See tähendab, muusikal ta tahaks, ma tahaks teada saada, mis teisedki muusika juurde teinud. Ma ei tea, muusikalist, tuleb ise inimese juurde. Juba niipea, kui ta õpib kuulma ja rääkima, nii ta kuuleb ka muusikat ja kuidas keegi siis muusikat vastu võtab, vastavalt sellele siis. Mis siis tulin mõttele, sõidutrumme, elu ja tulevik täitsa muutuda. Mu mu elu on siiski rohkem olnud nagu, nagu seotud just nimelt tantsuga. Aga tants on ju seotud isenesest muusikaga, eks ole ja need on niivõrd käsikäes olnud juba algusest peale. Ja, ja see on nagu märkamatult lihtsalt mulle verre süstitud see selline armastus muusika vastu. Tõesti söövad teatavasti väga vara pensionile. Ma tahaks teada, millised võimalused edasi siis tegutseda oma erialal ja kuidas üldse tundub niivõrd vara lõpetada oma elukutsega. Sest elu on ju veel ees. Balletitantsijal on vaja töötada 20 aastat ja kui ta näiteks alustab oma tööd ütleme näiteks 18 aastaselt ennem lõpetanud koreograafiakooli siis tähendab, ta võib pensionile minna 38 aastaselt. Ja, ja siis edasi on nüüd sellised võimalused, kui inimene on vormis ja on suuteline edasi töötama, siis ta võib töötada. Siin on näiteid väga palju inimesi, kes töötavad edasi teatrites, kellel on jäänud peale selle kahekümneaastase teatritöö ja tantsimise jooksul tervis nii rikkumata, et ta suudab seda tööd teha. Näiteks Moskvas on kuulus baleriin üle maailma tuntud Maiablizeczka ja ma ei tea, kas ma võin ütelda tema vanust, aga Ta on minu arvates juba üks, 15 aastat üle oma oma nii-öelda balletitantsija staaži tantsinud. Nii et kui jõudu ja jaksu on, siis võib tantsida kauem. Kui on soon, ütleme näiteks õpetamiseks siis võib alustada õpetamist noorte inimeste kasvatamist sellele alale. Jaa. Ja see on neist ka peaaegu kõik. Igal juhul siis võid valida isegi veel mingi uue elukutse. Ja nagu ikka, tütarlastele meeldib väga tantsida, peaaegu eranditult kõik väiksed tüdrukud armastavad tantsida. Ja niigi mina armastasin ja ja peale sõda kohe avadki siin Estonia teatri balletistuudio ja mina kohe läksin ruttu sinna õppima. Ja siis sattusingi enesele märkamatult teatrisse. Palun. Ma olen oma balletitantsija aja välja teeninud. Olen töötanud Estonias 20 aastat ja mu tervis ei võimalda mul enam tantsida. Et kindlasti ei käinudki etendusele, tahtis ja lae? Ma muretsesin endale selle plaadi, see ole nii rohkem ehk juhuslikult täiesti. Aga muidu sellest loost ma olen juba varem lugu pidanud. Aga kas see lugu võib-olla ehk ei ole Estonias natukene kunstlikult lühendatud? Ma arvan niimoodi, et see palett Mai Murdmaa seadis selle Tiit Härmi sooloõhtu jaoks ja võib-olla selleks, et mitte teda isiklikult nii palju koormata, sest tal on terve õhtu jooksul võib olla väga palju numbreid seal ja võib-olla selle jaoks on ta tehtud lühemaks. Ja ma kujutan ette, et Mai Murdmaa leidis, et ta, et see ballett ka sellisel kujul peaks peaks kõike publikule pakkuma, aga kuna teie teate võib-olla seda asja sügavamalt ja tahtsite seda näha mõningat niisugust momenti seal mis teid võib-olla raamatus eriti haaras või, või muusikaliselt siis võib-olla lihtsalt ei nõudsite sellelt ballekilt rohkem kui, kui seekord, võib-olla suudeti keele pakkuda. Ma ei tea, mina ütlen oma arvamuse nii välja, see muidugi, mis seal see on, minu isiklik arvamus, et see ma ootasin siiski veidi teistsugust nagu etendust aga see on siis nagu küllaltki niisugune Niisugusele modernistlikus stiilis nagu tundub olema. Kas see on nagu peegeldab nagu seda aega seal? Ja kas näiteks Kleopatra? Ma olen kahe naispeaosalise täitmises näinud seda balleti. Kas siiski Kleopatra poolt ei ole nagu liiga ühekülgne? Te nägite kindlasti rand viruga Jänegi Terkkineda. Lihtsalt huvi huvitas, et mis vahe on sellele, kuna nagu rand, viruetendust hinnati nagu kõrgemalt. Aga see midagi nagu palju erinevusi Ma nagu ei näinud, ma mõtlesin, et midagi nagu stiilierinevus tuleb sellest kõne alla. Aga seda nagu ei olnud oda. Seda ei ole vist küll jah, sest et lavastaja on ta lavastanud siiski ühesuguses keeles mõlema tantsija jaoks. Aga võib-olla jah, tüübilt lihtsalt et Eli ta Ergina on lihtsalt väiksem ja hapram ja võib-olla sellepärast loetakse Tiiu Rand viru Kleopatra mõjuvamakseta oma tüübilt oma tantsijana tuurilt, on nagu jõulisem ja, ja suurem ja siis võib-olla selle tõttu ta meeldib võib-olla nii laiemale publikule võib-olla rohkem. Minu arvates on, see ballett, õigustab ennast Estonia repertuaaris ja ta on väga omapärane, on erinev nendest klassikalistest ballettidest. Ja selles mõttes tantsijatel on kindlasti väga huvitav. Sellist balleti vahelduseks tantsida nägemiselt. Halloo, Ülle Ulla ja ma sooviksin teada milli, kas teie unistuste roll on täitunud balletiartistina? Mul on olnud kaks väga huvitavat rolli, mida ma olen ise väga armastanud ja ma olen neid tantsinud ja võib-olla ma praegu tantsiks neid paremini, aga sel ajal, kui ma neid tantsisin, ma olin küll väga õnnelik. Ledeli Traveli boolero ja defalia suur võlur, armastus. Jah, aga miks see läksite draamasse üle? Ei olegi leidnud üles, te olete esinenud draamas ka? Ma olen ka juba Estonia teatris töötamise ajal teinud kaasa operettides ja, ja siis lihtsalt mind on kasutatud, teinekord on palutud pakutud mulle mõnda niisugust juhuslikku tööd ja ma olen seda lihtsalt vastu võtnud. Sest mulle on väga meeldinud alati Draamateater ja ja olen nagu püüdnud ka midagi teha, aga aga kui ei ole, nagu ma just arvan, et kui oleks võib-olla sellega rohkem tegelenud, siis võib-olla suudaks paremini teha. Halloo, kuidas suhtute praegusesse moe ja Mulle on alati meeldinud igasugused uued moed. Ja praegune mood, mulle meeldib ka, ma ei, ei suuda just noh, uhkeldada või kiidelda, et ma ise suudaksin seda moejoont igapäevases elus kasutada, aga mulle väga meeldib, kui inimesed moodsalt reetvad. Aitäh, palun. Minu lemmiklind on, on minu lemmik Lyndon, Kanaaria linn. Mulle meeldib, kui kanaarilind väga ilusasti laulab. Päris palju on mul neid olnud ja nad väga ilusasti on laulnud ja, ja ma nagu ei oskagi olla ilma selleta, et mul ei oleks siis ta niisugust laululindu kodus, kuigi ma saan aru, et, et lindu hoida puuris, et see ei ole nagu väga-väga inimlik ja väga aus nende nende linnukeste suhtes, aga mind ainult lohutab, see Kanaarilind ongi niisugune puurilind. Ja, ja pärast ma, ma olen neid pidanud. Hallo, tere. Tere õhtust. 70.-te aastate alguses läksid Eestist ära, läksite Leningradi hävitusel jorss alust. Et kas äraminek oli põhjendatud ja mida andis Leningrad. Ma läksin Leningradi Music Halli 67. aastal ja ma olen väga rõõmus selle perioodi üle, mis mul sai seal veel, et selle noore kollektiivi seas seda seda teatrit loodi, alles alles otsiti näitlejaid igalt poolt liidu ulatuses. Ja see oli väga huvitav periood, sest täiesti võõrad inimesed täiesti võõrastest liiduvabariigi osadest tulid ja said seal kokku ja pidid saama siis üheks kollektiiviks. Üldiselt oli väga suur konkurss, tütarlapsi valiti sinna tantsu tantsurühma mitte ainult nende võimete poolest, kuidas nad oskasid tantsida, aga valiti ka väga, arvestades nende välimust. Nad pidid olema ühte kasvu ja võrdlemisi ühes kaalus. Ja, ja samuti ka laulusolistide ja kõikide solistide osas oli konkurss päris suur. Nii aga õigustas saaremeni ennast või mina? Mina ise ise leian, et ta õigustas sest et Ma olen ülejäänud osa elust esinenud ainult Tallinnas tähendab see, mis eelnes sellele ma ei olnud kuskil õppinud Leningradis ja Moskvas ja ma neid linnu tundsin ainult turistina seal nii liikudes. Ja siis ma sattusin sellisesse olukorda, et ma olin äkki võõras linnas suures linnas ja pidin seal oma jõududega hakkama saama. Ja mul oli seal väga suur ülesanne minule antud. Ma pidin terve õhtu esinema seal solistina, kes vedas seda tervet, seda õhtut. Ja samal ajal ma pidin, tähendab, ma rääkisin seal teksti ja ma pidin seal laulma ja pidin seal tantsima. Esimeses variandis oli isegi nii, et mul oli seal seitse tantsunumbrit ja koormus oli päris suur ja tööd oli päris palju ja see oli väga huvitav. Öelge palun seda, kas Leningradi muusika on nõukogude liidus ringi sõitev teater või jõudsite ka välismaale? Esialgu me esinesime väga paljudes linnades peale Leningradi Moskva ja me käisime Sotšis ja Dnepropetrovskist Donetskis, Rostamis. Ja ja siis me jõudsime üks välisreisideni, esimene välisreis oli kahe Pariisi ja järgmine esinemine toimus väga paljudes saksa demokraatliku vabariigi linnades. Ja siis hiljem Karel Poolas. Nii tee olnud Leningradi muusikalis üksinda, seal oli ka teisi eestlasi, see oli nagu eesti kolooniast. Ja seal oli, oli tantsurühmas oli, oli Ljuda Maltseva, kes ka töötas ennem varem Estonia teatris. Siis oli üks noor tantsija, ain kõluvere solistidest oli Eino Baskin ja Endrik Kerge. Ja siis samuti töötas seal veel ballettmeistriabilisena repetiitor rina. Inge Põder. Ma arvan, et nad on väga suurt kasu mulle andnud. Sest et balletitantsijana. Ma ma oleksin võib-olla ainult suutnud varietees tantsida, aga niisugune andis mulle just praktika ka esineda kui näitleja või laulja. Selle ma nagu sain sealt. Need kogemused. Teatripublik, publik on tõepoolest erinev varietee publikust teatris public näiteks. No tuleb ainult selleks teatrisse, et vaadata seda etendust, millele ta on lunastanud pääsme ja ja nagu püüab seda sajaprotsendiliselt. Ja on siis ka tänulik, kui ta näeb midagi head ja aplodeerib seal näitlejale aga varietees lillede saatmise komme, et esiteks ei ole ja teiseks publik ei tule ka sinna teinekord mitte alati vaatama seda programmi ja nendel on seal muud huvid. Ja peale selle on minu arvates Eesti publik Tallinna publik võrdlemisi tagasihoidlik varietees, ma ei tea, kas nad tunnevad ennast halvasti või vähemalt need esimesed lauad kes vaatavad programmi, seal nad tihtipeale on võrdlemisi niisuguste noh, väljapeetud nägudega, nad ei tea, kas, kas aplodeerida või, või, ja, ja muidugi teatris ka näitleja ei näe publiku nägu, eriti ma mõtlen Estonia laval. Publik on nagu kaugel ja pimedas. Aga varietees on public esimesed lauad on ju kõik näha. Ja kui siis satub esimestesse laudes laudadesse selliseid inimesi, kes on väga heatujulised ja, ja vaatavad sind naeratava näoga, siis on seal väga meeldiv nendel esineda. Aga tihtipeale see nii ei ole. Kas te olete oma tööga varietees rohkem kui teatris? Ei, ma arvan, et kindlasti mitte, sest teater see on ikka väga-väga-väga puhas kunst just sellepärast, et need lavastused, mis teatris lavastatakse, need on kõik kõrgekvaliteedilised ja need on, need on ikka ikka suured toredad teosed. Heade heliloojate ja heade lavastajate käte all valminud asjad. Aga varietees, tihtipeale tuleb valida selliseid asju, mis nagu publikule peaks meeldima ja nagu võib-olla tuleb teinekord ületada ennast minnes. Muidugi, väga vabandan, suur tänu. Andke andeks, et ma tiriksin Janatutel, palun. Tere õhtust, nõule jah, ja kui te ei oleks näitleja, mis elukutsed oleksid valijad. Teate, ma ei, ei oskagi kui ütelda, tähendab, kui ma ei oleks tantsija, siis ma oleksin soovinud olla draamanäitleja. Ja ma oleks ka hea meelega, võib-olla muusikumal oleks selleks annet olnud. Aga võib-olla ma oleks ka olnud arst, aga läks nagu saatus. Nii. Ma nagu ei ole kunagi soovinudki kellekski muuks saada kui näitlejaks või tantsijaks. Tere õhtust, tere õhtust. Iga elukutse kujundab inimest teatud määral ja isegi väga palju ja muudab inimese harjumusi ja mõjutab tema iseloomu ja ja teie elukutse, kuidas see mõjub inimese peale? Ma võiks niipalju ütelda. Tegevbaleriin väga palju töötab, ta treenib hommikuse poole ja õhtu õhtu poore esineb laval ja see töö nagu haarab teda hommikust õhtuni, ta on väga palju sellega seotud ja. Ta ta nagu tihtipeale võib-olla isegi võõrdub elust selles mõttes, et ta ei, ei suuda nagu näha seda, mis toimubki ümber tihtipeale. Ja võib-olla hiljem. Mina näiteks ei tantsi enam ja ma olen nagu nüüd leidnud, et elus on nii palju huvitavaid toredaid võimalusi ja toredaid inimesi, keda ma võib-olla teatris töötades üldse ei oleks märganudki, sest teatriinimesed tavaliselt enam-vähem kohtuvad selle väikse kitsa ringiga, kes teatris töötavad ja selle tõttu nagu jääb pool elu nagu märkamata. No ma võin ütelda nii palju, et kui ma tantsisin, siis ma, mina, nii nooruses liigitasin inimesi, tantsijad ja mittetantsijad. Ja ma isegi oma nooruse rumaluses pidasin inimeseks ainult tantsijat. Aga ma olen märganud, et see asi ei ole absoluutselt sugugi mitte nii. Ja et tantsija elukutse on üks väga kitsapiiriline ja, ja võib-olla isegi jah tõesti, et ta inimese väga aheldab selle. No ma ei tea, see oleneb vist sellest, kuivõrd sügavalt inimene kiindub oma omaalasse Ma ei ole sel ajal, kui ma olen tantsinud, ei ole ma kunagi dieeti pidanud pidama, sest ma olen vist oma natuuri poolest olnud niisugune kleenuke. Aga nüüd viimased aastad, kus ma enam ei tantsi, nüüd ma küll nagu pean, vahest ikka enamuses peaksid nagu mõtlema sellele. Paljud on siiski väitnud, et nad peavad ennast kogu aeg tagasi hoidma, et liiga palju kompvekke, shokolaadi või midagi muud. Mulle tundub niimoodi, et sel ajal ütleme, üks 15 aastat tagasi tulla, et ütelda, 20 aastat tagasi olid üldse terves liidu ulatuses olid baleriinid, kõik tugevamad ja võib olla minul ei olnud vaja, nagu seda niivõrd jälgida, sest siis ei olnud nagu sellised nõudmised lell liidus nagu ei pandud sellele väga rõhku, aga viimased aastad ma võiks ütelda, umbes 10 või kaheksa aastat on väga hoolega baleriinid hakanud jälgima oma oma kaalu. See on nagu nüüd viimase aja nisugune, eriline mood või nõue. Nii et baleriinid on muutuvad kergemaks Kindlasti palun.