Kirjutamata memuaarides räägib täna Hamlet Tiits meile varasemast tuttav autor, kellel mäletatavasti käsil meremeeste mälestuste kaante vahele seadmine pealkirjaks taastatud logiraamat. Selles saates meenutab Hamletit meresõite 40 talve tagasi oli Teise maailmasõja esimeste merelahingute aeg laevateedel varitsemas torpeedo ja miinioht. Suurem risk teravdas meremeeste palgavõitlust ja nii oligi jutustaja streigist osavõtjana laevast maha makstud ning parajasti tööta. Hamlet Tiits. Küsimus oli jah selles, et, et meeste puudus oli niivõrd suur, et siiski mulle välispass siin anti ja ja leidsin siis ka ametiühte panama lipu all sõitvast Rootsi laeva. No läksimegi siis selle minule uue laevaga, ehkki ta ise oli juba nii ikka kaunis eakas, umbes nii aastat 40 vana laev, aga laeva nimi oli Mary. Aga nii hoitud oli ta võrdlemisi korralik, rahulikult umbes kahe ja poole 1000 tonnine laev masinavõimsusel 900 hobujõudu ja vähem, nii sõidukõlbulik ikka veel. Läksime siis Göteborgi Göteborg-ist, laadisime uuesti oma tselluloosilaadungi peale ja sõidueesmärgiks siis Londoni. Noorutasime mitut kanti seal, üks variant oli, et hiilida üle nordi mere ilma kaitseta, nii õnne peale välja minna, teine variant oleks olnud siis sõita ülesse Bergenisse ja Bergenis juba ingliskonvoi kaitse all sõita üle ja laadimine lossimine võttis ka oma aja, nii et see oli juba detsembri, mitte päris lõpus, aga siiski ütleme nii 20.-te ringi, kui me hakkasime Göteborgis, hakkasime edasi edasi nüüd sõitma. Lõikas muidugi meil läbi selle kavatsuse konvoi kaitse all minna. Kiiruse küsimus ei olnud teada, kui suur kiirus on selle konvoile, mis Bergenist välja läheb. Ja muidugi laevad, kes juba konvois jäävad, need on kindlad surmalapsed. Seal ei ole midagi parata, sest sakslased, konvoi ideed muidugi passisid. Ja sellepärast otsustasime siiski, et et sõidame, katsume oma pead üle nordi mere pääseda. Alguses oli kavatsus sõitagi välja, tähendab veel kaugemale ülespoole Bergenid ja sealt siis võtta otsekurss šoti rannikule. Sest meie kaalutluse järgi sakslased pidid Bergeni juures passima ja tähendab, kui me veel kõrgemale sõidame, Hannes, lootsime, noh, lennukeid seal kõrgemal karta ei oleks üldse olnud. Aga lootsime ka, et siis allveelaevad nagu meie tee peale ei satu või õigemini meie nende käppade vahele ei satu nende torpeedo teete hakkasimegi minema. Teie olite muidugi oma õpitud ametist peamehaanik? Ma olin jah, maalin vanemaks, mehaanikuks ja selles laevas üleüldse seal oli huvitav meeskond. Meeskond olid kõik eestlased ja välja arvatud kapten. Kapten oli hästi vanamees, nii umbes nii 62 kolme aastane temaga sõitis ainult sellepärast tal oli kaks tütart tahtis need mehele panna ja ei olnud kaasavara, ajas seda kaasavara taga nii-öelda oma elu hinnaga. Ja esimene tüürimees oli Roodsa kapten, oli Johansson. Tele2 Essiga Johansson aga sesse tüürimees, see oli ühe Essiga Johansson, mõlemat, rootslased, mõlemad rootslased, ülejäänud olid kõik, olid eestlased, teine tüürimees, oliks Orest kirst. Mees, noormees oli teine mehaanik, oli, oli Elmar Visnapuu siis assistendiks oli Julio Soots vesti vana mees ka juba liiguuekümne lähedal lähedal, mees ja meeskond olid ka, kõik olid eestlased, et Rootsi laev Panova lehti hästi ja Eesti meeskond kui niimoodi ja võib öelda. Omaette hästi huvitav Kuioosiga see samane, esimene tüürimees. Ühesõnaga Johanson Se ühessega Johansson ja meie hoidsime teda bläkk, ent läks sellepärast, et on üks tuntud Veski sort on olemast pläkenud vaid. Aga kuna tema ühtegi selget Ma ei näinud, siis me panime pläkenud black ja niisugune ta siis tähendab. Tähendab, ta oligi pisikene krõnksus, noh nii kui kännualune või nagu meie rahvaluules neid räägitakse. Aga muidugi meremees seda ei saanud öelda, ikka meremees nagu kapten, muidu oli ka kogenud inimene. Nii et selles osas nagu asi klappis, hakkasime siis sõitma, hakkasime sõitma. Aga saime vaevalt sinna Stavangeri Stav anger oli, just oli, meil oli traavers, saime sinna õhtu pime oli noh, umbes sama aastaaeg nagu praegugi, külm ja pime, kapten käis ikka närviliselt, käis mööda seda seda silda edasi-tagasi, aga talle ei meeldinud seal Fi hordide vahel laveerida. Aga see on ka omaette omaette risk, kui eriti kui tuleb tugev, ütleme sealt läänetorm, siis võib asi ikka päris kurvalt lõppeda. Ta vastu kaljusid hea lihtsalt Heafjordisest sisse ja ei näe ka, kui lumetuisk ka veel seal võrdlemisi raskenuia. Ühe korraga sain mõtestav anger oli, just oli, meil oli, oli traavers, sest see oli siis tükk maad ennem Bergendid. Vana mees, järsku andis kursi vest nordvest. See tähendas seda, eks ole, et meil umbes suund oli Šotimaale soita, umbes Aberdeeni peale oli, oli kurss. Muidugi, see käis nagu elektrilöök läbi kogu meeskonna ja ma ütlen isegi nagu, nagu laev isegi nagu, nagu võpatas teas, kas tal oli mingi eriline instinkt või, või, või, või eriline nisukene sähvatused, et pagan, et siit on siiski kõige õigem üle panna. Aga ega see ei olegi midagi nii müstilist. Seepärast, et saksale passis rohkem nüüd Bergeni kanti, kust põhiliselt laevad läksid Stavangeri kohalt nagu, nagu laevad väga harva. Kes sealt võis üle minna ja nähtavasti ütleme, nisugune, meremehe kogemus ja, ja loominguline mõte nagu, said ühekorraga, aga kokku seal üleval Sillarlasele vanamehe peas ja andis kursi hakkasime siis hakkasime minema. Muidugi, laev oli absoluutselt pime, otsekohe sai võetud viimased, kui tuled, tähendab tekilt kajutist igalt poolt välja, välja arvatud ainult masinaruumis. Meil oli skaala, ideid olid kaetud, tähendab Skylaid, sest need on masinaruumi peal niisugused luugid, mida saab lahti ja kinni panna, värsket õhku sealt saaks. Ja kus on ühtlasi ka valguse jaoks, siis on Illimonaatorid sees, me need olid, meil olid ka olits kinnina masinasse, ainult siis valgus oli, mujal ei olnud. Jaa, muidugi. Otsustasime siis otsekohe masinad hakata forsseerima laeva kiirus laadungiks maksimaalselt, mis me võisime kätte saada, oli üheksa äärmisel juhul üheksa ja pool sõlme oli muidugi huvitav, ütleme, oleks seda rahuajal teinud, siis oleks kütjad otsekohe kukkunud sõimama, sellepärast et kütta ju raske. Kui on masina forsseeritud, viimane või võimsust tal välja võetud, aga käisin ise siis algesin kütteruumis ka vaatamas, et kuidas siis need kütjate tuju on, aga ei räägitud mitte üks sõna isegi sülitatud. Iga mees nii-öelda küttis oma ikka elu eest, sest küsimus oli ju igaühe ühe oma elus. Ja miks me Fors keerasime, küsimus oli sellest, et saada hästi kaugele norra rannast ennem kui nüüd päev kätte jõuab. Sellepärast et allveelaevad enam-vähem passisid, ikka tähendab, eks territoriaalveepiiride peal, eks ole seal lähikonnas, kus oleks kõige kergemalt haarata, ta oli tarvis hästi kaugele jõuda. Nii palju kui vähegi võimalik. Kõik olid muidugi riides täies varustuses, korkvestid nagu olid käepärast, et kui nüüd midagi juhtub, siis saab kohe selle haarata. Muidugi, teiselt poolt jälle noh, meremees ikka meremees, ega ta taha näidata neid ka, et ta on niisugune argpüks, siis visati kuidagi see korkvesti endast natuke eemale, aga huvitav iga kord Kukusse kork, vestlus sinna kohta, kus ta kõige rutem kätte saab. Reis läks nagu see esimene läks rahulikult ja tundused meie laeva kotermann nagu ei kavatsenud hakata omale uut alust otsima. Järgmine hommik oli õnneks hästi madal, taevas hästi madal niuksed, lumepilved aga ei tuisanud, aga lumepilved olid mustad, sügavad pilved olid peaaegu mere merepinna all olid baas ja nisukene. Paras parasosti, torm või noortorm, ütleme niimoodi, et laine oli üleval, et töötaja peris Koviga ka raske oleks olnud otsida vesi meie veskile muidugi. Ja päeval muidugi enam masinad ei forsseerinud põld lihtsalt mõtet, sest kui ta päeval juba üles leiab, nende eest ära ei lähe ei allveelaeva eest ega ka ei lähe ära lennuki eest. Läks nagu õnnelikult mööda ja järgmine öö ütleme magada nagu. Ma ei ei olnud nagu, nagu nisukest tujugi kohetsete heita nüüd silm kinni ikka närv kogu aeg väga püsti. Ja. Järgmine öö siis nagu tuli nisukene tukastus tuli peale umbes hommiku kella nelja ajal oma kajutis istusin seal tugitoolis. Ja ühekorraga hakkas ma Elma nisukene aura, kaal, signaal, kellad, kõik helisesid ja nii, et midagi on lahti. Hüppasin muidugi kajutist välja tekile, vaatasin just oligi, kapten oli siis seal oli sillas ja Orest kirst oli Sillastes teine tüürimees. Binoklitega vahtisid ette kogu aeg ja tõesti oli näha, sest need kolm täpilennukid tulid. No vaatasin, pootsman, see oli ka üks vana kala seal vanem mees, see juba leidis omale kohe kõige õigema koha, läks ikka sinna, söör tekki esimese luugi peale, kus meil päästeparv oli, üks päästeparv oli taga, teine oli, oli ees, tähendab läksin juba, kirves oli hakkamas, nii palju nagu sõjakogemusi juba oli, et kui lennukid tulevad laevale peale. Et nii ütleme 80 protsenti ta tabab kas keskele või ahtrisse. Muidugi. Ikka kõhe tunne oli vaadata, kui need täpid ikka läksid suuremaks, suuremaks, suuremaks suuremaks. Ja järsku olidki juba mürin oli masside vahel, noh, õnneks oli, tingis lennukid. No siis oli just nisuke tunne, nagu oleks katus pea peale ehitatud, et nüüd enam enam karta midagi ei ole, inglise tähendab, luurelennukid juba olid, tähendab, siis olid peal, me olime nii palju juba inglisranna lähedal. Muidugi, katus oli peal, aga, aga selle eest jälle kelder pole seal nüüd olid miinid ja hakkasime mööda inglise rannikut alla hiilima, siis Londoni poole. Sõita sai põhiliselt päeva, sellepärast et öösel ei olnud mitte ühte tulla, ei ühtegi majakad, ei ühtegi tulepoid, ei, ei, ei ühtegi Heliboid, mitte midagi. Öösel sa seisid nagu tindipudelis, no ikka nii tasapisimehe jõudsime. Jõudsime siiski teemsi peale ja see oli just nii vana aasta lõpus 40 aastat tagasi, 40 aastat tagasi. Vana nagu merekomme oli niimoodi, et kui reis oli õnnelikult läbi, siis esimene vanemmehhaanik ikka kutsus masinamehed siis oma juurde nagu väikesele aasta tänapäeva mõttes nõupidamisel, aga no kuna oli juba niisugune uus aasta läheda lähedal siis mul kajuti laual ka põles siis väike meremeeste kuusk, nagu teda nimetati laasturibadest tehtud, roheliseks värvitud ja kolm suurt küünalt siis olid konservipurgis ja ja rummipudel oli ka muidugi laual. Arutasime sealset, mida edasi, meid Londonis Stocki kohe ei lastud, sellepärast sakslased käisid öösiti Londoni peal pommitamas ja inglased ei julgenud sellepärast dokkidesse viia. Et kui toki lasevad ära, ummistab dokid ära, hoidsid seal laevad, kes ootasid, tähendab, lossimist olid kõik teemse peale ankrus ja nüüd ootasid oma järjekordi kakskolm laeva korraga läksid siis meie ka seal. Nii päris mugav, hubane õhtu oli, pärast niisugust rasked ja närve vapustavad reisi või närvi pingutavad treisi. Ja ühekorraga hakkas teemse peal maailma mootorpaatidega, nagu niisugune kiirmootorpaatide põrin ja laeva tekkis meilgi jalgade müdinja ja jällegi tähendab klaasi Kell söandada, millega lüüakse vahi lõpu, vahi algust. See hakkas helisema, hüppasime välja, kapten oli ka seal väljas ja vaatasime Londoni peal. Helgiheitjad vehklesid. Ja oli hästi tugev, õhukaitsetuli oli. Ja meie poordi ajas ka sees üks jõe politsei ja sealt siis üks ohvitser seersant mastaabis olla, karjusid, sakslased loopisid Thamesi ülemjooksule ujuvaid meened, need ujuvad alla. Passige peale, et ei tule, te olete ankru peal, et ei tule, vastulaevade ei juhtu õnnetust. Ühtlasi siis öeldi, et, et valgustada võib ainult taskulampidega ja ainult vett. Et mitte näidata teiste laevadelt. Asjal võis olla üks paarkümmend laeva, eks ole, näitab teise laeva, mine tea, mõni tuleb ülevalt, paneb pommi mõni sakslane. Ja hakkasime siis ka passima ja tõusidki ülevalt alla, need sarvilised peab ütlema inglaste kohtad merel olid nad tõesti ja ka jõe peal olid ikka ikka ennastohverdavad. Noh, ega need ei olnud sõjaväelast, Need olid harilikud kalurid, tulid seal kalapaatide ja Väikse mootorpaate, sõu paatidega, kõik tulid sisse päevade vahele ja kes aga sai see haakis omale miini sappa ja katsusid sealt siis eemale vedada. Ülevalpool laevase, seal nad ühtlasi ka kasutasid vintpüsse või lasid katsud siis auklikuks lasta, neid meened, need miinid ennem ära vajuksid, ennem kui nad laevadeni jõuad. Ja meil oli ka, oli paar vintpüssi ideaal, aga no meie jälle lasta ei saanud, sellepärast et see oli niivõrd laevade ligidal, et kui sa lased ja äkki tabad sarve, siis oled läinud niikuinii nii-öelda kogu selle miiniga tükis, nii et meil olid siis pikad ridvad, olid käes poodsagi ja mis me sealt laevast kätte saime, niukseid. Ja valvasime siis nendega, et kui nüüd väga ligidale tuleb, et siis tuleb lihtsalt katsuda, eemale tõugata, kuidagi laevast mööda juhtida ta vastu laeva ei tule ja niimoodi me seal siis seda uus aasta ööd siis pidasime kuni hommikul kella neljani välja, kui need miinid olid juba kõik ära Allo ujunud ja, ja noh, linn oli juba rahulik, enam lennukeid olid tagasi löödud või, või olid nad enese tühjaks seal ammutandeide? No läksin siis oma kajutisse tagasi, vaatasin küünlad, olid ära põlenud, põld seal enam sellest kuusest midagi ainult veel see samane rummi pudel seal laua peal oli kogu sellest pidust järele, see oli ka peaaegu täis. Kallasin siis omale ka veel pool klaasi seda rummi, võtsin selle ära, ise mõtlesin, et ohoh don't lahti, et kas see 1940 siis tõesti nüüd tuleb nii tormiline ja, ja nii ohtlik ja nii ilma ilma rõõmuta. No. Järgmine päev meid viidi siis sorry, toki sorry, dokis. Me lossisime välja oma selle tselluloosi ja pidime saama uue laadungi siis hullist, kuhu söelaadungi Göteborgis. No umbes selle samal ajal tuli Londonist välja Eesti aurik, mina hakkas Bristol kanalisse sõitma ja muidugi see miinioht oli, nagu oli teada. Ja kapten siis igaks juhuks võttis kätte ja koondas kogu meeskonna, nii palju, kui neid oli mütšipi oma juurde, siis on üheskoos kui midagi nüüd juhtub, et siis siis on nagu kergem inimesi päästa, oli tema niisugune mõtte välja arvatud seal Riiman, see oli kütjaks ja tema tuli just vahilist ära, see oli noh, niimoodi õhtu kella, kella kaheksa aeg, kapten oli ainult korraldused, kõik mütšipi, kui võtta. Aga tema mõtles välja, tõi, et ma loen natukene siin lehte oli susside väel ja ja seal ainult püksid jalas ja särk seljas ja mõtlesin, et küll ma jõuan sinna minna, kus mul kiiret olnd. Prahvakas mees hüppas, muidugi, hüppas välja oma kajutist, vaatab laeva, ahter on juba peaaegu vastu taevast, nii et surus tema seljaga vastu kajutiseina. Ta ise rääkis, tahtsin, mõtlesin, et lähen võtan omale midagi veel selga, vaatasin, et ei pagan, et ta enam ei jõua ja hüppasin üle parda. Hüppas üle pardalaev padus ära otsekohe. Ja sai omale siis ühe lauatüki, sai kõhu alla ja mõtlesid ise, et noh, et ma nüüd katsun ujuda siis inglise ranna poole, no mis sa ujud talve aeglase detsembrikuu tõmbas nii kangeks, aga õnneks umbes üks, üks miil või poolteist eemal oli üks Rootsi laev. Ja see rootsi lahe tuli siiski otsima inimesi, et kas keegi ehk pääses nähtavasti kas see plahvatus siis lõi nad uimaseks või, või kiilus uksed kinni või midagi, igatahes Nendest, kes mütsipis, keegi ei pääsenud, ase Rootsis, tema oli v s oli, mis midagi, paar-kolm tundi selle külmaga oli vees, nii et noh, täitsa lootusetu olukord, aga siiski rootslased lasid paadi alla, tähendab seal. Ja lõppude lõpuks leidsite üles ja leidsid ja veel see oli teki poiss ja selle teki poisi saatus oli hoopis kummaline. Nimelt paar minutit ennem seda plahvatust, kapten saatis tema ahtrisse, mine vaata, mis logi näitab ja poisid läkski ahtrisse. Seda logi, vaatame sel momendil just see plahvatus käis. Plahvatus viskas ta lihtsalt üle üle poordi, poisil oli korkvest seljas ja see poiss ka, need on kaks inimest, kes on pääsenud. Meie tee läks ülesse handerisse mööda hamberi jõge üles sõita. Ja siis vaatasime, see oli nisukene. Ängistav pilt, Andrei Jõgi oli, oli laev, laeva kõrval olid põhja lastud, nii et seal oli, oli päris kunst nende vahelt läbi hiilida, et mitte oma põhja vigastada. Mõni väga paljud laevad vaatasid, et noh, nagu oleks laadungiks laev talikaldaserva kuidagi saadud ajama. Ta oli ära vaadanud, ütleme, tekkija, mütsi kõik olid, meil olid, olid vee peal. Ja me ise imestasime, et kuidas pagan, et siis need saksa siin nii hirmust tööd on teinud. Nüüd. Aga sipsander, kui tuli peale, siis ütles, et sakslased just sinna on loopinudki need magnetmiine ja need laevad, suurem osa kõik olla magnetmiinide peale, nii et keskeltläbi tol ajal arvaja arvestati niimoodi, et Inglismaal inglisrannikul umbes 40 laeva päevas läksid. Magnetmiin oli veel, oli no niisugune saladus. Ja ta avastati sel teel, et eks üks frits vist oli natuke liiga liiga kärsitu ja viskas oma oma magnetmiinid, mis tal peal oli, viskas liiga kalda säärde, admiraliteet sai need kätte sealt muidugi siis need tee monteeriti uurite järel ja leiti see saladus üles, milles asi seisab. Kui palju see õige või vale, ma ei oska see, et, et ta kalda äärde viskas, muidugi, õige. Aga kui palju see edasine Jutsesipsanderi, et õige on, seda ma ei tea, rääkis tähendab liitlaste vahel olevat välja kulutatud siis otsekohe konkurss, kes leiab vahendi nende magnetmiinide vastu. Ja jutu kohaselt olevat see olnud üks noor prantsuse insener, mida 22 23 aastane, kes oli siis selle vahend, ei leinud vahend iseenesest, et ei olnud kuigi keeruline laeva pandi üks dünamo pandi juurde ja ümber laeva tõmmati tomati elektriga kaabel Dünamo töötas kogu aeg sinna selle kaabli sisse, sellega tee magnetiseeris nagu solenoidi põhimõttel teemagnetiseerisele laeva äratraalid oli veelgi lihtsam, eks ole, seal vastupidi, tehti sellised raamid, kui võiks öelda muidugi tohutute mõõtmetega seest tühjad, need olid eriti tugevalt, see keskmine osa oli magnetiseeritud ja siis kui bokser vedas need üle üle, tähendab selle piirkonna, kus oli karta. Need on siis need muudkui tõusid seal seal selle raami keskele veesammas lendas, veesammas lendas, sammas lend. Niiet ega ta ei ole seda õhkimist oma silmaga näinud, seda raamidega traalimist ma olen oma silmaga näinud. Muidugi, inglased oma laevadele panid siis otsekohe need kaitsevahendid, aga, aga no meil polnud nisukest düna, muutke nii tugevad, mis oleks, oleks nüüd selle laeva ära tee magnetiseerinud rääkimata veel nihukesest kaablist ümberpanekus, nii et meil tuli ikka usaldada ainult seda, mis, mis meile öeldi, et kus on nüüd miinivabad seal sõita, katsusime sealset sõita. Ja hakkasime siis Göteborgi tagasi tulema. Ringis rannikult hakkasime tulema siis hommikul muidugi sellepärast, et siis päeva jooksul kaugele saada ka seal veel inglislennukeid nagu käisid patrullimas ja kaitsesid ja aga õhtul see muidugi jälle samamoodi laev, absoluutselt pime. See oli juba tähendab jaanuari ööd ikka võrdlemisi lühikesed päevad ja, ja pikad ööd ja pimedad ööd. Aga siis. Järgmine päev me olime umbes noh, nii keset noordimiard. Ja ühe korra hakkame vaatama, ujuvad meist mööda laevaluugid nisuke laeva pealt lahti pääsenud vaadid ja nagu laevas on igasugust nisukest kila-kola, mis seal siis ujub kogu aeg. Muidugi hakkasime ümberringi hoolega, vaatame nüüd oli meil ka, oli hirm nahkased nähtavasti, sest et need on ühe tragöödia, kulissid, missid mööda ujuvad, et nähtavasti on, sakslased on ühelaevana ära lasknud. Ja kui ta ühe laeva klassi, siis ta järelikult siinsamas piirkonnas kusagil võib ju kursseerida ja oodata, kes nüüd järgmiseks tuleb, et see ära lasta? Binoklitega muidugi kõik olid, kellel vähegi mahti, eks ole, vabavahis, eks ole, kõik binoklitega ümberringi ja näemegi eemal. Nägime üks päästepaat, noh, ta võis olla meist umbes niimoodi üks, üks, üks, üks 10 kaabeltaud umbes võis eemal olla ja vaatasime hoolega, ühtegi nagu inimest peal näha ei olnud, no aga kes seda teab, ega ütleme, merepõhiseadus on ikka ikka niisugune, et, et ennem jäta oma elu, aga tee kõik, et päästad merehädalise elunuia. Kapten tuli ka välja, jälle oli Orest kirstuvaht ja muidugi Orest kirss tahtis kohe muuta kurssi, et läheme selle päästepaadi juurde. Kapten jäi kahtlema, vot tema oli esimese maailmasõjaaegne mees. Ja tema juba neid sakslaste niisuguseid nõkse, nagu teades esimese maailmasõja ajal need need üksikud jahti pidavad allveelaevad, sakslast, allveelaevad, tegid niisuguse tembud, tõstsid periskoobi täitsa veepinnale, panid purje külge, nagu oleks olnud hädas päästepaat, sellega meelitas oma juurde, nüüd tähendab laeva, kes mööda sõitis, kui tuli parajale kaugusse, kus torpeeduga enam eksida ei saanud, andis torpeedo, eks ole, laevia mehed, Need hukkusid, kapten selle pärast nagu jäi kahtlema, et kas minna või mitte minna, ütleme teeme südametunnistus ja esimesest maailmasõjast saadud kogemused, nagu omavahel pidasid võitlust, et et mis nüüd teha. Noorest kirst, noormees, tema oli ka niimoodi, 25 26 aastane mees, see järsku põrutas seal eesti keeles kohe jämedalt väljad nukurratega, ta päästepaati ikka omale periskoobi külge sidunud, tead see otsustas asja ära ja sõitsime siis selle paadi lähedale ja vaatasime paadis oligi viis meest. No mehed olid nii läbi külmunud ja niisuguses olukorras, et laeval lebasid paadi põhjas ühe teise vastased kuidagi natukenegi sooja saada. Saime ta siis oma poorsisele paadi tõmmat, lasime Faldrepi alla. Mehed tuleksid nagu siis laeva, noh, katsusid hakata tulema elul sellest asjast välja midagi, kirst hüppas ise paati, ma tegin ruttu vintsi klaariks ja siis vintsiga tõstsime nad üles. Olidki tähendab kolm norralast ja kaks soomlast. Saarlastest üks oli, noh, noorukene, nii 16 aastane poisike, tõstsimine muidugi tekki, nomise meremeherohi, esimene asi on igaühele teeklaasi täis rummi sisse. Täismehed jõid selle ära, aga selle noore pojakese hambad nii hirmsasti plagisesid, no kuidagi ei saa, ei aidanud, muudkui siis hoidsime suud lahti ja kallasime talle selle selle klaasitäie rummi kuidagimoodi sisse. Noaga mehed läbi külmunud. Siis ei aidanud muud midagi, kui viisime nad katla peale soojakatla peale, no on ikka oma kuus, 70 kraadi vähemalt on seal sooja ja ikka meestel külm veel palusid tooge tekid. Tõime siis nendele tekkinud, mässasime tekid sisse, panime siis trimmeri sinna valvesse, et nad sealt ülevalt alla ei 100-ks alla katlaruumi ja jätsime nad sinna paariks tunniks. Nii kaua, kui nad siis natuke üles sulasid haiks, jagasime ära kajutisse minu kajutisse tuli üks kütja, see oli soomlane, Antti oli ta eesnimi, jäi santi rääkiski, mis seal juhtus? Nad olid nimelt ühes Norra Norra tagant ooperis tagant ooperis, tähendab, kus laevamasinana ahtris. Ja tema oli just olnud olnud, vahis, oli kütja oli just kütteruumis oli olnud. No ja järsk oli käinud siis hirmus plahvatus, Camiin seda ei teadnud, kas ta oli torpeedo või olid amiin arvatavasti torpeedo, sest vaevalt et sedapidi mõni hästi hulkuv miin oleme keset Nordi merd pidi pidi ikka olema nähtavasti torpeedo. Ja ütles niimoodi, et, et laev tõusis kohe püsti, et mul olid kohe kata kolde uksed ja vastu nägu, et ma ise kukkusin selili, söö hunnikusse. Et ja siis nagu vajus korra tagasi, katsusin minna masinaruumi, aga juba masinaruumi juba koises vesi. Nii et juba oli kõrini ja kogu aeg tuli juurde, tuli juurde õitsema, kaotasin meelemärkuse. Ja ärkas uuesti alles seal paadis kus ta oli. Ja nähtavasti vesi tungis nii suure hooga tungisena masinaruumi sisse, aga nendel üleval Skylaidid olid lahti, et see veevool tõi ta üleval Skylaidis tõi välja ka tal oli õnneks oli kork vestoli ümber. No aga need kaks norralast. Ja see üks soomlane, see oli ka küttiase teine Soona norralased olid madrused, need olid saanud jälle paadi alla ja pääsesid paati ja siis olid tema sealt merest ka sinna paati olid, olid tõmmanud ja see väike poja, see oli ka siis meres olnud, selle olid nad gaasis kätte saanud, aga teised läksid kõik, kogu meeskond kogu selle laevaga rohkem, mitte keegi ei pääsenud. Öö tuli peale selle ööga, Me pidime nüüd jõudma siis põranda sellepärast, et oleks päevaajaks jäänud, siis oleks seal kindlasti ärameid koksatud, tähendab nüüd muidugi siis masinad sai nii palju forsseeritud kui vähegi võimalik, eks ole, et pimedaga jõuda norra randa üle. No meil läks seekord siiski läks, õnneks me saime ilusti, saime üle ja siis piki Norra randa jälle Göteborgi läksime üle. Göteborgis andsime mehed, andsime siis haiglasse. Ja ise lossisime välja sellesamase söö ja pidime saama siis jällegi tselluloosilaadungi. Göteborgis oli üks niisugune huvitav juhus, meie ees seisis just üks. Norra laev vist oli jah, Norra laev ja nii kui sadamas on, seal on igasugused teenindust personal, käivad need mehed ringi, omad riistad, värgid kaasas, mis siis keegi tahab seda, teevad niga habemeajajad, käis seal ringi üks habemeajaja ja järsku võeti kätte ja Rootsi politsei viis selle ära. Milles küsimus? Me hakkasime kohe päri, milles asi on? Vaata, asi tunneb liiga suurt huvi, et millal see laev välja läheb, kuhu ta läheb ja, ja mis, mis teekond ja ja kas lahte, konvoi või lähete ilma ja, ja mis laadung teel on ja nii edasi, ühesõnaga seal oli olemas nii-öelda sakslaste võrk, kes püüdis välja seda asja uurida, millal laev välja läheb, missuguse laadungiga, kuhu, et nii-öelda see agentuur oli seal ikka võrdlemisi võrdlemisi tugev ja igasuguse vahenditega ja igasuguse elukutsetes ja, ja, ja, ja kõik, mis, kuidas. Kuidas see jaht siis meremeeste elu peale käis? Seekord me sõitsime siis Göteborgis välja ja siiski otsustasime minna Karabahhiga ja Bergenis parajasti just koostati karavani ja karavani kiirus ei olnudki meie õnneks suur karavani kiirus oli kaheksa sõlm Bergenis, Antifitseeritud ümbrik kaptenil aga seda lahti teha ennem ei tohtinud, ennem kui, kui antakse signaal, et tuleb hakata liikuma, et siis võis lahti tõmmata, no see oli järgmise päeva hommikul tõmbas ümbriku lahti ja oligi, tähendab, seal oli siis kiirus kaheksa sõlme, kohtumise koht oli kolm ja pool miili tähendab Bergenist eemal. Siis meie koht oli veel port, äärmine rida, neljas laev. Sõitsime siis välja ja seal siis olid juba inglased, ootasid meid, need olid täies lahinguvarustuses muidugi. Ja karavan pandi kokku nii ellipsi moodi, seal võis olla umbes üks laeva 20 või niimoodi ja karavani keskel olid kaks norra postilaeva. Et postilaevad on niisugused laevad, kus tähendab on kaupa sihtpost ja natukene ka on reisijaid. Ees sõitis meil üks miiniristleja taga oli teine miiniristleja ja külje peal olid siis kummagil pool oli siis kolm allveelaevade hävitajad. No soliidne kaitse nagu julge minna, mina läksin ka, siis hakkasime liikuma, juba sai seal juba tükk aega sõidetud ja mina läksin sama kajutisse, tukkusid seal natukene oma tugitoolis ja ühekorraga. Nii kui sepa vasaratega hakati vastu laevakeret, nagu hakati taguma, nii et see vana ameeri ma mõtlesin, et nüüd on küll plaadid laiali ja needid kõik seest väljas. Esimene asi hüppasin muidugi kajutiuks ja masinaruumi uks oli nagu vastamisi miilitsamasinamehed, alati elas masin, hüppasin kõigenema alla, masinasse, vaatan Visnapuu, seal tema oli vahis, teine mehaanik mustvalge ja seisab ja vaatab kramplikult, vaatab masina Telegraphi, ootab nüüd käiku, eks ole, kas stopp või mis, mis, mis nüüd juhtub. Ma vaatan, ma siin käib ikka vaikselt sahkadzahkat, nagu ta käima peab, ainult kohutav mürin ja laev väriseb. Ronisin siis teki tagasi, vaata milles on, vaatan neid kahte postilaeva, neid enam karavani keskel ei ole. Vaata, need on juba sealt karavan eest maha jäänud ja see tagumine miiniristleja, see paadid Allalast päästab sealt inimesed mõlemad upakile. Eks nähtavasti oli Saksa allveelaev sättinud enese Jussina karavani idee peale ja nüüd sel momendil nii kui see karavan liikus küllalt aeglase kiirusega, lihtsalt andis kaks torpeedod ühe ühele Poissi laevale teise teise poissi laevas, need olid nagu kõige väärtuslikumad. Ja nüüd need allveelaevade hävitajad ja siis ka see esimene miiniristleja, need loopisid pidevalt need allveepomme. Ja vot see oligi, mis nüüd laeva lõhkus ja raputas ja välistas. Et, et nagu oleks olnud auruhaamri alla pandud. Need inimesed muidugi päästeti, seal see viimane päästis ära. Pikkamööda siis muidugi nagu see esimene ehmatus läks mööda, laevad jälle koondusid oma õigesse kohta. Ja siis need allveelaeva hävitajad mängisid, no nii kui nii kui kassi ja hiirt või nagu koer oma saba püüaks, kihutasid ümber selle karavani, nii et v vall tõusis nii kõrgele, et horisonti teinekord ei näinud, need olid väga kiired laevad. Ja muudkui loopisid neid pomme. Ja noh, siis seesamune viimane miiniristleja, see, kes jäi päästma neid kahte postilaeva, see tuli siis tuli ka, aga see tõmmas omaldamas signaali tõmbas üles, et et seesama Saksa allveelaev tema pommidest. Nii et nad said siiski selle piraadi, said kaasaitke? No edasi muidugi sõitleks hästi närviliselt, sellepärast et kui juba niisugune juhus on olnud, siis muidugi inglased olid närvilised ja meie olime närvilised, kõik seal selge, läks pimedaks. Siis oli muidugi kõige raskem oli misse ühelgi laeval, et olla ühtegi tuld, ütleme, tekki meestel oli ikka ikka ikka ikka võrratult raske sõita, ainukene asi, mis oli, oli tähendab, ahtris oli, oli sinine, latern, ta ka töö oli jälle oli täitsa. Meie nii et lennukeid karta ei olnud, pime ja ja nagu niukene, paras tuulekirme oli ka. Nii et me saime õnnelikult, saime siiski saime üle šoti põhjanurka ja sealt hakkasin siis omaette minema, liverpooli. Aga öeldakse niimoodi, et et meremeestel peab olema ka õnne ilma ilma ilma õnnetu ja üldse ütleme sõjas peab olema õnne ja see on tõesti niimoodi. Seda on näidanud ka hilisemad lahingud, mis mulle elus on tulnud läbi pidada. Et, et kui sul õnne on, on võit väga kõige raskematest olukordadest isegi imelikult pääseda.