34. aastal kodaniste võimude poolt. Siis säilitasime nimekirjad ja paigutasime usaldavate seltsimeestele juure ja see kontakt nende vahel toimus Pole kuni kuus aastat, kuni 40. aastani mõtlesime, võib-olla tulevikus on tarvis muidugi üsna intensiivselt töötas veel seni, kui ta suleti jällegi Pätsi poolt tööliste haridusliit, mida juhtis siis Aleksander kaabel. Samuti töötas neil aastase edasi meie kirjastusühing sõprus, mis andis välja siis kapitali ilma kapitali, ta anti välja nii suurteos nagu kapital, kolm köidet marks Engels'i teoseid. Toimus intensiivselt nende teoste läbi võtamine, kapital ilmus vihikute kaupa alguses ettetellimise korras. Ja need vihikut just ilmusid vaheaegadega, neid oli võimalus järjest pidevalt läbi töötada ja ka omavahel läbi arutleda, otse õppi ringi korras me neid ei õppinud, mõned olid ka üldiselt. Kuid siiski kolme-neljakesi sai neid asju arutatud üldse selle kapitalile andmisel. Väljaandmisel oli ka oma teatav veel tagamõte, me võtsime nagu omaks olime sellest juba kuulnud Iskray tee. Meie aktiivrakendus kõik selle Dropageerimise tähendab, kõigepealt oli vaja võtta vastav arv tellimisi vastu ja eelmaksud eel siis maksud, sest raha meil ei olnud mingisugust kapitali. Kirjastusel olid paar prosüürikest ilmunud enne õieti nüüd kolm, neli, kuid need andsid kahjumid ainult need võlad olid niiviisi, et iga vihiku end oli 50 50 senti. Ja üks kroon oli kaks ühikut, aga ette oli nähtud nii, et kõigepealt võtsin vastu igalt roni ja kui meil oli, siis ma ei mäleta nii 900 tellimuse versiooni, siis me saime 900 krooni, see oli üsna suur kapital, et selle tööga alustada. Enne tuli muidugi need üheksa inimest leida ja see oli peamiselt meie aktiiv ja see oli üks side. Me käisime nende juures tellimusi võtmas, nendega nende käest raha kasseerivad ja eriti sel ajal me lõime ka sidemed laiemas ulatuses, nii-öelda progressiivse intelligentsiga ülikooli õppejõududega kirjalikudega, nii edasi. Sellest ajastust, eriti selle fašismi ohu kõrgpunkti ajastust võiks veel ühe huvitava niisuguse detaili rääkida. Nagu me rääkisime, siis oli meie tegevus peasuund, fašismi pealetungi tagasilöömine ja mis meie vahendid olid. Lendlehed, ajakirjandusmiitingut, koosolekud. Sel ajal oli meil tööle rakendatud juba ka kirjastus Brusmis, hiljem hakkas välja andma Marx'i ja Engels'i teoseid ja andis välja koguteose vastutusrikkal ajal kolm kolmandal aastal milles ilmusse kuulus Vilde poliitiline testament, nagu teda nimetatakse fašismi vastu. Sel ajal oligi see suvi, kujunes peamiselt minul ringi sõitmiseks iga laupäev või pühapäev, laupäev oli tööpäev. Olime kuskil maal mõnel koosolekul kaks või kolm Kozekud päevas fašismi võitluse tähe all. Üks väga huvitav Viiding oli ka tol ajal Tartus, aga see oli üks kõigevägevam miiting Tartus. Seal seal igatahes oli peetud aastaid, oli saksa teatri ruumes, seal oli siis mitmed kõnelejad. Aga mina olin siis värskelt tulnud. Sealt no mitte väga värskelt, aga ma olin seal natuke Austrias neid ka miitingu kogemusi jälginud, seal kasutati fašismivastases võitluses ja rakendasin siis oma kõnes kõnes neid uusi võtteid, igatahes rahvast oli puupüsti täis ja väljas oli võib-olla rohkem rahvast, kui sisse mahtus siis kohe, kui avasime ruumi, oli kohal meie Meie valvurid Tallinnast võtsimegi ühe rühma kaasa, et seal tugev oleks, sest lapsed olid ähvardanud segi lüüa meie koosoleku. Ja nii, et iga pingiotsa peal peaaegu oli üks meie mees vormis. Me kandsime vormi. Ja siis nii kui saal avati, olid juba meie mehed oma kohad sisse võtnud ja nii siis ikka mõned lapside mehed olid seal kahe kui nad hakkasid seal natuke tegema, siis võeti need käe alt kinni, vidi välja ja ja mõned poksijad proovisid ka oma ilma nahkinasteta rusikate tugevust. Ja siis jäi üsna vaikseks, varsti. Aga mina rakendasin niisugust lihtsat meetodit. Ma rääkimis ütlesin, nüüd hüüame kooris Mahavassis ja andsin märku maha lossis. Nüüd hoiame teist korda kooris reldugevne hüüame, nii et nende staap siin tartus, ütlesi, kus tänavas asus, staabis kuulevad lõdisevad maa-ala, siis ütleme, kaks korda esitan, aga nüüd anname nii tugev viie et ka sirgud jal ärgata. Tallinnas kuulevad seda ja siis nüüd kolm korda. Ja siis möirgas. Mäletan pärast professor Tarveli Hans Kruus tulid juure, nendega olid tuttavad enne juba nende kontaktid, üldiselt nüüd oli vaat niisugune meeleolud, kui te nüüd oleks öelnud, et Lähme, peksame Se fašistide staap segi, siis oleks see mass tulnud ja läbi peksnud ka meie huvides ei olnud segadusi tekitada, meie olime ka distsipliini poolt. Aga tahes, meeleolu oli niisugune ja siis nemad just ütlesid, et niisugused meeleolu ei ole aastakümneid Tartus. Nii kollektiivi nagu liitusse üheseks ühiseks rusikaks ja rusikad tõusid püsti veel. Vaadetaks lauluga lõpetasime internatsionaali ka veel seal koosolekuga. See oli igatahes ka minu elus kõige niisugune mõjuva Tallinnas niisugust meil ei õnnestunud korraldada, nagu siia Tartusse tol ajal oli. Juunipäevad 1940. Õhus oli juba tunda, et mingisugused ajaloolised sündmused hakkavad liini oma ja kui sündmused hakkasid peale areneva kõigepealt Leedus, seejärel Lätis ja neil samadel päevadel toimus parteil büroo koosolek ja otsustati Juuni õhtul kokku kutsuda töölisaktivistide ametiühingu aktivistide ja töölisvanemate suur koosolek. See miiting toimus sellest hoolimata, et olid väljas tänavatel ülemjuhataja Laidoneri keelud igasuguste koosolekute korraldamiseks. Et püüti takistada, arreteeriti terve rida inimesi, kes neid kutseid välja saatsid Tõnismäel. Nende hulgas ka endine poliitvang, oskassepra arreteeriti. Hoolimata koosolek toimus, see toimus töölisvõimlas Tõnismäel, kuigi hoov kubises politseinikest ja nuhkidest. Nuia miiting toimus meeleolu. Ja, ja seal võeti vastu juba teatavad nõudmised. Alati ma ei hakka ka neid refereerima pikemalt, mis seal üles seati. Kuid pärast kohalikud samal ööl astusilbroo uuesti kokku ja otsustas järgmisel päeval organiseerida üldise meeleavalduse miidingu nende otsuste toetamiseks, mis aktiiv vastu võttis? Jaa, valmistus algas õieti tunnil, seda veel otsustati, mina olin seal veel sidemeheks, mina elasin seal hariduse tänaval Tõnismäe ligidal, olin seal värava juures ja kui sidemes teatas, et et tuleb koosolek organiseerimisele kindlalt, siis ma terve rea seltsimeestele sõitsin järele. Sepre juure läksin taksoga ja raha ei olnud, aga takso taksomees ei võtnudki raha ja ta tol ööl sai, üldse oli palju taksomehi kes sõidutasid meie aktivistide ilma rahata ja sõitsime kohale ja siis Neeme Ruusile saatsin teate Dimelas nõmmel. Ja siis kogunes aktiivi midagi keskpaiku. Ja alust alustasimegi tööd muidugi oli, kõigepealt oli vaja teated saata kõikidele käitistele, hetkel üheksa vist oli. Jah, kus pidid, siis panime kõik, otsustasime panna, kõik käitusid seisma. Ja rahvas koguneks siis miitingule. Nii et tuli välja kutsuda ametiühingute aktivistid. Need omakorda iga ametiühingu oma liinist võttis sideme käitise vanematega, kätis nõukogu, kus oli suurelt, käite seal käitis, nõukogu kiitis nagu esimehel, see teata seal teistel käitis nõukogu liikmetele. Ja, ja siis, et hommikul peetakse miitinguid veel, kui paneks töö seisma ja siis tullakse nii organiseeritud korras tullakse võidu Vabaduse väljakule nimetati, siis on praegu võidu väljak Namiidingule. Samuti hakati loosungeid koostama ja otsiti üles vanaaegsed, lipud, revolutsiooni aegsed lipud viienda aasta lõpul seitsmeteistkümnenda aasta lipud, mis olid olemas omal ajal töölisratsioonidele, ametiühingutel, mida hoiti salajas senini. Need toodi välja uusi lippe ja loosungeid, laule, paljuntati revolutsioonilisi laule laulmiseks. Nii et töö käis ja mina sain siis ülesandeks esimeseks ülesandeks kutsuda välja siis need võimlus rühmad. Kuna ma teatasin, et meil on side olemas, kutsusin väljas, siis piirsoni ja organiseerisime kiires korras siis nende kokkuajamise tund aega varem Tõnismäele, seal läksime siis grupis. No ma ei mäleta täpselt, aga ligi 100 mehe ümber saime kätte, aga see oli öö jooksul ei olnud kõiki kõikides kodudes me jõudnud lihtsalt käia, et kõiki välja ajad hommikuks ja ja siis teise ülesande, kui ma selle töö käima panin, see jäi peamiselt Tallinna ringkonna juht oligi nii kooli piirson, andmed olid tema käes, nimekirjad, tema võttis, selle enda oleks ja minule siis tehti teine ülesanne. Siis juhtima asusid seda Tallinnas. Lauristini Sepre moodustasid sellest staabi ja tehti ülesandeks, et minul tuleb siis esineda kõnega sellel miitingul võidu väljakul maani kõvema häälega harjunud meediku mees. Minule andeklep tuleb see ja siis muidugi tuli see öö jooksul ka väikene konspekt koostada, seda muidugi seal Lauristiniga koos istusime luku tahatuppa üheks kolmveerand tunniks ja siis oli konspekt enam-vähem valmis. Aluseks võtsin muidugi need otsused, mis eelmisel päeval oli vastu mõeldud, nendele me tuginesime ja nojah, ja siis hommikul läksin tund aega varem siis personali kokku ajanud need mehed, läksime seal kolonnis ilusasti rivikorras võidu väljakule, tegime plaani enne, kuidas kolonnid paigutada suurte käitiste kolonnid. Noh, väiksed jäävad Zappaga, põhiline oli ikka need suured käitusid, kellest ma arvasin, toovad palju rahvast välja, kuid enne kui rahvas kogunes kõnepulti, muidugi midagi ei olnud, selleks oli kohale hangitud, kes seda, kes ma ei tea, üks veomasin ja selle kabiini katuselt, siis tuli murre, keda see seisis üsna Jaani kiriku lähedal. Sele, Puiestee lähedal, seal pole servas. Kui ronisin sinna auto kabiini laele, tekkis äkki hetk proovida, kuidas suhtuvad politseinikud meie Meie miitingule, mina olin esimene kõneleja nuia kõnelema enne kõnelemis algust, kuna ma nägin, et palju oli politseinike ja siis märkasin et ka Tallinna-Harju, prefekt, politsei- üldjuht Tallinnas. See seisis oma staabiga. Jaani kirikueelsel sellel puiesteel, ma nagu pidin teda, tundsin, sellepärast tema juures oli kooslikude pärast pidin käima, lubasid hankimas ja nii et oli tuntud nagu veidi hästi. Ja siis pöördusin prefekti poole ja palusin, et tema politseinikud täna seal miidingult kokku korjaks ära viiks, et kuna töölisklass on organiseeritud jõud distsiplineeritud jõud temani ilmunud, siia organiseeritud ja distsiplineeritud korras ja tema on võimeline ise oma miitikudel korda pidama, et meie mingit vajadust politseinike järele ei tunne. Politseinik oli väga palju ka rahva hulgas siin-seal need võib-olla milleks see oli, aga neid oli üsna võib-olla terve, terve politsei reserv sinna paigutatud laiali. Ja jäin hetkeks ootama. Prefekt pidas seal nõu mõne minuti mina edasi rääkima enne ei hakanud, palusin veel korduvalt, et me nõuame, te lahkuksite mitte palunud, vaid nõudsime tänase miitingu korraldajad ja andis vile ja mehed hakkasid kogunema tema juure ja võttiski mehed sappa, viis ära, ilmselt mitte kaugele, arvatavasti kuskile, kuhu ta paigutas, vile oli antud, siis ma hakkasin oma kõnega esinema ja jälgisin ainult teisi silmaga, kuidas siis see kolonn ära viidi. Mina oma kõne pidasin ära, aga minu kõne lõpuosas ma nägin juba, kuidas mingisuguseid. Neid kaablid veeti auto suunas, sellest merekoolimajast ja sel ajal mikrofon juba pandi ülesse sinna auto katusele, kui mina lõpetasin ja siis piirson andis kolonnide liikumise kohta üldjuhid, korraldused, mis järjekorras, missuguseid käitise teesi, misjärel see oli kõik meil enne ära määratud Jakas kolonn liikuma. Kolonn kujunes väga pikaks, esiots oli, oli Kadriorus saba oli ikka veel Narva maantee alguses. Seal turu turu piirkonnas. Ja sa ja terve rea ametiühingu aktivistidega sammusime koloni ja eesotsas muidugi laulukäigi Koger revolutsioonilised laulud, internatsionaal, punane lipp, julgesti vennad, nüüd tööle Varssavi on ka kõiki neid laule tol ajal lauldi ja ja me olime mõningal määral ka levitanud neid sõnu ja osa inimesi teadsid ise vanemad omal ajal laulnud. Need lauldi üsna üsna üsna palju.