Tere õhtust, te kuulete Eesti raadio uudiste põhisaadet, Päevakaja stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Laar tegi Viljandi volikogu esimehele Tarmo Loodusele ettepaneku kandideerida regionaalministriks. Läbirääkimiste tulemusi oodatakse homme. Muutust lähiaastate Eesti-Vene suhetes kaasa ei too, tõdevad asjatundjad. Sellegipoolest ei tuleks sidemeid idanaabriga katkestada. Johannes Käisi preemia said tänavu Põlva ühisgümnaasiumi loodusteaduste õpetaja Maia karakatsia, Paide Gümnaasiumi õpetaja Ivi Kukk. Otepää avati Eesti esimene normaalmõõtmetega suusahüppemägi Tehvandi 90 meetri mägi. Uusim kõrgkoolihoone IT kolledži uus maja sai valmis ja õppetöö uues majas algab kevadsemestril. Eesti liiklusturvalisust tuleb kiiremas korras parandada, nenditi liiklusohutuskonverentsil Tallinnas. Ühe meetmena on loomisel taas valitsuse liikluskomisjon. Ka karmim järelevalve annab tulemusi. Euroopa Liit pakkustena Serbiale, viisavabaduskõnelusi ilmselt lootes mõjutada pühapäevaseid presidendivalimisi. Islandile suri vastuoluline malelegend Bobby Fischer, kes võitis 1972. aastal male maailmameistritiitlit ja ilmast. Mul on Eestis sajune ja tuuline ilm, puhub tugev lõuna- ja edelatuul ja õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss neli kraadi. Nädalavahetusel on oodata veetaseme tõusu meres, kuid see ei ulatu kriitilise piirini. Isamaa ja Res Publica liidu juht Mart Laar tegi Viljandi volikogu esimehele Tarmo Loodusele ettepaneku kandideerida regionaalministriks. Pean teda väga tugevaks ministriks, kes tõesti kogu seda valdkonna hästi tunneb. Ühte kõige samal ajal käivitas Raidikaadi programmi Eestis ja Viljandi volikogu. Esimene on tal aga kogu regionaalproblemaatika väga hästi tuttav. Teab, mida tuleb tegelikult teha arendamiseks ja, ja mis on siis lihtsalt sõnakõlks, arutasime kogu selle ala probleeme, olime koos ligi poolteist tundi, mis on selle kohtumise tulemus, seda me leppisime kokku, et hetkel ei kommenteeri. Ilmselt jõuame tulemuseni. Tarmo loodus võttis mõtlemisaega nimetada, millised on need põhipunktid, mida erakond peamiselt ootab uuelt regionaalministrit kiiresti elluviimist. Kõigepealt tuleks selgeks teha, mis ministriga tegemist on, ehk tõesti, saada valitsusest läbi seadusmuudatus, mis avaliku halduse ja ministri ametikoha looks, teiseks tuleks läbi, vaadatakse seiskukohta, on jõutud halduskorralduslikud reformi ettevalmistamisega ning ütelda siis selgelt välja, kas seda selle koalitsiooni ajal on võimalik teha või teda ei ole selle koalitsiooni ajal võimalik teha. Ma arvan, et kui ei ole võimalik teha, siis on ka see selgus vähemalt olemas. Kolmandaks tuleb uuel ministril kindlasti läbivat hakata tegelema regionaalpoliitikaga. Viies siis ikkagi väga selge süsteem, et regionaalminister hindab kõikide seaduste ja kõikide valitsuse otsuste sobivust Eestis tõhusa regionaalpoliitikaga ehk sellega, mis siis tegelikult meie piirkonnas toimub ja kuidas neid järgi aidata ja absulakat julgelt ja oma seisukohti rühti avalikult välja tuua. Kindlasti on need alad, mis siis need tähelepanuta ei valitsus, koik see temaatika tuleb juba moodustatud moodustamisel olevad üksused käivitada ning saada selge arusaam, kuidas edasi minna. Ja kindlasti. Väga oluline on kodanikuühiskonna kujundamine, kõik need sammud, mida on ka koalitsioonileppes lubatud, tuleb tõesti reaalselt tagada konkreetsete sammudega ja konkreetsete tulemusteni. Kes siis Vallo kelmsaar edasi sõnumeid välismaalt, neist ülevaate Indrek Kiisler Euroopa Liit teatas otsusest käivitada diskussioon serblastele viisavabaduse pakkumise teemal, püüdes ilmselt mõjutada Serbia valijaid toetama Euroopa Liitu pooldavaid liberaale rahvuslaste asemel. Serbias toimuvad pühapäeval presidendivalimised. Me alustame tehnilist tööd selle kuu lõpus, ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja lisas, et kõnelused algavad lähiajal ka teiste Lääne-Balkani riikidega. Teada tuli Euroopa Liidu ja Serbia sidemete jaoks ülimalt tundlikul ajal, mil Belgrad on ärritunud läänetoetusest Kosovo provintsi iseseisvumisele. Kosovo on ka eelseisvate presidendivalimiste peateema. Enamus küsitlused näitavad, et pühapäeval peetavas esimeses valimisvoorus presidendiks saamiseks ei ole piisavat enamust ei praegusel läänemeelsel riigipeal pori Stadićyl ega ka tema marurahvuslusest vastasel tunnislav nik kooli chill. Täna langes Aasias naftabarreli hind alla 90 dollari. Kui turgudel süvenesid kartused, et USA majanduskasvu aeglustumine võib järsult vähendada naftanõudlust lähiajal, on nõudluse vähenemine kindel, siis kaasneb sellega ka hindade edasine langus. Halvimal juhul võivad hinnad kukkuda kuni 70 dollari tasemele, teatasid naftaanalüütikud. Nafta hind alanes USA aktsiate järsu kukkumise mõjul, kui suur pank Merrill Lynchi oli teatanud oma hiigelkahjumitest. Gruusia ühinemist Togo toetas viiendal jaanuaril toimunud rahvahääletusel 77 protsenti referendumil osalenutest, teatas keskvalimiskomisjon, olles kinnitanud täna lõpliku häältelugemisprotokolli. Lisaks toimus Gruusias rahvahääletus ka Parlamendi valimiste toimumise üle. 80 protsenti valijatest pooldab parlamendivalimiste läbiviimist juba sellel kevadel. Ilmselt toimuvad valimised aprillikuus. Endine maailmameister Bobby Fischer on haiguse tagajärjel surnud, teatas Islandi raadio. Fisher võitis malekuninga tiitli 1972. aastal, kui ta võitis venelast Boris spaskid. Mitmete maleekspertide väitel oli ta kõigi aegade parim malemängija aastal 2005 asuste elama Island ning võttis endale ka Islandi kodakondsuse. Ja uuest Eestist Tallinnas arutati Venemaa lähiaastate arenguid, vahendab Tõnu Karjatse. Tunne Kelami sõnul oli lõppenud aasta Euroopa liidule suhetes Venemaaga kainenemise aasta saadi lõplikult aru ühise välispoliitika vajadusest seda näidetega, toetades Eestit ning Poolat. Detsembris toimunud duuma valimised näitasid aga, et Venemaad enam demokraatlikuks riigiks nimetada ei saa. Tunne Kelam. Venemaaga kui demokraatliku riigiga ei ole kahjuks võimalik suhelda, ma ei jaga ühiseid väärtusi ehk ühised väärtused senise Pärnus ja koostööleppe tekstis on kirjas, tegelikult on olemas ühised huvid ja nüüd Euroopa Liidu suurim ülesanne on reaalselt rakendada oma ühist välis- ja julgeolekupoliitikat minna üle kahepoolsetest suhetest Venemaaga ühise poliitika juurde rakendada seda poliitikat just nimelt tingimuslikult. Ma mõtlen tingimuslikult selles, et see oleks seotud selgelt samal tasandil euroopalike väärtustega, mida igal pool ju välja kuulutatakse, millest me ei pääse. Venemaa enda sees on oluline stabiilsus, ehkki seda mõistetakse meist hoopis teistmoodi. Venemaa ajakirjanik Aleksander Aleksejev. Ma arvan, et see on ka tore, Yesca, tore. Seda minna Venemaa jaoks tähendab stabiilses seda, et ühtede ja samade ametite juures on samad isikud, räägib Aleksejev. Isegi nende liikumine ühelt poistelt teisele ohustab sellist stabiilsus mõistet. Kui Putin läheb kremlist valgesse majja valitsusjuhiks ka see on muutus. Peamine mure on Venemaal see, kuidas midagi muuta nii, et midagi ei muutuks. Tema enamus on häälestatud läänevastaselt, tõdes Aleksejev. Euroopa parlament on Venemaale vaid segadust, tekitab üksust, sest seal pole üht liidrit, kellega läbi rääkida. Ehk Europarlament loodab saada tugevama positsiooni uue reformileppega siis Eestile kui Venemaa lähinaabrile lähiaastad. Mingisugust murrangut ei too. Venemaa ekspert Raivo Vare. Varl lähimat aastat on suhteliselt külmaperiood ja ka majandussuhetes, aga tasapisi majandus hakkab tasapisi taas areneme, eelkõige Venemaa poolt vaadates, mitte strateegilistest valdkondadest. Kindlasti ei toimu ka majanduslike lepingute süsteemide lahtikülmutamist, mis meil on kaheksa laua peal terve pakett, eks ole, aga sellisel individuaalse äritasemel tasapisiasi nüüd paari aasta jooksul hakkab uuesti liikuma, aga hetkel on ikka veel suhteliselt halb õhkkond. Eestlane on nii-öelda negatiivne faktor, mitte sellepärast, et inimesed halvasti tahaksid kõik suhtuda. Probleem pigem selles, et kardetakse võimude reaktsioone. Nii et sellega tuleb lihtsalt arvestada. Ja kui täna on eestlane on sõimusõna, siis tuleb ennast nii-öelda maskeerida soomlaseks lätlaseks. Ja teine variant on see, et lihtsalt leida endale siukest usaldusväärset partnerit. Täna avati Eesti esimene normaalmõõtmetega suusahüppemägi Otepääl Käis Vambola Paavo. Tänast päeva võib Otepääl nimetada julgelt ajalooliseks defantilavaati esimene Eesti 90 meetri suusahüppemägi ja valmis sai see Eesti vabariigi 90. aastapäeva eel. Algselt oli suusahüppemäe avamine plaanitud eelmisesse aastasse, ent nagu märkis Tehvandi spordikeskuse juhatuse esimees Alar Arukuusk, ei saa ilmakapriiside vastu keegi. Ei osanud tõesti ette näha, et kaks aastat järjest tuleb jaanuar, selline kuus külmakraadi. Kahureid tööle ei saa panna. Õigupoolest mäe lumega katmine ei ole nii nagu murdmaasuusarajale, et teeme suure hunniku valmis ja peame koorma autoga laiali. Paraku seda uuegi tegemist meil ei õnnestunud ja viimasel nädalal isegi tellisime suured 30 meetrise Jaana ja tõstsime kottidega Lund torni ja suure 18 meetrisega laadurkopaga, siis laadisime siia maandumisrajale, nii et eks me selle lumega oleme võidelnud siin kaks nädalat. Arukuuse kinnitusel ei ole uus 90 meetrini, hüppe nägi ainult unikaalne spordirajatis Eesti mastaabis, vaid kindlasti saab sellest ka üks talvepealinna turismimagnet. Kui sõita ka praegult Otepääle õhtusel ajal kõrgub üle Otepää ilus valgustatud mägi. Võime võrrelda täna Otepää teistele suusakuurorttitega Holmenkollani lahtiga. Ka meil on olemas selline symbol talvepealinnas olemas ja meil on ka vaateplatvorm tagatornis, kus inimesed saavad vaadet vaadata. Kevadel avatakse ronimissein, nii et see unikaalne objekt ei ole ainult suusahüppemägi, vaid see, selle tähendus on suurem. Rõskust trotsides lõikasid prominendid eesotsas kultuuriminister Laine jänesega lindi läbi ning siis ajasid kokku tulnud pead kuklasse üleval. Hüppetornis ei olnud udu tõttu suusalendureid näha. Ometi nad tulid. Avahüppe tegi omakandi mees ja mitmekordne Eesti meister Jaan Jüris. Milliseks hindab valminud hüppemäesuusalendur ise? Väga hea tunne on. Mägi on tõesti kaasaegne, nii nagu need mäed on ka kui palju õnne tänast päeva kui nii-öelda publikule avahüpe sai tehtud hüpatunali neljal. Ka kohalik vallavanem Aivar Pärli tunneb head meelt, etüpe nägi lõpuks sporditegemisele. Avati Otepää kui suusameka tuntus saab veel lisa. See on tõsine suursündmus, mis ka ma usun, et talletatakse ka ajalooveergudele, mis on tervele Eesti Vabariigile vajalik asi, nii noorte, sportlaste kui ka kes on väheke rohkem edasi jõudnud kui ka tulevaste olümpiavõitjate tarvis treeninguks ja võitudeks. Kogu hüppekompleksi valmimine läks maksma 75 miljonit krooni. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Tõstaimas Johannes Käisi seltsi aastakoosolek, kus keskenduti õpetaja tunnivälisele tööle ja anti kätte Käisi preemiad, jätkapereteerub. Kui enamasti seostub õpetaja töötunni andmisega, siis tänasel konverentsil tõestati vastupidist. Johannes Käisi seltsi juhatuse esimees Arvi Leosk. Õpetajatöö, mis ta klassi ees seisab, on arvatavasti väiksem kui see, mis ta enne ja pärast tunde peab tegema. Et õpetaja töös on tunni läbiviimisest hoopis tähtsam põhjalik ettevalmistus ning tunni analüüs, kinnitas ka Paide gümnaasiumi klassiõpetaja Iiviga. Kõik see, mida sa selle tunni heaks teed, enesetäiendamise, teelehed, arenguvestlused õpilastega, kõikekse tund toimiks päevast päeva, et see märksa mahukam osa kui see, mis siis lõpuks sinna tundi jõuab. Üks probleem, millele tunni ettevalmistamisel tähelepanu tuleb pöörata, on õpilaste varjatud passiivsus koolitunnis. Elva Gümnaasiumi algklasside õpetajad Inga Lokko ja Pille Rebane on sellel teemal koostanud pedagoogilise kirjutise jätkabinga lokka. Koolitunnid on hästi palju selliseid õpilasi, kes näiliselt teevad kõik kaasa, aga nad ei mõtle tunnis kaasa ja just nimelt sellele probleemile oleme siis meie nagu tähele pannud arenenud, et kuidas panna ka need õpilased tööd tegema. Korda nad ei riku ja nad on sellised vaiksed tegutsejad lihtsalt ja see teeb raamatu lahti sul, aga ta ei mõtle sinuga tegelikult kaasa. Varjatud passiivsusel võib põhjusi olla palju. Õpilastest lähtuvalt on teguriteks väsimus, mure, haigus, tähelepanu, häire, huvipuudus, liiga raskesti sobivalt käsitletavad teemad. Samuti võib aine õpilasele jääda elukaugeks. Passiivsust soodustab ka klassi õpilaste väga erinev tase, õpilaste puudulikud eelteadmised ning liialt frontaalne töö tunnis. Lahendusena näevad koogid õppimist läbi tegevuse, eelkõige paaris- ja rühmatöid, õpilaste motiveerimist julgustamist, sõna võtma ning arvamust avaldama. Traditsiooniliselt jagati konverentsil ka Johannes Käisi preemiad. Tänavu autasustati Põlva ühisgümnaasiumile loodusteaduste õpetajad Maie karakadži ning eelpool sõnavõtnud Paide gümnaasiumi klassiõpetajad. Iili kuketegemist on õpetajatega, kes otsivad õpetamises uuenduslikke suundi ning on tunniväliselt aktiivsed ning täiendavad end erialaselt. Eesti Raadio uudistele Tartust Piret Eero. Kolledž kolis täna trolliga vanast majast uude Mustamäe mändide alla. Marta Grauberg käis vaatamas. Uksel manitses kooli maskott pingviin jalad puhtaks pühkima. Uude majja saju poriste saabastega sisse astuda. Toonialeb uues majas kollane värv, palju on ruumi ja aknaid. Aulast avaneb lai vaade Mustamäe mändidele päris oma maja IT kolledži varem õieti olnud Polegi seitse ja pool aastat tegutseti Rävala puiesteel Sakala keskuse vanas õppetiivas. See oli algusest peale mõeldud ajutise lahendusena ning kooli loomisest peale küpses ka päris oma maja mõttekooli rektor Kalle Tammemäe. Me alles avastame seda maja, selle võimalusi siin ei ole midagi meile ette kirjutanud, mis siin kõik teha annab. Kui paljud tudengid nüüd õnnelikumaks saavad Eestis, kui palju IT Kolledžis praegu inimesi õpib? Üliõpilaste arv on üle 500 praegusel hetkel, kas on ka lootust, et õpilasi nüüd juurde, kui uus maja valmis? Me ise kena jätted, üliõpilaste arv kasvas üle 600 siin maja piires. Aga Me laiendame õpet aktiivselt. Meie õppekeskkonda ja nad selles mõttes võib üliõpilase juurde tulla. IT-spetsialistide põud on olnud sellest ajast saadik, kui te kollet püsti pandi. Väike leevendustega sellega tuli, aga meie eesmärk on kasvatada lõpetajate hulk aega sedavõrd, et Eesti IT-selline teadus-arendus noh, ütleme, et ka ettevõtlustööd saaks vajaliku hulga spetsialiste. Lõpetajad suunduvad kohates õlistlase viisasid, me näeme seda, et nad töötavad Eestis, aga ütleme, nendel on just nimelt väga head kontaktid ka väljaspoole, nad on käinud igal pool, nad on kõigega kursis ja noh, spetsialist spetsialistiks. IT kolledži esimese kursuse tudeng Katrin kibal on rahul, et uus majaosa peost mustamäel, sest ühiselamust on sinna lühike tee. IT kolledži valiste õppimiseks konkreetsete õppekavade pärast. Ma olen põhikoolist, juba tekkis mõte, et oh, ma lähen arvuteid, õppe on, ja siis kui ma sisse sain igale poole, siis ma hakkasin võrdlema neid õppekavasid ülikoolides. IT kolledži tundus nagu kõige konkreetsem oled siin uues majas juba ringiga vaadanud natukene kuidas tundub, uhke värk seal suppoodne ühikas on mul siinsamas lähedal, et on lühike, ma kooli käia, usun, et siin on nagu parem tarkusi omandada kui kesklinnas. Kindlasti ma arvan, et siin on müraga vähem. Kas seal pidevalt kõrval ehitati klassiruumid, värisesid ja siin on, ma arvan, et parem mõtteid, kogu männimets on selline paremini. Eesti liikluses hukkub palju inimesi, kas annab midagi ette võtta. Tallinnas arutati liiklusohutuse parandamist Eesti teedel. Tõnu Karjatse käis kohal. Liikluse turvalisuse poolest on Eesti koos teiste Balti riikidega Euroopa liidus üks ohtlikumaid. Viimase kaheksa aasta jooksul on liiklusõnnetustes hukkunute arv püsinud aastas 200 ligidal, mis on liiga suur number meie rahvaarvuga võrreldes. See on hakanud silma ka Euroopa tasemel. Euroopa Komisjoni liiklusohutusosakonna juht Jean-Paul repressaar. Samas kui teistes riikides on ohvrite arv langenud 30 kuni 40 protsenti. Kõrge ametnik nendib, et see on pikk protsess. Teatavasti on lähiaastatel ka mingit tulemust märgata. Teiste riikide kogemus on näidanud kõige kiiremaid tulemusi liiklusohutuse tõstmisele järelevalve karmistamine, nendib repossaar. Vastav seaduseelnõu on saanud ka heakskiidu Eesti valitsuselt. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rõhutab, et seaduse karmistamine ja hirm on vaid üks külg, millele ei tohiks keskenduda JAAN parandada kogu liikluskultuuri. Ühe uue koordineeriva meetmena on loomisel taas valitsuse liikluskomisjon. See aitaks Partsi sõnul paremini ellu viia ka riikliku liiklusprogrammi. Liikluskomisjon peaks tooma laua taha olulised osapooled ennekõike siis ütleme, riigiametid, omavalitsused ja liikluse eksperdid, teadlased ja kes pean seda komisjoni juhtima, tahaks ikkagi teha minimaalne, et oleks koordineeritud politsei, maanteeamet, autoregistrikeskus, omavalitsused, võib-olla haridusasutused, et neid asju, mida tehakse. Kuid ma tahaks seda, et ka komisjon ise ikkagi nii-öelda noh, ei oleks väga kinnise päevakorra puhul, et me saame ikkagi tegelikult vajadusel ka teha ka initsiatiive, mida võib-olla mina ei ole veel Eestis arutatud. Ma arvan, et esimene asi on kokku leppida ikkagi see, et me peame kõik pingutama selle nimel, et liiklusohvrite liiklus, nii-öelda vigastatute arv väheneb. See on tegelikult see nii-öelda põhi, see on see number, kus olukord, liiklased võetakse kokku ja kõik institutsioonid või kõik need, kellel on ressursid, peavad mõtlema. Et mida nad saavad teha olemasolevatest nii-öelda juhtumitest analüüsida, võtta õppust, teha järeldusi ja see on selline pidev töö, mis, mis annabki võib-olla tulemust. Minister kinnitas, et eeskuju tuleks Eestil võtta näiteks ka Saksamaast, kus on edukalt rakendatud meditsiinilise ja psühholoogilise meetmeid liiklusohutuse parandamisel. Nii näiteks peaksid kõik purjus peaga roolist tabatud juhid tegema läbi alkoholi kuritarvitamise uuringud ja vajaduse korral läbima karravi. Eeloleval ööl sajab Eestis mitmel pool vihma või lörtsi, lõunatuul tugevneb rannikul 13 kuni 20 puhanguti 22 kuni 27 ja saartel kuni 29 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss neli kraadi. Päeval on pilves ja sajune ilm, sadu on mõõdukas või tugev. Puhub lõuna ja edelatuul 13 kuni 20, puhanguti kuni 25, saartel kuni 29 meetrit sekundis. Jõude oratoorium pluss üks kuni pluss neli kraadi. Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teatel on homme oodata ka meretaseme olulist tõusu Eesti rannikumeres. Laval Saaremaa lõunarannikul 60 kuni 80 sentimeetrit üle keskmise ja hilisõhtul Pärnu lahes 110 kuni 130 sentimeetrit üle keskmise. Soome lahes tõuseb veetase pühapäeva hommikul Tallinna ja Muuga lahes 60 kuni 80 sentimeetrit üle keskmise. Narva lahes 100 kuni 120 sentimeetrit üle keskmise. Aga see ei ulata kuskil kriitilise piirini. Janno lehe, see on suur rüsijää rannale kuhjumise tõenäosus, seda eriti lahe põhja- ja lääneosas, samuti munalaiu piirkonnas. Jääsurutise rüsijäämerel takistavad mõistagi laevaliiklust. Pärnu lahel. Te kuulsite, Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.