Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on Eesti raadiokeskne uudistesaade. Teeme kokkuvõtte kolmapäevast, 20.-st veebruarist. Toimetaja on Mall Mälberg. Eesti Panka loobu oma sügisprognoosis, et aasta teisel poolel inflatsioon aeglustub ja järgmisel aastal on juba selgelt madalam. Eesti majanduse üleminek tasa kaalukamale arengusuunale on alles algusjärgus ja valitsus peaks olema valmis ka eelarve kulusid leppima, kinnitab Eesti pank. Riigikogu võttis täna vastu otsuse Virumaa ringkonnakohtu likvideerimisest. Keskerakonna meelest vähendab see Eesti riigi kohalolekut Ida-Virumaal. Justiitsminister Rein Lang kinnitas riigikogus, et perekonnaseadust on muuta ning avalik huvi muutmise vastu on olemas. Eesti raudtee tõstis töötajate palkasid, Protsenti kirjutati alla ka kokkuleppele veduribrigaadide töö ja puhkeaja regule edenemise kohta. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti põhimõtteliselt Kosovo tunnustamise juba otsustanud, kuid selle lõplik vormistamine sõltub tehnilistest üksikasjadest. Pakistani president särav, kelle liitlased on parlamendivalimistel opositsioonilt lüüa saanud, välistas ametist tagasiastumise. George Bush. USA president kutsus vaid parteisid Musharrafiga koostööd tegema. USA presidendivalimiste eelvalimistel Olseni osariigis oli võidukas senaator Barack Obama, kes edestas oma peamist rivaali Hillary Clintonit juba üheksandat korda järjest. Ants Eskola sajandat sünniaasta tähistati mälestusõhtuga Eesti Draamateatris ja maalinäituse avamisega samas parketisaalis. Eestis eeloleval ööl nähtav täielik kuuvarjutus. See algab kell viis, null üks. Homme tuleb meil pilves ilm, paljudes kohtades sajab vihma või lörtsi. Sooja on kuni neli kraadi. Eesti pank esitles täna oma majanduskommentaari, kus tavapärasest suuremat tähelepanu pöörati inflatsioonile, samuti maailma halvenema majanduskeskkonna mõjudele ja sellele, mis sellest kõigest järeldub Eesti jaoks, vahendab Riina Eentalu. Eesti pank ei ole loobunud oma sügisel tehtud prognoosist, et sel aastal on inflatsioon kõrgem, kuid aasta teises pooles hakkab aeglustuma ja 2009. aastal on selgelt madalam, ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross. Tõestamiseks vaatles ta hinna, muutusid tükikaupa. Administratiivse hinnatõusu juures mängivad olulist rolli riigi maksumuudatused ja lühikese aja peale koondunud soojusenergia. Alkoholi-kütuse- ja tubakaaktsiisi tõus kiirendavad lühiajaliselt inflatsiooni kuid nüüd on teada, et valitsused, plaanides hinnatõusu toetavaid maksumuudatusi lähiajal ette näha ei ole. Märten Ross. Põhimõtteliselt aasta teisel poolel juba enam ei tohiks selles suunas lisa tulla. Kas nafta hind tõuseb või langeb, selle üle ei julge keegi spekuleerida. Turu ootused nafta hinna erilist langust ette ei näe, aga ka mitteolulist tõusu üks tegur on sisenõudlus. Viimasel ajal on palgad kiiresti tõusnud ja see on kergitanud teenuste hinda. Väga tõhus, ilmselgelt pidurdub, langevad siis ka teenuste hinnad ja aeglustavad inflatsiooni. Üks oluline tegur on toiduainete hinnad, mis meil siin viimasel ajal seal on silmad suureks ajanud. Märten Rossi sõnul oleme jätnud kahe silma vahele selle, mis toimub maailmaturul. Põhilise toiduainete juures, seal on meil ära ikkagi ka maailmaturu ühe näitaja, mis kõige markantsemalt eelmise aasta jooksul on toimunud on hüperpiima turul ega meie Piva hindade juures. Et piimatoodete hinnad on maailmas kasvanud ühel hetkel peaaegu 100 protsenti, siis tegelikult ei olegi üllatav, et, et näiteks joogipiima hind on kasvanud 50 protsenti või seal ringis kuid praeguse informatsiooni kohaselt ei oodata nüüd lähitulevikus enam toyota. Hinnatõus maailmaturul. Ajalugu on näidanud. Kui hinnad maailmaturul on langenud siis see on ka meie poelettidel hindu alandanud. Panga president Andres Lipstok käsitles väliskeskkonnamõjusid ja tunnistas, et väliskeskkond on olnud halvem kui eeldati. See on seotud mitme teguriga, kasvõi näiteks USA majandusega, kus on probleeme. Mida sa nüüd Eesti jaoks tähendab? Eesti majanduse üleminek, tasakaalukam ala arengusuunale on alles algusjärgus ja kuhu asi kulgeb, ei osanud Andres Lipstok veel öelda. Kuid jätkuvalt rõhutas Eesti Panga president, et eila või ülejäägis hoidmine on tähtis. Valitsus ei tohiks, oleme poliitikat lõdvendada ja peaks olema valmis ka riskide puhul reageerima. Loomulikult on oluline, kui tulusid laekub oodatust vähem, peaks valitsus olema valmis ka kulusid kärpima. Ja kindlasti on oluline toonitada see, et, et see tööturu ja sotsiaalpoliitikad peavad toetama kõrge hõive püsimist ja uute töökohtade loomist eelolevatel aastatel ja siin on ka töölepinguseaduse muutmise teema sees. Me tahame öelda seda, et see töölepinguseaduse muutmine on vajalik. Edasi riigikogu tänasest tööpäevast Uku toom annab ülevaate Parlament muutis täna kohtute seadust, tegemist oli otsusega, millega kaotatakse Viru ringkonnakohus eelnõu vastu visalt sõdinud keskfraktsioon. Ka täna oli nende sõnavõtt ainus Ain Seppik. Mingeid enam-vähem mõistusepäraseid põhjendusi Viru ringkonnakohtu kaotamiseks ei ole toodud mingi naeruväärne kokkuhoid kaks, kolm miljonit krooni. Tõsiseltvõetav selle valitsuse laristamise harjumuste võrdluses. Rein Lang siin saali ees pehmelt öeldes eksis, kui ta väitis, et kohtunikega on see muudatus läbi räägitud. Footonite üldviimane reaktsioon oli terav ja ühemõtteline. Nendega ei olegi keegi isegi nõu pidanud. Just kohtunike sõltumatus on üks märksõna, mille tõttu Keskerakond on olnud selle eelnõu vastu. See ei ole üksik, vaid meie jaoks põhimõtteline küsimus. Teine märksõna on Eesti riigile vähendamine, taganemine Ida-Virumaalt. Keskerakonna seisukoht on, Ida-Virumaal ei tohi jääda Eesti riiki vähemaks ning ringkonnakohus on meie riikluse üks alustalasid selles piirkonnas. See põhimõte on meie jaoks põhimõtteline. Ja kolmandaks. Oluliselt väheneb inimeste kaebeõigus esimese astme kohtuotsustele. See muutub tülikamaks ning aega ja rahanõudvamaks. Justiitsminister Rein Lang kinnitas eelnõu esimesel lugemisel möödunud aasta novembris, et apellatsioonikohtukohalolek Virumaal ei aita kaasa eestluse kinnistumisele. Olulised on esimese astme kohtutugevus ja kvalifikatsioon, nagu öeldud, koalitsiooni esindajatena sõna ei võtnud. Nemad vajutasid rohelisi nuppe. Häältega jah, 52 34 vastu võeti seadus vastu. Justiitsminister täna siiski sõna sai. Infotunnis olid kõne all perekonnaseaduse muudatused ja minister vaidles vastu arvamusele, et meie ühiskonnas puudub avalik huvi selle seaduse muutmiseks. See avalik huvi on täiesti üheselt olemas, jälgige debatti, ärge mitte, laske ennast eksitada mõningate internetiport saalide kommentaatoritest. Õigusringkondades on üldine arusaam, et perekonnaseadus on vananenud ja vajab kindlasti uuendamist ja oleme ikka ausad. Täna eksisteeriv varaühisus ju tegelikult ei toimi. Tegelikult meie oma päevases elus iga päev neid sätestatud põhimõtteid rikume. See on väga filosoofiliselt vastates küsimus õigusriigi toimimisest või mittetoimimisest. Eesti raudtee ja Eesti raudteelaste ametiühing allkirjastasid täna palgaleppe, mille kohaselt tõuseb töötajate palk seitse protsenti. Eesti raudtee juhatus laiendab palgatõusu kõigile töötajatele, kellega on tööleping sõlmitud enne läinud aasta 31.-st detsembrist ning kellel on hetkel kehtiv töösuhe, teatas Eesti raudtee. Samuti allkirjastati sotsiaalprogramm ja veduribrigaadide töö ja puhkeaja regule järgmise kokkulepe. Raudteelaste ametiühingu esimees oleks juba arvan öelnud, et tänase hinnatõusu juures on seitse protsenti palgatõusu mitte kõige parem ja ametiühing läks kompromissile ainult sellepärast, et antud valdkonnas on olukord ebastabiilne. Jätkame rahvusvaheliste teemadega. Algul Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel pälvis kõige enam tähelepanu Kosovo ja kõik selle riigi tulevikuga seonduv. Margitta otsmaa käis välisministri tänasel pressikonverentsil, kus minister Urmas Paet kinnitas. Testi võib tunnustada Kosovo iseseisvust juba homsel valitsuse istungil. Ametlik protseduur näeb välja siis nii nagu kõiki valitsuse otsuste puhul on tegemist Eesti puhul on valitsuse otsusega ühe või teise riigi tunnustamise kohta ja nii on see ka Kosovoga. Millal valitsus selle otsuse teeb? Noh, kõige loogilisem koht on valitsuse istung, varasem võimalus selleks on homne valitsuse istung, aga ma ei välistaks, et see võib olla ka järgmise nädala valitsuse istung, nii et eks siin tuleb natukene vaadata, kas, kas kõik tehnilised küsimused selle otsuse tegemiseks on valmis, nii et me oleme oma põhimõttelise hoiaku välja öelnud? Jah, me kavatseme Kosovo iseseisvust tunnustada. Välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido täpsustas, et eri riikides võtab tunnustamisega seotud protseduuride läbiviimine erinevalt aega. Vajalikud materjalid otsuse jaoks valmistab ette välisministeerium ja sellega peaksime hakkama saama. Praeguse seisuga peaks olema Kosovot omastavat 10 riiki, üks riik peaks täna veel lisanduma. Mitmed riigid on meil teatavasti kuupäevad, sest erinevates riikides on siseriiklikud protseduurid erinevad. Seetõttu ei saagi paljud riigid koheselt kiirelt unustada neid võtab oma aja. See protseduur, läbiviimine. Välisminister Paeti sõnul ei ole Kosovo tunnustamine pretsedent. Põhjus, miks ta ei ole pretsedent, on see, et Kosovos on viimased siis kaheksa aastat sisuliselt see piirkond eksisteerinud rahvusvahelise kontrolli ja rahvusvahelise juhtimise all. ÜRO missioon on juhtinud Kosovo elu sisuliselt viimased kaheksa aastat ja üheski teises piirkonnas, mida täna ka üritatakse võrrelda. Kosovo ei ole mitte midagi sellist olnud, nii et ka sellise rahvusvahelise juriidika poole kõigepealt, aga ka rahvusvahelise faktilise elu poole pealt ei ole Kosovo võrreldav ükskõik millise teise piirkonnaga, mida täna tahetakse sinna juurde panna. Hoolimata eelnevatest kartustest leppisid ühenduse välisministrid Brüsselis toimunud kohtumisel kokku ühistes järeldustes Kosovo tuleviku kohta. Kosovot käsitletakse väga olulise Euroopa küsimusena ja veel kord siis kinnitati üle Euroopa Liidu seni kõige ulatuslikuma tsiviilmissiooni alustamine Kosovos, mis siis peamiselt keskendub politsei ja ja õigusriigi valdkondadele jääb Eesti selles missioonis, siis hakkab osalema praegustel andmetel umbes viie eksperdiga. Ja mis selles avalduses kindlasti märkimist väärib, on ka veelkordne kinnitus nii Kosovo kui tegelikult kogule Lääne-Balkani regioonile, et neil on selge Euroopa perspektiiv. Et tegelikult paljuski sõltub ka sellest, millised on reformedi arengut nendes riikides, sealhulgas Kosovos ja Euroopa Liit on igakülgselt, siis valmis ka tegema koostööd ja, ja seda piirkonda toetama. Välisministeeriumi pressikonverents oli keskpäeval ja pärast seda on näiteks Läti veel teatanud, et on tunnustanud ametlikult Kosovo iseseisvust. Ja edasi ülevaade tänastest välisuudistest. Martha Grauberg. Pakistani president Pervez Musharraf, kelle liitlased parlamendivalimistel opositsioonilt lüüesaid otsib võidu parteidega lepitust. Musharrafi sõnul on ta valmis tegema koostööd ükskõik millise uue valitsusega. Ametist tagasiastumise aga välistas ta kindlalt. Ka USA, kes tunnustas täna Pakistani valimistulemusi ning nimetas seda sammuks demokraatia suunas, kutsus võiduparteisid tegema Musharrafiga koostööd. See võib aga osutuda raskeks, sest valimised võitnud mõrvatud ekspeaministri penseeributo partei plaanib koalitsiooni moodustada teise tulemuse saanud parteiga, mida juhib ekspeaminister Navas Sharif. Valgesse majja pürgiv senaator Barack Obama võitis olulised demokraatide eelvalimised Wisconsini osariigis, kus jagamisele läksid 74 valijamehe. Seega võitis Obama oma lähimat rivaali, senaator Hillary Clintonit juba üheksandat korda järjest, kui Clinton seal püüega. Märtsikuus toimuvatel Ohio ja Texase eelvalimistel on tema võimalus demokraatide kandidaadiks saada analüütikute hinnangul ebatõenäoline. Vabariiklaste leeris on seis aga selgem. Senaator John McCain võitis võiskantsineer valimised veenva eduga oma lähima konkurendi Mike Huckaby eesmäed. Keel on juba neli korda rohkem valijameeste hääli kui tema konkurendil. Armeenia presidendivalimised võitis peaminister Sers saareks, kogudes 53 protsenti häältest. Analüütikud ennustavad, et särk on jätkab oma lähiliitlase lahkuva presidendi Robert tšarianni poliitikat soosides lähedasi sidemeid Moskvaga ning käiku seisukohti suhetes naaberriikide Aserbaidžaani ja Türgiga. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni vaatlejate hinnangul olid Armeenia presidendivalimised suures osas Democrats vaatlikud, opositsioon on aga veendunud, et valimistulemusi võltsiti. Täna kogunes Jerevani tänavatele meelt avaldama ligi 20000 inimest. Minema keeldus andmast viisat rahvusvahelise inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch. Tegevjuhile genet Rohvrile kavatses Moskva pressikonverentsil esitleda raportit kodanikuühiskonnast Venemaal. Dokumendis kritiseeritakse teravalt 2006. aastal vastuvõetud seadusemuudatusi, mis annavad riigile võimaluse sekkuda mittetulundusühingute tegevusse. Roosi sõnul ei süüdista organisatsioon oma ülevaates Venemaad kodanikuühiskonna tasalülitamisest, ent Venemaa on Human Rights Watchi hinnangul kitsendanud nende tegutsemisruumi. See on esimene kord pärast Nõukogude Liidu aega, kui organisatsiooni esindaja viisat ei saanud. Luksemburgi parlament võttis vastu eutanaasiat lubava seaduse. Seadus sätestab halastussurmaprotsessile täpseid reegleid, muuhulgas peab iga vabasurma taotluse puhul positiivse otsuse langetama mitmest arstist koosnev kolleegium. Peale Luksemburgi on Euroopa liidus eutanaasia lubatud vaid Hollandis ja Belgias. Näitleja Ants Eskola oli suurepärane kunstnik, seda mitmes mõttes nii näitleja kui maalikunstnikuna. Pühapäeval möödus Eskola sünnist 100 aastat. Täna meenutati teda mälestusõhtuga Draamateatris, lisaks avati draamateatri parketisaalis tema maalide näitus. Teatris käis Margitta otsmaa. Näitlejateed alustas Ants Eskola 83 aastat tagasi Estonia teatris. Oma meenutustes on ta öelnud, et sinna uute näitlejate vastuvõtukatsetele minnes ei teadnud ta ise, miks ta seda teeb. Järgnev helilõik on pärit Eesti raadio heliarhiivist aastast 1964. Mina õppisin kunstikoolis omal ajal. Seal tekkis üks niisugune. Kui näitlejaks saamine tuli üllatusena talle endalegi, siis see tants Eskolaga maalist tuli üllatusena paljudele lavakaaslastele ja sõpradele. Teatritöö kõrval maalis Eskola edasi terve elu. Näitleja Aarne Üksküla. Eskola oli minu esimesest teatris käimisest või teises teatris käimisest viiekümnendatel aastatel neljanda või viienda klassi poiss ja ma nägin Lõvi tennis, kui ta mängis lesta kooli ja sellest ajast peale on ta olnud mulle Kumiiriks. Tan Anul mu kõige suurem õpetaja mani kunstnikust, ma teadsin oma vähem näinud. Ma näen rohkem, aga ma olen neid pilte näinud küll. Enne näitlejaks saamist õppis Eskola riigi kunsttööstuskoolis Günther Reindorfi graafikaklassis. TEMA suhet maalimisse nimetab Ants Eskola tütrepoeg Kristjan-Paul Virve kirglikuks. Et tema noorpõlvetööd on sisuliselt graafilised lehed, neid on väga vähe järele jäänud, aga maalija, Nadali kirglik, kunagi, kui ma olin veel päris pisike laps, käisime tas kuskil rannas või sõitsime autoga, kus, kelle, kus seal ilus maastik vist alati maalis seal midagi. Kas need inimesed, kes siin maalidel on kujutatud, on olulised inimesed olnud? Üks nendest on raudselt Veera leever, kes oli tema abikaasa, minu vanaema võib öelda ka, et see naisterahvas, keda Siberis maalis, arvatavasti see oli küll üks Siber Lanast, näitleja, kes, kellega ta kohtus Siberis laagrites. Ta isegi oli ükskord ütles, et see on üks naine, kes talle poseeris siis, kui ta oli haiglas, siberi maalid. Tegelikult joonistustel, mis on nagu algselt joonistatud Siberi laagrites. Miks me teame Ants Eskola maalidest nii vähe? Ta ei eksponeerin neid eriti ta tegelikult maalis neid ikkagi nagu enda jaoks need olid tema isiklik hobi, kuna ta pidas ennast ikkagi nagu eelkõige näitlejaks. Ka näitleja Kersti Kreismann tunnistas täna näituse avamisele Eskolast kui maalikunstnikust teame me väga vähe just tema tagasihoidlikkuse tõttu. Kindlasti vastu oli see ka, et ta oli nii särav laval, et ma ei tea, kui ta noorem oli, kuidas siis oli, aga aeg oli ju ka imelik ja tema jaoks traagiline. Ma jalutasin kõik need maali eest läbi, et mina avastasin, ma teadsin küll ja midagi ma olin näinud, aga sellist terviklikku valikut polnud näinud. Minu jaoks oli see suur ahastus, et ta on täiesti meister ja ei tore üllatus, et mul on hea meel, et see teoks on saanud. Näitus jääb Eesti Draamateatri teise korruse fuajees avatuks 20. märtsini. Eestis on ööl vastu homset selge ilma korral võimalik jälgida täielikku kuuvarjutust. Poolvari ilmub kuule kell kaks, 35, täisvari kolm, 43. Täisvarju ilmumisel kuule, hakkab kuuse värv mustaks minema. Kuu täisvarjutus algab viis, null üks ja selle keskmoment on kell viis 26 ja see lõpeb viis, 52. Täisvarjutuse ajal on kuu punakas. Järgmine kuuvarjutus on Eestis tähendab 16. ja seitsmeteistkümnendal augustil. Nüüd ilmast. Eeloleval ööl on meil muutliku pilvisusega ilm, üksikutes kohtades sajab veidi ja paiguti on udu. Ida-Eestis puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis, Lääne-Eestis edelatuul viis kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus neli kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool kergeid sademeid. Lääne-Eestis tibutab vihma ida pool lörtsi. Puhub tuul neli kuni kaheksa, rannikul seitse kuni 12 meetrit sekundis, pärastlõunal saartel iiliti kuni 15 meetrit sekundis. Ja sooja on homme kuni neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17097. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.