Tere, kallid raadiokuulajad, mina, Ülo Siimets, panen Eesti Rahva Muuseumi, Raadi haldusjuht ja ta, ma jõle põline tartlane, ma olen sündinud tegelikult Vändras, paksude Pärnumaa metsade keskel. Aga noh, saatuse tahtel ma olen siin otsapidi Tartusse lit koha leidnud. Ma räägin teile ühe loo oma lapsepõlvest. Nagu te kõik teate, ka nõukogude võimu ajal ei vaadatud jõulupidude pidamise eriti hästi, sest õpetajatele korraldus valvata kirikute juures, et vaadata, et oh, kes kirikus käivad muidugi olukord nii, et suunati kõiki komsomoli praktiliselt väga paljud klassid, tervenisti 100 protsenti olid kommunistlikud noored ja muidugi õpetajad saadeti kirikute ukse taha valvama ja nad siis valvasid ja panid kirja ja siis, kui keegi õpilane vahele jäi ära tundma ja siis pärast siis kanti, siis nimekiri siis klassijuhatajale ja siis tehti suur komsomolikoosolek ja siis loeti meile ühesõnaga aktiivseimat, siis esinesid ja häbistasid, et kas sa usud jumalat ja nii edasi, et noh, selle tõttu oli ka see olukord niimoodi, et ega kirikus nii väga ei tohtinud käia ja ega seal ei käidudki, aga ega siis sellepärast, et oh, jõulupidu ei jää pidamata jäänud jõule peeti salajast nii linnades kui ka maakohtades maakohtadesse listen, piiluja oli vähem, aga minul oli mul see oli küllaltki varakult ära, ma olin kuue aastane, siis mind hoidis hoidjatädi ja tema siis muidugi oli vanaaja inimene, tema jõulukuusk pandud siis oma kodus muidugi kardinad olid ees ja lastega siis alustasime siis meid nii kuus laskma, ütleb ja siis alustasime siis selle jõulukuuseehted timist, vanasti oli väga Ma lihtaslt, kuna ehteid see oli väga vähe sellest sõjast järgi jäänud ja poes müüa, midagi olnud, siis riputati õunu ja piparkooke ja komme siis nööriga sinna puu külge ja siis lapsed ise lõikasid paberist ühteteist välja, need küünlajalad, see oli muidugi, vanatädi leidis olemas, et õnneks neid küünlad siis panna sinna külge. Nojah, ja siis muidugi tuli jõuluvana jõulukostüümi ei, olid ikkagi, kes koolimajadesse niisugustes asutustes ega kodudes siis niimoodi olnud, et lähed, ostad poest endale jõulukostüümi, aga siis kasutati nii nagu vanal eesti ajal Ta oli, näri jõulud, et sokud siis nüüd oli ka jõuluvana pani endale siis tagurpidi kasuka selga, pika karvaga ja takust habeme. Ja muidugi võlud olid, õed olid, miskid väiksemad ja siis nendel oli täitsa hirm, kui siis jõuluvana tuli ja jõuluvana muidugi tegi jämedat häält ka, mis oli veel, ajas neid veel rohkem hirmule, aga kui jõuluvanasid kutsus kingitusi saama, siis nad ikkagi tulid siis ükshaaval sinna ja mul siis õdedest siis vanuselt kolmas, siis tema oli hea lauluhäälega ja ta oli ka niimoodi lasteaias, oli väga aktiivselt väsinud, siis tema siis ikka laulis ikka väga ilusaid laule ja siiamaani laulab ja ju juhatab laulukoori ja siis muidugi, kui jõuluvanale ära läinud, siis natukese aja pärast siis koputada tsi ukse peale ja siis tuli uksest sisse meie tuttav hobusemeesviija Prits, kes oli parun Siiversi kutsariks olnud ja ta oli vägaanskine Tiide mees ja ta elas väga kaua isegi 93 eluaastani ja siis ta tuli ka sinna siis meie julka ja noh, ta oli veel niisugune keskaitas siis kartulivagusid ajada, vanasti pidi kõik kartulit enda põlu pealt korjama, samuti ka kõik porgandid ja kapsad ja nii edasi. Majandus oli teie soosimine lapsest saadik, käisime põllu pealt tööd tegemas või siis tema siis istus meie laua taga, noh seal olid siis ahjus Praati siis singiga verivorsti, see oli vanasti kodus, olid tegelikult isetehtud, ega ta siis poest ei olnud, saatusest poes oli üldse väga vähe midagi saada, järjekorrad olid tohutu pikad. Ma mäletan, käisime isegi leivajärjekorras, siis leivajärjekord oli, et said ühe päts, siis me olime kuus last reas, siis igaüks ühe pätsi ja sõitsime uuesti järjekord. Nii et see oli niisugune huvitav asi, et tänapäeval kui kellelegi, et vaatad, et isegi leiva, alkoholiprobleemi ja suhkruga oli probleemi, suhkur ei olnud mitte niimoodi peenikene volitus, rusikasuurused, tükid gospitsis kilde küljest, löömad, see tekitaks rahvas täitsa hämmeldust. Nojah, ja kui me siis suuremaks saime, siis hakkasime muidugi ise jõulupidusid pidama, kuigi seal keelatud, sest ta oli eriti huvitav ja muidugi siis neid aktiivseid peale muidugi kutsutud. Sihte sõitsime kuhugi Manta talumajja, noh, tavaliselt oli mingi ilus rehielamuga siis ahi oli säilinud ja ahjus oli täpselt samuti küpsetati siis vorsti ja, ja sel ajal šašlõkki ei olnud nii, noh, seda nagu ei teatud, see tuli hiljem, aga oli verivorstikapsas ja kartul ja peeti näiteks tuha sees küpsetati. Siis oli ka jõulukuuske kaunistada ja lauldi igasuguseid laule, mitte ainult jõululaule, vaid kui toorest koos on, siis ikka lauldakse ja tantsitakse ja Ado selle all oli ka see suur probleem, et lindimakid olid, ega seda muusikat ei tea, mida ei olnud ja siis oli muidugi käiti laut taas ja anti siis nagu vana kombe kohaselt loomadele. Me andsime süüa leiba ja silitasime, segasime põrsake seal lõuaalust ja lambakestele kõrvatagust ja lehmale kandsime siis süüa ja ta selliskine huvita, kui lehm oma sule suure keelega käe tõmbas, et noh, tähendab ma tea, kas tänapäeva lapsed, ma arvan, et paljud ei ole, seda ei teagi näiteks siin küsisime, kuhu kohta paisata, kell käib siin Eesti Rahva Muuseumis ja lapsed ütlesid, et ei tea, et sellega vis käsitsi tiga helistatakse. Nii et selles suhtes oli, ta on väga huvitav ja siis muidugi meie tegime riskis jalutuskäigu, et metsloomad ka ikka hätta jääksid. Kui läbi paksu lume, siis marssisime siis kaugele sinna metsa sisse ja siis seal panime siis kuuse külge, riputasin porgandit ja panime kuuse alla, panime teri, et see oli siis, see oli niisugune huvitav. Ta elamises muidugi jalad olid märjad, noh, tulime siis sinna tagasi ahju ääres, siis kuivatasid ja ja sai, siis pole õnni siis tantsitud ja no muidugi vanasti ka siis ei olnud raketti kuskilt saada ega niisuguseid asju, et siis siis me võtsime jahipüssipadrunit, padrunid ikka liikus ringi, siis sai tehtud, siis sina võetud haavlid kuulid välja topitud, siis kasvõi paberpunn siis padrun täis, tahasin püssirohuotsak. Ta sai tehtud siis auku, siis sai siis tikuväävel kinnitatud ja, ja tikkijad nööriga kinni, siis tõmbasid, viskasid õhku ja väga ilus paukes, vot selles suhtes oli ka oma ilutulestike, ajasime pahasid kolle minema selliseid üritusi nii palju ja, ja siis no muidugi ma ei hakkagi tudengiajast rääkima, siis asi läks ikkagi päris pürtsukese kaltsukasse, hüppa jõulupidamised ja eriti sellepärast, et ei tohtinud käia kusagil, aga siis olid kõik tudengid reasteteksid Peetri kirikus, Tartus või Pauluse kirikus ja siis oli rõdude pealikvaatasid, tuttavaid oli terve kirik täis. Ta soovinud kõigile kuulajatele ilusat jõuluaega ja rahulikku aasta lõppu.