Ja tervist, head klassikaraadio kuulajad algab heliga ja tänases saates on kaks kontserdielu peegeldust. Muusikakriitik Igor Karsnek käis kuulamas juubelikontserti Ester Mägi 90 mis toimus 13. jaanuaril Estonia kontserdisaalis ja kus kõlas Ester Mägi lumme teost mitmete solistide Eesti rahvusmeeskoori ERSO dirigent Mikk Murdvee esituses. Taristama oma susi aga külastas Eesti Interpreetide Liidu kontserti Mustpeade majas 19. jaanuaril, kus inglise-eesti nüüdismuusikat esitasid Indrek Vau, Ralf Taali ja Madis Metsamart. Tänase järjehoidja pühendab muusikaloolane Tiia Järg. Ester Mägile uurib, kuidas helilooja kunagi sattus Loomingu rajale. Muusika uudised kogu maailmas toob meieni nele eemasteintend. Ja tänase heli kajab pikema teemakäsitluse võiks pealkirjastada. Kuidas elad Tallinna muusikakool? Eetris portaaž Tallinna muusikakoolist intervjuud õpetajate, õpilaste direktori ja noodikoguhoidjaga. Ja saate lõpus keerib Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma muusikakoolide õpetajate madala palgateemat. Mina olen toimetaja Karin kopra soovin teile head kuulamist. Eelmisel reedel Estonias kõlanud juubelikontsert Ester Mägi 90 näitas kujukalt, et meie elav muusika ajalugu on sõna otseses mõttes elav ja tegusad. Kuna ma elan ise estore mäega samas majas, siis tean seda omast käest. Naabrimehena aitasin madal näiteks veel hiljaaegu kitarril keeli vahetada. Kuid hiljutine Ester Mäe juubelikontsert näitas veel palju muudki. Muuhulgas sedagi, kui mitmetahuline, võib-olla maestro loominguline käekiri. Ja samas ka tõsiasja, et kui palju ühist on ester mäe emotsionaalsel väljendus rikkusel. Nii kammerkui sümfooniliseks muusikas ning peale kõige eelöeldu, kuidas kõnealune Ester Mäe juubelikontsert veel sedagi, et isegi tema muidu hästi tuntud looming portfellis on suurteoseid, mida enamus muusikategelasi ei tunne ilmselt üldse. Sest Ester Mäe noorpõlve fantaati Kalevipoja teekond Soome, mis on kirjutatud aastal 954 pole enamus meie kuulajaid tõenäoliselt üldse kunagi kuulnud. Selle üle Astole piduliku muusika õhtu kava ja esinduslik interpreetide nimistu oleks võinud olla parem või veel parem. Paraku arutleda ei saa, sest kavalehe andmeil tegi valiku oma teostes Ester Mägi ise. Ning interpreedid oli esinema kutsutud, lähtudes helilooja enda ettepanekutes. Kõnealuse muusika õhtu esimeses pooles kõlas paremik ester, mäe kammermuusikast ja kontserti teises pooles sai kuulda tema orkestri ja vokaalsümfoonilise loomingut, esitajaks ERSO ning Eesti rahvusmeeskoor Mikk murdle dirigeerimisel. Seega kuulda sai siis ühtekokku kümmet kontserti. Kahte hammerliku avateost mängis noor ja särav viiuldaja Mari-Liis Uibo nist Tokaatrik presto viiulile ja klaverile. Kuidas hästi kaasahaarava temperamendiga? Eks selle loo motoorika kõlama panemisel oli ansamblil ses mõttes suur osa mõistagi Peep Lassmanni rütmi täpsel ning viiulidünaamikat arvestavalt klaveri saatel. Peep Lassmanni ettekandes kõlas veel üks klaveriteos vana kannel, mis on selles mõttes küllaltki komplitseeritud lugu, et Prokohverliku lööb pianismi tagant tuleb siin välja tuua ja kõlama panna ka eesti folkloor seid motiive. Aga Peep Lassmanni oskus näha mitte nii-öelda puude taga metsa, vaid vastupidi metsa taga puid ehk siis detaile tegi selle loo esitluse mõistagi suurepäraseks. Kuna Ester Mäe loomingus oluline tähendus ka soololauludele, siis metsosopran Helen Lokuta ja bariton René soomi esituses sai kuulda neidki klaveri saatel. Lisaks oli mõlemal lauljal kontsertmeistrina hinnatud arti Raide. Helen Lokuta esitatud kolme eesti muinasjutulaulu kõlapilt oli alguses võrdlemisi eks pressionistlik. Kuid edasi sai siin kuulda juba ka midagi hüpnootilist ja lõpuks samuti folkloor sete kujundit iseloomuliku mängu seest René soomi esitatud laul sõnaline oli selles mõttes huvitav. Solist tõi siin ehituslikud välja teatud ooperlikud karakterid. Ester Mäe senist muusikat silmas pidades küll veidi ootamatu lahendust. Kuid eks need karakterid ole ju Betti Alveri luuletuse tekstis eneses mingil määral peidus. Esimese ehk siis kammerliku kontserdi pole. Kulminatsiooniks kujunes ootuspäraselt ester mäe dialoogide ettekanne, esitajaks Toomas Vavilov, Mihkel Peäske, Aare Tammesalu ja Beetlas. Tooksin nüüd välja esinduslikud ehk kõige paeluvam momendid, klarneti ja klaveri ehk siis Vavilovi ja lasmani keskendunud ansamblimäng, Mihkel Peäske flöödipartiide mänglus ning Aare Tammesalu emotsionaalsus ja tšello hingestatud kõla kõrges registris. Kõnealuse kontserdi teine pool näitas juba orkestriloos Vesper, et ester mäe orkestrimuusika väljendusvahendid on sama pojetised kui tema. Kammermuusikas on ka siin domineerivad hingestatud ja ideelised muusikalised kujundid ning Mik murdve pani dirigendina selle poeesia ka emotsionaalselt hingama. Vukoodika on ilmselt esse mäe kõige tuntum sümfooniline oopus ja esitluse kõrge kvaliteedi osas siin erilisi üllatusi oodata polnudki. Kuid üllatused ootasid ees siiski Ester Mäe noorpõlve fantaadi. Kalevipoja teekond Soome esitusel, kus peale ERSO tegi kaasaga ramm ja solistina Helen Lokuta. Nagu juba öeldud, pärineb see kantaat aastast 1954 ning selle helikeel on oma meloodilisuses veel selgelt rahvusromantiliste mõjutustega. No ja eks need kalevipoja kujundit kohati natuke naiivselt ja illustratiivsed ju mõjusid kuid rahvusmeeskonnale. Tõi samas välja kontaadi muusika Moskuliinse karakteri ning osas liigutja taplus sai kuulda aga huvitavalt kujundatud polüfoonia, Streljeefi ka üldine muusikalise dramaturgia arendus või siin kõike muud kui lihtsakoeline. Nii et isegi elavate klassikute puhul nagu grand old lady Ester Mägi ju tegelikult on, võib ikka midagi üllatavat avastada, mis siis essa üllatus, kantaat võib osutuda ligi 60 aastat vanaks. Me kuulsime Igor Karsnek muljeid Ester Mägi juubeli kontserdilt. Helikaja jätkub rubriigiga järjehoidja, mille Tiia Järg on täna pühendanud Ester Mägile. 2010. aasta kevadel kutsus mind enda juurde helilooja Ester Mägi näitas mulle üht soliidset virna raamatuid. Need olid väljaanded, mis olid seotud eesti rahvaviisidega ja Tallinna kõrvale pannud, arvates, et tal neid enam vist vaja ei lähe ja äkki on neid kuskil mujal rohkem tarvis. Mõned väljaanded jõudsid Muusikaakadeemia raamatukokku ja mõned väljaanded jõudsid mõne tänuliku folkloorihuvilise kodusele raamaturiiulile. Ma vaatasin muidugi nerd raamatult hoolega läbiteadlaselt raamatute vahele võib mõnikord jääda mõnigi paber mis ajaloo silmis võib olla üsna väärtuslik. Või on raamatu. Märkus ja nii ka oli. Herbert Tampere koostatud Eesti rahvaviiside antoloogia aastast 1935 kandis siseküljel pliiatsit märkust aprill 1936 h punkt v. Tagumise kaane siseküljel oli kirjutatud musta tindiga estrile teema variatsioonidega mängimise puhul Tallinnas 24. juulil 1947 h punkt v. Tema variatsioonidega oli Ester Mägi Töökompositsiooniklassi esimesel kursusel 1947 ja Haaee vee oli tema konservatooriumi klaveriõpingute perioodi esimene õpetaja Helmi Viitol morfelt. Nii seisab taga muusikaleksikonis Helmi Viitol. Morfelt pärines Jakob Hurda vanema tütre tilde ja kirikuõpetaja Aleksander morfeldi perest kelle elupaik oli alguses Novgorodis hiljem Tallinnas ja see pere elas 27.-st aastast valgejõe kaldal pikakosel. Ester Mägi klaveriõpetajate rida on olnud võrdlemisi aukartust äratavate nimede rida mitmesuguste asjaolude tõttu. Helmi Viitol 44. aastal pidi lõpetama oma pedagoogitööst Tallinna konservatooriumis uuele võimule. Minule teadmata põhjustel ta vist enam ei sobinud. Ja Ester Mägi sai oma klaveriõpetajateks veel mitmesuguseid kuulsaid nimesid, sealhulgas Artur Lemba, Anna Klas ja Erika Franz. See on ester Mägi elukäiguga kursis olevatele inimestele teada et tema käenärvide tervis digital klaveriklassis jätkamise kas alatiseks või vähemasti mõneks ajaks võimatuks. Ta pidi võtma akadeemilise puhkuse ja 46. aasta sügiseks saadeti ta õppima kompositsiooniklassi. Teatavasti muusikast loobumine oleks olnud küll suur kahju aga klaveris edasi nende kätega mängida ei oleks olnud võimalik ja mitmesuguste asjaolude õnnelikul kokkulangemisel otsustasid konservatooriumi osakonnajuhatajad ja dekaanid kokku, et Ester Mägi võiks minna nii-öelda teoreetilise poole peale. Keegi pakkunud välja muusikateadust, aga siis oli sekkunud kohe Carleyster. Et muusikateaduses seda ilmselt ei sobi, suunati Ester Mägi tema kompositsiooni 46. aasta sügisest Mart Saare kompositsiooniklassi. Ta ise ütleb. Ta ei olnud kunagi varem ühtegi teost loonud, ühtegi lugu üles kirjutanud. Nii ta siis sinna kompositsiooniklassis. Kui tõsiselt see heliloojate pedagoogide seltskond teda esialgu siis see on nüüd omaette küsimus ja me sellel praegu ei peatu. Ise on helilooja ütelnud hiljem. Ent ta tundis ennast üsna ebakindlalt. Kas ta õigustab seda eriala ja 1950. aastal saab valmis üks teos, klaveritrio, mille kohta Ester Mägi on hiljem ütelnud. Sellest loost peale ma hakkasin uskuma, et ehk võib-olla ma kõlban heliloojaks. Meie, kes me oleme nüüd ajalookogemuse võrra targemad. Teame, et Ester Mägile on antud see pikk, viljakas ja loominguliselt väga õnnelik elu. Et ta on kirjutanud väga soliidse hulga teoseid, mille kohta Eino Tamberg ütles omal ajal väga ilusasti. Tal ei ole ühtegi ebaõnnestunud teost. Mis selle klaveritrio kohta lisada vast seda, et seda žanrit kirjutasid kõik heliloojad. See oli peaaegu vistelliloojatel üks niisugune kohustuslik vorm, mis tuli õppeprotsessis läbi teha teatud vanuseastmes. Aga see on üllatavalt elujõuline teos. Ja mis mind isiklikult kõige enam on hämmastanud. Selle teose ilu on märganud inimesed, kellel ei ole üldse klassikalise kammermuusika kuulamise kogemust. Nad on üllatunult märkinud ära selle teose väga positiivset toimet, et nendele kuulajatele on huvitav mõtiskleda teemadel, kuidas keegi satub loomingu rajale. Ja eesti muusikas on vähemasti mitu väga suurt nime kelle puhul. Me võime öelda, et saatus on nad lükanud rajale, mille peale nad ehk ise alguses ei ole osanud tahtagi minna. Cyrillus Kreek läks õppima trombooni ja kujunes teatava vaevaga heliloojaks. Heino Eller läks õppima viiulit ja pidi ka hiljem heliloomingu peale ennast häälestama. Veljo Tormis läks õppima orelit proovis ka koorijuhtimist. Lõpuks sai, nagu ta ise ütles jonni pärast heliloojaks. Ja Ester Mägi tahtis hirmsasti mängida klaverit. Nüüd me võime tagantjärgi targad olles öelda, et see ajutise lahendusena välja pakutud võimalus minna üle Mart Saare kompositsiooniklassi muudab Ester Mägi elu kujundab temal loometööd ja ühtlasi ka Eesti muusika palgejooni. Rohkem kui kuue järgmise kümnendi keskel. Ester Mägi klaveritrio 1950.-st aastast. Keskmine osa andantino on variatsioonid Mart saarel teemale. Ja see kõlab meie jutu taustaks Valdur Rootsi, Jüri Gerretz ja Toomas Velmeti esituses. Neljapäeval esinesid Tallinna Mustpeade Majas trompetis Indrek Vau, pianist Ralf Taal ja löökpillimängija Madis Metsamart. Kontserdil käis barista mao susi ja jagab nüüd muljeid. Mul on kontsert, üldiselt meeldis, kavaliastsin põnev, muusikaliselt jäimised ja suhteliselt kergesti jälgitav. Kui ma internetist vaatasin, mis heliloojad tulevad. Kirjelduseks, oli öeldud, et 20. sajandi kammermuusika ja tihtipeale me ehmatame ära, kui me näeme. Ta on 20. sajand ja kammermuusikat, siis see on midagi ka keeruliste ja kindlasti ei ole ilus. See kontsert oli selles osas nii-öelda müüti murdev. Et kõik lood olid väga, väga ilusad ja hästi kergesti kuulatavad mängijatel võib-olla mitte nii kergelt mängida, sellepärast et tehniliselt olid nad üpriski nõudlikud konkreetsemalt lugude juurde. See esimene trompeti fantaasia sobis väga hästi sinna akustikasse ja, ja oli selline noh, nagu oleme harjunud, tuleb ja kutsub kontserdile, et siis see oli midagi taolist. Indrek Vau mängis siis seda trompetilugu. Siis edasi tuli lavale Ralf Taal, kes mängis Lepo Sumera Pole aastast 81 ja hiljem mängis veel ostinaato variatsioonid ka samuti Lepo Sumera lugu. Hästi erinevad lood. Ma lugesin kavalehelt Lepo Sumerat, Kertu Sostinaatoritse ainult 15 aastaselt ja Lepo Sumerat olevat inspireerinud kordamisele hoopiski regilaul, mitte minimalism, millega minu meelest tihtipeale seostame kõike sellist motiivikorduste aja sellist muusikat, mis arenebki niimoodi natukene näinud muutub. Aga ostinatavatsioonid olid ja hästi teistsuguseid hästi selline laamendab ja, ja selline noh, nagu ikka, teismelised on segaduses võib-olla, või, aga hästi, tehniline ja rütmiline ja huvitav. Tõnu kõrvitsa tulema, laulud, siin me kuulsime siis trompeti ja klaveriversiooni. Hästi ilus lugu, Tõnu Kõrvits üldse kuidagi tema muusika on selline, et suudab nagu tekitada vaimusilma ette pilte ja lisaks piltidele ka võib-olla lõhnu ja tekib kohe selline terve nagu maailm. Kontserdil lood tundusid olevat kaks viimast lugu, eks see oli Maikel Naimani Lügel Horn janu lugu, kus põhimõtteliselt klaver kogu aeg mängis hästi kiiresti ja trompet mängis ilusat meloodiat. Aga jah, filmimuusikalid ja mõtisklesin selle üle, et huvitav, miks filmimuusika meil töötab, võib-olla on asi selles, et me oleme nii palju filme vaadanud sellise muusikaga, et nüüd, kui me kuulame muusikat, kliima filmita, siis meil kogu aeg jookseb mingi pilt ja meil on nagu kerge seda kuulata, sest me nagu mõtleme juurde sinna selle teise meedia. Ja viimane lugu oli siis Georg fentoni Faifarsoftedan ja seal siis tuli marimba mängija lavale. Akustika tõttu ei olnud marimbat ka väga tihti kuulda, minu meelest vähemalt mitte sinna, kus ma istusin trompetit ja mitte, et ta oleks võib-olla liiga kõvasti mänginud, aga lihtsalt varjutas ära. Soololugu oleks ilmselt olnud hästi tore kuulata või, või kasvõi mingit trompeti ja marimbalugu või. Aga need tantsud olid iseenesest põnevat, seal oli hästi erinevaid karaktereid ja hästi mängitud ka võib-olla natukene selline. Ma ei taha öelda, et nagu seisma jäi, kuivõrd natukene võib-olla oli nagu hästi tõsine, eestlaslikult tõsine, et sellist särtsu või, või sellist kergemad nagu suhtumist just nagu väliselt võib-olla tahaks, eriti kui muusika on selline kergem, et ei ole nagunii tõsine, nagu on Berg või midagi, mida tõstises hästi tõsise näoga mängida. Kontserdimuljeid jagas faristamoosusi. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Kahjuks peame täna muusikauudised alustama kurva sõnumiga, sest lahkunud on muusikamaailma väga oluline inimene. 16. jaanuaril lahkus 80 kolmeaastaselt legendaarne Hollandi päritoluga ajastu muusikaspetsialist Gustav Leonhard, kes andis oma viimase avaliku kontserdi. Läinud aasta 12. detsembril nordi teatris Pariisis. Pärast nimetatud kontserdi teatas Leonhard, et tema energia jõud ei ole enam lavaesinemiseks piisavad ja ta otsustas peale seda kontserti tühistada kõik eelolevad ülesastumised. Oma muusikutel tegutses Gustav Leonhard erinevate klahvpillide mängijana, samuti dirigendi, muusikateadlase ja redakterina. Leonhard oli üks väljapaistvamaid kamaid figuure, renessansi baroki, klassikalise ajastu muusika interpreteerimise valdkonnas. Ajastu pillidel. Leonhard sündis Hollandis 1928. aastal. Õppis aastatel 1947 kuni 50 klavessiini oreli dž koolavantuurampaciliansises Šveitsis. 1950. aastal debüteeris ta Viinis klavessinistina ja õppis seal ühtlasi muusikateadust. Sel perioodil hakkas ta süvendatult tegelema Johann Sebastian Bachi loomingu esitamise ja salvestamisega. 1950.-test ja 60.-test aastatest pärinevad sellised plaanid nagu näiteks Bachi Goldbergi variatsioonid ja fuuga kunst. Aastal 1954 ilmas, Leonhardilt aga erakordne salvestus Bachigantaatidega mida ta salvestas omanimelise Leonhard barokkansambliga. Ansamblisse kuulusid abikaasa Marie, aga ka näiteks Nicolás Harlan koor ja kuulus kontratenor Alfred Teller. Samuti salvestas Leonhard erinevalt aegadel hulgaliselt Bachi orkestri, klahvpilli ja kooriteoseid. Lisaks andis Gustav Leonhard suure panuse klavessiinimängutehnika ja mängustiili arengusse 20. sajandi teisel poolel. Aastast 1954 tegutses ta Amsterdami konservatooriumis klavessiini eriala professorina ja tema juures on õppinud paljud tänaseks maailmakuulsad klahvpillimängijad, nagu bob vanas Beren, Filipp härrawege Richadega ja Andreas Stayer. Mazda ärasaatmine toimub 24. jaanuaril. Amsterdami Fester kerkis. Jätkame helgematel teemadel. Dirigent Tõnu Kaljuste seisab ees debüüt New Yorgis Carnegie hoolis ja seda juba 26. jaanuaril, mil ta juhatab maailmakuulsas saalis Rootsi rahvusliku noorteorkestrit, mille jaoks on tegemist esimese Ameerika turnee kar. Lisaks karnegi hoolile toimuvad kontserdid veel Chicagos, sümfoni hoolis 23. jaanuaril ja Stratfori keskuses Washington DC-s 27. jaanuaril. Kavas on August södermanni, Arvo Pärdi, Tobias prostremia, Sergei Rahmaninovi teosed. On rõõm kuulda, et Paavo Järvi kontserdid orkestri tüpa Riiga, mis toimusid läinud aastal Jaapanis Sontori, Haulis ja Yokohamas mindomi rai hoolis, on tunnustatud Jaapanis aasta parimateks kontsertideks, millega kaasnes ka tiitel parim kontsert. 2011. Jaapani tunnustatud muusikaajakirjas avaldatud tabel toob esile Jaapanis toimunud 20 parimat kontserti läinud aastanumbri sees ja need kontserdid on välja valinud 35 jaapani muusikakriitikut. Nimetatud kontsertide season, nii soolo kui orkestri kontsert, aga ka näiteks pärietendusi Järvi kontserdid, bremeni Deutsche kammerfilharmoonia liiga, millega ta esitas Jaapanis tsükli Robert Schumanni sümfooniat. Est on aga nimetatud tabelis viiendal kohal. Võrdluseks veel nii palju, et samas tabelis on näiteks neljandal kohal pianist Marri Perajja sooloõhtul kuuendal kohallaga plassida Domingo sooloõhtu. Alles üheksandal kohal on Berliini Filharmoonikute ja seal saime rätid ja 11. kohal on Viini Filharmoonikute Christoph käsen Bach. Edetabelis on ka mitu Metropolitan Opera ühendust. Seega Paavo Järvile kuuluvad, pani kontserdielus esimene ja viies koht. Kultuuriminister Rein Lang tänaseks 18. jaanuaril toimunud vastuvõtul Eesti loomeinimesi ja eestipoolseid koostööpartnereid, kes aitasid kaasa Pariisis Eesti kultuurifestivali ESTO niidoni õnnestumisele. Prantsuse suursaadik Eestis tunnustas vastuvõtul eesti prantsuse kultuurisuhet. Edendajaid, prantsuse kunstide Kirjanduse ordeni pälvisid helilooja Helena Tulve samuti ansambli Vox Clamantis kunstiline juht Jaan-Eik Tulve ja festivali estonia eestipoolne koordinaator, Kultuuriministeeriumi asekantsler Ragnar Siil. Kunstide ja Kirjanduse ordeni pälvisid veel režissöör Ilmar Raag ja lavastada ning prantsuse keele õpetaja Lembit Peterson, kellele antakse orden üle mõnevõrra hiljem. Nüüd aga lühiuudiseid. Hollandi muusik, Jaapan Sweden, kes on hetkel Dallase sümfooniaorkestri muusikaline juht, määrati alates hooajast 2012 2013 Hongkongi filharmooniaorkestri peadirigendiks. Viiuldaja alustas man Sweden oma karjääri juba 19 aastaselt kuulsas amsterdami kuningliku kontserdimaja orkestris ja terrigeerimisega tegi ta algust aastal 1995. Rahvusvahelise Bach Academy Stuttgart. Uueks dirigendiks saab Helmutrillingi asemel Dresdeni dirigent Hans Christoph Friedemann. Üks neljast Londoni sümfooniaorkestri muusikutest, kes vallandati estrist läinud sügisel seepärast, et ta lõi kaasa Iisraeli filharmoonia orkestri esinemise vastases protestikirjas, on kaevanud Londoni sümfooniaorkestri kohtusse. Neli muusikud soovisid poliitilistel põhjustel, et Iisraeli orkester ei esineks BBC Ramsi festivalil Londonis ja nüüd süüdistab üks neljast muusikust orkestrit selles, et orkester tööandjana diskrimineerib teda usulistel põhjustel. Neli suurt plaadifirmad IMO Sonivooneri Universal sunnivad Iirimaad võtma vastu piraatlusevastaseid seadusi ja sunnivad maksma kahjutasu varasemat ebaseaduslike muusika plaatide kopeerimise eest. Muusikatööstusele on küll õigus peatada piraatlust, kuid ajastus on halb, sest Iirimaa on majanduslikult väga raskes seisus ja paljud noored, kes muusikat kõige rohkem tarbivad, on Iirimaalt lahkumas. Bayruti sõprade ühing avastased kuulus Bayrati ooperimaja on ohtlikult lagunemas. Wolfgang Wagneri sõnul on tarvis maja renoveerimiseks 25 miljonit eurot. Nüüd aga uudisromantismiajastust, hiljuti avastas muusikateadlane Christopher Hakpud Ameerika arhiivist Johannes Pramsile kuuluma senitundmatu klaveripala mis kannab pealkirja album plat ehk albumilehed. Pala on kirjutatud aastal 1853, mil trans oli kahekümneaastane ja see pala kestab umbes kaks minutit. Teose esmaettekanne leiab aset täna, 21. jaanuaril, saates Music Mathers BBC raadio kolme vahendusel ja teose on salvestanud kuulus pianist Andras Shift. Nimetatud klaveri palalonnaga. Seos Pramsi metsasarvetrio ka, sest neis kahes teoses esineb sarnane muusikaline materjal. Mis puudutab Aga pianist Andras Schiff, siis tema on pöördunud ära oma kodumaast Ungarist. Ta on teatanud, et ei kavatse enam kunagi Ungarit külastada ja põhjus seisneb selles, et Ungarist on tema meelest saanud rassismi, antisemitismi ja neofašismi õhutav riik. Nii kirjutab Shif väljendale Taago Spiegel, kus süüdistab kõiges eelnimetatud Ungari valitsust. Andres šeff muutus Ungari jaoks persona non grataks juba eelmisel aastal, mil avaldas ajalehes Washington Post arvamust Ungari poliitik selliste suundumuste kohta. Sihve Ungarit enam valikus riigiks ja iseäranis meelehärmi valmistavad talle kaks fašistliku teatri direktorit, kes juhivad riigi kaht kõige olulisemat ooperiteatrit. Philip Glassi 75.-ks juubelisünnipäevaks plaanitakse välja anda tema ooper nimega hinnep hinnal kaloni ehk eesti keeli karistuskoloonias mis põhineb Franz Kafka 1919. aastal kirjutatud samanimelisele novellile. Plaadi materjali näol on tegemist valsi muusikateatriproduktsiooniga aastast 2010. Seal antakse välja Philip Glassi isikliku plaadimärgi alt, mis kannab nime Orynschmountin Music. Ooper Indo Hiinal kalonian, ühevaatuseline kammerooper ja see on kirjutatud aastal 2002 ning esmaesitatud sätli nüüdisteatris. Kafka ainel põhineval libreto on kirjutanud Rudolf Murlitzer ja partituur on kirjutatud keelpillikvintetti le kahele ooperilauljale. Kvintetti liikmed, kes on teose salvestanud, on valsi, muusikateatriorkestrist ja solistideks on tenor Maikel Bennet ja bariton Omar EP häim. Ettekannet juhatab dirigent. Helikaja jätkub nüüd reportaažiga Tallinna muusikakoolist. Reportaaž tervikuna kuulatav klassikaraadio kodulehelt. Tallinnas kärarikka Narva maantee ääres asub pea 100 aastat vana systeritistlik paekivist hoone kus alates 1958.-st aastast tegutseb Tallinna muusikakool. Praegu õpib koolis 400 noot, muusikahuvilist töötab 60 õpetaja. Möödunud päeval külastasin muusikakooli, meenutades 25 aasta tagust aega, mil ise õpilasena selle maja uksi kulutasin. Astusin uksest sisse ja esmapilgul tundub kõik täpselt nii nagu 25 aastat tagasi. Isegi sama seinavärv. Kõigepealt seadsin sammud õpetajate tuppa, kui teel tuli vastu väike muusika. Ja kui vana sa oled? Minu nimi on Oskar ja ma olen kahetsastele. Mis tilli sa siin majas õpid? Kannelt, kas sa ise valisid selle, et sa tahad kannetabki tuvalisegi? Miks sulle kannel meeldib? Selle rahvuspill, mis on nende lugude pealkirjad, mida sa praegu harjutad? Ringmäng lehed langevad, marss. Kõnd õppimine on raske ka natuke. Aga mis sa veel õpid siin majas peale kannelt jorss, eks ju, et kas see on raske joodivistievisti sinust saab kunagi kandlemängija. Koridoris kohtusin klaveriõpetaja Kerli kirikaliga, küsisin, millised on rõõmud tema töös. Rõõmul on see, et meil on ja toredaid kontserte erinevates Tallinna kohtades ja väljaspool Tallinnat on võimalik õpilastel esineda, osaleda erinevatel üritustel. Palju on praegu keskmiselt õpilasi ühel õpetajal? No õpetajad on väga erinevad Osada, kes töötavad ainult siin koolis ja osad on, kes siis töötavad ka mujal. Aga muidu noh, täiskoormusega nagu õpetajal on siis kuskil 10 11 12 õpilast tavaliselt. Kuidas sinu õpilased on, on nad kõik andekad ja tublid ja targad? No kõik õpilased on omamoodi andekad ja eks see andekus on vaja neist nagu üles leida, siis et millise nurga alt just mu läheb ühele või teisele õpilasele. Küsimus Üheteist astele krisse ja mida sa muusikakoolis õpid? Klaverit? Kui palju sa harjutama pead? Päris palju, ikka korralikult välja ta läks. Ja mis need lood praegu on, mis sul käsil on? Mul on kaks dieedi ja siis on mul mingi ime seda lugu. Kas sageli tuleb ka esitada neid nüüd juba üsna tihti? Kas sa alati tahad siia tulla või tahaks vahel Parema meelega ma ei tea, minna kinno või kelgutama või? No ahelike tuleb, ma arvan, et keegi ei ole niimoodi, et tahaks vahel kuskile minna, kui sõbrad kutsuvad. Kas sinust tuleb muusika? Võib olla? Järgmisena Ma läksin, direktori kabineti. Pere Tallinna muusikakooli direktor Valdo Rüütelmaa, mis tunnete ja mõtetega te tulete iga päev tööle, on need sellised rahulikud ja rõõmsad või on ka palju muresid? Eks töö võib ikka käia ja peabki käima rahulikult ja stabiilselt ja aga eks kooliga on ikka probleeme lahendada vaja ja, ja jooksvaid küsimusi pidevalt, et võib vastata, et nii ja naa. Millised on need õppekavad praegu, et kas muusikat saab õppida erinevatel tasemetel või on see õppekava nagu kõigil ühine? Üldiselt on ikkagi kõigil ühine õppekava ja esimesest seitsmenda klassini ja siis on veel võimalik lisaaastad võtta. Millised on need õppekava eesmärgid on, keda te eelkõige koolitada tahate ja kestmist? Tulevikus peaks saama, eelkõige tahame muidugi laiendada inimeste silmaringi, et lapsed teaks, mis on muusika. Nad saaksid rõõmu selle muusikategemisest ja ütleme sellistel, kellele see väga meeldima hakkab ja kellel on piisavalt annet, et nad võiksid ka minna edasi õppima muusikuteks, et oleks ka see võimalus. Paljudes muusikakoolides on ka juba täiskasvanute õpe, kuidas teil, Meie koolis küll ei ole täiskasvanute õpetajat meil lõpeb, kõige vanem on üheksateistaastane. Kui ma seda õpetajate nimekirja vaatasin, siis nii mõnedki nimed olid mulle tuttavad sellest ajast, kui mina siin õppisin. Sellest võib järeldada, et siin on ilmselt päris hea töökeskkond, et inimesed jäävad siia pikaks ajaks teele. No ma ise väga loodan, et on hea töökeskkond ja õppimiskeskkond õpilastele ja pigem on päris palju tööle soovijaid. Kahjuks ei saa kõike võtta, aga praegu töötajaid on olemas. Muusikakool asub siin Narva maanteel juba 50.-te aastate lõpust. Kuidas te olete rahul nende ruumide ja nende olukorraga? Iseenesest me oleme praegu ka rahulklassid, on meil olemas, puudu on meie koolil saal muidugi et saal võiks ikkagi muusikakoolil olla, kuigi ilmselt meid ootab ka tulevikus kolimine ees, kuna omanik sai maja tagasi. Praegu me seda üürime. Aga täpselt keegi ei tea, nüüd kui, kui kaua see niimoodi on. Aga kindlamaid plaane veel ei ole. Kolimisosas Meil on praegu välja vaadatud üks hoone uuel tänaval. Aga sinna meil nüüd ka väga täpselt ei tea, et millal me läheme ja seal on ennem remonti vaja teha. Kui palju on võimalusi tänapäeval muusikakoolil osta? Mõned Pille. Eks praegu on ikkagi selline väike kokkuhoiurežiim, et ei saa öelda, et me nagu lahedalt elaksime, aga eks igal alal, sest tal mõned pillid ikkagi oleme püüdnud osta. Kas on ka midagi, mida te peate viimaste aastate suurimaks saavutuseks? Meil on siin päris häid konkursi tulemusi olnud viimastel aastatel ja ja kindlasti varem ka, aga eelmisel kevadel osales kooli puhkpilliorkester Lätis Ventspilsis rahvusvahelisel puhkpilliorkestrite konkursil, kus orkester saavutas esimese koha. Aitäh teile ja mõnusat päeva jätku. Astun sisse, noodikogusse. Tervist, kas tohib korraks tülitada? Ma olen klassikaraadiost. Te olete noodikogu juhataja siin? Jah, noodihoidja. Kuidas teie majas toimub, nootide muretsemine? See väga keeruline ei ole, kui raha on, raha on suhteliselt. Aga muidu mina lasen õpetajatel osakonnajuhatajatel valida poest välja, siis võtavad arve ja saatum, saame nuudi tuua. Et see, mis õpilaste õppekavades on need noodid on teil ikka kõik siin saadaval? Jah, aga nüüd, viimasel ajal me ostame ühe või kahekaupa ja siis saab teha õppeotstarbeks koopiaid. Kuidas nende autorikaitsjate õigustega lood on. Kas te peate ka oma töös tegelema? Selliste küsimustega ei tohi teha tervikuna noote, aga õppeotstarbeks tohib üksikuid, tehti kopeedia. Siin on hästi vana, kuhu on seal peaaegu algusest saadik, on? 65 aastat on koolnuna. Nii et osad on ikka väga vanad. Need on juba kapsaks mängitud, väga kapsutan ta just tee praegu inventuuri, osa peab päris ära viskama. Noodikogust suundusin muusikakooli õpetajate tuppa. Tere. Tulen, uurin, kuidas elavad muusikakooli õpetajad. Kuidas elu kulgeb praegu siin muusikakoolis. No mis ta kulgeb siin pisitasa, nagu me siin kõik teame, et on probleemid igavas muusikakoolis, et õpetajate palk on väike ja loodame, et läheb asi paremaks. Kas kavatsete streikida? No ma arvan küll, et kui see streik ikkagi nüüd tuleb, et oma õigus peab ikkagi nõudma just te olete kindlasti puhkpilliõpetaja, nii, on täpselt just laarned paljad neile annab teile siin praegu ma olen lisaks selles koolis olen siin, Tallinna muusikakoolis ja ma olen ka veel siis Lasnamäe muusikakoolis kokku kahe kooli peale on siis 15 õpilast. Kas see on nüüd selline keskmine muusikakooli õpetaja koormus? Ma usun, et niimoodi teevadki tööd õpetajad just nad peavad töötama vähemalt kahes kohas, et saada siis ots-otsaga kokku, jah. Mitu erialatundi päevas teeb keskmiselt ütleme, viis keskmiselt. Kuidas tundub, kas praegu on lastel suur hovi klarneti eriala vastab, mitte eriti sellepärast, et mulle tundub isiklikult praegu, et nagu on ka kõikides teistes erialades, et see motivatsiooni puudused, kuna riigis toimub selline peataolek siis ega ka lastel just väga suurt huvi nagu ei ole nagu tegeleda sellega. Näed, lastevanemate puhul mulle isiklikult tundub, et nad panevad lapse muusikakooli selleks, et et laps ei teeks võib-olla lolluse pärast tunde. Aga siiski säravamaid andeid on olemas täitsa, ma võin kiida mõlemast koolist. Kui 15 õpilase pealt kolm on super. Koridori peal jooksevad mõned lapsed ringi. Tere. Mis su nimi on? Laura? Nokitsesin klaverit. Kas sa muusikat kuulad ka? Mõnikord kuulen, mõnikord läheb meelest ära. Mis sulle meeldib kuulata? Näiteks Getter Jaanile, kus siis neid on mul kõige rohkem. Kas sa tahad ka muusikuks saada? Tahaksin küll. Kas lauljaks või siis klaverimängijaks, ikka lauljaks. Garderoobis püüdsin kinni ühe kiirustava lapsevanemale ja tegelikult päris kiire meil kohe-kohe hakkab. Tõnn, kas sa, laps õpib koolis hea meelega, väga hea meelega, nagu ma näen. On see pill tšello, kas on vaja ka sundida harjutama või laps teeb kõik hea meelega, ise on vaja meelde tuletada, et nüüd on aeg harjutada ja siis nagu tal see meelde tuleb, väga hea meelega mängib. Kuidas repertuaar Saar on, on ka päris raske? Päris päris keeruline, aga siiamaani oleme ilusti hakkama saanud. Millised on lapsevanema ootused, kes siis tema lapsest peaks tulema? Kas sellist? Ma arvan, et seda natuke liiga vara veel küsida, sest meil on esimese klassi laps ja siit jõuab kõike veel muutuda. Ja nüüd olen tagasi õpetajate puhkenurgas. Kuidas teile meeldib praegu töötada Tallinna muusikakoolis, ütles, et aga äsja meeldib, lapsed on toredad kollektiiv, tore. Kas tohib, saame tuttavaks ka, kes te olete, milliste erialade õpetate tšellot ja mina Myanevialt, kui palju praegu tšellohuvilisi lapsi? Üheksa. Kas see on aastate lõikes selline stabiilne, normaalne arv või kuidas need huvid on, kas kasvavad või kahanevad. Ütles, et viimasel ajal on siiski natuke kasvanud aastaid tagasi oli vähem õpilasi, kuidas õpilaste pealt on näha, kas on näha, et nad tahavad õppida erinev, mõni tahab, mõni hästi ei taha, vanemad tahavad, kas varakult näha, et temast võiks keegi tulla? No kes ikka üle keskmise andekas on, see on kohe ikka näha. Mina olen ka selles klassis olnud Tulin õpetaja Katrin Talmaril viiuli tundi ja tal on siin kaks väikest õpilast, mis siin nüüd toimuma hakkab? Natuke teistmoodi trenn on tõesti kahekesi nad tunnis see tegelikult lastele väga meeldib, saavad üksteisele ette mängida ja natuke mõõtu võtta, nii. Tohib ma küsin, õpilaste nimed ka ära? Nägorg, miks sulle meeldib viiul? Ei tea? Ilusaid viise saab mängida ja kuidas sinu nimi on? Märt apelg, kas sa pead palju harjutama kodus miteerit, kas tund aega järjest mänginud või natuke vähem pool tundi veel, et kuidas viiuliõpetaja mine tänab, Päeval käib, kas samamoodi kui siis, kui teie ise õppisite oma õpetajatelt õpime kõige rohkem. Aga kindlasti ikkagi muutub ka see on ka protsess, kogu aeg, õpetamise õppimine, ma arvan, et palju asju saab ökonoomsemalt tänapäeval teha ja, ja võib-olla soolikad on teised selles mõttes, et kui mina olin väike, võib-olla siis oli rohkem nagu, et pead tegema ja kõik. Aga nüüd võib-olla käib natukene äkki mängulisemalt ja rõõmsamalt see asi kuidagi mulle tundub niimoodi, ikkagi eeldatakse, et igast õpilasest võib saada viiuldaja kunagi. Jumalast selles mõttes tuleb anda muidugi, et õpetaja peab töötama niimoodi, et kõik, kes ikkagi tahavad edasi minna õppima, et neil see võimalus oleks. Kas on ka mingisuguseid muresid, teil võib olla see, et paljudel lastel on peale muusikakooli veel väga palju asju peale kooli aga pilli õppimine eeldab ikkagi seda, et mida vanemaks saad, seda rohkem sa pühendad sellele aega. Et lihtsalt tuleb harjutustunnid teha, äraveetav pillide koos. Muidu lihtsalt seda arengut ei toimu, aga kui on nii palju muid asju, siis, siis võib-olla see keskendumine jääb väiksemaks ja, ja lihtsalt aega jääb väheks pillimängu jaoks. Aga aitäh ja kuulame natuke Pindi k. Vahva ise, mida saaks paremini teha, mis seal kõrvalkäijaid? Kollase. Kaardi ja tema jäi mustaks aktiga, mis peaks tegema üks on see, mis ta peaks tegema, et saaks puhtalt mängida? Kuulama? Muidugi kõigepealt koridoris kohtusin veel ühe suurema õpilasega. Kas saame tuttavaks? Leon Hendrik rekordeid juba kuuendat aastat. Kas akordion on popp praegu noorte hulgas? Nii ma ei, ma ei usu, et on nii popp elamul. Õpilasi ei ole väga palju võrreldes teiste pillidega. Klaver ja viiul ja kitarr, aga miks sa õpid akordionit, miks sulle see meeldib? Sellepärast lugulagaks õppiva, kuidagi niimoodi, et trummi Saaludes, ema Vajevid akordionit õppima ja siis niimoodi jäi. Aga kas seal üldiselt meeldib tantsu harjutada või? Meeldib küll mängida kaalist tihti olen väsinud, ei taha harjutada, aga täitsa tore, aga vajalik või ei pea, alati ei taha minna teistega õue, jalkat mängima või midagi. Ei ola korvpall, mille välju. Aga, ja kui peab, siis peab akordioni kuidagi rahvamuusikainstrument, kas sulle meeldib rahvamuusikaga? Meeldib rahvamuusika rohkem kui mingisugune klassika. Sellepärast tulingi, tegelikult seda mängivad ma mingid etüüd ei taha. Tähendab, see, et sa akordionit õpib, nii, ma arvan, see arendab midagi mõtlemist ja koordinatsiooni või midagi sellist. Ja kindlasti hiljem on siis suurele, on tore, kui midagi mängida. Kohtusin siin muusika kolis oma endise väga armsa eriala õpetajaga helidaariga. Kuidas need aastad on läinud aastatuhandeid, Nad ühelt poolt või täiesti erinevad aastad on täiesti erinevad tegelikult ja lapsed on täiesti erinevad, keda ma õpetama ja mida aasta edasi, seda rohkem tuleb hakata arvestama selle laste raskustega, et aeg muutub ja lapsed muutuvad. Ja meie töö läheb tegelikult järjest raskemaks. Milles nad keerukused on? Nüüd, tänapäeva lastel on hästi palju võimalusi, on see arvuti ja internet, mis pakub hästi kergeid vastuseid kõikidele küsimustele on hästi palju igasuguseid huvitegevuse võimalusi, koorid, tantsuringid iganes, harjutamise aega jääb järjest vähemaks. Õpetamise tehnikas on ka midagi muutunud nõudmistes kõvasti tagasi antud, arvestada sellega, et ta tänapäeva lastevõimalustega ja selle vähese harjutamisega robot mädima endiselt seal, nii et püüda mängime ka heliredeleid, ilma nendeta ei õpi. Aga on hästi palju tulnud uut lääne muusikat, neid toredaid lääne klaverikoole, millega me nüüd alustame. Sel ajal, kui sina õppisid, siis me alustasime vene klaverikoolidega paraku, aga nüüd on maailm lahti läinud ja noote tuleb juurde. Selles mõttes on põnevam. Et uut repertuaari on võimalik hankida ja lapsepärasemalt seda kõike teha. Kas ikka, mida mängitakse, on siis palju mitmekesisem kindlasti lastele meeldib ilusaid lugusid mängida diakkis aktsed töödidele ja heliredelil, mida me peame tegema, siis meil on võimalus lihtsalt mängida ilusaid lugusid sinna kõrvale, mis on nagu kompvek, magustoit. Kas lapsed ise on ka muutunud? Lapsed on võib-olla natukene vähem pühendunud praegusele läbi õppimisele. Kuna meie pool on annab niisugust muusikalist algharidust, siis see annab tunda, sest seda pilli õpitakse rohkem oma jaoks. Et vanasti me nagu õppisime niimoodi, et et noh, seda võeti nagu tõsisemalt seda pilliõpet ja lapsed harjutasid rohkem püüdlikumad, aga ilmselt ikkagi sellest vähem killustatud muude tegevustega. Te olete siin 81.-st aastast peale õpetanud, kas on midagi sellist eriti rõõmsaks või mõni õpilane, kes on midagi saavutanud kuskil või? Neid õpilasi ikka on ja tegelikult õpetaja hoiab õpilastega käekäigul silma peal, et nii tore on näha kuskilt meediast vilksatas või leian tuttavaid nimesid ja ja kes õpilastest siis on kõige suurema tähele, no võib-olla on teinud küll mitte klassikalises muusikas lauljatar Hanna, kes praegu on Inglismaal. Siis on pianist kõneleja Rosenfeld, kes on hästi mitmekülgne, praegu tegutseb temal akadeemia lõpetanud, on lauljaid, on poliitikuid, näiteks Ken-Marti Vaher on minu juures õppinud seitse aastat. Ja üldiselt teeb rõõmu just see, et, et on lapsi, kes tagusin õppimise ajal ei ole tõotanud aga palju. Aga kas muusikakooli lõppedes on avastanud muusikas oma kutsumuse, nad on läinud edasi õppima ja küll mitte paberid, näiteks marti tärn on mul praegu väga andekas pillimees, saba, hinnatud õpi Stockholmis. Ja kooliajal ei olnud sugugi mitte kerge õppida, nii et selles mõttes on hästi suur rõõm nendest lastest. Midagi on siit majast külge jäänud ja ma ei ole suutnud seda muusikahuvi ära võtta. Seda võin ka mina kinnitada, ma kardan, et omal ajal mul ei olnud seda võimalust. Kuna ta selle õpetuse eest, sest et see on ikkagi mulle väga palju andnud täiesti nagu teistsuguse dimensiooni elus. Mul on kodus klaver ja ma oskan seda mängida. Seda enam on ikkagi arusaamine muusikast ja armastus muusika vastu, mis siit majast on kindlasti saadud, nii et see ongi nagu meie kooli eesmärk ennekõike õpetada lastes armastust muusika vastu, õpetada neid kuulama muusikat. Ja see on tore kuulda, kui endised lapsed tulevad ja ütlevad, õpetaja, teate, ma harjutan klaverit IGA PÄEV. Selline oli reportaaž Tallinna muusikakoolist. Rääkisid õpetajad Katrin Talmar, helidaar Kerli kirikal, Ivar Säde, Event õpilased, Oskar kretäriset, Leena Marta. Ja Hendrik direktor Valdo Rüütelmaa, noodikoguhoidja Anne Hermandi kokkuvõtteks võiks öelda, et muusikakoolirõõmu allikate hulka võib lugeda Mitmekülgsema, repertuaarivaliku ja mängulisema õpetamisstiilid. Kontserdid Tallinna eri paigus, laste silmade sära ja nende rõõmu muusikast. Muusikaõpetajate suurimate murede hulka kuulub see, et harjutamise aeg jääb seoses interneti arengu ja paljude muude võimalustega huvitegevuses järjest vähemaks ja ebakindlus seoses Narva maanteehoone omanikule tagastamisega. Loomulikult on õpetajate suurimaks mureks nende väike palk. Mul on nüüd stuudios Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma. Kuidas tekib muusikakoolide õpetajate palk ja kas selles osas on ette näha mingisuguseid muutusi? Muusikakoolide õpetajate palk ja kogu muusikakooli eelarve tuleb kohalikust omavalitsusest ja see ei puuduta mitte üksinda muusikakoole, vaid üldse kõiki huvikoole, millest siis ühe osa moodustavad muusikakoolid. Kohalikust omavalitsusest tuleb siis nii palgafond kui ka majanduskulud kui ka investeeringud ja muusikakoolide õpetajate palk sõltub seetõttu kohalike omavalitsuste võimalustest ja väga paljudel juhtudel on ta madalam kui riigiõpetaja palga miinimum. On küll selliseid omavalitsusi, kes suudavad maksta aga muusikakooli õpetajale seda üldkooli, õpetaja palgamiinimumi, mõned kohad isegi pisut pisut rohkem, sealhulgas Tallinn. Aga üldiselt on muidugi õpetajate palgad üldiselt väikesed ja seega siis ka muusikakoolide õpetajate palgad sealhulgas. Kas võiks mõelda ära ka selle vahemiku palgavahemik kusagilt 450-st eurost, kuni kusagil ütleme, 670 euroni, nüüd normkoormuse palk, kui õpetaja teeb ületunde, siis selle eest ta saab nagu lisatasu. Koormus on 22 kuni 24 tundi nädalas, õieti küll õpetaja tööaega arvestatakse kahe näitajaga, üks on tema üldtööaeg, mis on siis 35 astronoomilist tundi nädalas ja selle sees siis vastavalt kas 22 23 või 24 otsest pedagoogilist tööd klassis. Ja see teine küsimus oli, et kas on ette näha mingisuguseid muutusi õpetajate palkade osas? Ma praegu küll ei julgeks öelda, et mingeid muutusi on ette näha, sest et see on riigieelarves juba niisugune poliitika, et huvikoolid on kohalikku omavalitsust ülal pidada, et see ei ole ka neile kohustus, nii nagu on üldhariduskool. Ja praegu küll riigipoolset seisukohta, et siin mingeid muutusi tuleks, ei ole näha, mida nüüd muusikakoolide liit püüab teha. Me püüame teha seda, et me püüame saada haridusministri ja kultuuriministri jutule sellise ettepanekuga, et riik hakkaks toetama kas mingisuguse pearahana või neid koole, kust läheb õpilasi edasi õppima sest see on nüüd küll otseselt juba see, millest riik peaks olema huvitatud, et meil tuleks edaspidi muusikuid ja muusikaõpet vaatajaid. Aga kui huvikoolidele mingit toetust hakkab tulema, siis praeguse minu arusaamise järgi see tuleks siis juba kõikidele huvikoolidele, nii et muusikakoolile kui sellisele mingit erandit ei tehta. Urvi Haasma selle kommentaari eest muusikakoolide teemat jätkame kindlasti järgmistes heligaja saadetes. Süngaja. 21. jaanuari heligaja saatele tegid kaastööd Tiia järgnelevastentsenud Paristama Susi ja Igor Karsnek. Helioperaatorid olid Helle baasi, Katrin mõõdik. Toimetas Karin kopra.