Saates kirjutamata memuaare räägib täna Hamlet Tiits meremehe mälestusi aastast 1940. See oli nii märtsi algul, kui me sõitsime üles kappaflousse. Skapa flous on niisugune hästi kaissu sadanduseks inglise suuremaid merejõudude baase, välisreid, sisereitsmeid muidugi õieti välisreidile. Aga jälle peab ütlema, et kapten peab olema tark inimene ja kogenud inimene. Johansson pani meie laeva vööri seal kõrged kaljud pani sinna kaljudele võrdlemisi lähedale, nii kaljude varjus Peeemmeeribani siis ankrusse jäime ootama. Karamelliväljaminekud. Mina käisin veel vannis ära, panin puhtalt pesu selga ja mõtlesin, et täna öösel magan ka ühe korra teki all, puht olete linade vahel, et kas neil ennem ikka ennem Kopenhaageni tähendab riided seljast ära ei saa? Sain vaevalt magama jääda, kui hakkas üksi hirmus trall jälle peale. Muidugi öeldakse niimoodi, et meremees, kes tahab pääseda, peab 30 sekundiga olema riides ja tekil. Minul läks küll, läks üle kolme minuti, enne kui ma sain enese kõik tiptop, riided. Tip-top, vähemalt niimoodi tekile kõlbas minna ja korkvestiga sain haarata, hüppasin siis välja. Vaatasin, taevas oli absoluutselt, oli must. Ainult helgiheitjad jällegi ristlesid taevas ja need helgiheitjate vihud olid alt kõik nagunii 100 150 meetri pealt olid, olid ära lõigatud, seal rippusid sakslaste need samased valgustus, pommid. Ja juba üleval käiski U A see välisreis oli Kaali laev oli täis ja pommid hakkasid sadama. No skapa flous oli muidugi väga tugev õhukaitse, nii et ega nina seal välja pista, seal ukse vahelt võisid vaadata, sest killud sadasid kogu aeg nagu vihma. Ülevalt killud tapavad su ära. Ja Mary, see oli seal kalju ääres, oli nii varjus, et see paist mitte kusagile välja. Kaks laeva reidil said tabamused, aga muidu need laevad olid, kõik olid uhked laevad, meie meri oli nende kõrval. No nii, isa, isa plaani, see möll kestis umbes niimoodi üks, üks, kaheksa, üheksa minutit. See ei olnud väga-väga pikk, jäi uuesti, jäi vaikseks, Need läksid ära, eelkeetjat kustutati ära ainult siis sealt reedilt kuulis niimoodi igas keeles seda kõige mahlakamad meremeeste sõimu, mis üleüldse võib-olla järgmine hommiku hakkasimegi tulema, siis tähendab, pandi karavan kokku ja me varem ei teadnud, ei karavani kiirustega midagi. Ja tuli siis inglise navigaator sõitis poordi, tõi siis selle kirja üheksa sõlme karavani kiirus. Ma ise mõtlesin, et see kümnessioonid ümber kõrisegümnes sõlm. Meie täies laadungiks laev, meil oli veel võetud süsipunkri, süsi oli Skandinaavias kole kallis, oli veel ülelaaditud punkris söega tekkis, oli punkri sütt tuli sinu kurat, sellega me kell üheksa sõlme vastu ei pea, et meie vaevalt sellega seal seda kiirust kajastub ja minu teha ei ole midagi, tuleb hakata minema. Õnneks meil oli, koht oli v olime karavani keskmine rida, teine laev eest. Aga ma ütlen teised, kõik uued laevad, vägevad hoiavad kohta nagu nalja. Meie punnime viimanemad, lähed alla, vaatad sammased. Tugilaagri Pollid nagisevad nii kui väike Saaremaa hobune, kes veab kaks korda suuremat koormat üles mäkke, kui ta ise on ja. Tõesti, viimane, mis, mis veel on, ikka jääme maha, jääme maa ja maa. Juba üks laev läheb mööda, teine laev läheb mööda, kolmas läheb mööda midagi ja ega ei olnudki seal rohkem tarvis, me olime juba tagant, siis tulime kaks laeva veel olid meie järel ja kuli lendas masti, selle juhtlaeva masti lendas, lipud lendasid Koidu kohta pidada, jõua jäägi maha. Tulge üksi. See oleks tähendanud seda muidugi täitsa oma. Eluga võid teha lõpparve ja midagi, kapten käis küll edasi-tagasi, oli närviline, kõik vaatasid minu peale ka, et nad kas tõesti enam, mida kusagilt võtta, onu surm ei võta ka sealt, kus ei ole või õigemini surm võtab sealt, kus kiirust ei ole, midagi teha, midagi teha ei saa. Et meremeestel peab olema ka õnne. Ja meie tookordne õnn oli see, et hakkas lisama tuult. Tuul läks ikka tihedamaks ja tihedamaks ja tihedamaks, aga nüüd need kõrged transpordid, nendel on suur vabapoordi pind, tuul, leid pressib tagasi meie mahalaaditud, nii et, et hädavaevalt, tekk veepinnal. Me jaga rühime edasi, need laeva tühjad, nagu lained peale saab, vints käib õhus tühjalt ringi, edasi ei lähe meil wind kogu aeg v seesmine, aga lähme ettepoole. Nagu oleks, oleks sünnipäevaks, teab mis suure kingi kõige paremad nii-öelda sõbrad ja tuttavad siin tuld õnnitlema ja sinust lugu pidama, vaata siis oli küll, mõtlen nisukene nisukene tunne, et kogu aeg mõtlesin, et peaks veel lisama, peaks, aga veel lisab. Ja lisaski veel Õhtuks oli niimoodi, et, et et enam ei olnud torm või vaid oli täielik maru tema orkaani piiril. Nii et õhtul vara läks pimedaks, Talleks umbes kella nelja-viie aeg oli juba täitsa pime, Shifel, üksikud sinised tuled paista, kuusekaravan oli laiali paisatud ja ei olnud midagi. Ja siis me põmmisime seal nordi meres, kus me oleks läinud üle 36 40 tunniga põmmisime viis päeva. Ja viiendal päeval, siis me jõudsime üle. Aga koos kõravaniga karavanist ei olnud õhk aega aimu. Õhkega aimu enne meid oli kolm laeva, ületuld oodati veel terve nädal aega tulid teised ja kolm või neli tükki jäidki tulemata, mis läksid põhjatormiga, mitte ei lastud võisele maruga mitte. Istusime Kopenhaagenis seal Freya Haveni lähedal, oli üks huvitav niisugune restoran või kõrts, kuidas seda öelda? Võrdlemisi siiski puhas kena. Kus Kopenhaageni püürierid oma naiste ja tütardega käisid õhtuti õlut rüüpama. Meie meremehed ka, läksime siis nende lõbu pealt vaatama. Ja ise ka saime seal päris kenasti puhata. Pärast seda tormist reisi skapaflaust, Kopenhaageni laev oli tugevamalt kanda, kannatada saanud laev oli remondis. Ja eks me isegi vajan ikkagi päris tublisti seda remonti kuude viisi närvipinge mõjub ka noorele mehele lõppude lõpuks masendavalt. Ja puhkasime siis Kopenhaagenis nendest rasketest sõjareisidest edasi. Kopenhaagen on väga huvitav linn, eriti hommikuti, kui sa vaatad, inimesed sõidavad tol ajal vähemalt sõitsid kõiks jalgratastega tööle. Absoluutne vaikus, niisugune linnakära peaaegu ei ole ainult rattakummide sahin. Mõni üksikkella külg sattus siis, kui keegi just tollele rattale jalgu jäi. Tõesti nisugune rahulaev keset seda Euroopa sõjamöllu lihtsalt uskumata, nii kui muinasjutt. Sellises Kopenhaagen 40 aastat tagasi 40 jah, kolmekümnendail ja 40. 40. aastal märtsikuus umbes neil aegadel 40. märtsikuu seas. No kaua see rahu seal kesta ei saanud. Sest Üheksandal aprillil murti ka selle riigi pordid sisse. Ja Saksa Wehrmachti okupeeris Taani. See oli ääretult ootamatu. Üheksanda aprilli öösel mina rahulikult magasin oma kois koomiku poole. Järsku kuulen saksa lennukitele iseloomulikku undamist laeva kohal, selle peale ma nagu ärkasin, ma ei uskunud oma kõrvu, et on, see on see võimalik. Hüppasin siis goist välja ja vaatasin kõigepealt Illimonaatorist välja. Eelmine päev, see on kaheksandal aprillil olid tulnud skaks Saksa suurt transpordilaeva Kaavrey Havenisse Kopenaagress, nemad olid just ja meie olime basseini ühel pool kai ääres ja nemad seisid teisel pool kai ääres. Nendel oli kõrge koksilaadung, oli peal. Ja õhtul rahulikult jäid kai äärelossi, ma ei hakanud, nad hilja saabusid sinna ja tundus nagu kõik on korras, mina vaadel illemonaatorist välja ja siis ma ei uskunud oma silmi enam. Vaatan laevad mõlemad tühjaks lastitud deklaadungid ei ole enam ja seisavad kõrgelt, täitsa tühjad laevad. No ajasin siis kiiresti-kiiresti püksid jalga, jooksin tekile, vaatan talle Hongkongi juures, seal külmetab üks tollimees, vana mees juba oli küsinud selle käest, et kuule, et mis siin siis nüüd lahti on. Ütleb, et et sakslased vallutasid Kopenhaageni, kuidas niimoodi, et nii kähku, tas näed seal vastas, need lükkasid oma tekk laadungi basseini ja laeva trümmis sõitsid välja tankid ja, ja ankeedid. Ja, ja saksa sõdurid ja sadam oli ühekorraga nende käes, Saksa lennukid on peal ja juba linnas olevat kõik teeristid juba saksa patrullide valduses. No muidugi ehmatus oli, oli suur, sellepärast et meie olukord muutus äärmiselt keeruliseks. Nagu ma varem juba rääkisin. Hitler oli anud välja oma käskkirja, millega loeti, tähendab kõike, kaubandusInglismaale viidi peaaegu kõik kaubad, loeti konter pandiks ja nende vedajaid Kontherbantistideks. Otsustasime siis niimoodi, et et räägime kõik ühed samad sõnad. Meie Inglismaale läksime tühjalt ja tagasi tulime söelaadungiga, Tõime Rootsi sütt. Ohtlik oli see, et te tegelikult olite Inglismaale Me viisime. Ohtlik oli see, et me viisime paberimassi. Tselluloosi viisime Inglismaale, mis on puhtalt nagu sõjatööstusele vajalik püssirohi, püssirohi ja tselluloos. Ja aga saatsime kõik dokumendid. Varem saatsime ära juba malm eesse, kus meie reed ärasus välja arvatud laeva viimased päevikud. Otsustasime need viimased päevikud ära põletada ja kapten kutsus meeskonnaga kokku. Leppisime siis kindlalt, et räägime ainult sellest, mis me Inglismaalt tõime, aga sinna sõitsime tühjalt, muidugi meeskonna peale võis kindel olla, sest nende oma elu oli ju samuti rippus niidi nööri otsas nagu nagu meilgi. Kahju oli küll neid päevikuid põletada, ajasin nad katla alla tokasse, vaatasin, kuidas lehed pruunistusid, läksid kõveraks, noa paratamatus oli paratamatus. Õhtuks oli juba pilt selge. Ega te jalga linna ei viinud, siis sel päeval ma linna ei läinud, sel päeval ma linna ei läinud, aga õhtuks noh, raadio juba teatas, et kell neli 20 oli Saksa saadik varienterfencoli, Taani välisministrile noodianded, nemad tulevad taanimad päästma inglise okupatsiooni eest. Ja siis otsekohe ka. Oli kuninga juures siis nõupidamine, valitsus oli koos olnud ja otsustati ilma vastupanuta sakslastele alla anda. Ja õhtul rikk stack oli, õhtul oli koos raadiost, seda ma kuulsin, oli õhtul ja samuti rikk stack võttis vastu siis otsuse tähendab seda kinnitada see hommikune hommikuse nõupidamise tulemused. Peaminister Stowning siis kutsus rahvast ülesed, las valitseb meie maa rahu ja kord. Meie ootame oma riigi kodanikelt lojaalset suhtumist. Ja ega seal esialgu taanlased olid nii ära ehmatanud, ega seal ka mitte mingisugust niisugust vastupanu erilist ei avaldatud. Kaval plaan läks korda ja seal Kopenhaagenis oli veel, oli meie laeva reeder Christian Jurnaseks purjekas ja selle palgaorjad siis muigasin, et nüüd on kaks Kristjani nüüd leivasabas Christian Journal ja Christian, 10. Taani kuningas. Ei ta edasine päevad lihtsalt nagu vaatasime, kapten muidugi katsus saada ühendust malmööga, et mis, mida siis nüüd laevaga edasi teha, aga 14. aprilli hommikul ühe korraga tulid minu kajutisse tuli saksa patrull, üks ülem, leitnant, nonii, nuuma vaevas kesiku välimusega. Monokkel oli tal silmis ja ja tuleb see minu kajutisse ja patrulli ukse taha. Patrull ei tulnud siis tuleb minu kajutisse, nõuab minu käest, et andke masinapäevikud. Vaatasin, et ainult kapten kapteni korraldusel. Laeva dokumente antakse välja, magesin kapteni kapten ütles, et päevik on teie käes, et kas saad, no mul oli siis pilt, selge, muidugi tabel kusagil käin siis kapten, teadlased, päevikud ei ole olemas, oli ainult Kopenhaagenis nüüd pärast sakslast sissetulekud avatud päeviks. Aga see muidugi kedagi ei huvitanud. No ja ma siis ütlesin talle, et et mul kahjuks me saatsime kõik dokumendid malm, Eeesse, kaasa arvatud oma paberid või päevikud ja kapten seda väga hästi teab, kuidas teid nüüd siia saatis? No see tõmbas, ülem, leitnant tõmbas ennast õhku täis ja siis räägib mulle niimoodi, et te olete suure Saksamaa ja siis väga suur süüdlane. Me ei tea millega, mis, mis süütegu mas nüüd teinud oled. Tee vedasite Inglismaale sõjavarustust ja ja see käib Suur-Saksamaa seaduste alla on ette nähtud kuni surmanuhtlus või koonduslaager. No muidugi, ega mul tunne oli ebameeldiv, aga nagu tundsin, et vihaga kerkis. Ma ütlesin, et me ei ole mitte mingisugust sõjamoona vedanud tühja laevaga. Läksime sinna tagasi, tulime söelaadungiga ja. No mina ei leia küll, et ma oleks kellelegi mingisugune süüdlane. Ta ei saanud, ma teen teile ettepaneku. Et kui te soovite vastutusest pääseda, minge saksa, veel saksa transportlaevade mehaanikuid tarvis, minge saksa transportlaevamehaanik. No siis ma juba, muidugi see oli ülemäära, ma ütlesin talle, et ma täna väga täid selle pakkumise eest, aga ma eelistan sõita siiski neutraalsete riikide laevades. Et sinna ma küll ei tule. Ta ütles, no FD saatus on tema kätes ja lõi tagantkätt selle kajuti ukse mürtsuga lõi kinni? No muidugi ära ehmatas küll, natukene mõtlesin, et mida siis nüüd teha, kuna meeskond olid, kõik, olid eestlased, nende ütleme saatust ka ju, et ei teadnud, siis otsustasime niimoodi, et vaat siis ma lähen Kopenhaageni Eesti saatkonda ja palun meile eesti saatkonna kaitsed. Ja niimoodi ma siis läksingi vastu võttis seal üks niuke sekretäri moodi mees, saatkonna sekretär või niisugune mees, see oli otto grant. Tema isa oli kunagi Häädemeeste pool kandis kuulus laeva omanik. Mul algus oli nagu isegi meeldivad. Meremees võib-olla mõistab meremehi paremini ja tõesti ehk aitab. Läksin siis sinna odo grandi kabineti tali ees oli sest maailma suur kirjutuslaud nagu pritsimaja uks tõusis kohe püsti ja mina vaatasin alguses, et väga viisakas mees, aga ta enam ei istunud ja siis mul oli selge, et see oli märk, et mul tuleb ka nüüd püsti ja jutuajamine kujuneb lühikeseks. Rääkisin siis lühidalt ära selle saksa ülemleitnandi ähvardused ja niisugused asjad ja meeskonna olukorra ja palusin kuna ma olen Eesti vabariigi kodanik, saatkonnalt kaitset. Grant vaatas mulle üle selle laua otsa ja vastas selle peale, et no kuulge, isantid kui te sinna laeva läksite, siis te minu käest nõu ei küsinud. Ja nüüd tahate, et meie, Eesti vabariik läheks teie pärast suure Saksamaaga tülli? Tuli muidugi laeva tagasi süda muret täis, läksin kapteni olektsena Rades tahet teada, et ma sain meiega ühendused madallaeva ja viimased. Me peame malm eesse sõitma, selle kirootsi läheb jah, et see oli panama lipu alla, ta Rootsi kapital tegelikult ütleb sisuliselt Rootsi laev muidugi, sest ma ei ette, ega ma üksi venelased seda ainult esimene tüürimehega ära ei vii, et mul on ikkagi meeskonda tarvis. Ma võtan kätte ja annan nimekirja Rootsi saatkonda, et vaevalt nemad hakkavad vaatama, kust keegi mees on pärit, küll nad selle ära tembeldavad. No võttis kätte ja tegigi niimodi. Tee peal veel peab ütlema niimoodi, et vaatamata valitsuse üleskutsele siiski taanlased nii lihtsalt alla ka ei pandud, esimesed päevad küll olid noh, nagu halvatud, kuid juba paari nädala pärast hakkas juba igasuguseid niukseid ootamatusi juhtuma, leiti sakslaste laipu kõrvaltänavatelt. Basseinist veebasseinist leiti üks sakslane niiet taanlased nagu väga kiirelt organiseerisid siiski niisuguse vastupanu sakslastele. Ja huvitav oli veel, et tüdrukud käisime seal paar korda veel restoranis, niimoodi tüdrukud, kes läksid sakslastega tantsima, poisid, muud midagi teil läksid selja tagant, võtsid juuksetutist kinni, tõstsid üles ja lõikasid juuksed peale. Laena Nonii kohe maha. Nii et sellised Donsuuriga tüdrukuid seal ikka mõned olid muidugi vähe, aga siiski olid ja, ja aga aga see mood kadus ka otsekohe sakslaseid linna kutsume ükski Taani tüdruk tantsima ei läinud enam enam sakslastega kujunes niisugune passiivne vastupanu, ta oli jah, nisukene passiivne. No siiski ma ütlen, et nähtavasti sakslastele niipalju siiski kahju tehti. Et see linnakomandant andis välja käskkirja sakslane, mis keelas sakslastel taanlastega läbimast eriti niukse üksipäini kõrvalistest kohtades ringi käimise nii edasi, nii et nii et see ei olnudki, need hammustused ei olnudki nii nii kerged, nähtavasti ikkagi mõjus sakslastele. No meie hakkasime siis, tähendab, saime Soa väljasõidus 21. aprillil, Ma ütlen, et südamel ikka valutas kogu aeg ka selle ülemleitnandi ähvardused pärast. Ja alles siis nagu rahu tuli tagasi, kui juba Free Haven jäi laeva ahtri taha. No sealt ülesõit paar-kolm tundi, see oli, läks väga kiirelt, aga malm Eeessemeid kohe sisse ei lastud. Me jäime mal müüriidile. Ja otsekohe sõitis meie ümber neli või viis soomuskaatrit, rootsi soomuskaatrid, nüüd juba. Ja laeva tuli siis. Patrull kästil kõik luugid lahti võtta ja kui luugid said avatud, siis seal luukide ääres seisid, siis otsi madrused, automaadid kaelas. Et kui midagi all Roomas on, siis otsekohe tulistavad ja läbiotsimine muidugi ääretult põhjalik. Nähtavasti rootslastel oli ikka tõsine hirm, et et see võib juhtuda nendega sama lugu, mis taanlaste ja norralaste, aga no minule see igatahes meeldis. Sellepärast et oleks taanlased ja itaallased ka nii hoolega oma riiki hoidnud, sakslastel muidugi nii kergelt need vallutusretked korda ei oleks läinud vist 20 ma võin ka eksida, kas oli 23. või 24. siis me saime mal, mees, saime tulemas, muidugi laev jäi seisma, sundid olid kinni, välja enam ei pääsenud. Ja sellepärast läksime siis. Õigemini otsustasime meestega, et sõidame Eestisse, midagi enam Rootsis teha ei olnud. Eesti põhjendus oli ainult Stockholmi kaudu, meeles on see viimane pilt sellest laevast, meerist tulime ära, niisugune paras kevade tuul oli. Vabariigid nagu lehvitasid, lehvisid seal selles kevadtuules, nagu oleks hüvasti öelnud. Ja nagu see vana laev, nagu oleks tahtnud öelda, et näed, ikka sõimasid mind vanaks kastiks, aga mina kui aus lahingu ratsuna tõin teid ikka koju koju tagasi. Igast laevast on nagu kahju, kui sa sealt ära tuled. Eriti ütleme niisugusest laevast, millega sul on tõesti seotud väga niuksed, rasked ja siiski õnnelikud reisid, kuna tali oli väga ränk. Estonia ei liikunud, Balti meri oli üleni jääs ja pidas ühendust jalaka suurdol. Suur Tõll käis ainult üks kord nädalas. Ja just oli eelmine õhtu välja läinud, et midagi parata ei olnud. No pidime jaamas ootama. Järgmine päev läksime uuesti kirstuga sadamasse, katsusime siis seal reisibüroos rääkida, et kas teist võimalust Eestisse pääsemiseks ei ole? No ja pudel rummi tegi oma töö ära. Nimelt sama õhtul tuli välja lennuk Stockholm Tallinn. Ja me saime sinna lennuki peale, kaks koht, seal oli üks niisugune natukene piinlik juhus meil kirstuga. Nimelt meie istusime nüüd stüür poordis nende kahe istme peal ja pakpoordi alistusid siis üks vanem daam ja, ja üks noorem, nähtavasti ema ja tütar. No tulime juba balti mere kohta, Balti meri oli üleni jääs, päris kahju oli. Ühtegi laeva ainult lumelagendik all, ühtegi laeva näha ei olnud, oleks ometi saanud ülevalt vaadata siis et kui suur seal päev siis on, kui nüüd sakslane ülevalt sulle pomme peale loobib, peale selle, minul oli ta esimene õhureis, mina varem lennukiga sõitnud ei olnud ja huvitav oli muidugi seal üleval olla, aga kirss tema silmad käisid kogu aeg ringi ja eks nooriks seal seal lennuks slängi hädas ka kaunis tugevasti nähtavastel hakkas natukene halb. Nad see ema ja tütar rääkisid omavahel saksa keelt ja ja see tütar muidugi tegi omasid eest pluusi nööbid natuke kaugemale lahti, võib-olla kui, kui vaja oleks olnud ja, ja kiustrite mulle eesti keeles, et näed, see noorid puhub ennast läbi ja tulime Tallinnasse lennuväljal, maandusime, tulime lennukist välja. Kahel daamil oli vastas vanem mees, nähtavasti isa Sisvee, kes võis olla ja rääkisid omavahel puhast eesti keelt, nii et meremehed on ennem ka oma oma nii-öelda ütlemistega vahele jäänud, arvavad, et ah et kes siin eesti keelt oskab, aga piinlik oli küll. Me katsusime kirstuga, sealt lennuväljalt kadusime, saime jalutu takso kätte ja olite siis kodus, siis olin jah, olin kodus, läksin koduväravast sisse, vaatasin isa istubki, toolist läbi, paistis, luges lehte, prillid olid peal. Lähen siis tuppa sisse ja isa tõuseb üles, ütleb ah, näe, prillid kani uduseks läinud, sina poiss ka koju saad. Aga meie Tallinnas muidugi paar esimest päeva, nagu öeldakse, hingeldasin, tõmbasime hinge tagasi. Ja siis juba hakkas nagu süda kipitama, et mis nüüd edasi teha. Minul muidugi, eesmärk oli kindel, mul oli merekooli kolmas klass, viimane klass lõpetamata ja ma kavatsesin minna kooli. Aga perspektiiv oli iseenesest sellele vaatamata hästi tume, et need laevad, mis olid Balti meres need olid sama hästi kui luku taga, nad enam ju Suntidest läbi ei pääsenud, tähendab mingisugust suurt tegevust siin loota ei olnud ja, ja sadam oli seisvaid laevu täis, mu sealhulgas ka minu isa laev, Virumaa, kus mu isa sõitis Caseysis, isa oli ka ilma tööta. Meremees, tema on üldse niisugune seltskondlik ja sellepärast siis juba paari päeva pärast süda hakkas kripeldama ikka vaja sadamasse minna, vaadata, mis seal sadamas tehakse, kuidas see elu käib. Kõigepealt, siis läksin venna hauale. See Vena haud, see oli niisugune koht, praeguse mereklubi ja kitsarööpa sadamajaam, seal vahel oli üks ümmargune lilleklomp ja meremehed nimetasid seda venna hauaks ja seal käisid siis pommil olevad meremehed käisid koos omavahel juttu tekkimas. Muidugi mugavam oleks olnud meremeremeeste kodus käia, aga meremeeste kodus oli päästearmee oli selle oma valdusesse, vot kes tahtis meie soolaseid hinge ära päästa. Ja millest me muidugi kaugelt mööda käisime. Nii tuli sealsamas värskes õhus, teinekord tuule ja vihma käes oma jutud maha rääkida, istusime seal ümber selle lilleklubi ja arutasime siis neid asju arutada, oli muidugi väga palju olukord Eestis oli selleks ajaks kujunenud väga kriitiliseks selts kuskil maikuu juba ja siis oli jah, maikuu, ütleme esimene maikuu esimene pool. Ja kriitiline just, mille pärast tööd ei olnud, vabriku uksed kogu aeg lükkadega koomale koomale. Laevad seisid, meremehi oli hulganisti, oli ilma tööta, hinnad tõusid kogu aeg, eriti toiduainete hinnad, inimeste olukord oli lihtsalt oli, oli raske ja sealhulgas ka muidugi meremeeste olukord oli, oli võrdlemisi raske, eriti need, kes olid pikka aega juba pommilalt, kelle rahad olid otsas. Ametiühingud olid ju olemas, kes oleks pidanud nagu meeste huvides nagu, nagu välja astuma, aga need ametiühingud olid täielikult tasalülitatud. Peale selle oli ju meil meremeestel terve viis ametiühingud tekkimisega kütjatele oli oma laeva juhtkonna kaptenite tüürimeestel, oli oma mehaanikutel oli oma siis assistendile, mehaanikud, Assist, heintele, oma raadiooperaatoritel oma tähendab Niukest nagu ühistaktsiooni oli peaaegu võimatu teha ja see muidugi oli, oli pätsu kavalalt välja mõeldud, et need ametiühingud niimoodi killustada. Peale selle käisid kuuldused juba tol ajal, et aprillikuus oli Tallinnas toimunud Eestimaa Kommunistliku partei põrandaalune konverents mis otseselt kutsus üles fašistlikku valitsust kukutama. Need kuuldused käisid, kes seda täpselt ütles, seda ka keegi ei teadnud, aga enam-vähem need olid juba seal venna haual, olid need asjad, olid, olid teada. Nõia arutasime siis, et no hea küll, et, et meil on praegu on tarvis vest, meil oleks tarvis, tähendab, ametiühingud üle võtta ja siis kuidagi viia tähendab need samased ametiühingud nagu, nagu ühtseks organisatsiooniks, olgu ta siis mehaanik, Veyradist või madrus või kütja või mootorist, ükskõik et peaasi, et oleks üks ametiühing ja peale selle muidugi, et see ametiühingu juhtkond koosneks inimestest, kellel on julgust, tahtmist ja võimeid meremeeste heaolu eest võidelda selles suunas, nagu me töötama hakkasimegi. No kogu oma oma nii-öelda tööga. Me jäime natukene, jäime hiljaks. 15. juunil kutsus päts kokku üles Toompeale nõndanimetatud Balti nädala, kus siis arutati balti riikide sõjalise võimsuse. Nagu tugevdamist. Juba ennem oli kõigile selged pätsu, valitsus siiski orienteerub fašistlikul Saksamaale, vaatamata sellele lepingule, mis oli Nõukogude Liiduga. Ja 16. juunil andiski NSV Liidu välisministeerium noodi kus mõisteti hukka see baltinädal ja loeti seda vastastikuse abistamise lepingu rikkumiseks. Ja 20. juuni pärastlõunat. Sain mina suusõnalise kutse töölisvõimlasse tööliste esindajate koosolekul ja läksime me sinna, see oli õhtul ma kellaaega täpselt ei mäleta, aga hakkas nagu juba videvikuks hakkas minema. Läksime me koos Rudolf saarega sadamast hakkasime minema, tema töötas, tol ajal oli Peetri pealseks väike üks seal oli seal puksiiri peal, oli, oli massilistiks mul on nii, selgelt on meeles, et seal, kus see Pärnu maantee vana apteek, kus seal süda tänava nurgal visse puumaja, seal seal seisis üks politseinik, siis seisis ja selja taga oli talle Laidoneri käskkiri, mis keelas igasugused kokkutulekud ja koosolekud ja siis ma, kui ma ei eksi, vist ei saa, üle kolme inimese ei tohtinud kokku tulla ja me läksime sealt mööda ka. Niisugune huvitav tunne tuli peale. Et see oli noh, nagu füüsikas või ühendatud anumad. Et ennem kui see politseinik ennem varematel aegadel siis tema oli seal nagu kõrgemal ja temalt nagu see võim ja jõud, kõik nagu selle alamale kihile, selle surus alla, et nüüd, mis sa, et ega julgenud vitsata, ta käis oma kumminuiaga. Aga nüüd see oli, see oli nagu niisukesest pabinas. Ta oli näha, et, et, et nagu ei tahtnud seal seista, ei tahtnud olla ja, ja meil jälle omalt poolt ka niisugust hirmu enam ei olnud. Me tundsime juba, et nüüd on meil ühesõnaga need v nivood olid nagu tasa. Me veel ei tulnud seda, eks ole, et me oleme üle, aga sealsamas, eks ole, meiega ei olla enam allpool need nii-öelda, et see jõudude vahekord oli nagu oli tasakaalustunud. Kas te teadsite, kuhu te lähete või milleks te sinna lähete, mis teil oli teada selle? Mul ei olnud teada muud, mitte midagi, kui et seal on 20. juunil õhtul on seal tööliste esindajate koosolek, see oli kõik, mis ma teadsin, mis puhul, mis puhul, mida seal räägitakse või, või, või, või mis, seda ma ei teadnud. No ja läksime siis sinna töölisvõimlasse. Ja töölisvõimlas töölisvõimlas võttis meid vastu teie Tiitus CD ja Tiitus, tema oli pärastine meretransporttööliste ametiühingu vabariikliku keskkomitee oli siis keskkomitee esimees, tähendab, 40. 41. aastal teda ma hästi tähendab, tundsin. Ja tema seal võttis meid vastu ja viis veel, me jäime umbes 10.-sse ritta, jäime ette, jäime istuma ja meremeestest veel oli, seal oli kolgerad. Valge rad oli ennem sõda juba partei liige ja teatud niukseid partei ülesandeid täitis Eesti, mina seda muidugi ei teadnud. Nii et nemad olid seal, olid, olid juba ees ja meie siis läksime selle saarega kahekesi ja Läksime siis istusime ka nende juurde, nad olid nagu kohta meile seal kümnendas reas või nagu. Ja siis, ega mina ei tulnud ka neid esindajat, sest mina olin kogu aeg oli väljas, aga teie Tiitus siis mulle nagu sosistas ikka kõrvat, Oskar Seprasel võttis sõna ja Neeme Ruus võtsid, võtsid seal sõna. Nii seppari kui, kui, kui Ruus rääkisid. Noh, nagu meie südamest, eks ole, et on aegs pätsu valitsus kukutada. Ja praegu ei ole enam pätsul niisugust tuge, nagu oli 18. aastal, et keegi siia vahel saaks segada ja, ja peale selle olukord on, on, on töölistele ikka niivõrd kitsaks läinud, et seda enam välja kannatada ei saanud. Nuia kuulasime siis need, need esinemised, kuulasime ära ja siis võeti seal vastu üleskutse. Ja selle üleskutsele käisid Allaga kirjutamas, nosib vabrikute ja, ja, ja ka meremeeste esindaja meremeeste esindaja kirjutas sinna alla, minu meelest järgi vulgerat. See kestis siiski kaua, sest kui me tulime ära, siis oli juba väljas täiesti pime, aga juuni juunikuu ei lähe ju nii-nii vara, ei lähe ju pimedas, aga igatahes oli täiesti, oli juba juba niisugune pimedus oli niuke pilves, pilves ilm oli ka nagu, nagu tol ajal ja siis me tulime sealt igatahes nii palju hilja, tulin ära, mina enam ei saanud Nõmme rongi peale ja mul ei aidanud, muudkui läksin siis sadamasse ja võtku kuhu minna. Läksin sedasama bokser Peetri, peale selle Rudolf tsaar juuni oli ka seltsis tema seal masinist pisikene kajuti, punker oli seal üks kolme-neljakesi, siis istusime ja ajasime juttu ja, ja kaalusime, et mis siis nüüd edasi saab. Ja järgmine hommikul siis me läksime saarega seltsis läksime vabadusplatsile. Meremehi oli seal veel kui palju? Igatahes mitte väga palju, seal võis olla umbes 25 30 inimese ümber mere mehis. Aga muidugi plats ise oli, oli rahvast täis. Tulid loosungite lippudega, see oli auto vist oli, kus peal siis see nagu tigu tribüüniks. Tol ajal käis seal Wabadus platsilt käis läbi veel trammitee sest tramm tuli nagu, nagu sinna vis Kadriorus tramm tuli, jah, tuli tuli seal vabas platsile, seal ta keeras ringi ja sõitis tagasi ja see oli tähendab siin kohvik Moskva pool või tol ajal nimetati kuldaseks ja igatahes ümber sellesamase tribüüni või selle autos oli hulk. Rahvamass oli seal ümber, ainukene koht, mis oli vabam, oli see samane Kulta esine ja seal kuldtase seal käis koorekiht, käis koos kohvi joomas, need siis sealt aknast võisid vabalt vaadata, kui palju ja, ja, ja, ja mismoodi need inimesed seal või töölised siis välja näevad. Noh, nagu hiljem ajalugu räägib, eks ole. Toompeale ja Kadriorgu ja poliitvange läksid vabastama, niimoodi. Mina nendega kaasa ei läinud, ei läinud sellepärast just, et mul oli noh, öö läbi seal väikses laeva kajutis istus, särk oli läbi higistanud, Abe oli ka nagu oli ajamata. Et võtsin kätte ja läksin siis sõitsin koju, läksin siis kivimäele. Seal, kus ma elasin, tuli rongist maha, seal vastas oli jama vastaseks väike habemeajaja, sealt tagant toast tuli siis üks madam, tuli välja see habemeajaja ja mõtlesin, palunud, ajage mula ära. Istusin sinna tooli, vaatasin selle käed hirmsasti värisevad ja pintselda siis tuua sisse iga kord, kui noaga tõmbas iga vormeli veri taga. Mul sai süda täis mased, kuulge, mis teil vigav? Linnas on revolutsioon, aga see on kulgenud madalam, et linnas on veretu revolutsioon ja jah ja võib-olla, et katsume habeme ka nüüd ilma vereta maha saad. Ei, ta ehmatas ja siis nii ärats, nuga kukkus sinna laua peale, ma võtsin ise kraapisin oma habeme siis siis ära ja läksin koju. Ja juba järgmisel päeval oli Päevalehe esimesel küljel oli juba kuulutus kõigile meremeestele mis kutsus meremehi mereklubisse üldkoosolekule. 25.-ks juuniks. Ja 25. juunil siis läksimegi kahe mehega, tähendab isaga isaga seltsis läksime siis sinna koosolekule. Huvitav oli muidugi see koosoleku noh, niisugune meeleolu. Hästi. Niisugune päike paistis, nendest suurtest mereklubi akendest paistis sisse, no nagu andades päiksetolm, see nagu ta süles ja seal oli puupüstimehi täis, seal oli umbes üks 600 700 meremeest, võis olla siis koos, kõik olid muidugi ausalt sinna tulnud ja et kuulata, kuidas nüüd see asi siis edasi läheb. Ja need, kes olid merel kõige räbala mad, Ühed olnud, kaptenid, tüürimehed või mehaanikud, niuksed. Need siis seisid seal rõdu all ukse juures hästi kohe ja siis igaüks, kui siis need mehed meremeetodid sisse, siis olid nad kangesti kärmed käpp pihku, ikka torkama ja mõne hea sõna ütlema. Nii et nähtavasti patud südamel kripeldasid. No see nagu meid ei huvitanud, vaid huvitas, mis, mis siis nüüd edasi saab. Ja seal koosolekul oligi niisugune asi, et kõigepealt koosolek kiitis heaks uue valitsuse programmis siis otsustati seal koosolekul veel, et meremeeste ametiühingute töötaksid välja uuepõhiseks. Jaa. Veel tõsteti küsimus üles, tähendab, et soovitati asuda kontakti Nõukogude Liidu kaubalaevastikuga, et mehed saaksid tööd ära, tulime ka, tulime koos isaga, tulime sealt ära, jällegi nõmme rongis, mina vaatan, et vana on ikka väga morn ja kuidagi ikka seda paremad õlga, see, mis tal viiendal aastal uuel turul läbilastiga kergitab seda õlgadele ja alati, kui ta midagi väga mõttes oli, siis oli tal alati oli nisuke moodi seda õlga just kergitada. Ja mina küsin ta käest, et nad on, et sa ei ole rahul millegiga või tõst. Ei, et ma olen rahul küll, aga tead, et asi seisab selles, et vaata, et, et see need jutuajamisest väga pikaks ei läheks. Et töös on tarvis hakata ja, ja kiiresti see asi ümber korraldada ja teha. Paganad, kiired, no nüüd on juba ikka põhitöö nagu tehtud. Midagi tehtud, et ma mäletan viiendat aastat ja mäletan seitsmeteistkümnelt vat seitsmeteistkümnel aastal siis ta töötas raudtee peatehastes, ütles, et iga päev oli Mutka ainult üks miiting, üks miiting, ma tegin nende miitingut aeg, terve paadi mootori, tegin omale valmis ja nii kaua rääkisime, kuni sakslased olid kukil ja nüüd seda seda asja ei juhtuks, nüüd oleks, on tarvis need asjad kiirelt viia lõpuni ja vähem juttu ja rohkem tegusid. No vot, see oli siis nagu, nagu isa muret. No ma ütlen niimoodi, et et elu läks muidugi kiirelt edasi ja neid jutuajamisi väga palju ei olnud. Ja hakkasid, hakkaski peale, nagu tegutsemine.