Tere õhtust, kell on kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on Tarmo Maiberg. Rahvusvaheline valuutafond peab Euroopa majandusväljavaadet heaks ja majanduskasvu kiiremaks kui USA-s. Balti riikide ja sealhulgas Eesti puhul usutakse, et me saame raskusest, kuna meie majandusel on tugev. Põhikohus, vabastas aprillirahutuste õhutamises süüdistatava Dmitri Linter ja Maksim Reva vahi alt. Euroopa Parlamendi keskkonnafoorumil jõhvis olid peateemade energia. Vaata et kliimamuutused ja põlevkivienergiaga seotud keskkonnaprobleemid. Maaülikoolis avati bio- ja keskkonnakeemialabor seonduvas taastuvenergia võimaluste uurimise esimene järk. Euroopa Liidu kultuuriministrid kinnitasid täna Brüsselis 2011. aasta Euroopa kultuurides pealinnaks Tallinna Eestist ja Turu Soomest. Kultuuriminister Laine Jänes näeb selles Eesti jaoks suurt võimalus tutvustada meie traditsioone, ajalugu ning arhitektuuri kogu Euroopale. Joonise fondis täna käte sinilinnu aastapreemiad joonisseff Eesti rahvuskomitee presidendile Elle kulli sõnul heade inimesed Eestis otsa ei lõpe. Euroopa julgeolek, kui ja koostööorganisatsioon teatas, loobub Vene Riigiduuma valimistele vaatlejate saatmisest, sest Moskva pole andnud siiani viisasid ning kehtestanud muid piiranguid. Ning ilmast võib saartel ja läänerannikul kohati vihma ja lörtsi sadada. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Ja kõigest järgemööda Eestipank ja Rahvusvahelise valuutafondi Euroopa osakond tutvustasid täna Tallinnas Euroopa majandusväljavaadet, vahendab Mall Mälberg. Pat ning peab väljavaadet päris heaks ja rahulikuks. Valuutafondi nõunik Juha kähku näen, rõhutas, et meie regiooni jaoks näitab nende põhistsenaarium majanduse väikest langust. Mitte dramaatilist, nähakse. Näiteks finantstorme, mis leidsid aset Lääne Euroopas ja mis võivad jätkuda ja muuta krediiditingimused rangemaks. Globaalne kasv võib nõrgeneda, turvavõib tugevneda ja kõik hinnad tõusevad jätkuvalt ja kõik need asjad võivad halvendada balti riikide väljavaateid, sealhulgas Eesti omi. Aga me oleme mõõdukalt optimistlikud, et Balti riikidel on tugev majanduspõhi ja see aitab neid raskustest üle milles näeb valuutafond meie jaoks parimat tegutsemist. On need valitsus ei suurendaks nõudlus survet ja et seda ära hoida, peaks valitsus seadma eesmärgiks eelarve. Räägi veel oleks hea, kui pankade üle oleks tugev järelvalve, et antakse üksnes kvaliteetseid laene ning ei tekiks krediidiprobleeme. Samal ajal, kui Balti riikides on paindlik majandus, on siiski oluline, et reformid jätkuksid, et saada hakkama mis tahes väljakutsetega, mis võivad suvalise riski tõttu ette tulla. Oi ta alles kiiret majanduskasvu. Mis on suurim risk meie jaoks? Meenreskistad piga, Shab Tanicspektid. Peamine risk on selles, et majanduslangus tuleb Kärsum kui oodatakse, on vaja, et majandus jaheneks, kuid see peaks toimuma sujuvalt ja kontrolli all pärast mitut aastat. Ülekuumenemist peab järgnema mõõdukam kasvuperiood. Mis puutub aga kogu Euroopa väljavaatesse tervikuna, siis on see parem kui Ameerika ühendriikidel. Vesi on eksti. Tulbiõlilekkeid when, Estonia ropp scroll. Murra pillide see aasta ja järgmine aasta kujunevad esimeesteks pärast aastakümne algust, kui Lääne-Euroopa majandus kasvab kiiremini kui USA ütleb üha kähkunen. Põhjuseks on see, et Euroopas on sisenõudlus tugev samal ajal kui Ühendriikides on hakanud nõrgenema eluaseme ja ehitussektor. Harju maakohus otsustas täna rahuldada Dmitri Linter ja Maksim reba kaitsjateta taotluse ning vabastas mehed vahi alt. Linteril ja Reval on kohustus mitte lahkuda oma alalisest elukohast kauemaks kui üheks ööpäevaks. Kohus leidis, et kaitsjate taotlus Relva vabastada ning kasutada nende suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu on põhjendatud, kuna mõlemad süüdistatavad on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata. Neid süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Neil on kindel elukoht, perekond ja alaealised lapsed, teatab Harju maakohus. Samuti on antud kriminaalasjas kõik tõendid kogutud kriminaalasi on jõudnud kohtusse ja seetõttu pole praegu alust arvata, et rebajal intervõivad hakata mõjutama tunnistajaid, kõrvaldama tõendeid või muul moel segama menetlust. Ka pole tõendeid selle kohta, et vabaduses viibides läheksid nad pakku või jätkaksid kuritegude toimepanemist. Riigiprokurör Laura vaik kinnitas kohtus, et neil inter Nad peavad vahi alla jääma. Tema väitel pole langenud alus, mille pärast mehed vahi alla võeti, ehk püsib oht, et nad võivad kohtupidamise eest pakku minna. Vaik märkis, et nii Linteril kui Rebalon sidemeid aga näiteks Leinteri pere viibib praegu just Venemaal. Nelja aprillirahutuste organiseerimises süüdistatava mehe süüasja sisuline arutamine toimub 14. 15. jaanuaril ning 28.-st 31. jaanuarini lisa lisaks Linterile ja Rebala kohtueelsed meetri Klenski ja Marek ciroc. Edasi välismaalt Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon teatas, et loobub Vene Riigiduuma valimistele. Vaatlejate saatmisest teemat käsitleb Indrek Kiisler OSCE ja Venemaa vahel. Hõõrumised kestnud juba aastaid. Venemaa on OSCE süüdistanud topeltstandardeid kasutamises. Esiteks pole Moskva olnud rahul, et vaatlejaid saadetakse põhiliselt ainult SRÜ riikidesse. Venemaa on nõudnud, et vaatlejaid tuleb saata ka lääneriikidesse. Teiseks on OSCE tunnistanud suure osa endise nõukogude liidu territooriumil toimunud valimistest kas puudulikult läbi viidud teks või lausa ebaõiglasteks. President Vladimir Putini võimule tulles suruti OSCE missioon minema Tšetšeenias ning Moskva tekitas Tšetšeenia ümber infoblokaadi. Moskva enesekindluse kasvades rahvusvahelisel areenil muutusid ka nõudmised selle organisatsiooni vastu ainult karmimaks. Tõsine tüli puhkes aga Riigiduuma seekordsete valimiste ümber. OSCE saatis 2003. aastal vene valimisi vaatlema 400 inimest ning nende põhijäreldus oli, et erakondadel puudus võrdne juurdepääs massimeediale, et rahvale oma seisukohti tutvustada. Aastal 2007 on aga olukord Vene meediamaastikul muutunud lähedaseks autoritaarse riigimeediale, kus kreml kontrollib kõike ja meedia töötab ainult president Putini juhitava ühtse Venemaa heaks. OSCE soovis seetõttu saata Venemaale juba seitsmendal novembril 20 eksperti ja veel 50 vaatlejad 15. novembril. Nende vaatlejate ülesanne olekski olnud jälgida, et valimiskampaanias kasutatakse ausaid reegleid vaatlejatel, aga Moskva lihtsalt ei andnud viisat. Enamik rahvusvahelisi eksperte ei kahtle, et põhiosas peetakse teisel detsembril valimisreeglitest kinni, sest võltsimiseks pole kremlile mingit vajadust. Aastate jooksul on ju valijatele piisavalt põhjalikult selgitatud, keda nad peavad eelistama. Näiteks täna avaldatud arvamusküsitlused näitavad, et Putini erakonda Ühtne Venemaa kogu 66 protsenti häältest ning teise erakonnana pääsevad Riigiduumasse kommunistid, keda toetab 14 protsenti valijatest. Jäänud erakonnad aga ei suuda lihtsalt seitsmeprotsendist valimiskünnist ületada. Vene välisminister keerium teatas vastuseks, et Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon võib ise otsustada, kas oma vaatlejaid teise detsembri riigiduuma valimistele saata või mitte. Mitmed lääneriigid on jõudnud Venemaa käitumist juba kritiseerida kuid see jääb ainult kriitika tasemele. Ja uuesti Eestist Eesti maaülikoolis avati bio- ja keskkonnakeemialabor. Selle biouuringuprojekt sai Eesti Energia tulevikuenergia sihtkapitali konkursil preemia, mille suurus on 1,9 miljonit krooni. Jätkab Taavi Libe. Biogaasi laboron esimene järk maaülikooliprogrammist taastuvenergia kasutuse võimaluste uurimiseks rajada taoline labor sündis poolteist aastat tagasi. Aasta tagasi liitus projektiga professor rahaliselt Burgeet, kes on Euroopa tunnustatumaid spetsialiste metaankütuste alal. Türgi eestvedamisel loodetakse ühendada puisniitude kaitse ning biogaasi tootmine, millest omakorda saaks toota elektrit. Maaülikooli teadusprorektori Andres Koppeli sõnul on meetod eriti levinud Saksamaal. Biogaasireaktoreid kasutatakse praegu maailmas päris laialdaselt Saksamaale 3000, aga seal on põhiliseks tooraineks on mais või siis ristikäik valmistatud silo. Ja me katsume siin uurida aga ühte niisugust võimalust, mis võimaldaks siis biogaas saada niisugust materjalist, muidu läheb raisku puisniitudel ja lammi ja luhaniitudel nendest kohtadest, kus praegu niidetakse heina leina pöörata, midagi peale hakata. Kui hästi läheb, siis me püüame siin leida võimalusi, kuidas siuksest kehvemat sorti heinast või, või ohust oleks võimalik siis teha biogaasi ja tõenäoliselt kõrvalproduktina ka tahket kütet. Tõenäolised meetod õnnestub välja töötada on üle 70 protsendi. Kui kalliks kujuneks aga taolise elektrienergia hind? Võib arvata, et ta tuleb tänasel päeval kindlasti kallim kätte, kui on meil teistest allikatest tehtud elekter, aga nii tehnoloogia areng ühelt poolt kui ka energiakandjate hinnatõus teiselt poolt jutustavad neid vahesid ja ma olen täitsa veendunud, et tulevikus võiks muuta konkurentsivõimeliseks külma subsiidiumid. Eesti Energia tulevikuenergia sihtkapitali peapreemia tuli maaülikoolile kindla põhjusega, nimelt plaanib Eesti energia Wiiralt siis biogaasipõhise elektrijaama. Põhitooraine oleks Viiratsi seafarmile kuid ökonoomseks elektri tootmiseks oleks vaja kõrval tooraineid. Maaülikooli uus labor ongi parim koht kõrval toorainete leidmiseks. Andres Koppeli hinnangul on väga tänuväärne, et Eesti energia panustab elektri tootmisel aina rohkem taastuvenergiale, mis praegu on küll veel alternatiivne, kuid tulevikus kindlasti põhiline energia tootmise viis. Ma usun, et meie teeme omalt poolt niipalju kui teadlased oskavad teha, et tutvustada neid uuemaid tehnoloogiaid biogaasi alal ja siis Eesti energia saab valida, kas ta teeb valikuid või püüab arendada mitmeid suundasid korraga, see on nende valik. Eesti Raadio uudistele Tartust Taavi Libe Euroopa Parlamendi keskkonnafoorumil jõhvis olid peateemade energiaväljavaated, kliimamuutused ja põlevkivienergiaga seotud keskkonnaprobleemid. Foorumil käis Ago Gaškov. Oma seisukohti tutvustasid Europarlamendi liige Andres Tarand ning riigikogu liige Valdur Lahtvee. Taolised foorumid annavad inimesele võimaluse suhelda otse Europarlamendisaadikutega ning Europarlamendi saadikud saavad niimoodi hankida infot. Andres Tarandi sõnul püüab lobi igatpidi mõjutada europarlamendi keskkonnapoliitikat. Need, kes midagi propageerivad, millegi nimel räägivad, sealhulgas eraldi energeetika tõugude labistid. Nende juttude järgi võib segaseks minna küll sellepärast et asjalik info jagamine on väga segatud huvidega, nagu teda viisakalt öeldakse, raha tegemis ikka. Selles mõttes on tõelisi raskusi võrrelda ka üht-teist ja kolmandat. Kahjuks sellise järelduse, et keskkonnapoliitika, ükskõik kui õilsad eesmärkidel ei ole, on eelkõige ikkagi raha ja seda, et oleks nii palju raha mõju all, seda aitavadki sellised väga laialdaselt arutelud, mida te loodate tänasest foorumist nagu õpetaja töö umbes ütleme niimoodi, et lased seal 100 õpilast läbi ja ühest saab sinu järgija jõnger, rahva meelsuse, sellest tõekspidamistest. Mina olen üks pikk ja visa töö ja vajab kampaaniaid lausa ja kõike. Ma arvan, et praegu põhiküsimus, et Eesti valitsused asuksid siiski järgima parlamentaarset loogika, et kui on kirjas seadustes, milliste alade kohta peavad olema arengukavad, siis neid arengukavasid täitsa suvaliselt muuta, nagu meie valitsused pidevalt teevad infopunkti juures Ida-Viru esindaja Margus Ilmjärv. Miks Kaubandus-Tööstuskoda ja teie infopunkt on selle foorumi korraldamise ette võtnud Kaubandus-Tööstuskojas, nagu ma kujutan ette, on enamus inimesi, kes on huvitatud sellest, et Eesti toodaks elektrit võimalikult palju tarbiks võimalikult palju. Kaubandus-Tööstuskoda on huvitatud tasakaalustatud arengust ja Kaubandus-Tööstuskoda on huvitatud sellest, et inimesed oleksid teadlikud sellest, mis toimub ja teeksid õigeid valikuid nii-öelda tõstab siis me korraldasime selle keskkonnafoorumi siin huvi oli üllatavalt kõrge, nii et, et noh, ma arvan, et nagu see õige asi tehtud. On kahte moodi, et, et üks on see, et inimesed saavad ise targemaks, kui nad siin käivad ja teine asi on see, et noh, täna on meil siin Parlamendi ja riigikogu saadikud, nendele on see hea võimalus kuulda seda, mida, mida inimesed arvavad, eks ole, ja sinna tegelikult kes ikka kokku tulid, on, on kõik sellised, kes on mingit pidi keskkonnast huvitatud. See info, mis, nagu siit parlamendisaadikutele antakse, on tegelikult ju väga asjatundlik info. Brüsselis on täna koos Euroopa Liidu kultuuriministreid. Mall Mälberg palus telefonile kultuuriminister Laine Jänese, et rääkida nii kultuuripealinna tiitlist kui ka laiemalt kultuuripoliitikast. Hetkeseisuga on kinnitatud Tallinn ja Turu kultuuripealinnadeks aastal 2011 ja kõik toimus väga pidulikult. Aplausi saatel. Ja keegi ei olnud vastu. No lihtsalt, mitte. Te pidite vastu võtma ka Euroopa Komisjoni teatise kultuuri tähtsusest, mis ütleb. See ütleb, et kultuuripoliitika oma olulisuses peab olema esindatud kindlasti kõikides poliitikates, olgu see siis majandus, muu valdkond ja kindlasti kultuuripoliitika on erakordselt oluliseks baasiks aluseks paljude teiste valdkondade arenemise juures, nii et kultuur ei ole mitte see, mis elab teiste arvel, vaid loob ja annab võimalusi areneda kõigil. Kuidas näeb välja tegevuskava kultuurikoostöö jaoks, mis on konkreetselt, on? Erinevad kultuuriprojektid, mis on siis piiriülesed erinevate naaberriikidega, aga ka siis Euroopa Liidu sisepiirides olevate riikidega kindlasti Lissaboni strateegia tähtsustamine, rahvusvaheline koostöö ja erinevad koolitusprogrammid. Tulles nüüd tagasi Euroopa kultuuripealinnade juurde veel kord, siis mida Tallinn ja Turu teevad? Täpsemad projektid ja programmid kindlasti on alles välja töötamisel. Oluline on siinkohal kindlasti nimetada, et tutvustatakse oma ajalugu oma väga rikkalikku ja kaunist orhidee struktuuri ja ma usun, et erakordselt oluline on koostööga erinevate maakondade vahel samamoodi nagu Tallinn on teinud lepinguid ja teeb koostööd erinevate maakondade ja nende tähtsündmustega, mis toimuvad üle terve Eesti on samasugune koos tööturulinnal erinevate läänidega siis Soomes. Nii et ma usun, et kõige olulisem on see, et me suudame aastal 2011 koostöös Soomega tutvustada tervele Euroopale ja maailmale meie kandi kultuuri- ja siis soome-ugri kultuur. Laine Jänes, mida te ise selle juures kõige olulisemaks peate? Ma arvan, et erakordselt oluline on meie traditsioonid Meie inimesed, meie väga rikkalik kultuuriruum, et ehkki Eesti on niivõrd väike riik, on meil palju erinevaid murdeid, erinevaid kultuure. Ma usun, et läbi selle kultuuri aasta Tallinn 2011 saamegi me oma rikkast kultuuriruumi tutvustada tervele maailmale. Kindlasti on oluline meie arhitektuur, meie Hansalinn, Tallinn ja meie loodus, meie maa ja inimesed tervikuna. Toompea lossi valges saalis anti täna kätte juunisse Fi aastapreemiad, kokku oli laureaate 17. Marta Grauberg käis kohal. Tuntud jõulujutus lähevad lapsed jõuluööl sinilindu otsima, püüda teda aga ei õnnestu. Sinilind ongi pigem teejuhiks ja millekski, mis liikuma paneb. Unitsejeffi sinilinnu aastapreemia on eeskätt tänu inimestele, kes või teisel moel on lastele noortele eeskujuks olnud ning nende elu paremaks muutnud. Rahalist tunnustust sellega ei kaasne. Erinevad ametkonnad vanalinna ja maavalitsused ning vabaühendused esitasid kokku 53 kandidaati. Välja valiti 17 laureaati. Unitseeeffi Eesti rahvuskomitee president Elle kulli sõnul head inimesed Eestis otsa ei lõppe ning ühekordsest abist tähtsam on süsteemne tegevus laste aitamiseks. Me seitsmes aasta juba autasustame ja nii palju päris palju inimesi korraga ja ei lõpe. Peab juurde, see on uskumatult, me võib-olla kaugemates nurkades meie ju ei tea nende tegusid, aga järelikult kohapeal on, on seda märgatud ja kohapeal on need inimesed väga vajalikud ja võib-olla isegi see, kui palju on kirjeldatud tema tegusid, kui hästi see sõnastatud vaheliseks selline momenti võib ju valikus saada tähtsaks ühekordne tegu on huvitav, liigutav, tore, aga pidevalt päevast päeva süsteemne tegevus on kõige raskem ja, ja see on ka üks võib-olla meie tänu kriteerium. Tänavuste laureaatide hulgas on kunstnik Ilon Wikland, mitmed politseinikud kaitsevad väelased, päästeteenistujaid, õpetajad, lasteaiakiri mesimumm ja admiral Pitka meeskond. Eriliselt rõhutati 10. noorte laulu-tantsupeojuhtide Aarne Saluveer ja Maido Saaretegevuse tähtsust. Maido Saare sõnul on töö lastega küll raskem, kuid seda võrra huvitavam. Ma isegi kardan natukene suurte inimeste juurde minna tantsu õpetama, kuigi ma nüüd juba õpetan, aga mulle meeldid ikka lastega kõige rohkem ikkagi. Esiteks on natuke raskem, see on huvitavam, vahepeal pead kõvemat häält tegema, kedagi korrale kutsuma, keegi jookseb sul eest ära ja siis püüad teda, et no kui päris üle käte läheb, lastel on tants selge. Kui ma muusika peale panen, siis nad hakkavad kõik tantsima, siis neile enam ei ole aega, ei rääkida, esisuhelda mitte midagi, see, see on kuidagi selline armas ja südamlik tänu minule. Tänutseremoonial osales ka eelmisel aastal kõige lapsesõbralikumaks poliitikuks valitud Ene Ergma. Täna meenutas Riigikogu spiiker täpselt 19 aasta tagust päeva, mil ülemnõukogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu Eesti jaoks väga tähtsa otsuse ning algas Eesti vabariigi taassünd. Ergma sõnul on just lapsed need, kelles Eesti edasi elab. Ja saate lõpetuseks ilmast. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm. Öö hakul sajab veel Lõuna-Eestis nii lörtsi, vihma kui ka lund. Puhub põhja- ja loodetuul kaks kuni seitse, rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus kuus, saarte rannikul kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, saartel ja rannikul võib kohati vihma või lörtsi sadada. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa, Ida-Eestis loode- ja põhjatuul kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb miinus kolme kuni pluss kahe saartel, rannikul kuni pluss nelja kraadini. Täna need kuulasite Eesti raadio uudistetoimetuse 16. novembri kokkuvõttet kuulmiseni.