Ühel detsembrikuu päeval 1926 ostis Narva jaamast pileti Tallinna keegi noorepoolne mees, kes eelmisel ööl oli salaja ületanud Nõukogude Liidu Eesti piiri. Tulin perrooni peale, vaatan võmm, jalutas seal perrooni peal, läksin selle juurde, ütlen, et olge head, et kas see on Tallinna rong. Vaatas, et maapoiss maar riietes, kõik maajope ja jahjah, härrad, olge head. Ja läksin otse rongi peale. Ja õnnelikult läks sõit. Mõne tunni pärast tuli Tallinnas. Tuli oli Eestimaa kommunistliku noorsooühingu põrandaalune organisaator Heinrich Grass. Peatselt kohtuste Tallinnas konsultatiivkorteris Aleksander leineriga. Kõige põhiline ülesanne oli minul otsekohe kui Eestimaa kommunistliku noorsooühingu põrandal seal organisaatoril töö ülevõtmine, kogu aktiivi ülevõtmine, ühtlasi ka kirjanduse konspertiiv korterite ja sellest tuli kõige esiteks peale hakata praktilises töös. Järgmisel õhtul juba kohe pärast kohtumist leineriga pärast kohtumist Leineri väljusime sellest konspiratiiv korterist. Pooltühjad, tänavad, talvel külm aeg, inimesi liikus, vähe oli ja vaadata nii üldiselt. Kas ikka on õhk puhas, kas keegi ei jälita meid seal alati enne kokkusaamisi teiste seltsimeestega tingimata pead läbi minema, niisugused tühjad tänavad, isegi põrandaalused juba teadsid, pikapeale sain ka mina teada niisugused majad, kust lähed, paraaduksest sisse, lähed säält koridorist läbi, lähed hoovi peale, lähed teisi kõrvalhoovi ja saad juba järgmisesse tänavasse venna. See oli tingimata vajalik selleks, et kui ka juhuslikult keegi jälitas Kaitsepolitsei agent või niisugune katsel, siis kaotasid sa jäljed ära, sest ta vaatas, et sa läksid sinna majja ja jäi seal õue ootama ja las saavutas. Vot nii ka sel korral kohe algusest peale juba esimene niisugune kokkusaamine, kui oli meid, oli juba selleks ette õpetatud Trineeritud. Läksime ja siis läksime Aleksander leineriga, esiteks koos aga põhja puiestee elektrijaama lähedalt sealt leiner läkseeli. Ma läksin talle järele, leiner lekseeni ja sai seal kokku teise seltsimehega. Voldemar rääkisoniga sai kokku, läks siis edasi, läksid Tartu maanteele, seal jäid ühte kaupluse vitriini alla seisu. Mina läksin siis ka sinna vetriini alla, noh siis seal teretasime nagu sõbrad mehed kunagi hakkasime jalutama juba siin linna poole tagasi natukesehaaval juttu ajades. Kui ei olnud inimesi lähedal, siis ajasime muidugi tööst juttu, aga kui inimesed ikkagi näha oli, et keegi järele tuli või, või siis loomulikult ajasime nagu poisid kõik olime noored nagu poisid ikka, kes kokku saivad tüdrukutest ja tegime nalja ja nii, et ei ärataks mingisugust tähele, palun. Juttu ajades, lõiner ütles veel mõned seal õpetlikud sõnad ja lahkus meie juurest. No rääkisoni. Ma teadsin, Ihast rääkis, seal oli vana revolutsiooni tegelane. Ta oli kahekümnendatel aastal juba kommunistliku noorsooühingu liige. Noor prioriltaarlaste ühingu organiseerija. Tubli mees oli. Nojaa. Käisime siis Voldemar rääkisaniga ja ajasime juttu pikalt, ikka tänava peal, ikka tänava peal, aga pärast siis läksime juba jälle ringiga tagasi. Kopli, praegune Kalinini tänav sinnakanti ja raudteemajas raudtee ääres, seal oli üks maja raudteelaste maja. Läksime sinna konspiratiiv korterisse sisse. See oli keegi jaan Alpu. Läksime siis selle mehe juurde sisse, teisele korrusele, seal olime kahekeysti Alt puise magas all, alumisel korrusel, üks tuba oli nagu raudteelastel on, et korterid ja siis jäime sinna ööbima. Seal Ma jällegi teine üle jõu võib öelda, et läks, läks jutu peale ja rääkis, on juba, seletas rääkis mulle praktiliselt, kuidas on, kes on meie Tallinna linnakomitee oli tal juba väikselt organiseeritud noorte ja rääkis kõikjal, samuti tutvustas, tutvustas kõiki eani, väliselt Nad on ja kus nad töötavad ja mis mehed ja nii läkski esiteks nagu teoreetiline külgjutuajamine. Järgmise päeva õhtul läksime juba otsekohe nende põrandaaluste organismi ratturite või sekretäride ka kohtumisele ja Liivalaia kantis. Kõige esiteks ta tutvustas ühte sadamatöölist, kes oli Tallinna selle komsomoli linnakomitee liige. Voldemar roots, Rootsi informeeris mind juba omakorda ja rääkisani kõrvalolekul seal. Ja vahel jäi rääksson maha, vaatas niisama, et kuidas õhk on ja me rääkisime. Väike Eesti viis mind kurssi sadama olukorraga, juba seal oli tal oma komsomoli rakukene. Peale selle käis Voldemar Rootsi õhtukoolis ja seal oli tal noorte seas noorte õpilaste seas olid omad ja niisugused poolehoidjad ja need, kes hiljem astusid otsekohe komsomoli. No vot, harutasime üks umbes tund aega. Siis määrasin ma järgmiseks korraks kohtumise juba rääkisin, enam ei määranud. Määrasin ära, kus ja mis kellaajal ja nii hea meelega nagu praegu siin pliiats pihus oleks tahtnud kuhugile üles märkida, aga see oli konsporatiiv määrustiku järel väga rangelt keelatud. Ei tohtinud sul olla mitte üht lipakas paberilipakas, ühtegi nime ei tohtinud olla üles kirjutatud kohtumist, seda enam veel. Nii et tuli kõik meelde jätta. Seekord sain ma veel kokku teise Tallinna linnakomitee liikmega Edwards pool, see oli hästi tugev spordimees. Tööliste karskusselts, valvaja ja töölisspordis töötas väga tugevasti ja sellel oli juba kolm komsomoli rakukest. Siis kolmas, viimane, mis sel õhtul oli, oli Oskar Sõerdiga. Oskar Sõerd oli juba natukene vanem mees, ta oli juba partei liige 23.-st aastast midagi või 22.-st. Ja ta oli sadamas, kultuuris kusagil ta töötas, aga tema põhimine ülesanne oli sadamas välismaa laevadelt tuua meile põranda alla kätte meile igasugust kirjandust, pahempoolset kirjandust. Põhiliselt saime Rootsi laevadelt Taani laevadelt Hollandi, kus olid kommunistlikud parteid, legaalsed meremehed, Tõivad ja see oli juba seotud Leningradi Eesti kommunistliku internatsionaali sektsiooniga. Need mehed saatsid juba laevadelt, teatasid meile salakirjaga, et sellel sellel laeval selle selle käest saate. Siis see Sõerd võttiski säält seda kõiki vastu, teinekord trükikojas, seadis, seadis osasid ja niisugusi asju kõiki, mis me siin Eestis ei saanud osta, võttis säält lasta ja siis peale selle tuli vagunites pakiti, Leningradis pandi pakk kottide vahele, sellepärast seal käis väga suurt transport, transiitkaubad käisid üle Tallinna ja siin oli Šoftork, flot oli väga suur ja mitu rongi tuli päevas, siis laaditi ümber ja siis vot nendest vagunitest võtsime maha lendlehti ja isegi mitte üksinda lendlehti, isegi edasipakid olid teinekord sees ja klassivõitlust ja säde. Kas salakiri tuli postiga? See teade, et ei, ei Curieliga ja seda meest ja neid seal tema liikmeid, hoidsime me nii, et tema ei tohtinud kusagil niisukesest avalikult väljaastumisest ega niisugustest kohtadest osa võtma. Kui teised astusid välja seal igasugustel konverentsidel ja miitingutel ja kõik teised liikmed võisid ja ametiühingusse. Me sundisime neid astma ja siis see organisatsioon ei tohtinud kusagile minna. Kusagil on mõni täiesti laias olema niivõrd tähtis töölisi. No ja see õhtul sellega lõppes meie kokkusaamine Sõerd tõi isegi sel õhtul ka pakilendlehte meile ja sel ajal oli seal Mere puiesteel elektrijaama vastas, oli üks niisugune käimla otsekohe ütelda. Seal oli väga hea seal inimesi, talvel vähe, käid seal kohe ühe vöö vahelt kõiki meeneid, puntraid kandsime, mitte taskutes ega mitte Kaindlal pakina. Vait, laialt tugevad vöörihmad olid, panime kohe siia nagu kõhu ette kohe vöörihmaga kõvasti värvli vahele vöörihmaga kõvasti kinni ja mitte midagi ei saa aru. Ja niimoodi võtsin sealt selle paki kohe otsekohe tema käest üle ja teistele seltsimeestele juba. Ja jagamiseks ja laotamiseks. No ja see õhtu sellega lõppes, seltsimees rääkis seal viis mind siis. Uude konspiratiiv korterisse sellest samal ajal, kui me võtsime üle nüüd seda organisatsiooni liikmeid, aktiivi. Tutvusime samal ajal andis ta ülega konspiratiiv korterid, sellepärast et konspiratiiv korterisi põrandaalusel selleks, et ennast varjata, salakorter. Neid peab olema vähemalt neli-viis tükki. Iga iga mehe jaoks kohe komparatiiv reeglites on üteldud mitte vähem kui neli, viis. Sellepärast et kui sina lähed ühte korterisse, lähed välja õhtul, siis sina mingil tingimusel ei tohi sinna korterisse tagasi tulla enne kaht nädalat. Sel juhul, kui Kaitsepolitsei agendid jäävad valvama sinna võib-olla, et sa tuled sinna tagasi. No siis valvavad nad päeva 10 või nädala või ära kaua neilgi siis seda kannatust on ja lähevad minema. Ja siis oligi niisugune asi, et et viis mind kohe. See oli villardi tänav, praegune Laari tänav, kus Hilda kuuseoks oli. See oli seitsmevabriku noor tööline kommunistliku noorsooühingu liige, aga ta hakkas aktiivselt osa võtma põrandaalusest tööst, tehasesse, lendlehti viis ja tal oli oma komsomoliorganisatsioon. Ja seetõttu ei saanud seda korterit, esiteks oli kardetav kasutada teiseks konspiratiiv korter oli hästi, alb oli keldrikorrus, tänava poole olid aknad. Tuli olla kogu aeg paksu kardinate taga, sellepärast et Taklast, kui inimene läks, vaatas vilksti, kõik oli näha nagu pihupesa peal. Ja seetõttu seal mõnikord sai ainult olla tuli ümber vahetada. Seal ma trehvasin väga tublide noortega, üks õhtu mäletan väga hästi, olid kolm neli töölisnoort sitsi, vabriku sitsivabrik, küüti siis olid seal ja rääkisid sellest raskest olukorrast tõesti kohe. Kuigi jääd mõtlema, et umbes 25 protsenti elatismiinimumist said inimesed, palun ka kui võetigi seal teinekord noori seitsmeteistaastased või tööle, kas seda oli arva juhus ja siis nemad pidid täiesti tegema mitte üksinda kaheksa tundi, isegi rohkem tööd kui kaheksa tundi, see oli aastail 1926 27 ja Nad pidid jala hommiku kell viis läksid ära kella kuue ajaks, nad pidid juba vabrikus olema Laari tänavalt Endla tänava lähedalt otse jala minna koplesse. Ja õhtul jälle ta tagasi kaheksa-üheksa tundi, kui oligi, siis oli puhas tööaeg kaheksa tundi peale selle masina koristamine, puhastamine enne kui sa ära tulid ja töövalmispanek ja vot niisugune raske olukord, raske majanduslik olukord ja see loomulikult sundis inimesi kohe minema. Tuldi või vet kohe revolutsioonilise liikumise. Ega te ju ometi isendeid konspiratiiv korterid ei muretseda, kes neid muretses ja kui tema ütles, et temal oli sõbranna Paula köster, juuksurina kusagil töötas. Aga see oli sealsamas majas algul. No kahetoaline korter oli juba ja, ja soliidne, niisugune inime niisugusi nagu juuksurid ja niisugused kassiirid, kes ametnikud olid, nende juures oli parem olla, sellepärast et tööliste juures rohkem kahtlustati ice, kui niisugune on, tema käis nagu preili juba riides paremini ja, ja parema töö peal. Nii et säält saime siis uue konspiratiiv korteri. Järgmine õhtu saime jällegi kokku Voldemar rääkisaniga ja läksime jälle uutele kohtumistele niigestesse. Mitu õhtut ja üks tähtsam veel, kellega mind Voldemar rääk seal kokkusaamisele viis, oli Eduard trüngelep ka esimese Eestimaa kommunistliku noorsooühingu kongressi delegaat 22. aastal Kingissepa mõrvamisega. Ta arreteeriti ja mõisteti talle põrandaaluse tegevuse eest töö eest neli aastat, tähistus kinni, 26. aasta sügiseni enne minu siiasaabumist ta vabanes vanglast ja nuhid ajasid teda juba siis taga, 26. aastal uuesti, tahtsid teda arreteerida? Vot see oli väga aktiivne mees, no ja mõni aeg hiljem, kui nüüd juba enam-vähem organisatsiooni niimoodi üle võtsin, konspiratiiv korterid, aga mis olid pärast muidugi, muretsesin neid juurde ja oligi niisugune asi, et noh, et ikkagi vanad konspiratiiv korterid ja enne kui siia tulekud juba Leningradis räägiti, et katsuge uuendada konspiratiiv korteris. Et jätame need vanad ajutiselt puhkama, neid võib kasutada häda korral ja kõik, aga et katsuge ikka uusi konspiratiiv korteris ei, sellepärast et lootus oli seda ka, et me ikkagi siinsele põrandale aparaadi suurendame. Kogu aeg olid ju niisugused väljavaated. Juba 26. aastal, kui ikkagi juba hakkasid uued töölisorganisatsioonid tekkima, muidugi peale esimese detsembri suleti kõik töölise organisatsioonid ja alles sotsid siis 26. aastal. Et neil olid head võimalused, hakkasid organiseerima ametiühinguid Eesti tööliste partei ja tekkis sotside parteist 26. aasta märtsikuu sees. Ja siin oligi nüüd niisugune asi, et meil oli peale nüüd selle põrandale otsekohe teine põhiküsimus legaalsete tööliste organisatsioonis tööd alustada ja suuremat tööd ja üle võtta, nii et see oli põhimõtete, eesti tööliste parteisse. Me saatsime oma partei liikmeid siin, mehed tegid seal suured jällegi ära ja võtsid üle selle. No ja peale selle seitse ametiühingud seal olid q tööliste ja ja toidu, maitseainete, ehitustööliste ja rida. Te ei saa ametiühinguid, mida otsekohe organiseerisime. Algul oli niisugune asi, et ei saanud jo kusagil ruume õigeid mööda linna laiali ühes kohas teises kohas ei saanud läbi viia mingisuguseid miitinguid. Kõne õhtuidega. Aga siis, kui me saime tööliste maja juba kätte, seasus seasus Gagarini puiesteel, aga sel ajal olid toompuiesnimetati, asus seal, kui me selle juba kätte saime, siis oli meil juba pool võitu võidetud, kuigi me ei saanud veel ära tasuda taolio võlgades kogu aeg. Ja seal oli ja lugemise laud, kus peeti loenguid ja ja arutleti ühte, kui teist küsimus seal oli legaalset kirjandust, siis me saime juba nii kaugele, jalad alla saime. Jaanuari kuuses saime kiire numbri välja anda. No ja nüüd, kui juba hakkas töö natukesehaaval minema, saime juba mina võtsin juba põrandale see töö ka ülelainer oli ennem juba üle võtnud parteiorganisatsiooni siis otsustasime otsekohe leinergiat, nüüd tuleb meil üks niisugune põrandaalune koosolek teha, see nõupidamine toimus meil mardi tänaval lennuki praegune seal üks. Parker see oli vana partei liige 23.-st aastast. Ja tema oli isegi varjas esimese detsembri ülestõus. Jutt, sealhulgas ka Jaan Anvelt, varjas end tema juures, tema konspiratiiv korter asus tol ajal ja praegu. On see koht alles või maja, see on tornide väljakul nooruse puiesteelt alates VII torn. Selles tornis varjas ennast Anvelt, midagi kaks või kolm nädalat pärast esimese detsembri ülestõusu. Neid oli šveitsi meest esimese detsembri ülestõusust osavõtjad. Nad olid kõik seal käed-jalad koos puntras aga pärast pikkamööda nad Läksid transpordiga selle minema ja kõik nad saivad Nõukogude Liitu, seen, miine, Käspert ja Rosalie Antie diakäis seal Süüa ringi vedamas. Sellepärast et korporatiivmäärustiku kohaselt ei tohtinud see korteri perenaine ühtegi asja rohkem poest kõrvalt poest võtta, kui ta iga päev võttis. Zero tuli kaugemalt juba hankida teistest kõrvalpoodidest, kes teda ei tulnud. Nii ka siin, nüüd eriti kui seitsemisestikega majas on söömas selle korterisse läksime eelmine õhtu juba sinna Aleksander leineriga. Järgmine õhtu tulitses Voldemar rääkson siis Friedrich Keyser, Eestimaa Kommunistliku partei esindaja, Leningradi mees ja rõngalepp. Me olime seal viiekesi, Eesti, kõik põrandaalused võib ütelda. Nuia Ennova võtsime muidugi kõik need ettevaatusabinõud tarvitusele. Selle vennad olid, teenisid ratsaväes olid allohvitserid. Ise nad aktiivselt osa ei võtnud, kuid meid kaitsesid igal pool, need käisid siis seal ringi ja vaatasid, et ja kõik on korras. Muidugi tuleb ka seda valvet pidada ettevaatlikult, et see valve ise ei Tamma enda peal. Aga peale selle olid Kareval igal mehel see k on arusaadav. Aga seal oli Kaija ära minna tagantakenendi akendist jõuks. Väike uks oli veel, aga sealt majast oleks teist soovidesse ja nii, et kahele pool oleks saanud laiali minna. No kõige esiteks seal nõupidamisel. Alexander leiner kui partei põrandaalune organisatsioon, rattur, kavas koosoleku. Püstitõusmisega mälestasime langenuid. Tervitus kohe ka vanglameestele. Lainer tegi väikse informatsiooni siis põrandaalusest parteikonverentsist, mis toimus novembrikuu sees ja rääkisin nendest ülesannetest, mis partei meie Etti seadis. Ja aruande rohkem tegi ikkagi põrandaalusest tööst otsekohe, mis kuidas on ja mis on. Lisaks on kaasa ära anda või jutustas rõnga need aruanded ja jutuajamine ja läbiarutamine võttis ikka nii palju aega, et läks juba keskööni. Loomulikult keskööl välja tänavale minna, juba mitu meest seal ja äratab tähelepanu oli mu hommikuni. Kui juba töölised läksid tööle, hakkasid minema, siis läksime laiali, peale selle rääkson ja rõngalepale pärast täieliku töö üleandmist lubasime lahkuda Eestist puhkusele ajutiselt, sellepärast et mehed olid tugevasti väsinud. Ma ei ole ühtegi töölõiku nii raskena tulnud kui seda põrandaalust tööd. Mitte sellepärast sa kardaksid. Ei, sellepärast et sina oled juba niivõrd sellega läbi imbunud. Varem või hiljem selle töö peal võivad sind maha lüüa, aga põhiline oli see, et kartsid alati oma organisatsiooni teest, kartsid neid, nuhke võivad ühes, kui teises organisatsioonis sissekukkumine tulla, igatemoodi hoidsid, hoiatasid seltsimehi, et ärge minge ilmaasjata torkima aega, kus, kus ei ole vaja. Ärge lõõpige niisuguste täna peal kusagil, ütleb seal Eesti vabariigi kohta ühte kui teist, ison komsomoli liige. Vot seda ei tohi teha, sina tõmbad tähelepanu, mustad iseennast, sina pead hoidma ennast, sa pead oskama, seda, peab teadma, kus sa lähed välja, kus sa räägid, mida sa räägid. Kui sa kusagil miitingul räägid, siis räägi seda, mis tõsi on, missugune olukord on töölistel ja kõik, aga ära kusagil Lõmsijaga niimoodi enda peale varjuhida, vot siin tuli kohe kasvatada ja õpetada, sest et noored on kole ägedad ja meil oligi varsti kohex nädal või mis oli vahet, me nõupidamistel kogusime kokku endi noored Liivalaia tänava juures, seal hospidali tänav oli kokku enne räägitud juba ma ütlesin meestele ka, et vaat et et mina ei tule teile vastu, aga tuleb teile keegi naiskodanik, vastasel näed, et missugune ta on, rääkisime enne ära. Missugune, mis tal käes on, kas mõni kuukiri või ja saate seal seal kokku, tuleb temaga. No ja niimoodi kurjeeridega tõime nad siis hospidali tänaval sinna sisse. Võtsid osa seitse inimest. Voldemar Rootsi Tallinna linnakomitee liige, millest ma nimetasin, Eduard Sütspol. Erich treiberg Liiver, Väike-Maarja organisatsiooni juhataja Aleksander Leineri noorem vend Johannes, leiner Koit, kes pidas otsesidet Saaremäe organisatsiooniga. Ja mina kandsin ette siis kuivõrd ma osa võtsin Eestimaa kommunistlik noorsooühingu konverentsist detsembrikonverentsist. Rääkisin nendest otsustest ja ülesannetest, mis mees otsekohe seisavad. Esimesele läbi, jällegi, siin oli põhiküsimus nüüd niisugune, arutasime. Meid süüdistati enne seda just selles põhiliselt ja konverentsil räägiti sellest, et meil on ainult Tallinna organisatsioon, meil ei ole sidemeid, testitud linnades on ka ist lugu, noorsooühingu, organisatsioonid, komsomoliorganisatsioonid, aga meil puudus idee teistega, et see on üks põhimine ülesanne, mida tuleb kohe hakata teostama ja kohe hakkasime peale selle mehi kohtadele saatma. Oma venna, kutsusin välja Rakverest vanema venna Karl Rossi Taali karitsal kooli õpetajaks ja tal olid sidemed juba enne varem olemas, Kundas Kundas pidasime enne esimest detsembrit põrandaaluseid koosolekuid. Käisime koos Toolse lossivaremetes. Siis, kui ma veel sõjaväes olin ja vaat, kui sõjaväes olin, siis käisime ka Kundas. Krõuks käis Georg Kreuks, käis tema oli Eestimaa Kommunistliku partei sõjaväeosakonna juhataja. Tema tõi meile otsekohe selle keskkomitee otsuse, et ette valmistada sõjal istuks ülestõusuks. Nii et see oli nüüd, läksid natukene üle varajasem aja peale tulema, nüüd 24.-st 27.-st 27.-sse uuesti. Ja Karl Ross lõi nüüd minu ülesandel seal sidemeid Rakveres jagundas ja päris hästi levitas seal lendlehte ja nii, et me saime juba sidet, süvened paljudesse kohtadesse sisse. Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Rakvere, Kunda, Raplas käisin ma ise, nii et need mehed, kes olid seal kõik, võtsid väga aktiivselt osa neist kasvas välja üks niisugune kõva tuumik. No viisime läbi kõik näiteks Pariisi komuna päev ja siis naistepäeva ja siin miitinguid sai peetud ja aga üks suuremaid niisukese üritusi oli just esimese mai üritus 27. aastal. Seda hakkasin juba varakult ette valmistama. Me saime midagi 26. või seitsmendal aprillil, saimegi. Lendlehed tulid Leningradist, Leningradis, trükiti Eesti Kominterniseks, see on neid trükkis ja saatis siia. Meie vaev oli ainult neid laialitööliste hulka levitada. Lendlehtede levitamisega oli üldse niisugune asi, et ei tohtinud neid üksaval levitada. Aga tuli, aga igal puul. See töö oli põhimõtteliselt komsomoli teha. Andsime komsomolisekretäri kätte lendlehed, tema andis hommiku vara, sai oma meestega kohe kokku, ütles, et vaat sellest kellaajast näiteks kella pool kuuest kella kuueni on levitamise aeg, mitte hiljem sellepärast, et siis hakkasid juba taga ajama, kes neid levitas ja siis olete teise tööliste seas, lähete tööle, teid nähakse. Et olete tööl, olite. Ja niimoodi oli kõige parem teha ja seekord ka me tegime nii ühekorraga kogu Tallinna linn oli lendlehti täis. Kommunisson Eesti kommunistliku partei, selle kandja, see oli ikkagi neli lehekülge. Seda andis lugeda meie töölised ja kohe, kes leidis, seal juba töö juures, lugesid ja täitsid ja see oli kõige parem. See oli no peale selle ja ei antud meile algul luba esimese mai korraldamiseks meil ametiühingute nõukogu ja siis Eesti tööliste partei ühiselt. Siis esitest ta vaatluse ja, ja keelati ära Kadriorgu, Kadriorgu läks kaitseliit sõjariistu täristama. No ja teise palve peale anti meile luba Estonia juures koguda mööda Estonia puiesteed Kaarli puiesteed üles tulla, siit siis toompuiesteed mööda Paldiski maanteele, Paldiski maanteelt siis sinna Seewaldi taha metsa. Stroomi randa kogumine läks väga hästi meil ja see ka õnnestus, et oli puhkepäev-pühapäev. Rahvast oli palju rahvast, oli niimoodi kodanliku ajalehtede järele, et üle 10000 siin muusikakooridega läksid, inimesed olid kahel pool kui müürid, no meil oli keelatud, mina ja lainer olime Lille tänaval, seal oli meil uus konspiratiiv korter. Õed, Bluntalid siis kolm õde olid korjeerideks, käisid vaatamas, kuidas kulgeb, demonstratsioon seal kogu aeg, informatsioon, kogu aeg ja me keerasime kategooriliselt ära, et ei, ei tohi minna lõõminguks, sellepärast et Paldiski maantee juures seal sauna peal ja olid kaitsepolitseinikud ja politsei väljas. Nii et oli karta, et võib minna jälle veristamiseks, kui lähed kusagil vastu, tuli väikseid ka seal tuli, ma tean seda, et üks plakat oli plakatitest üldse, esitasime, mis meil 45 ja meile keelati ära 15 30 lubati majanduslikud niisugused loosungid seal, no kaheksatunnine tööpäev ja töötatöölistele tööd ja nisukesed lasti, aga nii kui seal oli maha kodanlik kord võeti ära, elagu Nõukogude Liit, võeti maha, ei lastud plakatid, tuli eelnevalt registreerida, kõik plakatid, kõik plakatid, tule registreerin, ühe plakati siis joonistasid, seal tekivad valmis, kus oli tööline suurtöölise koju ja siis lukk. Kinnine lukk oli mokas suus ja sellega tuli veel pahandust nokk. Politsei tuli kallale, et vot see ei ole lubatud, neil oli nimekiri kohe, missugused loosungid ja plakatid on lubatud. Seal noored mehed, keerasid ta kokku, seal aga ära ei andnud, politsei ei hakanud ka seal. Ja siis Stroomi metsas jälle tõstsid selle üles. Need, see oli üks suur, see oli üks suuremaid niisuguse sündmuse 27. aastal. Vot kevadega oli niisugune asi, et kui juba läks valgeks Tallinnas on väga raske liikuda põrandulustel sellepärast et kevadel õhtuti pinkide peal igal pool ja maja akende all istuvad inimesed vaatavad. Ja seetõttu suvine töö sai põhimõtteliselt juba üle viidud maale ka põrandaalused läksid, nagu öeldakse, suvitama seltsimees Leineri ülesandel Rosalie Andie oma perega. Meil leineriga võeti kiisale Kiisa jõe lähedal, kohe oli seal. Ja seal nüüd läksime, kolisime sinna, perekond kolis enne sinna, et midagi ei ole kahtlast. Kaks last. See Amandaga Risto, kes pärast aktiivselt osa võttis revolutsioonilisest tegevusest, siis Uugo anti tema vend, noorem aastane, 14-le poissi oli meil igal pool kurjeeriks silmadeks jääkski, ta sõitis jalgrattal ja oli kohe seal maal ja käis tihtipeale posti, midagi ühte kui teist viimas või toomas. Kõik läks päris hästi, inimestega trehvamised olid meil ka, las poolt. Ja nüüd tuligi meile ette kohe niisugune asi, et juunikuu seas umbes tegime Kiisa ja Saku vahelisel seal maa-alal metsas, tegime ühe väikse koosolek, millest Kaleiner osa võttis. Põhimõtteliselt oli takivistid seal ja arutasime seal otsekohe, et kuidas edasi tegutseda. Tulime ühisele niisugusel arvamusel, et tuleb üle, ma olin töölisnoorteühing luua. Ja ka kohe kuukiri hakkame kohe enne juba kuukirjaga peale ja sellepärast, et ühingu lubade saamiseks lühingu organiseerimine seni läheb veel aega. Aga hakkasime kohe kuukirja tegema. Esimene kuukiri oli midagi 24 lehte pealkirjaga guugeri noorte hääl. Nojaa, et luua ikkagi üle, ma olin töölisnoorteühing umbes samal kujul samal alustel, nagu oli kunagi noor proletaarlased ühing. Eks me ikkagi samuti ka see noorte hääl kuukiri, nii nagu noor tööline oli ikkagi neid jälgime, ta läksime, kõik olid nõus ja jagasime ära seal isegi artikleid, mis keegi kirjutab. Põhimine oli Kaaver, Valter Kaaver oligi sisuline toimetaja seal ja redaktor ja kõik kokku. Peale selle otsustasime veel seda, et tööliste maja oli väga raskes olukorras, nagu nimetasin, et on vaja nõukogude liitu saata, jällegi tööliste delegatsioon. Et saate oktoobripühadeks rääkida läbi, et säält Nõukogude liidu ametiühingute kesknõukogult paluda abi kas laenu näol või kingi näol või ükskõik selleks, et me saaksime tööliste maja võlad ära tasuda. Nõukogude Liidu ametiühingu kesknõukogu soovitas delegatsiooni saates oli väga suurepärane, nii et tegid suurepärase töö, kes käisid ära nõukogude liidus, nägid seda elu seal rääkisid oma tuttavatega sugulastega, kes neil seal olid. Sa pead ühte, kui teist näha, kuulda peale selle, nad tulid ju tagasi, rääkisid kõigist sellest koosolekutel me ikkagi püüdsime niisugusi inimesi saata, kes siin juba siis miitingutel üles astusid. See oli suureks panuseks. Noaga, meid tabas jällegi raske, kolmandal augustil. Koos leineriga tulime veel hommiku Kiisalt välja. Tallinnasse. Mina kohtusin ka Krassoni kokku räägitud Väike-Maarjast, Grenzsteini tuli siia? Jaa, leiner läks kohtumisele Dagmara võrguga. Dagmara võrk oli sel ajal noortelehekülje. Toimetaja Leineri andis üle talle ajalehe jaoks artikleid, sellepärast ta vaatas alati läbi. Sel ajal ülem sõja tänav, praegune Salme tänav sai kokku Dagmaara võrguga, aga Dagmara võrgul olid provokaatorid järelkes, enne just istusid vanglas ja vanglas palvekirjadega välja, tulid Dagmar, võrk ikkagi lobises ja näha oli, et põrandaalustega kokku saab. Leiner läks kaadagmara, võrk läks ilma mingisuguse vahe kurjeerita läks otsekohe tööliste majas Nuias kokkusaamisel. Ma tean veel seda kohta, pärast käisime seda vaatamas seal. Nad ei korjanud seda vereloiku ära. Ja kaitsepolitsei lasi, tal olid autod, seal seisid. Lasid tule leinerile valguse näkku. Ja kamandasid kohe, kapsa oli kõige ees. Kamandasid leineril, käed üles, lainer tõmbas püstoli. Tulistas 200, sai haavata, kukkus mahaga leinerile kohe kahelt poolt. Näid seda teed, anti kohe, tuli peale ja lainer oli jõunud Veldagmara võrgu ära lükata, kõrvale käega vasema käega lükkas kõrvale, plika kukkus pikali, jäi söödud kuulidest puutumata, aga tema kukkus maha ja kohe sealsamas suri. Ja siis Päevalehes oli juba kohe suured nimekirjad on leitud Leineri taskust, kes need põrandaalused tegelased on ja ei olnud neil leinerile loomulikult mitte midagi, kus on kindel? Annad, hirmutasid sellega, et nüüd tulevad uued suured arreteerimised ja saavad hävitatud, kõik need kommunistid arreteerisid nad ainult viis või kuus naist, neid, kes viisid vangidele süüa. Need olid meil teada. Need arreteerisid, mitte ühte põrandaalust tegelast, organisatsiooni liiget ei arreteeritud, neil ei läinud korda. No ja see oli muidugi raske hoop, aga eks me olnud neid hoopis ennem juba tunda saanud. Paljud korrad. Võitlus käis edasi. Algul oli väga raske, sellepärast pärast Leineri surma, et mul tuli üksipäini jääda põrandaalusena. See oli väga raske teema veel kordan. Ja mõne aja pärast ainult tuli siia arlossaar kellega koos, esiteks töötasin pärast ka mina olin väsinud, sellest läksin ära jällegi ala ja läksin jälle Nõukogude Liitu, tulid uued mehe, kuid ma olen uhke selle peale. Et eesti proletariaadi ja Eesti töölisklassijuhid olid kindlad, ei paindunud, võitlesid, võitlesid võidurikka lõpuni.