MINA OLEN aiva elan praegu Haapsalus, olen mööda ilma mitmes kohas elanud ja kui nüüd jõuludest rääkida, siis mäletan, ma olin umbes 20 aastane või paar aastat otsa olin Rakveres ja seal ma kogesin esmakordselt seda olid mul noored sõbrad, et jõuluõhtu saime kellelegi pool kokku ja seal oli kärakas laua peal ja ma tundsin, et midagi on valesti. Tähendab jõululaupäeva õhtul ei sobi alkoholi. Ilmselt oli see mul kodust kaasas selline arusaam, sellepärast et meie kodus minu lapsepõlvekodus, ema ja isa olid jõuluõhtul väga ära sätitud moega ja ei olnud sealt kunagi mingit tilka õlut ka mitte, ta oli püha õhtu ja see oli selline tava. Ja kui ma siis nagu suureks sain, jämede ilma peale läksin ja kui siis seal nagu võeti viina ja vein, et jõulud kõik möllavad, Mavõõrastasin sellist asja, aga kui nüüd lapsepõlve tagasi tulla, siis meil peedi jõulusid kogu aeg, ema, isa, mul muidugi juba nüüd teises ilmas, aga nendel oli see väga tähtis jõuluõhtu ja selle pidamine. No räägitakse, et nõukogude ajal ja, ja ta Stalini ajal siis pandi kardinad ette ja jääd jõulukuuske ei tohtinud näidata naabritele ja tuli pahandusi. Vaat mina seda ei mäleta, võib-olla oma nõksu noorem, aga meil oli alati jõulukuusk toas, kuigi see toodi alati jõululaupäeval, tavaliselt oli siis ju tööpäev ja siis isa tõi kuskilt metsas või kus ta siis tuli, võib-olla mõnikord alles õhtu, kell viis-kuus jõudis kuusega koju ja siis algas ehtimine. See oli niisugune eriline mõnu selle asja juures. Väiksel lapsel eriti ja ma mäletan, ma ei tea, kus kohast mõned jõuluehted olid pärit, kasvanud nagu trofeed, ehted, nad ei saanud olla öeldud, need on saksa jõuluehted, nad kuskilt ikkagi peale sõda oli saadud, seal oli näiteks üks pääsuke ja hästi õrnad ja ilusad ehted ja need olid veel mitmed taas meil perekonnavaras olemas. Aga nüüd neid küll enam ei ole juba ammu. Ja muidugi siis need, mida ma alati nautisin, mida ma võib-olla nüüd rohkem naudin, kuna ema ja ei ole enam ja neid jõulutoidud, mis tehti nadolid, traditsioonilised muidugi, nii nagu ikka on meil need jõulutoidud, aga küll nad olid maitsvad, kõik need sildid ja verivorstid ja need kõik kodus tehti ja, ja sellist maitset nüüd ma enam kuskilt mujalt ei saa. Tõsi, minu noorem vend püüab seda elus hoida, tal on nii-öelda meie ema retseptid meeles ja peas ja alles ja siis tema teeb aga ikka nõksu või on seal mingisugune teine maitsega nagu juures, kuigi tema nüüd troosti seda traditsiooni püüab edasi säilitada noorem venna närvid üle seitsme aasta noorem võiks see lugu nüüd mul tuleb meelde seoses vennaga, noh, kuna ma pidin siis jõuluvana tegema, tema oli, ütleme kuskil niimoodi, kas kuue aastane või, ja mina siis lähen toast välja, et noh, panna need riided selga ja Arvi jookseb mul järele, väikevend ja, ja, ja temal on see lugu paremini meeles, kui mul. Tema on mulle rääkinud, et kuidas mina jooksen eest ära ja tema via pole, kus sa nüüd lähed, varsti tuleb jõuluvana ja mina külma tulen külma tuule ja muidugi siis ma sain ta saba pealt maha raputatud riided selga pandud ja, ja siis mängisin oma jõuluvana ära. Väikevennal suured silmad. Natalja, loed oma luuletusi, mina lähen jälle minema, tulen siis nagu õige mees uksest sisse. Arvi väga õnnetu ja pahane minu peale noorem vend, et kus see nüüd oli, näe, jooksed ära, jõuluvana käis vahepeal ja sind lasenisenek väike naljanumber, aga ema siis ikka heietas ka neid oma lapsepõlve mälestusi jõuludest ja ta rääkis, on tema, on siis Läänemaainimene nagu mu isagi, jaajaa, et kuidas siis talus, et mis jõuluõhtul tehti, toodi põhutu ja no ütleme seal niimoodi esimesel Eesti ajal kahekümnendad kolmekümnendad aastad eelmise sajandi ja siis toodi seal kuskil nii-öelda tares tuppa ja, ja siis olid seal mingisugused väikesed pingid ja siis pähklid, pähklid on väga hinnas niisugune jõulukraam ja meil oli ka see kogu aeg, et enne sügisel korjati pähkleid neid kuivatati küll ahju peal siis ja siis niuksed, pruunid ja hästi maitsvad ja siis jõuluõhtul siis on see õige söömine. Kõhud võisid muidugi pärast keegi kinni olla, aga, aga vähemalt see oli üks õige asi ja, ja siis, et kuidas see oli siis tol ajal tehtud pähklite, need pingid, niisugused noh, nagu tavalised niuksed istepingid või nagu lüpsipingid, võime nagu puupingid, lihtsalt seal sees olid olnud pingi sees väiksete uurded või või sügisel niisugused sinna pandi klassis kokpiti mingi haamrikese löögiga peale polnud neid pähkli tangegi nii-öelda võib-olla, ja siis see oli, see oli mu emale mulle hästi meelde jäänud tema lapsepõlve jõuludest, et kuidas nad siis seal põhkude sees pinkide peal neid pähkleid purustasid. Jõuluõhtul? Muidugi ema alati toonitas seda, et noh, et jõulud on niisugune püha aeg ja et siis jõuluõhtul ollakse kodus kõik ja käiakse kirikus ja eestlane ei ole eriti suur kirikuskäija kaade jõuluõhtutel, mis üle Eestimaa tõesti kirikut kogu aeg olnud täis nii selle okupatsiooni ja see oli nagu mingi protest või, või nagu öeldakse. Aga nüüd võime ikka näha, et jõuluõhtul käiakse väga usinasti kirikus, aga muidu nagu veel ei tea, võib-olla nii palju ei käinud siis esimene püha ema mälestust. Jätkem praegu, eks isegi istuti kodus, oldi kodus ja, ja et siis teise püha lõuna paiku, see tähendab siis 26. detsembril, et vaat siis hakati alles natukene nagu küla peale minema mindi, mindi siis jälle naabertallu ja, ja noh, muidugi seal oli ka siis jõuluõllest oli juttu ja joodi ja, ja, ja nii et ega see, see oli lihtsalt võib-olla meie pere niisugune komme meil õlu õlletilka ei olnud, aga aga üldiselt ju ikka nagu maadest ema jutust aru sain, et ikka õlut ikka külasoodi nii ühes kui teises tares seal jõulude ajal nuia ja vaat nüüd kui niimoodi ma ei jätan, siis minul on nad ka olnud niisugused hellad ja, ja, ja hinge minema pühad ja siis, kui olid, olin noor isa ja, ja kui mul lapsed väiksed olid, siis ma ise ka nii elevil ja kõik see jõulude ettevalmistus, kui ma tõin ka kuuse ja me tegime ja tavaliselt ma ikka oma ema-isa juurde püüdsime kõik ok, kus saada siis mina ja minu lapsed ja siis oli ka niisugune eriline, eriline õhtu ja nüüd on kõik muutunud, sest lapsed on suured, ema isa enam elus ei ole ma ei oskanud jõuluõhtuga midagi nii väga peale hakata, kui aus olla, siis ma ei ole mõni aasta isegi endale kuuske toonud. Kuuseoksa ma olen ikka püüdnud panna endale kuhugi gaasi või kuhugi, aga ma ei oska enam seda mängu niimoodi mängida või noh, kuigi oled niisugune, jääda ma juba nagu üksinda rohkem siis siis ongi, ega muidu ei öelda, et see jõulude aeg on ka raske nendel inimestel, kes, kes on üksikud ja, ja noh, seda, seda ma natuke nüüd tunnen ka oma naha peal nii-öelda ja ka selline lapsemeelsus või see mängulust või näeks ta üks jõulud on üks, üks mänguaeg ka mängitakse ju kõike seda jõuluvana ootamist ja, ja suured inimesed tõemeeli mängivad ja kui aus olla, siis näiteks mina ei tea, mis on, kui me nüüd jõuluvanast juba räägime, mina olen iga kord natuke närvi või sisemiselt trumpi, kui, kui see Johne õudselt sisse tuleb, kuigi tean, et see on ju keegi mees, kes, kes on endale need asjad selga tõmmanud ja näo pähe maalinud ja, ja ja noh, niuke koomiksit teeb seal ja ikkagi võtab võdina siis nii sisemise krambi ja nagu ei julgegi ja hakkad pabistama, et kas ikka seda salmi asked ja, ja see ei ole see, mis on näitlejate puhul, et tahad, tahad esineda võid seal salmi lugeda või nalja teha või iila Ta või ei, ei, ei pelga, et just seda valge habe. Pigem jah, ja ma arvan, et ma lähen nüüd nagu kõik ära rääkinud, mis mul esimese hoobi hinge peal on.