Helgaja tere päevast, head klassikaraadiokuulajad. Alanud on seitsmenda jaanuari helikajasaade. Mina olen Annika Kuuda saate toimetaja. Ja tänases saates kuuleme kõigepealt kahte järelkaja toimunud kontsertidest. Nimelt Märt-Matis Lill räägib Corelli muusiku jõulumuusika, festivali Kirikupühad, maarjamaal, lõppkontserdist, jõululugu poistekooridega. Ta käis seda kuulamas siis nimelt Tartu Jaani kirikus, kus ja muusikakriitik faristamoos usin, jagab muljeid Tallinna uusaasta, Bachi-nimelise muusikafestivali kontsertidest. Muusikauudiseid laiast maailmast vahendab nagu ikka nelevasteintelt ja saate seal on käsitlus on originaalnootide ja nende kasutamise teemal. Seda siis Eestit kooride seas. Stuudios ongi Kaie Tanner Eesti kooriühingust ja dirigent ning kirjastaja Raul Talmar. Head kuulamist. Selle aasta esimeses heliga saates on hea meenutada ka mõningaid aastalõpukontserte ja ühest, nimelt siis Corelli muusiku korraldatavast jõulumuusika festivalist, kirikupühad maarjamaal ja selle viimasest kontserdist jõulumuusikafestivali lõppkontserdist me kohe rääkima hakkame. See kontsert kandis nime jõululugu poistekooridega ja see toimus nii Tallinnas kui Tartus, Tartus ja Tartu kontserti Tartu Jaani kirikus. 28. detsembril käis kuulamas Märt-Matis Lill, kellega meil need on telefoniühendus. Tere. Kuidas sinule see aastalõpukontsert meeldis? Meeldis väga, et seal oli nagu palju asju, mis meeldis, et kõigepealt kogu selle kontserti ülesehitus oli selline väga mitmekülgne heas mõttes kirev. Stiililiselt, et seal oli nagu väga palju vaheldust, et hoidis nagu kogu aeg tähelepanu väga erksalt üleval ja, ja ka esitus oli selline rõõmustavalt here ja musikaalne siis muidugi peab ütlema, et Tartu Jaani kirik ise on alati nagu väga meeldiv kontekst, kus nagu eriti vanamuusikat kuulata aga hea akustika ja väga ilus kirik, nii et kõik see kokku andis väga mõnusa elamuse. Tegemist oli tegelikult suhteliselt, võib öelda huvitavat koosseisudega, sest et solistidena astusid üles mitmed lauljad, keda me võib-olla nii tihti solistide kontserdisaalis ei näegi. Jah, ühelt poolt ehmetsialistid ja teiselt poolt ka koor solistide poolt tõepoolest, et Hendrik Üksvärav vist on mingil määral ikkagi tuntud, aga elemal kohta mina polnud varem kuulnud ja veel Kuldar selline noorem põlvkond et nemad, aga siis ka koor, et, et see selline tohutult massiivne paljudest lauljatest koosnev poistega sellist kahest koorist kokku pandud, et oli ka ikka suhteliselt harukordne. Ütleme just nagu kontsertesituses tavaliselt nii suurt poistekoori ei kuule. Ja poistekoore üldse tihtipeale kontserdisaalides. Me kuuleme pigem ju Rahvusooper Estonia poistekoori ja selliseid teisi haka, Püha Miikaeli poistekoor ja Eesti meestelaulu seltsi üle-eestiline poistekoor. Kalev tõepoolest ei astu kontserdisaalides nii tihti ju üles. Aga kuidas sa kommenteeriksid? Dirigent Martin silda, säded? Töö oli väga hea, et kohati ka oli kindlasti ka nagu väga nõudlik ja, ja minu arust ta sai sellega nagu väga hästi hakkama, et siin on nagu, ütleme impoliselt, kui vormi tunnetuslikult, kui ka ütleme selliste jõuvahekordade balantseerimises, mida siin oli tegelikult nagu väga palju, sest šveitsi teostus eriti on see selline mingisuguse ütleb kammerlikum ja väga massiivsete lõikude vaheldumine nagu täiesti reeglipärane, et, et siin on nagu sellise hea balansi, tunnetuse olemasolu vajalik ja see toimis väga hästi. Mis sulle sellest kontserdikavast kõige eredama mulje jättis ja ja mis seal kavas üldse oli, kuidas seal üles ehitatud? Mulle jäid väga tegelikult eredalt meelde, kui juba need poiste lauldud koraalid need olid, kuidagi mõjuvad ilusad ja annab kindlasti Püha Miikaeli poistekoor on selle koha pealt, meil on juba nende laulmisega ajalugu ja seda oli tunda, et see oli niivõrd tundlik ja meeldiv kuulata. Ja noh, ütleme seal üks garaal, mida ma polnud varem kuulumisele, lihtsalt ilusam. Sellisele jõuluajal nagu on seal väga vähe repertuaar, aga siis mõned vähem tuntud heliloojad olid huvitavad Georg Daniels, seeria, Johan Rosen, Müller minu jaoks mõlemad, et Rosen, millest ma polnud varem üldse kuulnud. Et selline huvitav avastus ja jällegi kava ülesehituse mõttes mõlemad olid instrumentaalteosed erinevate koosseisudega, et oli selline huvitav, sissepõige natuke hilisemasse ajastusse Muugava. Aga noh, kahtlemata kogu sellega nagu kulminatsiooniks oli ikkagi Süts ühelt poolt siis magneifikate, aga vist ja rohkem ikkagi see jõululugu Waynaht, Sistori nad on ikka selline tõeline suurteos ja juba selle esitamiseks. Kas ta on tegelikult väga oluline, et seda üldse Eestis nagu kuulda võib, et noh, kui ma siin koril inimestega rääkisin, sulle ilmselt oligi Eestis esimest korda, kus ütles, et kanti, et ta on ikkagi tohutult võimas, tohutult oluline ja muljetavaldav lugu. Et ennem Bachi neid kuulsaid basseonovast võib olla selliseid olulisemaid operatsiooni või oratooriumilaadseid teoseid ennem Bachi kindlasti Sofia kultuuriruumis. Ja kindlasti oli kontserdil üks oluline roll osaga orkestri. Millises headuses Corelli barokkorkester seekord üles astus? Jah, võib öelda, et üldiselt oma tuntud headuses, et võib-olla kõige täpsemalt on mul meeles ikkagi see, see jõululugu, et, et seal mingisugused eredamad hetked, et keda võiks esile tuua, on passovontiina rühm, et nad olid nagu väga tundlikud ja paindlik kulud ja, ja kuidagi noh, edasi viivad nagu täpselt see, mida see passokontiinov peab olema, et, et see on nagu väga, väga selline intensiivne ja music ideaalne esitus ja väga hea klapp lauljate ja siis ka selliste tutti lõikude vahel näitas kindlasti esile tuua. Ja tutti-lõikudes kõla oli selline väga meeldivalt täidlane. Et võib-olla kohad, et seal mingeid väikseid loginaid oli, et tempod olid ka suhteliselt krõbedad teatud lõikudes, aga see nagu kindlasti ei häirinud, et tervikmulje oli, oli väga veenev ja väga meeldiv. Võib-olla veel lauljatest ma siin enne mõtlesin, et tahaks just esile tuua ka, et Endrik Üksvärav evangalistina, et oli täiesti nagu muljetavaldav, kuidas ta selle rolli teostas. Et noh, niivõrd rikas, selline emotsionaalne, hääleline palee ja niivõrd nüansirohke esitus, et see oli tõesti väga-väga võimas ja, ja teisalt jäi mulle väga eredalt meelde ka hele ballega esitus, siis selline ilus, sirge puhas inglihääl sõna otseses mõttes kõnedagist seal inglid partii ja, ja see oli ka kindlasti kontset eredamaid külge. Tundub, et Corelli muusika on Tartu publiku seas juurutanud juba selle pikaaegse traditsiooni ja Tartu publik on harjunud käima neil kontsertidel. Tundub jah, et ma toon selle mingis mõttes võiks öelda, et nagu väga hästi hakkama saanud, et ega seda Tartu publikut ei ole väga lihtne nagu välja saada, aga jah, tundub, et seal on regulaarsed noh, kindlasti ka see, mida pakkuda. On väga oskuslikult kokku pandud, et on näha, et inimestele on meeldinud, meeldib ja, ja kahtlemata tulevad nad ka tulevikus seda elamusi saama, et, et jah, see on, see on nagu väga-väga hea, et IRL-il on, on õnnestunud. Aitäh Märt-Matis Lill nende muljete eest siis Corelli muusiku aastalõpukontserdilt festivalilt, kirikupühad maarjamaal ja see kontsert, mis kandis nime jõululugu poistekooridega, taipas 28. detsembril Tartu Jaani kirikus. Sellel nädalal alates esimesest jaanuarist on Tallinnas toimunud uus muusikafestival, millest ka klassikaraadios juba erinevates saadetes juttu on olnud. Saan Tallinna uus aasta Bachi-nimeline muusikafestival, mille kunstiline juht on Andres Uibo. Ja ma palusin muusikakriitik varistama susit minna kuulama kolme kontserti või õigemini kahte kontserti yhte orelipool tundi sellel festivalil. Päristamo, mis mulje sulle see festival jättis, kas sa saad rääkida ka sellisest tervikust või selle festivali iseloomust? Tere, ilmselt on need mõned kontserdid andnud päris hea pildi, sest kui ma sirvisin seda festivali bukleti, siis kontserdite ülesehitused või esinejad tunduvad suhteliselt sarnased olevat. Tahaks ära mainida ka selle korraldaja, MTÜ Ars Musica Estonica. Ma rääkisin nendega ka seal vahepeal pärast üht orelit. Pool tundi, kui sa ütlesid just, et sellel festivali on justkui kontsertide mõttes sarnane ülesehitus, siis mida sa täpsemalt silmas pidasid? Iga päev on üks orelipooltund ja siis õhtul on kontsert. Ma vaatasin neid esinejate nimesid, seal on need kelpillikvintett ja siis on kitarril Heikivatlik toreli mängijad seal vahelduvad, aga, aga üldiselt on nagu üks instrumentaallugu, mis orel ja siis on orelilugu ja kontserdid seal, kus ma kohal olin, mõtlesin selle ülesehituse peale hästi, tihti räägitakse pahi muusikas ja üldse ajastul sellest kuldlõikest. Ja seal tundus ka niimoodi olevat, et siis kui on kontserdil ajaliselt põhimõtteliselt nagu kuldlõikekoht, siis tuli mingi selline kas natuke keerulisem lugu või sisukam lugu või, või suurem koosseis või midagi taolist. Orelipooltunnil siis lihtsalt selline tõsisem lugu, et osa lugusid algul ehitas seda üles, siis tuli see põhilugu ja siis natuke nagu hakkas ära minema. Nii et sul õnnestus külastada teisipäevast kontserti, kõigepealt see oli siis Toomas trassi soolokontsert. Ja see oli üks, mida ta siiski kontsert, et sellega tundus seal olevat väike, tõsis segadusega, aga, aga lihtsalt, et kui on kontserdi Kledzis see kontsert seal sees nagu ei olnud, aga ometi ta kuulus sinna programmi. Ja see kontsert iseenesest aja väga meeldis ta nii omapärane orelimängija et oreli kõla, mida me oleme harjunud kuulma, mina olen harjunud kuulma, seisab pikka toonina nagu mängijad natuke nagu kardaks isegi seda ära lõpetada, sest katkestus on nagunii järsk siis Toomas trassil kuidagi on hästi aktiivne ja natuke selline sarkastiline, et see mängustiil on natuke nagu terav ja, ja tihtipeale noodid, mis me nagu mälus võiksid olla sellised pikad, tema nagu lõpetab need ära ja siis kuuleb seda kajav. Hästi. Huvitav oli see, et kui Toomas Trass hakkas mängima tema kontserdil üles ehitatud nii, et oli kõigepealt üks, no siis oli mingi Molvukuraal mullukuraal, muu lugu. Laulis korallid kõik ette ka kõigepealt hakkas mängima, laulis koraali ära, siis hakkas kogu see muu asi. See on hästi omapärane, ma ei tea, kas seda tehakse tavaliselt, aga ma lugesin, et ta on hästi palju õppinud mujal välismaal, et võib-olla see on kuskilt tulnud. Hästi hästi äge, oli see minu jaoks hästi omapärane enne veel see, et Niguliste kirikusse oli pandud see suur ekraan niimoodi, et ma põhimõtteliselt nägime, mida orelimängijad teevad. Et kui tavaliselt on orelimängijal nagu päkapikk, keda me ei tea, kus ta on või mis ta teeb siis nägime kõik ära, et sellel samal teisipäeval ma kuulasin orelipool tundi, kus mängis Tiit Kiik ja vot Ma selle pooltunni ajal ma küll harjusime selle ekraaniga, sest mõtisklesin ütle, kas see on nüüd hea või halb, et ma kõike näen, mida ta seal teeb ja kuidas ta sahmerdav ja see tundus selline nagu asja rajamine. Muusikali oli natuke raske nagu keskenduda, aga siis, kui ma läksin õhtul kuulama Toomas trassi, siis see oli juba päris tore, sest noh, siis oli juba harjunud ja siis sai nagu muusikat kuulata. Ja ma mõtlesin veel seda, et kui ekraan, siis äkki orelimängijat ka nad on harjunud, et neid ei näe ses mõttes, et muidu nad võib-olla mõtleks läbi rohkem, kuidas nad seal on. Üks lugu oli küll selline, kus vaatan, peaks kõlama ühtemoodi, aga siis rütm ja kõik on natuke nagu teistmoodi. Et siis võib-olla kui ma seda ei näeks, siis ma nagu ei mõtleks niimoodi, siis ma mõtleks ainult muusikale ja helile kõlale ja ja siis tulevad need mõtisklused, mis seal kiriku võlvide all ikka tulevad. Aga nüüd, kui ma seda näen, siis ma hakkan analüüsima, et kas 16 kümnendikud ikka on nende trioolidega ja siis on need jalapartii ja noh, et et võib-olla selles mõttes see video on selline kahe otsaga asi. Muusikale on see muidugi lisakoorem jälgida nagunii me saame nii palju infot silmadega, et siis kui orel mängib, siis me tavalised võibolla kuulaks rohkem, aga, aga samas jälle kui ära harjuda, siis võib-olla me ei vaata nii palju seda ekraani See Toomas Trass ja Tiit Kiik mõlemad kasutasid ühte ainsat orelit. Sõnaliinile, ja see oli ka huvitav, et tavaliselt ma kuulen orelimängu piisavalt harva selleks, et hakata mängijaid võrdlema ikka noorel. Aga seekord olid hästi orel, aga nii erinev trassi registrite valik on hästi omapärane minu meelest, et niisugune tunne, et need nagu võiksid mitte isegi kokku sobida, aga seetõttu nagu väga-väga huvitavalt kõlavad kokku need registrid, letid kiigol, võib-olla natuke sellise meile nagu harjumuspärasem kõrvale. Pauli mängis Ulla ja, ja siis noh, ka jälle teistmoodi, kõlas saarel ja ja esed, mida Ulla Krigul mängis, üks koraalieelmäng, mis kõlas täiesti nagu filmimuusika selline hästi igatseda, natuke sihuke nukker, isegi raske oli, mõeldakse, et selles mõttes küll on, on kihvt, kui on mingi terve hunnik Bachi, et siis pianistid enam muidugi teamegi prelüüdi Fuessid ja kuuekongi fuuga fuuga kunst ja aga just, et ta nii hingestatud või jätta nagunii kõneleb, et väidetakse, et ta on selline igavene muusika ja vist on ka, et see hästi universaalne muusikal. Et selles mõttes siin on jah, hästi, selline mitmekülgne, see, see valik. Ja lisaks nendele orelikontsertidele oli sul võimalus kuulata kolmapäevast kontserti, kus siis oli kaasatud juba rohkem muusikuid, kes seal esinesid ja kuidas see kontserdil üles ehitatud. See kontsert oli niimoodi, et orel, midagi muud, orel, midagi muud ja niimoodi läks kuni lõpuni välja. Suurel orelil mängis Ulla Krigul. Andres Uibo mängis positiiv orelil seal ees ansambli koosseisus, teiste koos. Vahepeal mängis Heikki Mätlik lauto lugusid ja siis oli keelpillikvartett kvintett seal teistega koos. Näiteks Matteuse passioonist oli aldi aaria, mida laulis Jon kontratenor ja siis oligi kaasatud viiuli Arvo Leibur, Katrin Ahtigale, Toomas Nestor, Aare Tammesalu ja Imre Eenmaa. Ja siis oligi Andres Uibo, sellel orelil Hicki Mätlikuman kitarriga ja siis laulja. See oli hästi võimas Väike-kostis küll, aga, aga väga hästi kõlas seal kõik välja. Vahepeal Selle oli seal tšellosoolo süüdistoli mingeid osi. Ja viiulile ja passogantiinole oli üks sonaat ka mida mängis Arvo Leibur ja oli küll kirjas passugantinoraga meis positiivorel, et ma tegelikult ei tea, kuidas tollal oli Arvo Leibur loomulikult ülilihe, tema küla ja on väga-väga küps, et ta nagu teab, mida ta ütleb või tahab öelda. Kontratenor ka Bo Chan laulab ikka väga hästi. Üldiselt väga huvitav, hästi täis saalid, see on kihvt. Ma mõtlesingi selle üle, et muusikaakadeemias olles või muusikaringkondades tundub nagu, et et Bach on selline midagi väga tavalist, aga tundub, et inimestele tegelikult Bachi muusika meeldib. Ja muidugi jaanuari alguses võib-olla on meil päris palju turiste ka ja noh, Niguliste kirik ise toob rahvast ja sulle jättis see festival hea mulje ja, ja jättis küll ilmselt ka tänu korraldajatele Tallinna uusaasta Bachi nimelisest muusika festivalist kõneles muusikakriitik barista Moosusi. Kiviga ja muusikauudised maailmast muusikauudised. Paavst Benedictus 16. kuulutab sellel aastal 12. sajandil elanud benediktiin Ardo nunna Hilde karbon pingeni pühakuks. Hilja kard oli tuntud kui helilooja, filosoof, kirjanik ja isegi füüsik ja paavst omistab talle käesoleva aasta septembris ka kiriku doktorikraadi, millega jõuab lõpule aastaid kestnud organiseerimise protsess. Sillaga pärines rikkast perekonnast, kuigi tema sünniaeg ei ole täpselt teada, arvatakse olevat umbes 1098. aasta paiku. Juba varases nooruses koges ta erinevaid nägemusi ja kaheksa aastaselt astus kloostri liikmeks. Hiljem arenes tal välja suurepärane lauluhääl ja oma muusika tõttu ongi hilja kard. Nii laialt tuntud. Olevalt pärineb tema sulest 72 laulu, kuid on säilinud ka kirju, luuletusi ja raamatuid, neid on kokku üheksa. Rekordimuusika on tänapäeval tuntust kogunud peamiselt erinevate salvestuste vahendusel. Näiteks ansambel kootikvoissis salvestas tema loomingut aastal 1985 ja võitis sellega mitmeid preemiaid. Kuidas töödes on hilja, kord rääkinud mõtetest, et inimkond on läbi Kristuse ülestõusmise jumalaga laulatatud. Samuti rääkis ta Kristuse ja kiriku suhetest kui abikaasade vahelisest suhtest. Samuti uuris olulisi seoseid jumala loomise vahel ja inimeste kutsumust, ülistada jumalat sellega, et elada pühalikult ja Wooduslikult. Sildegardi päeva peetakse seitsmeteistkümnendal tembril ja praeguse seisuga on kokku ainult 33 kiriku doktorikraadi pälvinud inimest, kellest on ainult kolm naised. Iisraeli filharmoonia orkester esitas Jeruusalemma kohtule palve, et ühineda Iisraeli rahvusraamatukoguhagiga kollektsionäär Meerby Sunski vastu, kes varastas väidetavalt sadu väärtuslikke dokumente kummagi asutuse arhiividest, et need siis iibe oksjonikeskkonnas müüki panna. Otsimisel leiti kollektsionääri kodust sadu esemeid, mis pärinevad väidetavalt süüdistajate arhiividest. Piesunski väitis, et nimetatud dokumendid on ostetud kirbuturgudelt ja teiste kollektsionääride käest ka hangitud täiesti seaduslikult. Tema advokaadi sõnul ihkavad aga just nimetatud arhiivid Sunski seaduslikult hangitud kogu oma valdusesse saada. Iisraelis moonia orkester on esitanud nimekirja 300 dokumendi kohta, mis väidetavalt nende arhiivist varastati. Siia hulka kuuluvad kirjad näiteks Artur ruuminstaynilt ja Yehudi Menuhin-ilt. Ka kontserdikavad 1940.-test aastatest ja samuti mitmed ajaloolised fotod. Nende esemete moraalne väärtus on väga suur ja tegemist on filharmoonia orkestri võõrandamata varaga, milles peegeldub Iisraeli klassikalise muusika ajalugu ja säärased dokumendid tuleks igatahes sümfooniaorkestrile tagastada. Hetkel on aga juhtum asitõendite puudumise tõttu lõpetatud, kuid otsus kaevati edasi. 23. detsembril tuli ootamata teadet bostoni ooperimaja on ületamatutes majanduslikes raskustes ning oli sunnitud tänavu esimesest jaanuarist oma uksed sulgema. Seni polnud laiema avalikkuse ees esinenud aga ühtegi märki ooperimaja kustest. Bostoni ooper on saanud tuntuks uuenduslikel lavastustega ja vähem tuntud teoste lavale toomisega. Pärast pommuudise plahvatamist pakuti meedias välja erinevaid teooriaid, kuidas on olukord tekkida, võis. Bostoni ooper avaldas kolmandal jaanuaril oma kodulehel aga selgituse. Nimelt on ooper tegutsenud aastaid juba ära majandamise piiril ja üleüldine majanduslik surutis, vähenenud piletimüüki aga kokku kuivanud annetused põhjustasidki olukorra, et otsus sulgemise kasuks langes. Loodetakse, et aastate pärast võiks toimuda bostoni ooperi taassünd, kui maailma majanduslik seis paraneb. Probleemid on hoogsalt jõudu kogumas ka Taani kuningas, kus ooperi ja balletiteatris Taani teater kavatseb kärpida tänavu eelarvet 16 miljoni euro jagu ja kaotada ära 100 töökohta. Teatril on selja taga ka tormiline aasta, sest möödunud aastal lahvatas meedias suur narkoskandaal teatri töötajate artistide ümber. Ja löökteatri jaoks oli see, et teatri kunstiline juht Kaspar Holtensiirdus tööle Londoni Kopenhaagenisse. Seitsmeteistkümnendal detsembril lahkus 70 aasta vanuselt roheneeme saartelt pärit lauljatar tseesar jäim Puura, keda tunti kui paljasjalgset diivanilauludes, kõlas roheneeme saarte traditsiooniline muusika. Murna Grammy auhinnaga pärjatud lauljatar suri vaid kolm pärast seda, kui oli teatanud, et lõpetab halva tervise ja südamehaiguse tõttu oma esinemised. Lauljad tar saavutas kuulsuse 47 aastaselt albumiga paljasjalgne diiva kui avaldas ta 10 albumit. Nivooga. 31. detsembri bril suri 82 aastaselt ka legendaarse dirigendi Arturo Toscaniini pojapoeg Valfreedelt Oscaniini, kes oli arhitekt ja poliitik. Mõned lühiuudised Viini Filharmoonikute uusaastakontsert püstitas tänavu vaatajarekordi. Kontserti jälgis 64 protsenti Austria elanikkonnast ehk umbes 1,1 miljonit inimest. Lisaks sellele veel miljoneid inimesi üle terve maailma. Dirigent Gustavo Duda. Meil andis teada tema uus plaat Deutsche grammofoniplaadimärgi all ilmub vinüülplaadi kujul. Ja põhjus peitub selles, et kui kaheksakümnendatel vinüülplaatide läbimüük langes, siis eelmisel aastal tõusis järsult eriti tänu noortele ostjatele. Levimas on ka kuuldused populaarse muusikaajakirja Classic FM väljaandmine kavatsetakse peale aprillikuud lõpetada. Põhjuseks olevat erimeelsused väljaandjate vahel. Londoni kuningliku ooperimaja muusikaline juht Antonio Papana ülendati aga hiljuti rüütliseisusesse ja briti dirigent sööma. Kelder tunnustati okestroof Chaplin Lipendi artisti tiitliga. Tegemist tal orkestriga, millel pole kindlat peadirigenti ja see annab kollektiivile võimaluse töötada erinevate väljapaistvate dirigentidega tervest maailmast. Souli filharmooniaorkestri peadirigent John von pikendas oma lepp pingutad orkestri juures kolmeks aastaks. Huvitavaks tefakti aga asjaolu, et on oletatud, et just Chung Vunnist saab järgmine peadirigent bostoni sümfooniaorkestri juures mis otsib endale väga pingsalt uut peadirigenti, sest endine peadirigent jamslywain lahkus hiljuti orkestri juures terviseprobleemide tõttu. Nüüd aga uudiseid Eestist Helena Tulve ja Tatjana Kozlova-teosed valiti rahvusvahelise kaasaegsele muusikale ja helikunstile keskendunud festivali World Music Days 2012 kavasse. Festival, mida korraldab rahvusvaheline kaasaegse muusika ühing leiab aset 25.-st oktoobrist neljanda novembrini Belgia linnades Antwerpeni Brüsselis. Klienti siia ka mujal. Eesti heliloojate liidu poolt festivalile lähetatud kuue teose hulgast valiti suurima nüüdismuusika festivali programmi Helena Tulve teost silanslarm sopronile, poele häälestatud klaasidele ja tuulekellale ja Tatjana Kozlova teos horisontaali kuueliikmelisele kammeransamblile. Mõlemale heliloojale on see juba teistkordne osalemine nimetatud festivalil. Ja lõpetuseks uudiseid Hollandist. Hollandlased, kes plaanivad vähendada suuresti kunstidele kuluvat raha kulutavad aastas aga seevastu umbes üks miljard eurot maksumaksja raha ilutulestiku ole. Üks Hollandi majandusteadlane arvutas välja, kui palju maksab tegelikult elanike armastus pürotehniliste vaatemängude suhtes. Arvutustega kohaselt peab Hollandi valitsus iga tarbija poolt makstud eurole juurde maksma veel 16 eurot mis tulevad siiski maksumaksja rahast ja säärane summa kulub ilutulestikuga tekitatud kahjude heastamiseks ja selle käigus tekkinud prügi koristamiseks. Ilutulestikuga seotud erakorralise arstiabi. Ta on saanud kinnisvara. Hüvitamisele kulub aga igal aastal lisaks sellele veel umbes 960 miljonit eurot. Nimetatud uuring pärineb 2008.-st aastast. Praegu on selle uuesti päevakorda toonud Hollandi kunstide rahastamise eest võitlejad. Nad pakuvad välja, et kui iga-aastane ilutulestik ära jätta, peaks järelejäänud rahast olema võimalik praeguseid kultuurieelarveprobleeme lahendada. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Tänases saates käsitleme originaalnootide kasutamise teemat eesti kooride seas ja ma olen oma vestluskaaslasteks palunud Kaie Tanneri ja dirigendi ning kirjastaja Raul Talmaril, tere. Nüüd mõtelda nootidele ja nende kasutamisel Eestist siis minule esmalt meenub küll minu koolipõlv, kui sai tehtud koopiaid täiesti kapsastunud nõukogude aegsetest mantlitest ja seal täiesti normaalne, et tehti koopiaid ja ma ei mäleta, et keegi oleks selle üle arvet pidanud, kas neid tehakse või mitte. Aga nüüd aastal 2012 oleme me küll kindlalt Euroopa kultuuri osa ja see, et originaalnoote peaks kasutama, peab kasutama ja et see, need originaalnoodid on nüüd kättesaadavad. Et see vist ei ole nii juurdunud, kui see võiks olla. Ja ma tahaksingi tänases saates pisut kaardistada seda olukorda, mis toimub eesti kooride seas. Ja võib-olla kõigepealt teekski ühe väikese ülevaate sellest, et mida me tegelikult mõistame siis noodi all, et kas see on pelgalt töövahend või ta tähendab siiski intellektuaalomandi kaitset. Pole intellektuaalne omand see on, selles mõttes on kellegi looming, eks ole, see on autorilooming ja seal tuleb kaitsta. Rääkimata sellest, et seal on kirjastaja välja andnud, kes tahab ka saada vorsti leiva peale ja teksti autor on kirjutanud teksti, nende omanik ja loomingut kaitsta muidugi. Milline on seadusega ette nähtud nootide kasutamise kord? No ma võin lihtsalt öelda seda, et noodist ei tohi teatavasti teha koopiat, me kõik teame seda. Aga Eestis ongi olukord teiste Euroopa riikidega võrreldes täiesti eriline, teistele väga väheseid riike, kus enamus koore on laste ja noortekoorid ja nagu me teame, meie seadus võimaldab koolis kasutada, võtame siis koopiaid teha. Enamus riikides ei võimalda selles mõttes, et sa võid teha ainult mingi osa teosest. Eestis võib teha noodist ja kui sa laulad ainult oma koolis kooliaktusel, aga tõepoolest, kuna meie omapära on see, et meie kooridest 65 seitsme protsendi vahel kategooria, mis on väga suur osa koolikoore mis tähendab seda, et nad võivadki neid koopiaid teha. See probleem on paljudes riikides, aga nüüd hakkab see teadvustus juba suurenema. Ma võin lihtsalt öelda kooriühingu puhul seda, et need koolid, kes need välisfestivalidel ja neid on juba päris palju järjest rohkem. Need ostavad juba väga teadlikult originaalnoote, sest seal tõepoolest kontroll püütakse seda, nii, et see teadvustus vaikselt suureneb. No mina võin neile teise otsa pealt öelda küll, et pisitasa suureneb ka järjest originaalnootide ostmise hulk Eesti autorite loomingu osas ka eesti kooride enda poolt ja ega siin muud ju ei olegi, üks asi on seadus, tähendab, keegi pole seadust päriselt lugenud koorilauljatest, aga me kuidagi saame aru, et natuke nagu imelik on Estoniast Auldamis paljundatud ja, ja seesama autor on võib-olla meil siin tänama hoogu selle, et kuidas me seda kõike teeme. Imelik on, aga, aga raha nagu ka ei ole. Aga tõepoolest mingit pidi on, on nii kooriühingu alaliitudega on siin, seda on koostööd tehtud ja on käidud rääkimas arutamas ja on ka niisuguseid positiivseid eeskujusid. Et päriselt, see on lihtsalt meie oma asi, kuidas me ise suhtume oma kultuuri, pärats meie ise, eestlased, soovime, et meil oleks meie heliloojatega nagu võimalik edasi töötada, siis me peame nende noodid ostma. Ja see, see on kasvav tendents, õnneks lihtsalt puhas arusaamine edasi on väga lihtne. Kuidas öelda, registreeritud kontsert toob heliloojale sisse tema selle kontserdi honorari ja ametlikult ostetud noot toob heliloojale sisse tema lepingujärgse tasu kassis kirjast Ta poolt, eks ju, kui mitu protsenti millegi müügist on kirjastaja, helilooja vaheline kokkulepe ja nii ongi, nii et need kaks põhiAllikatu tegelikult, millest helilooja siis üldse. Me oleme tegelikult päris palju arutanud seda, et miks on Eesti uue koorimuusika loomine suhteliselt nagu nõrgas seisus ja me tahaks uut kooriloomingut oleks oluliselt rohkem ütleme, võrreldes siin Läti või Soome või Rootsiga, tõesti, meil on kaasaegset koorimuusikat vähem. Aga tõepoolest, üks põhjus on ka see, et helilooja ei kirjutata. Ta kui ta sellest ära ei ela, et nüüd hakkab siiski juba see arusaamine levima, et kui ma ostan noodid siis sellesse helilooja elab ja siis ta kirjutab järgmise loo veel, et ma saaksin seda laulda. Et eks see on noh, mingid tüübid, vahel iga inimene peab ju elama ja helilooja professionaalne, kutsun kirjutada muusikat. Ma mäletan, et kui me alustasime seda tööd kooriühinguga, siis minu meelest oli tegemist Veljo Tormise eelmise juubeliga tormis 70 kui me tegime suure kontserdi Estonia kontserdisaalis, tõepoolest, ütlesime kõigele kooridele, kes sinna esinema tulid. Et tormis istub saalis ja kõik, kes tulevad koopiatega, varastavad teema leiva pealt vorsti. Ja see mõjus ja see mõjus, sest me olime kontserdikorraldajad ja me saime tõesti kooridele öelda, et me kontrollime, kas te ostate need noodid. Ja tegelikult see oli võimalik, ütlen, me ei saa tegelikult öelda kõigele koordovski, kohe kõik originaal loodi, kuigi see peaks nii olema. Aga sa saad alustada sellest, et sa ostad, millega sa ikka lähed kuskile välja, avalikule kontserdile, siis ostad selle Rodi. Me peame lihtsalt kuskilt alustama. Ma saan aru, et see suhtumine on siis viimaste aastatega ikkagi väga palju muutunud ja järjest üha muutumas, et kas me saame tuua mingisuguseid näiteid näiteks viie aasta taguse ajaga või 10 aasta taguse ajaga. Mina võin oma mätta otsast tuua nagu sellise näite küll need viis kuni 10 aastat tagasi, tõepoolest, nii oligi. Koor ja koorijuht moodustasid programmi võttis oma loodi kogust või siis avalikust raamatukogust vastavalt noodid, paljundas need ja läks, tegi kontserdid. Heal puhul juhtus siiski see, et registreeriti see kontsert ehk tuli nagu teistpidi võimalik. Kuid juhtus tõesti minu meelest üsna drastiline asi. Viis kuni 10 aastat tagasi just see vahemik. Heliloojad ei kirjutanud enam kooridele tegelikult üldse lugusid, eks nad said aru, et neid kogu aeg varastatakse. Et mingit mõtet ei ole kirjutada. Siis tuli tuli üks põlvkond niukseid aktiivseid heliloojaid, kes olid üldiselt populaarsed, kes leidsid ise rohud. Ma võin öelda, et näiteks Piret Rips väga aktiivne helilooja, populaarne, kirjutab hästi ja kes hakkas siis iseennast nagu müüma ja välja andma. Tema teab, et keegi laulab tema asju, ta küsib, kui suur koor on tendelise noodid ja toob ise kohale ka. Võttis nagu selle enda kätte. Kirjastajad, leidsid ahhaa. Nüüd meil võetakse kaalugu leib äkki käest, kui me ise ei ole aktiivsed, nii et Eestis ei ole paraku palju muusika kirjastajaid, kuid siit alates näen, et et heliloojad on ise seda aidanud. Noored koorijuhid tellivad noortelt heliloojatelt üha enam muusikat, sellepärast et ellu nad saavad aru, et see nagu toimib. Ja mina näen ka jah, selle väikse oma kirjastuse pealt, et meil on koorimuusika müük tegelikult elavdanud. Me saame müüa. Et ühest küljest on tegemist teavitamistööga, aga teisest küljest on siiski asi ka rahas. Et kas me võime siin rääkida ka mingisugustest numbritest, et kui kallid tegelikult on noodid, et kui üks kolmekümnepealine koor peab minema lavale, siis see tähendab seda, et igal lauljal peab olema ju see noot laval. Millistest summadest me tegelikult räägime? Et olla lõpuni lava peal aus, me räägime väga suurtest summadest. Kuigi enamus maailma kirjastajaid tuleb vastu nõndanimetatud economy bäkkidega ehk odavate hulgimüükidega, ehk kui ma ostan ühe noodi, siis see maksab kordades kordades rohkem, kui ma ostan 10 või 20 nooti. Ja see on ka meie Eesti kogemus, siiski, kui koorijuht leiab mõne meeldiva repertuaari sobivad asjad, siis ta saab need tellida odavate hindadega. Suhteliselt ruttu toimib kogu rahvusvaheline nagu noodimüük, et seal tavaliselt kõik toimib nädala jooksul ära, et see ei ole suur probleem. Ma võin hästi suures joones öelda, et tunnine programm kolmekümnese kooriga no kuskil seitse-kaheksasada eurot. See on ikka väga suur summa ühele amatöörkoorile, kes teab? Kui see on kõik täitsa uued asjad või noh, ostetud noodid viimseni. Jah, aga samas on ju alati see, et on võimalik noodirent, mida näiteks Pärdi asjade kasutatakse ainult spert ausalt öeldes. Ja loomulikult suurvormid ja, ja need asjad loomulikult renditakse, aga ikkagi koorilaulu kui sellist ei ole võimalik rentida. Ma olen ise ka vaadanud, kui meil oli siin Tallinna kooli konkursil vis pädi Manificat'd, eks ole, üks nuut maksab seal kolme, nelja euro vahel. Aga näiteks ühes kooris arutasime koorilauljatega, et eks ole, et sa lähed suvel jood õlut ja sa maksad selle kolm eurot vastuvaidlemata selle eest ära. No miks sa ei või maksta see kolm eurot selle Pärdi noodi eest, mis jääb sulle eluks ajaks, et see on tegelikult väga paljuski suhtumise küsimus. Et kui palju me siis jätab selle õlle joomata, aga vot kui ma pean selle maksma noodi ja siis mulle tundub, et seda on palju muidugi Rauli õigused seitse-kaheksasada eurot kokku tuleb suur summa, kui tegelikult mõelda, Sul tekib ju see koori noodikogu ja samas, mis tegi tegelikult taimed ka välismaal. Sa võid teiste kooridega laenata. Sa ei tea, et meil on Eestis 1387 koori? Neid, kes tegutsevad sinuga umbes samal tasemel saju tead, ma tean, et Rauli kooruvad, tegi seda näiteks Pärdi solfedžo kuskil tallane noodid olemas, ma maksan talle mingisuguse väikse raha näiteks 10 eurot ja laenan neid. Aga temast saab niimoodi vaikselt tagasi, noh ühesõnaga need kokkulepped on ju kõikvõimalikud, et sa saad. Kui sa nagu tahad, siis on võimalik. Aga kes seda tegelikult kontrollib, kontrollima peaksin Eestis, et kas neid originaalnoote siis kasutatakse või mitte. Ja kui toimiv see süsteem on? Need on kaks, kes peaksid kontrollima seda, õigemini sinust eelnevalt jutuajamisest Kaiega. Ma sain teada, et on kolmas ka, et tegelikult, kuidas öelda, seaduse täitmise peab kontrollima politseid. Ei, tegelikult seaduse järgi on tõepoolest niimoodi, et kontrollib politsei Autorite ühingu ettepanekul. Ehk siis Autorite ühing näiteks ütleb, et seal on mingi selline jama ja politsei peaks kontrollima, no meil on toiminud see väga lihtsalt, eksju, ma tean sinna sategooridegagi, et lihtsalt vot Kalev Ratas helistab, et ma näen ajalehest, et teil on kontsert, aga teil pole meiega litsentsilepingu tehtud, mis värk on? Et selles mõttes noh, Eesti on nii väike, et oleks väga nõme, kui autorite ühing helistaks politseisse? Tegelikult tunneme neid inimesi. Et selles mõttes on meil nagu inimlikumalt lihtsalt helistatakse, öeldakse, et halloo või ma tean, et ühed olid siin ka, kellelt helistati, et teil on selline kontsert. Teil on Pärdi teoseid, aga me teame, et teil pole Hotherendid. Ehk siis ikkagi, eks ju, need kaks huvitatud poolt autorikaitse ühing ja kirjastajad ise ehk kirjastajaga ise. Kui ta on välja andnud noodi ja näeb, et näiteks tema poolt kaitstud auku torr kuskil kontserdil esindatud, aga aga kirjas ta ise sellest midagi ei tea, siis tal on ka see õigus ja võimalus minna uurida, et kuidas ka nende nootidega. Ja meil on seda juhtunud, et festivali tuleb, kirjastaja, ütleb, et on minu lugu ja on ka niipidi juhtunud, ütleb helilooja ja ütleb, et kas teil on noodid või ei ole. Nii et noh, selles mõttes nagu väiksus on positiivne, et tõesti see kontroll toimib, loomulikult ei ole see totaalne, loomulikult ei ole see 100 protsenti, aga lahe vaikselt edasi. Ja alati on veel üks küsimus, kuna ma ise olen korjuht, et seda raha ei ole kunagi ju piisavalt. Ja tõepoolest, kui kooril peab olema valida, et kas me maksame oma olemasolemise jaoks ruumi rendid, et elektrivalguses me üldse saame harjutada, siis ta valib kõigepealt need tähtsamad asjad. Ja kui siis on raha otsas, on väga raske öelda, et nüüd peame ostma noodid, siis ostame noodid, aga meil ei ole kuskil harjutada, et need, need nokk kinni saba lahti situatsioone siiski veel on. Aga ma arvan ka, et üks pääsetee on tegelikult üritada. Me oleme õpetanud ka katsunud arendada seda eelarvete tegemise ja ettemõtlemise asju ka, et tõepoolest see peaks olema kooride eelarvepoliitika osa, mis maksavad, noodid. Kas see on siiski seotud meie nõukogude nii-öelda igandiga, et välismaal siiski need asjad toimivad ja välismaal ei peab meelde tuletama kooridele, et kasutage originaalnoote. Oi, no paraku nii hästi ikka ei ole, võib-olla nõukaajast on tõepoolest meelse loosung mällu sööbinud, ehk siis kunst kuulub rahvale, mis tähendab minu oma ja paljunemine on. Aga ma pean ütlema, istudes Euroopa muusikanõukogu juhatuses võistluses Euroopa kooriühingu juhatuses kõik arutavad samu probleeme. Ehkki me räägime tõesti seal Saksamaast-Prantsusmaast, Hispaaniast, Itaaliast, vanadest Euroopa riikidest, kus ka kooritraditsioon on küllalt vana ikka tegeldakse sama probleemiga. Ja kui selleaastased Novembris toimus Eestis neljas maailma muusikafoorum, kui panime selle programmi kokku, siis ühe teemana panimegi programmidele autoriõiguste küsimuste veel kord, sest see vajab igal pool meelde tuletamist. Mul on jäänud mulje, et kõige parem isegi on olukord Skandinaavias aga lihtsalt seotud ka kõrge elatustasemega. Ja osaliselt ka, ütleme niisuguse noh selle traditsiooniga ka sellega, et seal on nagu Soomes, annab kooriving ise noote välja. Ühesõnaga see side on nagu väga tihe. Jah, selle skandinaavia noodimajanduse puhul ma tahan öelda seda, et Skandinaavias oluline riiklike programmide hulk mis on otseselt sellele suunatud, et saaks tasuda autoritasusid ja õigusid tõepoolest, ja elatustase ju ka aitab nende fondide tekkimisele kaasa, aga need on olemas ja neid saavad täitsa tavalised kooride kollektiivid kasutada. Sellest me oleme ka kooriühingus aeg-ajalt arutanud, et üks selline repertuaari soetamise fond kuskil võiks ju ka olla, kuhu pöörduda, kui on vaja midagi. Jah, ja sellest on isegi juttu olnud, aga siis tuli meil peale masu ja pandi hulk olemasolevatki programme kinni, et me väga loodame, et see on üks asi, mida saaksin sõidutada. Talmar 193.-st aastast tegutseb ei kirjastus, mis annab siis välja Eesti koorimuusikat. Koorimuusika siiski ei ole meie kõige suurem artikkel mööname aeg-ajalt kurmuslikut, aga põhiliselt just lastele mõeldud noote küll jah. Ja ka õpikuid. Mis sai selle kirjastuse loomise ajendiks ja kuidas on kirjastajana nagu nüüd, nähes neid samu probleeme siin võimalik elada ja saada hakkama nende probleemidega? Ausalt öeldes ei olegi võimalik hakkama saada, aga see ei tähenda midagi, et elu on ikka tore. 90 kolmandat aastat ma lihtsalt tuletan meelde, see oli see suhkruvatiajastu, kus kõik tegid firmasid ja me tõepoolest sõbra Heikiga mõtlesime, et noh Eesti muusika, Arvo Pärt, Veljo Tormis maailm ei tea meist midagi. Kame tohututes hulkades ja miljoniliste spiraažides välja andma eesti muusikat ja siis läheb Eesti saab kuulsaks. Eesti on kuulsaks ikkagi saanud, aga ikka ma ja noh, mul on rõõm tõdeda, et me oleme tõepoolest mõningaid noote välismaale kamminud, et põhjused on juba nagu teised, lihtsalt maailm on läinud avatumaks. Nii et põhjus oli selline puht niisugune emotsionaalne ja tore. Ja selle hakkasime peale ja oleme siiamaani ksunud oma kirjastusega edasi ja ühel hetkel ma olen leidnud seda, et et seda on toreda hobina võimalik jätkata, ükskõik kui kaua ja ilmselt võiksid saada ka elukutse, kui mul ei oleks teiste lõbutsed. Teie ei käi kooride juures, ei küsi, et näidake mulle originaalnooti ei käi. Ja mul on siin hoopis täiesti sügav sisemine veendumus, et tegelikult inimesed ongi ausad ja kui nad ei ole mingil hetkel ausad, siis tegelikult on neil endal palju halvem olla kui neil teistel. Nii et seal ei olegi mingit probleemi. Kaie Tanner, kes on tekkinud ka olukordi või juhtumeid, kus mõni koor ongi pidanud loobuma näiteks oma algsest ideest esitada mõnda autorit kes osutub liiga kulukaks ja on pidanud loobuma. Ma tean, et välisfestivali kavas ma küll mäletan mõnda juhust, kus koorijuht ütles, et jah, et me vahetame kavas loo välja sellepärast, et sellest taheti liiga palju raha. No ja mina tean näiteks üht Eesti noort kolleegi, kes tahtis oma kontserdi Karl Jenkinsi muusika palju üles ehitada, need olid nii kallid kümnetes tuhandetes kroonides, ainult isegi laenumaterjal jäi tegemata. Kuidas see on koordineeritud, et kui näiteks tuleb Karl Jenkinsi kontsert, kes esindab tema kirjastust? Lepingud on autorite ühingul selles mõttes, et need on autorite ühingud. On olemas riikide, Eesti Autorite Ühing Eesti kliendi just selles mõttes et Eestis ja testis korjatakse raha esituste eest kokku ja nemad jagavad selle siis ära, et selle koha pealt on lihtne, et tõesti ei tule endale otsida, küll aga eks ta endale otsida originaalnoodid. Autorite ühing tegeleb selle, kui ma seda singinsid, laulan. Nüüdseks on esitusi ja teine on. Ja kooriühing on siinkohal kooridega leidnud hea koostöö, et teie poole ikka pöördutakse, küsitakse, kust saab noote ja, ja on võimalik leida mingisuguseid soodsamaid tingimusi kirjastajatega. Ja väga sageli koorid küsivad nõu, et kust seda või teist nooti saada. Õnneks see tõesti ei ole enam tänapäeval raske. Kui me ise korraldame mingid, et festivali või konkurssi, siis me oleme juba eos teinud kirjastajatega kokkulepped, et vot meil tuleb selline teos kohustusliku Klooks, mis tähendab seda, et on ette näha, et seda ostab päris mitu koori ja siis kirjastajad on teinud, eks erihindu, et see on täiesti tavaline rahvusvaheline praktika. Muidugi on ka selliseid kirjastusi, kes mingil eesmärgil mingeid noote annavadki tasud. Ma tean, et näiteks jaapani kooriühing tegi tervet kampaaniat siin mõned aastad tagasi tegid jaapani koorimuusikale reklaami jaapani kooriühingu kodulehelt oli võimalust tasuta. Ta võtta PDF-jaapani koorimuusikaga, et noh, selliseid asju tehakse ka aeg-ajalt, mõni kirjastus aeg-ajalt jagab tasuta noote. Ja näiteks ka, kui meil siis tegime Põhjamaade laulupidu, siis väga paljud kirjastused andsid õigusi oma laulu trükkimiseks põhjamatel laulikus tasuta. Te võtnud selle eest raha ja noh, nüüd ikkagi rahvusvaheliselt kirjastused. Selles mõttes kirjastus, ma ka ise huvitatud. Sest tõepoolest see mõne noodi saab. Ta kohustusliku loo saab kätte seal paarikümne eurosendiga. Aga kui sa mõtled sellele, et festivalil laulab seda lugu 400 lauljat, siis kirjastajale ongi kasulikum kui see 400 laiatastav 20 eurosendiga, kui, et ma võtan selle noodi eest kolm eurot ja siis hakatakse. Slikerdama internetiajastu on on toonud küll tegelikult siia juurde veel ühe huvitava probleemi, tegelikult nimelt et on ju inimesi, kes panevad noote nagu heast või vabast tahtest internetti üles tasuta allalaadimiseks ja sealt osast näiteks, kui on tegemist selles, et ei ole väga kindel, kas on elus helilooja või millal tema surma juhtumid on ja kõik need asjad on ju autorikaitse seadusega täielikult reguleeritud. Aga nüüd ma klikin ühe nime, ühe teose ja selgub, et see nagu vabalt saadav PDF-failina ma laadin selle alla ja esitan. Ja samas ma tegelikult ei ole lihtsalt teadlik, kas see oli nüüd õige tegu siia ülespanemine või reklaamidega ehk no üks on, see kirjastaja ise, reklaamib, lubab tasuta lood, aga on võimalik, et see on lihtsalt kellegi poolt üles pandud. Mulle tundub, et siin on praegu üks, üks reguleerimist vajab osa, et ilmselt seda võis kas reguleerida või igal juhul on see järgmine niuke eetiline küsimus, mis praegu üleval on. Noh, tegelikult on minu teada nii, et üles panna või noh, mis minu teada seaduse järgi ongi nii üles vane kättesaadavaks teha võib ainult autor ise või see, kellena taanduks selleks õiguse ehk kirjastus, kui keegi teine on üles pannud, siis võib-olla näiteks tema enda lugu või mingi vabavara. Aga keelatud on ülespanemine. Kui sina selle sealt alla laadida, seal ei ole mingit kopirait peale, ehk sina teed seda heas usus, siis sina sellega midagi halba ei tee, aga keelatud on ülespanek. Ja üldiselt Ma ütlen, et lõpuks ma tunnen ennast ikkagi väga halvasti, kui ma olen. Olgu, nüüd tuli autorikaitse ühing tuli minu kontserdile, mina laadisin heauskselt selle alla, kellele määratakse trahv. Tegelikult sellele, kes üles pani, kui sa tõestad ära, et seal ei olnud kopirait ja peale seda ei teadnud, sest kättesaadavaks tegemine on nagu varemgi. Aga seda on juhtunud näiteks, et kooriühingusse teatav helilooja, et minu noodid on üles pandud internetti ja kooriühing on küll helistanud ühele koma teisele öelnud, võtke ära ja on seda tehtud. Et me oleme üldiselt suhteliselt kõva häälega sellest rääkinud, et ei tohi panna noote netti üles, ei tohi saata neid meiliga. Kui selleks ei ole heliloojate, lubas näiteks Põhjamaade laulupeoga oli niimoodi, et heliloojatega saadi kokkulepe, kes tegid need originaalseadet või ka kirjastajad, et vot seda nooti võib saata ainult neile, kes laulavad sellel peol ja võib saata PDF-failina, kõik sõltub ju loast. Sa võid selle loa saada, aga seal peaks olemas olema. Ja see, kui on, on see lugu trükitud Põhjamaade laulupeo laulikus, see ei tähenda, et seda laulu siis võib esitada sellest samast laulikust järgmisel kontserdil siis muidugi võib. Seda võib ja, aga sa võid esitada sellest laulikust, aga noh, põhimõte on selles, et, et sa ei tohi sa seal rahulikkust paljundada. Ehk siis tegelikult kuna laulikud said endale ainult koorid, kes käisid Põhjamaade laulupeol ja nemad maksid nende laulikute eest nende laulikutesse kirjastusele raha, saanud sellega kõik väga hästi. Ja kui nad ise laulavad sealt laulikust millalgi hiljem või laenavad kooride laulikuid, vot näiteks Talvari noorusele, kes ei käinud Reykjavik esimesel laulupeol siis on kõik okei, sest nii ongi asi mõeldud. No loodame, et ka mõned dirigendid muusikud raadiote taga täna said natuke rohkem aimu sellest teemast, kui see veel valgustamist vajab ja tundub, et see rääkimine ja teavitamine aitab. Sest tõesti, autorid ja eriti kui me räägime eesti koorimuusikast, siis eesti autorid on väärt, et nende muusikat seaduspäraselt esitatakse ja et nad selle eest ka tasu saavad. Aitäh, Kaie Eesti kooriühingust ja Raul Talmar siia klassikaraadio stuudiosse tulemast. Aitäh. Sülgaja te kuulasite seitsmenda jaanuari heligaja saadet. Saatele tegid kaastööd Märt-Matis Lill, karistama susin ja nelevasteinfelt saata mängisid kokku operaatorid Katrin maadik, Jaam Helle Paas ning toimetas Annika Kuuda. Juhin teie tähelepanu, head kuulajad sellele, et saate kordus on uuest aastast teisel ajal, siis pühapäeval, kaheksandal jaanuaril pärast keskpäevaseid uudiseid.