Kaja. Tere, head kuulajad. Algab heligaja pakub kõigepealtkuulamiseks kontserdimuljeid, kuuleme Anu Veenre mõtteid Monte Verdi Maarja Vesperi ettekandest, mis toimus möödunud aasta 30. detsembril Tallinnas Jaani kirikus. When lill käis 12. jaanuaril Mustpeade majas kuulamas kontserti ohjeldatud fantaasia 18-le keelele, kus kõlas inglise 16. ja seitsmeteistkümnenda sajandi kamba muusika ja Igor Karsnek jagab oma muljeid vokaalansambel London kvartett kontserdilt Estonia kontserdisaalist. Seejärel vahendab Nele-Eva Stein feldmuusikauudiseid laiast maailmast. Originaalnootide soetamise ja kasutamise teemat valgustavad Eskunud Chardogrossa juht Edmund välja ja Eesti filharmoonia toonia kammerkoori noodikogu juhataja Viire Valter. Esmakordselt on eetris järjehoidja sari, milles muusikateadlane Tiia Järg peatub Eesti muusikaajaloo olulistel väärtustel postidel. Järjehoidja esimene osa on pühendatud helilooja Artur kapile, kelle surmast 14 10. jaanuaril möödub 60 aastat. Mina olen saate toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile head kuulamist. Sülgaja. Kõigepealt saab sõna Anu Veenre. Minu jaoks oli Maarja Veskit. Ettekanne Jaani kirikus 30. detsembril eelmise kalendriaasta üks kõige ilusamaid muusikalisi sündmusi ja Mul oli ka väga kõrged ootused ja lootused selle ettekandega seoses, sest Eestis maantee värdi maarjaVesbritan on vähe esitatud ja ütleme sagedamini võib-olla kantakse ja sealt üksikuid osi. Ja päris niimoodi tervikuna kontserdite kandes ma ei olnudki seda kuulnud. Ja need ootused seadis hästi kõrgeks solistide ja üldse terve esituskoosseisu valik, mida võis eelnevalt kontserdikuulutustele lugeda Tallinna barokkorkester väga laiendatud koosseisus rahvusvahelises plaanis kammerkoor otseses mõttes ikka alles ja väga tugevad ja põnevad ja huvitavad solistid. Aga mis võib-olla kokkuvõtvalt selle ettekande nii imeliseks ja tõesti väljapaistvaks suurepäraseks tegi, seal on palju erinevaid asju, kõigepealt see kogu kavast kujunes Ilus tajutav tervik. See on ju väga ulatuslik tsükkel. Ettekanne on umbes kahetunnine ja ta koosneb 13-st erinevast numbrist ja, ja seal on palju erinevaid võimalusi, kuidas esitus, kontseptsioon välja mõelda, et kas teada seda rohkem kokku kuuluvana või, või rohkem selliste eraldinumbritena. Aga siin kujunes tervik sellest, et läbi kõikide osade olid väga head tempo, valikud, väga hea articulatsioon, mis aitab alati ta muusikaliini nagu hoogustada ja talle elu anda. Siis lähme erinevate punkteerimiste läbi nii vokaalpartiide kui orkestris ja kindlasti väga olulisena, just selle esituse puhul tahaks öelda, et peaaegu läbivalt tantsuline karakter mida võib ju pidada selliseid kiriku teose puhul võib-olla üllatuslikuks, aga, aga see oli ka sein, mis Montovertit, et seitsmenda sajandi alguses kirikumuusika ja muusika loomisel iseloomustas Se tantsulise osa energia voolavus Rütt, et need olid ka selles ettekandes aga olulisel kohal kõik. Ja sellest ettekandest tuli väga hästi välja Monte Pärdi maarjaVespri suurus ajaloolise teosena. Et vahel võib jääda ettekande põhjal saladuseks, miks ühte või teist teost nii suureks peetakse. Aga et siin oli väga hästi aru saada, millisele teose olulises seisnes seetan kõrvuti Rässans kirjastiili ja, ja siis nüüd järsku väga Virtoosne ja, ja väljendusrikas barokkmuusika. Kui nüüd rääkida eraldi selle esituse orkestri poolest, siis pasakantiino rihmas meile kõrvuti sellised keelpillid nagu harf, barokk-kitarr teorb ja siis klavessiini oreli seal madalamad poogenpillid. Et see kõla, mis antud pastavadyinoris lõi oma sellise voolavate armooniatega ja vaata keelpillidega, oli täiesti võrreldav. No kui räägime maailmatasemel ansamblites larbetsiaata või Hesperioon siis kõlapilt oli, oli väga veenev ja väga ilus. Siis seal olid nagu soleerivat keelpillid. Kaks suurepärast viiulisolisti Saksamaalt Veronika Scuplik ja läti Stalis Juska kelle realistlik hoiak lavaline sära oli täiesti võluv ja vertoosne ja huvitav vaadata. Ja siis võib-olla pildiliselt köitis orkestrist kõige rohkem tähelepanu puhkpillide rühm, kus siis muuhulgas olid vaskpillidest kolm trombooni ja samuti kaks singimängijat üks neist Šveitsist, teine Inglismaalt, et tsink on võib-olla nendest ajaloolistest puhkpillidest, mida aressaancis jab rockis kasutanud, et Eesti lavadel kõige vähem kasutatud Pill ta on pikliku puukorpusega ja metallhuulikuga Pill mida ajalooliselt on siis kastetud nii solisti kui ansambli piline. Ja selles mõttes on sarnane võib-olla meie jaoks tuttav oma metsasarvega, mida mõnel puhul kasutatakse nagu koos puupuhkpillidega antud juhul siis pakurötidega tugevdamaks vesitoomiseks, seda puhkpillide tämbrid ja teiselt poolt siis koos vaskpillidega et rõhutada vaskpilli tämbrit, et on selline ambivalentne oma tämbri kujundamise poolest ja neid oli kaantelt kontserdil väga hea kuulata. Mis puudutab solistide valikut, siis selles maarjaVespris on nagu viis solisti. Neist üks oli Eestist, Taavi Tampu keda on viimastel aastatel olnud õnn palju kuulata barokk, suurvormide ettekannetes ja ka selles kontserdis, ta näitas ennast väga stabiilse ja tõesti väga hea lauljana ja ma loodan, et ta saab veel palju sarnastes rollides kuulata. Aga võib-olla vokaalselt suurem roll ja, ja ka kuulaja tähelepanu üks kahele solistide paarile. Need olid kaks sopranit ja kaks tenorit. Kõigepealt Inglismaalt sopran Anna Tennis ja, ja Rootsist sopran Kristina Larsson. Ja siis tenorit, sest inglismaalt saime on vool ja Rootsist samuti tenor Johann Christian son ja mõlema solistide paari puhul võis esile tuua, et üks nendest solistidest oli teisest väljapaistvam või parem. Ja mitte sellepärast, et teine oleks olnud halb, vaid sellepärast, et üks neist oli silmapaistvalt parem. Selle tsükli üheks virtuoosse maks osaks on kindlasti lühike vaimulik kontsert. Kaks see ravid ei tuua särafin, kus siis Saimonovoolia eksistents on laulsid ja selles kontserdis tuli eriti hästi välja, mida peetakse maantee värdile iseloomulikuks vokaalikasutuseks. Üks iseloomulikumaid tunnuseid on, ütleme, selle resideerimine ühel ja samal vokaalil samal helikõrgusel võimega ette kujutada sellist klahvpilli räppetatsiooni ühele ja samale helikõrgusel, mida tuleb siis lauljal teha hästi õrnalt kergelt barokliku virtuoosse sega ja mida siis ka selles Monterdi maarjaVesby tsüklis on palju kasutatud. Ma ei ole veel maininud koori, et astet Otšess, muusika alles on ju aastate lõikes näidanud end alati koorina, millel on väga tervitatav selline solistlik hoiak ja nooruslik energia. Ja tänasel kontserdil näitasid ka oma suurepärast tehnilist virtuoos sust ja väga head rühmasisest ühtsust. Suurepärased sopranit olid samuti kuidagi väga värske ja uuenduslik tenori risk ja ka kuur sai nende suurepäraste punkteeringutega. Või vastupidi, sellise pika meloodilise joone laulmisega väga hästi hakkama. Ja kindlasti tuleb siin ka täna ta nüüd hiljutist koor, meistrit Kaspar, mängi ja tahaks veel nagu seda kuulaja positsiooni rõhutada. Et kuulajale oli teost väga mugav jälgida. Sest kui sul on ette teada, et lugu kestab umbes kaks tundi ja sa saad kuulajana esimese 10 minuti jooksul aru, et tegemist on väga tugeva koosseisuga väga tugevate solistidega kooriga orkestriga siis sa ei pea muretsema, et kuidas nad lõpuni vastu peavad. Aga kuna kõik läks väga kenasti, siis see tervikutaju oli kergem tekkima. Oma muljeid Monte Verdi maarjaVespri ettekandest jagas Anu Veenre. Helmiga ja neljapäeval, 12. jaanuaril toimus Mustpeade majas barokkmuusika kontsert pealkirjaga ohjeldatud Fantat Aasia 18-le keelele, kus kõlas inglise 16. ja seitsmeteistkümnenda sajandiga hambamuusika. Kontserti käis kuulamas Ireen lill. Ireen, räägi, millised muljed sul sellest kontserdist on? Muljed on kõigepealt võiks öelda haruldased eelkõige seetõttu, et kui Lääne-Euroopa pool on kamba konsort väga sagedasti esinev ansambli koosseis ülipopulaarne nii professionaalsete kui ka amatöörmuusikute hulgas siis Eestis võib seda nimetada tõesti haruldaseks nähtuseks. Ja väike ring on ansambel, mis tegutseb hooti, tuleb teatud vaheaegade järel jälle kokku ja teeb midagi rõõmustavat. Sinna on erinevatel aegadel kuulunud erinevaid inimesi, aga nagu kuulajad teatavasti teavad ja tähele on pannud, siis Viola da gamba on selline instrument mida Eestis mängivad väga vähesed muusikud. Põhiliselt tšellomängijad, kontrabassimängijad või ka endised, seal on mängijad aga tavaliselt ikkagi paralleelselt käib see elu edasi nii tšellol kui Kambal, sest et ega nii sageli kambad siin ansamblites vaja ei ole. Aga praegu siis on jälle üks sedalaadi kokkutulemine ansamblil teoks saanud. Ansambli hingeks võib nimetada Peeter klaasi, kes on ka Eesti, ei ole ta kambamängijatest kõige kauem tegutsenud ja nii mõnessegi tšello ja kontrabassimängijasse kambapisiku süstinud ning ka lahkelt oma õpetust jaganud. Tema mängu kuulates ei teki kahtlust, et muusika liigub õiget rada pidi sest tundub, et sild ei teki mitte ainult poognakäe ja pea vahel vait. Iga muusikaline fraas ja mõte käib ka läbi nii-öelda tunnetuskeskuse läbi südame ja see annab muusikale väga õige ajastatus ja väljendusvabaduse ja selguse. Lisaks olid sellel kontserdil väga sümpaatset mõnusat humoorikad, kommentaarid Peeter klaasilt lugude vahel. Väikesed filosoofilised mõtisklused ja Peeter klaasilt kuulsime ka soolomängu. Näiteks väga hästi mõjus vahelduseks tobias Juumi. Vala fooling kogumikust Musicale Schumars aastast 1605. Ja just seesama kogumik, mis mul kontserdi kestel meelde tuli, viiski mind mõttele, et vaatamata nendele toredatele vahe lugemistele oleks olnud kontserdil asja, et kahjuks informatiivne kavaleht, mis paraku puudus. Sest heliloojat on väga huvitavad ja mängiti põhiliselt inglise Elizabeth esimese aegset kamba muusikat. Oleks olnud väga mõnus lugemine. Aga kontserdilt, et veel, siis lisaks Peeter klaasile mängisid eilses ansambli koosseisus Tõnu jõesortiskand ja basskambal ja Leho Karin tenor ja basskambal. Ansambli liikmed on väga head muusikud. Tõnu Jõesaar on ka mänginud kambat juba aastaid erinevates ansambli koosseisudes. Leho Karin vist veidi harvemini, aga samas on kolm mängijat oma väljenduslaadilt väga erinevad ja, ja mõnikord kontserdi jooksul tekkiski tunne, et igaüks natuke ajab oma asja. Aga ma arvan, et kui väike ring veidi sagedamalt Koos käiks, et siis tekiks varem ühine tunnetus ka üsna kiiresti. Ja eilsel kontserdil oli ka lugusid, mis olid väga hästi ühiselt tunnetatud, näiteks Jenkinsi fantaasiat kahele paskhambale ja Henry Churchelli fantaasia kolmele kambale. Et seal oli väga ilusasti esitatud lugusid, aga kohati mõjus ka siin kaasa natuke ruumi isiksus. Et kontserdireklaamis kõlab selline asi, et täiesti eriline barokikontsert väikeses vennastekambris, küünalde valgel ja nii edasi. Et see on kõik väga tore ja väga intiimne, nagu on ka välja kuulutatud publiku ja esinejate vahel ei teki sellist suurt distantsi, aga kohati seal natukene ka segav. Ja teine asi, et see vennastekamber on pisut liiga väike, et lasta Viola da gamba ilusal ja väidetavalt inimhäälele kõige sarnasemal toonil täielikult lendu tõusta. Ma arvan, see sama kontsert oleks paremini mõjule pääsenud selle vennastekambri taga olevas tükk maad suuremas ja kõrgemas ruumis. Kas huvi selle kontserdi vastu oli, kas publikut oli piisavalt? Publikut oli täitsa kenasti ja mulle tundub, et selle püha Moriidses barokiõhtut sarjale on kujunenud välja juba täiesti oma publikut ilmselt, kes teavad, et see asi toimub regulaarselt ja on barokkmuusika ja renessanssmuusika austajad ja tulevadki kokku siis seda mõnusas õhkkonnas nautima. Aitäh, Irein lill. Heliga jätkub Igor Karsnek muljetega vokaalansambel The London kvartett kontserdilt Estonia kontserdisaalist. Sel kolmapäeval Estonia kontserdisaalis esinenud inglise vokaalkvartett sel Londoni kvartett kantaabile oli kahtlemata hea muusikalise ja lavalise huumori parimaks näitajaks. Eelnenud reklaamist võis lugeda, et neli lauljat esitavad muusikat. Madrigadistame kaardini. Nende loominguliseks kreedoks on huumor ja harmoonia. Ja täpselt nii see oligi. Sest esimene asi, mis nende kontserdikava puhu silma torkas, oli nende repertuaari tohut mitmekülgsus. Võis ju, selle hakkab bella meeskvarteti esituses kuulda nii inglise ja prantsuse 16. sajandi vana muusikat. Vokaalseadeid Frederic Chopini ja Johannes Brahmsi instrumentaalteostest kuldset džässiklassikat Jukk Ellentoni igihalja loo karavan näol kui biitlite ja Billy Joeli omaaegseid kuulsaid pophitt. Teine asi, mis Londoni vokaalkvarteti kandaabile puhul muidugi muljet avaldas, oli see loomulik vokaalne ansamblitunnetus mis väljendus nii dünaamika nüansside kui artikulatsiooni sünkroonsuses ja täpsuses. Enamgi veel, kogu see kaasahaarav, vokaalsete repliikide pidev vahetamine erinevate häälte vahel toimus ülimalt artistlikult. Siinkohal tuleb märkida ka selle vokaalkvarteti mõneti tavatut koosseisu kontratenor kaks tenorit, bariton, nii et bassihääl polnudki, kuid seest kõlas kõnealune vokaalkvartett kõrges registris hästi helisevalt kandlalt. Ja kolmas asi, mida mainimata jätta oleks sulaselge patt, oli kõikide nende vokaalseadete ülim professionaalsus, tekstuuri leidlikkus ja kaasahaarav musikaalsus. Samas peab nende seadete puhul muidugi märkima, et kõnealune vokaalkvartett on endale püstitanud väga kõrged kvaliteedinõuded. Mõelge ise, kogu see vokaalne polüfoonia, mitmesuguste orkestripillide, meisterlikult kaalset imitatsioonid ja silpidel rütmi ergas kätt laulmine. See eeldab mõistagi väga head häälematerjali ning ülimalt professionaalset hääle valdamist. Pluss loomuliku ja eksimatult stiilitaju veel samuti. Mis puutub nüüd stiili tajusse, siis selle Londoni vokaalkvarteti kunstilised eesmärgid on mõnes mõttes komplitseeritumaid kui näiteks mõnel teisel oma headuses teada-tuntud vokaalansambleid sest Londoni kvarteti seadetele lisandus alatiga huumorimõõde. Näiteks Šobeni minutivalsi vokaalne esitus mõjus paraja koomuskina kuid lauljate musikaalne stiilitaju ei lasknud sellel muutuda mingiks lihtlabaseks Veiderdamiseks. Kui nüüd muusikalisest huumorist rääkida, siis siinkohal võib selle Londoni kvarteti puhul mingeid paralleele tõmmata ka detsembris meid külastanud muusikutest ummikute paariga. Kuidas man ja joob? Kes neid aasta lõpus kuulama vaatama juhtus? See mäletab kindlasti, et nende põhiliseks trumbiks oli situatsioonikoomika võimaluste meisterlik ärakasutamine. Ühesõnaga kuidas mõnigi esinemine oli tegelikult teravmeelne ja virtuooslik palagan, kus neid lavale vaadata. Ta oli lausa lust ja lillepidu, kuid muusikaliselt kuulata polnud tegelikult ju õieti midagi. Selles mõttes oli kõnealusel Londoni vokaalkvarteti lauljate muusikaline huumor märksa teistsuguse suunitlusega, sest nende puhul oli kogu aeg, mida just kuulata ning vokaalset artistlikust ja teravmeelsust nautida. Nii et see oli puhtmuusikalises mõttes ikkagi klass kõrgem tase. Aga selle huumoriga on juba kord nii et kogu seda vokaalset hookus, kust sõnades kirjeldada, on võrdlemisi tänamatu ülesanne. Seda peab lihtsalt ise nägema ja kuulma, kuid mõnel leedikul sõidan, ma siiski peatuksin. Näiteks sellel, kuidas Londoni kvartett laulis Bert kontserti, kuulsat lugu streingers. Eelnevalt rääkis üks solistiks publikule, et nad olevat selle laulu leinud ühelt vanalt Frank Sinatra vinüülplaadilt ja kui nad seda lugu siis järgnevat esitama hakkasid, siis hakkaski see jutumärkides vana plaat vokaalselt krabisema, seejärel just nagu grammofoni helipead kord kordustesse tagasi, kord jälle edasi viskama ja nii edasi. See oli küll üks selle kontserdi vaimukamad episoode, samas vokaalselt sünkroonsus mõttes ehituslikult kindlasti üks meisterliku maid. Rääkimata jäi veel see pisiasi, et kui nüüd väga tahta natuke norida, siis pikapeale kippus kõnelus kvartett intonatsiooni sealt ka pisut ära vajuma. Õnneks mitte häirivalt. Tegelikult on aga bella esituste puhul ju üsna loomulik, et lauljad end aega kammertooni abil ka pisut korrigeerivad. Rääkimata jäi veel seegi, et London kvartett skandaalile näol on tegemist üsnagi teeneka vokaalansambliga, mis on publikut rõõmustanud juba aastast 1982. Kavalehelt võis ka lugeda, et nende looming seal kontol on kokku 30 heliplaat. Ja et nad on üle terve maailma jõudnud tänaseks anda umbes 2000 kontsert mida kindlasti nii mõnedki meie interpreedid neid õppida võiksid. See on Londoni kvarteti sundimatu ja vahetu suhtlemine publikuga paiguti pikalt ka eesti keeles, kui nad oma naljakaid eestikeelseid tekste püüdlikult paberilt maha lugesid. Lõpetuseks tuleb siis märkida, et kõnealune kolmapäevane kontsert oli kui vokaalne sissevaade muusikamaailma kus pole tähtis olla väga tõsine. Ent kus selle nimel tehakse kahtlemata väga tõsist. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. 31. jaanuaril tähistab Ameerika helilooja Philip Glass oma 70 viiendat sünnipäeva ja sel puhul toimub karnegi hoolis kontsert, kus kõlab esmaettekandes Philip Glassi üheksas sümfoonia. Tegemist on olulise muusika ka sündmusega terve muusikamaailma jaoks ja eriliseks teeb nimetatud kontserdi aga seegi, et Philip Glassi soovil kõlab kontserdi esimeses pooles New Yorgi esmaettekandes Arvo Pärdi teos lamentaate. On üsna eriline, et üks maailmakuulus helilooja täpselt oma sünnipäevakontserdiks teise maailmakuulsa helilooja teose klassi sünnipäeva kontserti juhatav dirigent Dennis vas Davis sõnab. Klass peab Pärdi lamentaatelt suurepäraseks teoseks ja kuigi klass ja Pärt ei ole omavahel võtavad ega ole ka teadaolevalt näost näkku kohtunud, Savib Klasperdilementaatet oma sünnipäeva kontserdil kindlasti kuulata. Arvo Pärt hindab aga Philip Glassi muusikat väga kõrgelt ja ta on tema loomingulist teekonda jälginud juba 1980.-test aastatest, ütles Arvo Pärdi lamentaate on kirjutatud sooloklaverile ja orkestrile aastal 2002 ja see valmis Londoni täit modern galerii tellimusel. Inspireerituna skulptor Aniskab puuri massiivsest tööst nimega Marcias, mis 140 meetrit pikana ja 35 meetrit kõrgena täitis kogu täit moderni vana turbiini. Halli Philip Glassi sünnipäeva õhtul 31. jaanuaril esineb karnegi hoolis American kompouses aukestro Jaberdil amentaates soleerib pianist makin Amekama kontserti juhatav dirigent Dennis vasel Davis, kes on juhatanud enamik Philip Glassi teoste esiettekandeid ja keda seob ka Arvo Pärdiga pikaajaline koostöö. Maailmakuulus saksa bariton Tomas kast How andis teada, et kavatseb lauljana avalikest esinemistest kõrvale astuda. Põhjuseks on nõrgenenud tervis. 58 aastane laulja teatas, et pärast pea 40 aasta pikkust lavateed soovita keskenduda pigem noorte õpetamisele loengute andmisele ja ka näiteks konkursi žürii tas osalemisele. Eelmisel aastal oli Toomas kastavsonit tot tervise tõttu tühistama üsna mitmeid kontserte. Oma kodulehel kirjutab ta, et tema füüsis ei luba tal teha enam vokaalkunsti täiuslikul tasemel ja ta ei suuda vastata enam omaenda kõrgetele nõudmistele. Ta ütleb, et lahkub lavalt igasuguse kibedustundeta ja ta on väga tänulik kõikidele oma kolleegidele ja kaaslastele, kellega tal õnnestus teha suurepärast koostööd ligemale neli aastakümmet. Toomas katastroof on viimased 10 aastat salvestanud grammofonifirmale ja sellest on sündinud mitmeid fantastilised plaadid nagu näiteks summerti, winter, raise, aga veel palju muudki. Toomas kastav jätkab meistriklasside andmisega ja samuti õpetamisega Berliini Hansaisleri nimelises muusikakõrgkoolis. Muide, toomas Kastofon ka kogenud raadio ja teleajakirjanik ning Berliini kontserdimajas hakkab ta läbi viima regulaarselt telesaadet, kus tema vestluspartneriteks on kuulsad avaliku elu tegelased. Kurb uudis on tabanud pianismi maailma. Kaheksandal jaanuaril lahkus 82 aastaselt maailmakuulus pianist Alexis Vaissen. Märg tegu on Bulgaarias juudi perekonda sündinud muusikuga, kes suure osa oma elust võttis Pariisis ja kelle kõige tuntumad helikandjad pärinevat koostöös dirigent Herbert von Karajan. Iga massenbergi paari kuulus listi Schumanni, Brahmsi, šopäenide, Püssi, Rahmaninovi, Tšaikovski ja Stravinski looming ja samuti tegelast aga ise komponeerimisega. Maitsen Bergi mängukomponentideks olid absoluutne perfektsus jõulisus ja poeetilisus. Ja nüüd lühiuudised 11. jaanuaril debüteeris Olari Elts valsi BBC sümfooniat kest VS Khalifa peis, kus ta asendas dirigent Kristjan Järvit. Kavas olev John Adamsi on Gotlandi ja Igor Stravinski teosed ja ka Erkki-Sven Tüüri eksadus. Orkestriga astub Elts üles ka spoon siis 15. jaanuaril, kus tulevad ettekandele Stravinski sümfoonia kolmes osas. Laloud, tšellokontsert ja Rahmaninovi sümfoonilised tantsud. 13. jaanuaril tegi Pariisis debüüdi aga Anu Tali, kes juhatas. Orkestrit siin all de France'i tegemist oli festival pasansi avakontserdiga ja esiettekandele tuli festivali resideeruv helilooja Oskar Strasnai teos lööb all. Samuti oli kavas Benjamin Britteni neli mere interloodiumit ja passa kalja teosest piithakaims. Tunnustatud saksa sopran Diana Tamm. Rahu on koos pianist Helmut toitšiga välja andnud plaadi Ferans listi soololauludega ja Briti ajakiri grammofon kuulutas selle jaanuarikuu parimaks salvestuseks. Jõudimenuhhini nimeline konkurss toimub 2014. aastal esmakordselt viiuldaja sünnimaal Ameerikas. Seni on konkursipaikadeks olnud erinevad riigid ja tänavu toimub menuhhini kurss Hiinas Pekingis. Tegemist on konkursiga, mille on võitnud paljud tänaseks väga kuulsad viiuldajad, nagu Isabel man köilan Nikolai Snyder, Ilja krin, kalts rei Chan ja Julia Fischer. Plassidendamingaias saime vratle, võitsid hiljuti maineka iisraeli Wolfi nimelise kunstide preemia oma panuse eest muusikaellu. Preemia rahaline väärtus on 100000 USA dollarit. 17 Järvamaal vangis olnud Tšiili kaevurite lugu on helilooja James McCarthy poolt vormitud Kauratooriumiks, mille esiettekanne toimub viiendal veebruaril Londonis Paabikani keskuses. Hiina uusaasta saabumise puhul toimub väga pidulik kontsert New Yorgi Lincolni keskuses, kus astub üles praeguse aja Hiina üks kõige väljapaistvam pianist Lang Lang kelle sõnul on kontserdi kavas ka teosed Hiina heliloojatelt. New Yorki karnegi hooli, juurde kavatsetakse rajada rahvuslik nord, sümfooniaorkester. Selliseid orkestreid on ju mitmel pool maailmas. Rootsist Iraagini välja, aga Ameerikas, kuigi seal on ju väga palju kõrgetasemelisi noori muusikuid. Ja nüüd saab olema ka noorteorkester karnegi hooli juures. Nimelt saavad 16 kuni 19 aastased noored muusikud kokku kolmeks nädalaks suvisel ajal, kus harjutatakse New Yorgi linna ülikooli campuses. Esimesel hooajal, milleks on suvi 2013, peaks karnegi hooli noorteorkestri kontserdid aset leidma Washingtonis Kennedy keskuses aga ka näiteks Londonis ja Peterburis. Ja kõiki neid kontserte juhatab esimesel hooajal kuulus maestro Valeri kerglev. Noorteorkestriga hakkavad tööle aga ka teised tunnustatud muusikud üle maailma ja igal aastal valitakse orkestri ette mõni kuulus dirigent. Karnegi hooli. Tegevdirektori sõnul peaks koostöö kuulsate dirigentidega motiveerima noori andekaid instrumentalist sedavõrd, et nad valivad oma tuleviku, teeks muusika. Igal aastal toimuvad noorteorkestrisse uued katsed. Filmiga ja eelmise nädala heliga saates rääkisid kirjastaja Raul Talmar ja Eesti kooriühingu tegevdirektor Kaie Tanner kooridele originaalnootide soetamisest ja nende kudumisest. Täna on meil stuudios Concerto krosso juht Edmund välja ja Viive Valper Eesti filharmoonia kammerkoori juurest. Evold välja, millega tegeleb Concerto krosso. Jutu krosso tegeleb muusikainstrumentide ja nootide levitamisega Concerto gross sol on koostöö väga mitmete, isegi väga paljude noodi kirjastustega. Concerto krossad esindab enamust tuntud ja tunnustatud kirjastusi Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast ja me tegeleme sellega juba üle 10 aasta. Kindlasti. Kuidas see töödel üldse käima läks, kuidas ta alustasite? Tundsime vajadust selle järele, et Eestis puudus tol ajal selline õige kauplus või õige firma, kellel oleks tihedad suhted kirjastajatega. Nii see algas ja mulle tundub, et see on nagu väga vajalik. Kahtlemata on see vajalik, sellepärast meil on ju professionaalsed muusikakollektiivid kes, arvestades meie Euroopa riikide hulka kuulumist peab ju järgima neid seadusi, mis seal kehtivad. On see nüüd hästi tööle läinud koguse, nootide tellimise ja vahendamise ja kasutamise süsteem. Saada on võimalik praktiliselt kõike, nii et selles mõttes tellida saab. Paljud asjad on kohapeal aga kindlasti. Arenguruumi on selles mõttes, et just, et ma pean silmas võib-olla koore, võib-olla orkestreid, võib-olla ka ürituste korraldajaid, kes tihtipeale või või ka mõnikord ei kasuta originaalmaterjali. Kuidas selliseid asju kontrollitakse ja milline on näiteks karistus, kui avastatakse, et kasutatakse selliseid piraatkoopiaid? Noh, kahtlemata kontserte, krosso ühest küljest ta esindab kirjastusi teisest küljest peaks ka silmas pidama ja viima seda infot nii-öelda esitajateni, et ta originaalnootidest tuleks mängida. Aga meil on hea võimalus nüüd küsida Eesti filharmoonia kammerkoori toimetaja, noodikogu juhataja Viive Valper, Eesti filharmoonia kammerkoor on professionaalne koor, mis pidevalt vajab uusi noote vastavalt sellele, kuidas siis kunstiline juhti uue kava kui pannud on. Kas igakskavaks tellitade uued originaalnoodid või on teil oma naudinguid. Kus juba varu olemas, Eesti filharmoonia kammerkoorile, on rõõm tõdeda, et meil on sellel hooajal 30. juubel ja meie sellest numbrist lähtuvalt siis enam-vähem 30 aastat oleme me saanud koguda endale professionaalse koori noodikogu ja see sisaldab tänase seisuga 95 meetrit. Noodiriiuleid teoste loetelu ei ole veel kokku lugenud. Aga jah, see on päris korralik noodikogu ja kui Eesti vabariik algas, siis oli see piraat Vene väljaannete ajal. Ja sellest ajast me oleme ka välja vahetada, tanud klassikalist muusikat, Mozartit, Haydnit, Bachi, et ikkagi korralike saksa kirjastuste originaalnoodid ostnud. Ja väga paljude teoste juures on ka orkestripartiid olemas, et oleks üks oma väljaanne, mis on nagu õige, et, et kui on nagu orkester ja koor koos esinevad, siis erinevate väljaannetega võib tulla suurt segadust, mis kirjastusi olete eelistanud muusika väljaandmine on seinast seina vanamuusikast alates, millel polegi peaaegu kirjastajaid siis Saksa klassikaline muusika on ikkagi saksa kirjastustest. Helistame pääle raidtraditsioonis nagu kõige professionaalsemalt teostatud. Tänapäeva muusika 20. sajandi 21. sajandi muusika on enamasti ikka laenutada saab a cappella koorilaulud ja neid on müügil, aga ka laenutada. Selleks ettekandeks saadetakse sulle Tiidja, teatud kuupäevaks peab nendel olema tagasi saadetud ja siis tulevad laenulepingud ja maksame selle eest. Jah, aga kas on nii, et kui te olete ühe korra juba need originaalnoodid ostnud ja omandanud, kas te saate neid pidevalt nüüd edasi ka kasutada oma järgnevates kontserdikavades ja kas te saate neid ka näiteks? Teistele välja laenutada juba siis, kui ootan juba tulnud müüki, siis sa saad ära osta ja ta jääbki meie noodikogu, see eluaeg võib seda nii kaua, kuni ei ole helilooja näiteks ümber teinud lugu, siis tuleb jälle uus ost. Tavaliselt on niiviisi, et kaasaegsed heliloojad neid noote saab reeglina laenutada või siis harva esitatavaid teoseid saab laenutada laenud, kirjastuse laenutavad ja näiteks rääkisin erinevatest kirjastustest et on välja kujunenud ju ka niiviisi, et missugune kirjastus on tähelepanu rohkem pööranud näiteks Mozarti teostele, milline kirjastus Bachi teostele selles mõttes. Ega see noodikirjastamine väljaandmine ei ole nagu puhtalt trükkimine, seal on ikkagi väga-väga pikk ja põhjalik uurimistöö ja, ja tegelikult Bachi teoseid on väga pikka aega ja väga paljude kirjastuste poolt välja antud. Nüüd kirjastus peenraid annab uuesti välja Bachi kogutud teosed. Siin peab olema mingi põhjus. Järelikult nad on avastanud midagi, mille tõttu nad seda teevad. Jah, ma ütleks vahele, et väga palju on, esineb ka lihtsalt nooditrükivigu erinevates teostes ja noh, eks see on ka üks põhjus, kui jälle kriitiliselt vaadatakse teos üle, siis antakse uuesti välja. Ma tahaks nootide kvaliteedis seda öelda, et tõesti niukseid rohkem interpreedi suunatud kirjastused, kes mõtlevad selle peale, inimene mängib päevast päeva, see on tema töö ja see paberi kvaliteet, millega noodid välja antakse, mille peale trükitakse ükskõik mis valgusest mängib, et see peegeldaks, et need on sellised elevandiluu karva. Et ma tean, et peetersil on juba ja sots International ja väära Raitherile on sellised silmasõbralikud noodid, et seda, kui ise nagu kopeerida büroo valge paberi peale, siis need on silmadele kahjulikud. Seda nagu ei mõelda alguses aga inimesed, kes töötavad muusikaga päevast päeva, siis selle peale on mõeldud juba Nootide teema on väga spetsiifiline ja tõesti nagu sa ütlesid, et seal on vajalik õige paksusega õige tooniga paber, õige trükk sinna peale. Noodisuuruse leia audi suurus ka. Jah, et silm haaraks kiiresti. Ja nii kaugele hästi seda nagu ise kirjutades meid on ju kõik finaale ja Sibeliuse programmid väga paljudel omal kodus. Et kodus tehtud noodid sageli need kirjutatud ei mõtle selle peale, et näiteks kirjutatakse tekst alla nii väikeselt number kaheksa tähepunktiga et seda ju ei loe seda professionaalselt kirjas teavad neid asju ja nad töötavad väga põhjalikult läbi, enne kui trükki läheb. Filharmoonia kammerkooris on selline tava algusest peale olnud, et igal lauljal, kes koolis töötab oma nimega noot ja niimoodi ta säilib noodikogus, kui kontsert läbi sinna ise oma märkusi loomulikult ainult pliiatsiga tohib teha. Ja järgmine kord, kui seda teost vaja ette kanda on, siis ta saab täpselt oma noodi, see on nagu inimese enda töövahend, nii nagu on instrumentalistina Mobini ja teil on ette nähtud selleks kindlasti eelarves ka vastav finants ja me peame selle ise sisse arvestama või programmide koostamine hooaja koostamine käib, siis tehakse iga kontserdi peale oma eelarve ja sinna sisse pannakse ka noodikulud ja see tuleb siis enne välja uurida uto kirjastusega ühendust, otsida noot välja, kus ta välja antud küsida, hinnad saab sisse kirjutada. Kas Eestis on piisavalt suur turg, et sellega tegelemine ennast ära tasub ja et sellest ka paljudele kasu on? Eestis kindlasti suurt turgu ei ole aga ma olen veendunud, et keegi peab sellega tegelema. Ja nii ma olen sellega tegelenud ja ma loodan, et sellest on abi nii kirjastustele kui meie muusikutele. Kellega konkreetselt sinu firma koostööd teeb siin Eestis? No filharmoonia kammerkooriga ERSO ka Tallinna kammerorkestriga muusikaakadeemiaga raamatukogudega selles mõttes. Ega siin valida ei ole, tegelikult tegeleme kõigiga ja samuti kirjastuste poole pealt. Meie nimekirjas on tõesti kümneid ja võib-olla isegi sadu kirjastusi, kellega meil on kontaktid ja keda me esindame. Ma tahtsin noodi kohta öelda seda, et nootidest tegelikult algab muusika, et see on väga tähtis ese ja noot maksab palju raha. Me filharmoonia kammerkooriliikmed on küll väga aupaklikult suhtuvad noodi, hoiavad neid hästi ja ei kaota ära. Noodile järgneb kirjastaja, kust siis kõik üle maailma saavad seda siis saab seda interpreet ja kõige lõpuks, keda, keda meie teenima on ikkagi publik. Väikene ring, kes on kõik üksteise vahel seotud ja me kõik vajame 11 ning toimeinformatsioon on kättesaadav ja eks tulevik, kui nüüd juba räägitakse vaikselt, et millal siis interpreet Aipäädiga lauale ronib. Aga selle peale peab mõtlema, sest äkki ühel hetkel on see käes. Mina olen sellel teemal nende kirjastuste juhtidega vestelnud ja nad nii optimistlikud siiski ei ole. Et nad jätkuvalt trükivad teoseid edasi. Ja lood, mis on trükitud, see on ju olemas ja kui seda ilusti hoida, siis ta küsib aastaid, aga sinna kõrvale hakkab vaikselt tulema missugusi väikseid punte, kes käivad aitajaidiga laua. Suur tänu stuudiosse tulemast ehmunud välja ja Viive Valter ja natukene seda saladuseloori sellelt muusika ühelt väga tähtsalt oluliselt komponendilt, natukene meile valgustamast teile ja edu, aitäh kutsumast. Järjehoidja. Esmakordselt on heligajas järjehoidja sari, milles muusikateadlane Tiia Järg peatub Eesti muusikaajaloo olulistel verstapostidel. Sarja esimene osa on pühendatud helilooja Artur kapile. Ma lasksin Ellil veiniklaasid lauale panna, võtsin ise viltmanni peegelklaaside tagant, paar miljoni pudelit korkisime lahti ja seadsin kristall juua soola, mandlite kajas sigarikarbi kõrvale ning juurdlesin talitades, mis sugulane see niisugune on, kelle nad kaasa toovad. Ja seal ta siis oli see minu tundmatu sugulane, sest seda kolmekümneaastast tüüak kat, Heleta harjas, juukse ja prillidega härrat polnud ma varem küll näinud, aga enne, kui ma temaga rääkima hakkasin. Tema nimi oli Artur Jossif Novitšokk. Ja ta pidi olema helilooja. Ma silmitsesid oma problemaatilise sugulast, ma ütlesin, härra Cap, mu sõbrad ütlesid, et olevat helilooja, aga mul on teie nimi, andke andeks, uus ja nad kinnitasid, et olevat koguni mu sugulane. Nii et kas teie ei tahaks rääkida mulle orienteerumiseks paar sõna iseenese kohta? Ta lükkas pakutud sigari tagasi, pani oma sirge piibu tossama ning rääkis natuke järsul ja isepäiselt toonil, mis ilmselt oli tema tavaline toon. Et ta pidi olema eestlane, Viljandimaalt pärit Peterburi konservatooriumist, Rimski korsakovia, kadunud homiliuse õpilane, nüüd kuuendat aastat Astrahani keiserliku muusikakooli direktor ja praegu Peterburis puhkusel ja sõitmas siit varsti Tartusse. Kuhu ta läheb härra Tõnissoni kutsel dirigeerima, muusikapäevade sümfooniaprogrammi. Aga minu sugulane ja jumal teab, tema ema pidi tõesti olema sündinud Martens, Viljandi mehe tütar? Jah, tõepoolest jumal teab. Martens on ju väga levinud nimi, mina olen pärnakas ja Viljandi matentsite kohta ei tea ma ütelda, kas nad on mu sugulased. Oleks muidugi suureks auks, ütles siin on härra aga peaaegu et irooniliselt, nagu mulle näis. Ja siis olid äkitselt püsti, ta kõndis kiirel jäigal sammul teiselt pool söögilauda edasi-tagasi jõumehe, turi, sirge piip ühes ja poolik veinipokaal teises käes ning pani oma sügaval käsud tugeval häälel ja kangevõitu vene keeles, aga täiesti suveräänset ning apelleerimatult kogu Euroopa muusika Bachist rucknerini paika loojad ja epikoonid, tõe ja moeklassika ja igavuse, modernismi ja tilulilu. Aga härra kapp, kus teie siis isa poolt pärit olete? Ta pani Budas põlema Suure-Jaani köstri poeg. Kuidas püüdsin ma imestuses, kuulge Suure-Jaani köstri poeg, oli ju Kunileid? Kunileid jaja oli küll, aga mina olen ka. Aja jooksul oli Suure-Jaanis ju mitmeid köstreid enne vana Sebelmann pärast minu isa. Need katkendid olid pärit Jaan Krossi romaanist professor Martensi ärasõit. Ja meie tänane teema on Artur Kapp, kelle 60. surma-aastapäev on täna käes. Kuidas suhtuda surma-aastapäevade tähistamist ja see on omaette teema? Võib-olla see ongi ainuke õige aeg rääkida inimestest, kes on olnud ja keda enam ei ole, sest et äraminek põlistab teeb kuidagi mahajäänu loomingu osas väga lõplikuks. Väga värvikas, väga jõuline natuur, väga hea haridusega. Artur Kapp astub jõuliselt Tallinnas muusikat ka areenile, kui nii tohib öelda. 1920, kui ta kutsutakse vastärganud Eesti vabariiki Estonial teatrisse, dirigendiks. Ta tuleb Venemaalt ära valu ja vaevaga ja rõõmuga ühteaegu, sest Venemaal on ta oma viimased aastad veetnud väga keerulises olukorras. Et tema ja tema juures olevat kaks väikest last, Eugen Elizabeth, et nad üldse ellu jääksid. Me peame meelde tuletama esimene ilmasõda, mis läheb. No mitte küll väga sujuvalt, aga peaaegu katkematult üle kodusõjaks. Kõik see revolutsiooni keerises pöörasus, mida toovad teise kümnendi lõpuaastad Venemaal kaasa. See tähendab tsiviilinimesele eelkõige toidupuudust, mis ulatub peaaegu neljani. Kapp ja inimestele meelde väga jõulise isiksusena. Ta oli nagu Kross väga tabavalt ütleb, happelleerimatult võimeline asju hindama. Ja temaga vist ei kippunudki keegi eriti vaidlema. Suurim tegutsev helilooja siin, Põhja-Eestis ja ta on kõige suurem pedagoog kompositsiooni alal. Ta on nii harjunud oma rolliga võib-olla nendel pikkadel Astrahani aegadel, kus tema üksi pidi otsustama väga paljude inimeste saatuse üle, kes tahtsid ennast harida muusikast ja kelle elu ja haridustee kapi tarkusest sõltus ikkagi 17 aastat. Võimalik, et see on ka tal loomuses. Artur Kapp elas peaaegu 74 aasta vanuseks. Tema natuke hõredast tempost, killud, looming on seletatav väga intensiivse pedagoogilise tööga Stefani istuma parimad aastad läksid sinna Astrahani muusikaelu üles kündmisele, harimisele ja kultiveerimisel ja Astrahani kant peab olema kapile küll maani tänulik, sest kui ta sinna läks, siis oli tegemist sõna otseses mõttes ja peaaegu et jumalast hüljatud paigaga, kui pidada muusikaelu silmas ja kui ta sealt ära tuli, siis oli seal peale keiserliku muusikakooli veel vähemalt kolm muusikakooli eraalgatuslikult tekkinud ja neid tekkis hiljem veel. Nii et Astrahani muusikaelu sai tänu kappi väga intensiivsele tööle tänuväärselt jalad alla. Aga kui kapp oli Tallinnas, eks ta siis proovis ka kompositsiooniga jälle tihedamat sidet hoida. Hiiob, tema suur oratoorium võttis lõpuks ju vedu ja kanti ka 30.-te alguses ette. Mis on kentsakas? Et Riho Päts kapi 60.-le sünnipäevale pühendatud raamatus kirjutab sellest Doratooriumist rahulikult, kui Eesti esimesest Doratooriumist ja kapi vaidle vastu? Nad mõlemad olid teadlikud Rudolf Tobiase Joonasest. Nats algasid selle millegipärast rahulikult maha. Segased ajad on segased ajad kõikide jaoks ja kapp on väga patriootliku meelega mees. Kapp on meeleheitel ja mures Eestimaa käekäigu pärast. Nõukogude aeg tuleb ja Artur Kapi poeg Eugen on teatavasti koos Nõukogude vägede ja võimuga ida poolt tulemas ja ta saab üheks kõige olulisemaks juhtfiguuriks heliloojate liidus konservatooriumis igal pool, kus muusikaasjade üle Eesti nõukogude sotsialistlikus vabariigis otsustama hakatakse. Eugen kapile, tema isa lahtine suuvärk võiks muidugi ainult muret tekitada. Kuuldavasti olevat isa hoiatas. Tänud, et oma suu koomal hoiaks, et muidu ta pannakse vangi. Ja vanaga olevat selle peale käega löönud ja öelnud, et ise ütled, et kõik kommunistid on vennad, järelikult on need vangipanijad, mu omad pojad ja mis nad mulle siis ikka teha saavad? Umbes niimoodi see jutt olevat käinud, kinnitab Johannes Jürisson. Aga 48. aastal kirjutab Artur Kapp neljanda sümfoonia pealkirjaga noorte ja pühendab selle leninliku komsomoli 30.-le sünnipäevale. Ja saab selle eest Stalini preemia. Kaarel Ird tuntud lahtise suuvärgiga nii-öelda pühakaitsega suupruuki ja on kusagil öelnud, et seda kappi noorte sümfooniat kuulates jääb mulje, et leninlik komsomol on 30 aastat lulli löönud. Mis on jäänud Artur kapist? See sõltub järeltulevatest põlvkondadest. Kui palju nad süvenevad, sest kapi sümfooniaid on mängitud üliväga harva. Isegi tema koorilaulud on tegelikult liiga rasked. Et neid harrastuskoor muude asjade vahel ära õpiks. Ei ole ta sul lauludki liiga palju tarvitatud, kuigi võib-olla lauljad on siin natukene järjekindlamalt kui teised. Aga kapi kammermuusikat ei mängita mitte liiga palju. Ühesõnaga, ta on peaaegu varisemas sinna unustamise tumedusse. Kas meil on kohustus teda välja sõltu? See laul, mida me taustaks selle meenutuse juurde oleme kuulanud, on võib-olla Kapi loomingu tuntuim metsateel. Selle kirjutamise aeg on segane. Väga paljudes väljaannetes eksisteerib 19. sajandi lõpuaeg, see ei saa tõele vastata. Sel lihtsal põhjusel, et Karl Eduard Söödi luuletus on 1901. On suur tõenäosus, et laul ise pärineb aastast 1903. Trükitud on ta esimest korda 1904 Tallinnas. Tsensori märk kinnitab meile seda. Artur Kapp, Suure-Jaani suurmeister. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Anu Veenre, Irene Lill, Igor Karsnek Neleimasteinfeld ja Tiia Järg. Saate toimetas Tiina kuningas, operaatorid olid Helle Paas ja Katrin maadik. Täname teid kuulamast ja soovime teile meeldivat nädalavahetust.