Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Tallinnas on varjupaigad ja öömajad olemas, kuid paljud inimesed eelistavad ikkagi elada mahajäetud majades. Pärast järjekordset inimohvritega lõppenud tuleõnnetust Tallinnas Kopli liinidel asutakse esmaspäevast neid maju tühjendama. Raamatukogus avati hologrammide näitus Ukraina kunstipärandist. Elusuuruses on välja pandud koopiad arheoloogilistest leidudest Ukraina aladelt. Raplamaa ekspertgrupp otsustas anda Raplamaa kultuuripärli preemia Raplas elavale Ehini kirjanike perekonnale. Reutersi küsitluse põhjal juhivad USA eelvalimistel neli päeva enne New Hampshire parteikoosolekuid Hillary Clintoni John McCain. Gruusia liider Mihhail Saakašvili on oma võidus presidendivalimistel kindel. Gruusias on kohal rekordarv valimisvaatlejaid 3000 ja ilmast. Meil on Eestis sajuta ilm, puhub kagutuul ja külma on üheksa kuni 14 kraadi, Ida-Eestis rohkem, saartel veidi vähem. Juba täna põlesid küünlad Tallinnas Harju tänaval Eduard Vilde mälestusmärgi juures. Need küünlad on Jaan Krossi mälestuseks. Seal võib ka homme Jaan Krossi matusepäeval küünlad süüdata. Juba täna käisid inimesed Kaarli kirikus armastatud kirjanikuga hüvasti. Jätmas. Algab leinatalitus kirikus kell 11 kuid hüvastijätuks on kiriku uksed avatud juba üheksa 30-st. Homme hõiskavad valitsusasutused Jaan Krossi mälestuseks leinalipud ja kõiki kutsutakse seda järgima. Ja vahetame teemat. Pärast järjekordset inimohvritega tuleõnnetus Tallinnas Kopli liinidel peeti linnavalitsuses taas nõu, kuidas olukorda parandada. Eile hukkus seal tulekahjus kaks inimest, detsembris oli kuue hukkunuga tulekahju. Otsustati jõulisemalt käituda, rääkis hukkudoomile abilinnapea Merike Martinson. Täna me otsustasime seda, et jõulisemalt tuleb siiski püüda neid majasid likvideerida ja samuti ka tühjendada. Et see aastalõpurelv, mis tehti päästeteenistuse politseiprefektuuri, ka see, nagu konstateeris olukord informeeriti neid inimesi, et nad ei tohi seal elada, nad saavad pöörduda varjupaikadesse või siis ka öömajadesse. Ja pakuti kaasa ühele perekonnale, isegi ajutist sotsiaalmajutuspinda. Aga midagi pole teha, need inimesed siiski eelistavad elada seal. Nüüd me oleme siis teise õnnetuse juures ja siis otsustati siiski õieti seal oli täna öösel otsustatud koos linnaosa vanem Enno Tamme ja põhja politseiprefektuuri juhtidega, et alustatakse esmaspäev, siis nagu jõulisemalt nende majade tühjendamist riputame sinna üles sildid, et nad saavad pöörduda Alasi tänav kaheksa ja Suur-Sõjamäe kus nad siis saavad siis ööbida. Nii et me püüame siis nüüd jätkata jõulisemalt seda tühjendamist täna sotsiaaltöö keskuse juhataja Kersti Põldemaa, kes süstemaatiliselt teeb tööd kandide kriisirühma inimestega kellel tõesti esimesel aastal oli õnnestunud 40 inimest tagasi tuua töö ja igapäevase elu juurde. Ta nendega isiklikult on rääkinud. Tuuleme avamisega muutus väga palju 215 kohta, kus inimesed said endale püsiva voodikoha ja tegelikult nendega tegelevad sotsiaaltöötajad, nendele võimaldatakse nii juriidilist ja nõustamist ja nii edasi. Et see süsteem ei saaks küll nüüd meid nagu süüdistada, et me, et linn nagu on passiivne, aga inimene, tema valik ja ta ei nõustu ja nagu te teate isegi, et enamusel käib kaasas sinna ju alkohol. Teine probleem on need majad, probleem on endiselt ikkagi üleval. Jah, see probleem on üleval ja nagu te teate isegi, et nüüd nende Kopli liinide suhtes on ju meil ka kohtuvaidlus, et loomulikult, kui oleks, et Kopli liinid nagu oli planeeritud ja imetore koht ja elamurajooni väljaehitamiseks, et kui me see kohtuvaidlus lõpeb, siis saab ka linn ette võtta selle piirkonnaga, midagi seisab ka meil väga suured sotsiaalmajutusüksuse loomine, samuti Pelgurannas, kus me käime juba mitmendat aastat käib linn ümbruskonna lähedal naabriga, kellele ei meeldi, et sinna ehitatakse sotsiaalmajutusüksus. Nii et noh, tegelikult see on niisugune laiem probleem. Ja edasi sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Tarmo Maiberg. Gruusia liider Mihhail Saakašvili ütles täna rahvusvaheliste vaatlejatega kohtades, et on kindel oma võidus juba presidendivalimiste esimeses voorus. Ta väljendas ka veendumust, et homsed erakorralised valimised on ausad ja vabad. Täna lõppenud valimiskampaaniat nimetas Saakašvili kõige pingelisemaks pärast rooside revolutsiooni. Ta viitas sellele, et esimest korda on opositsioonil tugev valimiskampaania. Siiski möönis ta, et opositsiooni rahalised võimalused kampaaniat teha on märksa tagasihoidlikumad. Homsetele valimistele on registreeritud rekordarv vaatlejaid, kokku 3000, neist kolmandik on välismaalased. Põhja-Korea ei ole esitanud täielikku raportit oma tuumaprogrammi kohta hoolimata Pyongyangi kinnitusest, et vastav raport on valmis, teatas valge maja pressiesindaja. Põhja-Korea kinnitusel esitasid nad oma tuumaalase raporti juba novembris. USA välisministeeriumi hinnangul ei ole aga Põhja-Korea andnud lõplikku dokumenti vastavalt lubadusele see esitada 31.-ks Hendrix. Ükski desarmeerimise leppes osalenud riik ehk siis Hiina, Jaapan, Venemaa, Lõuna-Korea ega USA ei ole saanud selgitus Põhja-Korea tuumaprogrammi arengute kohta, kinnitas Ühendriikide välisministeeriumi esindaja. Vastavalt kokkuleppele saab Põhja-Korea oma tuumaprogrammi faaside raporti esitamise eest üks miljon tonni kütteõli või vastavas väärtuses abi. USA presidendivalimiste ava löögina peetud eelvalimiskoosolekutel Iowa osariigis võitis vabariiklastest Mike Huckaby ja demokraatidest Barack Obama oma novembrikuiste presidendivalimisteni kestva eelvalimisprotsessi. Järgmine etapp toimub New Hampshire'is. Reuters siia teiste agentuuride korraldatud küsitluse tulemustest selgub, et seal On suurimad favoriidid demokraatide leeris Hillary Clintoni ja vabariiklastest John McCain New Yorgi senaator ja endine esimene leedi Clinton on kogunud 32 protsenti Obama 26 protsendi vastu. Aiuvas võidutsenud hakkabiit toetab New Hampshire'is vaid 10 protsenti vabariiklastest valijaid. Ja uuesti Eestist. Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp jagas aastapreemiaid Raplamaa kultuuripärli preemia sai Ehini kirjanike perekond jätkab Olev Kenk. Raplas elavad kirjanikud, luuletajad ja tõlkijad Andres Ehin, tema abikaasa Ly Seppel ning nende tütar Kristiina Ehin on kogu Eesti jaoks erakordne nähtus. Andres Ehini luule on avaldanud mõju nii Karl Martin Sinijärvele, Sven Kivisildnik kuule kui Jürgen roostele, kes peavad Ehini praeguse aja mõjukaimaks eesti luuletajaks. Kuid mida Andres Ehin ise sellest arvab? No ma olen öelnud, ehk modernistlik ja moodne luule on enne kuuekümnendaid meil vähetuntud ja nüüd see mõju just jätkub, mina omakorda jällegi olen olnud laadal häbiks saare mõju all. No teie peres on ju nii palju loomeinimesi, kas see on pigem soodustav tegur või see mõnes mõttes, kas segab tööd? Ei sega, et abikaasaga meil küllalt erinevad tuulelaadid ja tütre kiiret arengut on väga meeldiv jälgida, mida te olete teinud oma maakonna heaks, aga eks masin teinud vabaõhuetenduste käsikirju ja vaimuelu lehekülg ei ole teinud kohalikule lehele vaimuvara, selle kord kuus ilmuva väljaande nimi ja siis iga kord. Liis Eppelil kohta on öeldud, et ta on justkui kirjanduslik ideaal ema, kelle loomingu juurde on alati hea minna. Muide, emaks olemist peab Seppel olulisemaks kui loometööd. Ma ei arva üldse, et on olemas ideaalseid emasid ja isegi mitte kirjanduslikkeid reaalseid emasid, aga see paneb mind jah, tunnistama, et meie lapsed on kasvanud kirjutuslaua sahtlis. Ma olen pereema rolli pidanud väga tähtsaks, ma ei ole tahtnud lapsi panna lasteaeda ja täiesti teadlikult, püüan leida aega ja kirjandus pea puutuma. Ehinite peres on tavaline, et loetakse ja hinnatakse üksteise loomingut. Kristiina Ehin räägib sellest, mida järgmisel suvel koos ette võetakse. Üks asi, mida me nüüd plaaniline perega ette võtan, selle aasta septembri keskel korraldada täiskuu luulefestivali hakkab toimuma ühes Rokla vanas talumajas ja see ideaalis siis peaks olema rahvusvaheline. Andres Ehini, Liis Eppelil ja Kristiina Ehini väljapaistev tegevus Raplamaa kultuuriruumis ongi peamine põhjus, miks Kultuurkapitali maakondlik ekspertgrupp pidas neid kultuuripärli preemia vääriliseks. Olev Kenk Eesti raadiole Raplast. Rahvusraamatukogus avati ukraina vana kunstinäitus Tõnu Karjatse käis seda vaatamas. Tegemist on hologramm-idega, mis valmistati Raina alade arheoloogiliste leidude põhjal, seega siis vana kunstehted, ikoonide tarbeesemed. Esindatud on Sküüdis, armaadi ajastu ehted viiendast sajandist enne Kristust, samuti bütsantsi meistrite teosed, seitsmendast kaheksandast sajandist Kiievi Vene suveniiride töödia, teistkümnenda sajandi ikoonimaalijate taiesed. Näitusemaaletooja, Ukraina suursaadik Paulo kirjakov märkis, et hologrammide väljapanek on hea moodus tutvustada Eesti vaatajale Ukraina iidset kunsti. Pealegi oli üks graafiliste objektide algatajaid rohkem kui 50 aastat tagasi. Ukraina Teaduste Akadeemia. Moskva programmid on üks suurepäraseid teaduse saavutusi, kus vaataja saab näha seda, mida muidu poleks võimalik, räägib Ukraina suursaadik. Sama näituse siia toomine ehedamal kujul kuldasimetena oleks põhimõtteliselt võimatu, hüppas kirja, hakkab maja, oleks rangeid turvameetmeid ja kogu väljapanekust spordiga läheks väga kalliks mitte ainult kümned tuhanded eurod, vaid siin on tegemist. Riba hindamatute väärtustega härra suursaadik ütles, et hologramminäituse korraldamisega soovis Ukraina saatkond märkida ka jõuluaega ja tuua pimedasse talve veidi helgust Pavlo kirjaga. Ta on kena näha ilusat näitust kaunitest esemetest, et tuju tõsta. Teisalt ta meeldib näidata Eesti ja Tallinna elanikele seda, milliseid väärtuseid Ukrainas leidub, räägibki, kui rikas on selle riigi ajalugu ja kuidas me seda hindame ning hoiame, rääkis suursaadik. Ukraina kunstipärandi näitus jääb rahvusraamatukogus vaadata seitsmeteistkümnenda jaanuarini. Eeloleval ööl on Eestis selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagu ja idatuul kolm kuni kaheksa, saartel ja rannikul puhanguti 13 kuni 15 meetrit sekundis. Külma on 12 kuni 17, Ida-Eestis kohati 20, saartel kuus kuni üheksa kraadi. Päeval püsib vähese pilvisusega sajuta ilm, puhub valdavalt kagutuul viis kuni kaheksa, saartel puhanguti 13 kuni 15 meetrit sekundis. Külma on homme üheksa kuni 14, Ida-Eestis kuni 17 ja saartel viis kuni kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.