Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Kaspia mere nafta võiks jõuda ka Läänemere äärde, tõdeti energiajulgeoleku konverentsil Vilniuses. Peaminister Andrus Ansip peab mõistlikuks enne Leedu-Poola energia selle kokkuleppe sõlmimist oodata ära Ignalina keskkonnamõjude hinnang. Euroopa Liidu tõukefondidest saadav raha suunatakse eelkõige infrastruktuuri teadus- ja arendustegevusse ja inimressurssi. Paldiskis avati täna endise allveelaevnike õppekeskuse rekonstrueeritud peahoone, kus hoitakse järgmise poole sajandi jooksul endiste tuumareaktorite sektsioone ja muid Eestis tekkivaid radioaktiivseid jäätmeid. Nobeli kirjanduspreemia sai briti kirjanik Doris Lessing. Tema kuldset märkmeraamatut peetakse 20. sajandi üheks kõige olulisemaks teoseks. See on ilmunud ka eesti keeles. Vabariigi presidendi kultuurirahastu hariduspreemia said õpetajad Tiina Talvi, Vladimir Rossipov ja Ene Jakobson. Tallinna pärliks nimetatud Rotermanni kvartal valmib aastaks 2012. Täna sai nurgakivijahuladu ja ilmast. Homme sajab Eestis vihma ja lörtsi, puhub kirde- ja põhjatuul ja õhutemperatuur on pluss kolm kuni pluss kaheksa kraadi. Vilniuses toimus energiajulgeoleku konverents Vilniuses, teatab Evat ihanova Eesti televisioonist. Paar aastat tagasi eksporditi pea kogu Kaspia mere nafta vene torujuhtmete kaudu. Praegu liigub osa sealsest naftast aga Venemaast mööda. 2005. aastal avati hiiglaslik naftajuhe Bakuu läbi Gruusia Türki. Vilniuse energiajulgeoleku konverentsil allkirjastati ka Odessa Gdanski naftatoru puudutav lepe. Aserbaidžaanile gaasi kui ka naftat, gaasi eksporditakse seal praegu Gruusiasse ja Türki. Õige peaga Euroopasse. Kaspia mere nafta võiks aga Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi sõnul mööda plaanitavaid naftatorusid jõuda ka balti mere piirkonda. Leedu president Valdas Adamkus ütles, et Euroopa Liit peaks Kaspia mere piirkonna potentsiaali paremini kasutama ja Eesti peaminister Andrus Ansipi sõnul mõjutab Odessa Gdanski naftatoru ka Eestit. Me saame suure osa oma Autokütusest Mozek jäi tehasest ja, ja kui Kaspia nafta tuleb Poola, siis võib arvata, et ta jõuab ta Leetu. Mosaic käis need. Mingil määral oleme me ka meie puudutatud ja kindlasti ka huvitatud selle naftatoru valmimisest. Poola ja Leedu vaheline naftatorulepe jäi Vilniuses allkirjastamata, kuid asjaosalised lubasid lepingu sõlmimiseni jõuda lähiajal. Hoolimata sellest, et idabloki riigid ehitavad Venemaad eiravaid ühendusi, jääb Leedu presidendi sõnul Venemaa Euroopa liidule energeetikaküsimustes oluliseks partneriks ka edaspidi. Peaminister Andrus Ansip ütles ka oma arvamuse Leedu-Poola sõlmimata jäänud leppe kohta. Teatavasti on käimas keskkonnamõjude uuringud ja nendest uuringutest alles selgub, missuguse võimsusega tuumaelektrijaama saab üleüldse hiina viinasse ehitada. Kui see tuumaelektrijaam saab olema 3200 megavatine, siis ei ole mitte mingisugust probleemi, siis saavad leedukad oma 1000 megavatti, siis saavad poolakad oma 1000 või 1200 megavatti. Nii et kui keskkonnamõjude hinnang ütleb, et 3200 megavatti on võimalik, siis probleeme ei ole. Kui see hinnang peaks aga ütlema, et näiteks võimsus maksimaalselt saab olla 1600 megavatti siis on probleem juba aktsiate jaotuses, siis on probleem ka selles, kui mitu 1000 rohkem ei kavatse. Osapooled saavad seni, kuni ei ole keskkonnamõjude hinnangud tehtud, senikaua ei ole võimalik öelda ühele partnerile jah, talle on 1000 või 1200 megavatti garanteeritud ja kui seda garantiid ei ole partneril praegusel juhul siis Poolal, siis Poolalt on palju oodata ka seda, et ta võtaks endale siis majandusliku riski ehitada vahel energiasild Poola ja Leedu vahele. Kui energiaülekandeid ei toimu, siis suuresti on see raha ja mittetootlikud investeeritud. Nii et täiesti mõistlik on ära oodata keskkonnamõjude hinnangut signarinas ja seejärel otsustada energiasilla evitamine. Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika voliniku Jutanud hüpneri allkirja saanud otsus annab Eesti käsutusse järgmisel seitsmel aastal rohkem kui 53 miljardit Eesti krooni Euroopa liidu struktuurivahendeid. Sellele lisandub veel umbes 10 miljardit, mille peab kaasfinantseeringuga lisama Eesti riik, jätkab Reene Leas. Rahandusministri Ivari Padari sõnul läheb raha laiali vastus kolme rakenduskava elluviimiseks ehk inimressursi elukeskkonna ja majanduskeskkonna arendamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on kavas laekuva euroraha jagada laias laastus nelja valdkonna vahel. Infrastruktuurivaldkonnast nimetas minister Juhan Parts esmajärjekorras teedeehitus. Mis täpselt ja kuhu, selgub Partsi sõnul lähema paari kuu jooksul. Teise valdkonnana tõi parts esile ettevõtluse. Järgmine plokk on see, mis puudutab ettevõtlust ja ettevõtluse seost innovatsiooni arendustegevusega. Meie soov oleks, et nii-öelda, kui me selle nii-öelda uute tehnoloogiate investeeringute programmi avame siis me saame ikkagi äkki ta tõepoolest ainult maailma eesliinitehnoloogiainvesteering või mitte, et me vahetame ühte pinki natukene moodsama või uuema vastu, aga ikkagi investeeringute fookus peaks olema tõepoolest uue tugevama kvaliteediga. Oma osa nõuavad Partsi sõnul jätkuvalt ka e-riigi projektid ning majade energiasäästlikumaks muutmine. Haridusminister Tõnis Lukas tõi oma valitsusalas esile kutsehariduse. Kutseharidusse infrastruktuure hoonete ehitamisse, nende sisustamisse läheb 3,6 miljardit krooni. Sellest RF-i vahenditest tuleb üle 2,6 miljardi krooni Nonii. Ja on olemas indikaatoreid, mille järgi siis kontrollime ja jälgime, et selle raha eest praegu olevat 31 munitsipaal- ja riigi kutseõppeasutus saaks välja arendatud. Teine väga suur pakett läheb teadus-arendustegevuse kõrval hariduse infrastruktuuri arendamiseks kokku 2,5 miljardit selle ajavahemiku jooksul. Nendest RF-i vahendeid 1,8 miljardit. Ivari Padari sõnul on enne raha jagamist siiski vaja veel üht-teist teha. Selleks, et neid rakendada, neid kavasid on tarvilik vastu võtta enam kui 100 määrust. Nendest ka üks osa on juba vastu võetud nende määruste alusel siis kirjeldatakse ära 80 meedet, hakatakse kasutama. Paldiskis avati täna endise allveelaevnike õppekeskuse rekonstrueeritud peahoone, Paldiskis käis Uku Toom. Eesti sisuliselt ainus tõsine tuumaobjekt, kus asusid aatomiallveelaevad ja seega aatomireaktorid anti Eestile üle 95. aastal ja sellest ajast on need reaktorid ka seal meie kontrolli all olevates sarkofaagi ides. Viimasel kahel aastal toimusid õppekeskuse peahoones, kus need sarkofaagi tasuvad rekonstrueerimistööd. Pärast tänase avatuse Ronja lõppu astusin juurde kogu nende tööde juhile, aktsiaselts Alara juhatuse esimehele Joel valgele. Me seisame praegu selle allveelaeva sarkofaagi kõrval, mis siin praegu teistmoodi on kui kaks aastat tagasi, kui see projekt alguse sant sarkofaag on seest viimistletud, korralikult üle värvitud, sarkofaagi on uued veekindlad, põrandad sarkofaagi on paigaldatud, niiskusärastussüsteem tekkiv kondentsvesi saaks eemaldatud ja ei tekiks reaktorisektsioonide korrosiooni ja viimane ja kõige olulisem on seiresüsteem. Jälgime pidevalt siin gammakiirgust aerosoole temperatuuri rõhku ja niiskust. Korrosioon selle suure metallimüraka juures nagu ei tundugi, et midagi väga hullu on, aga siis tegelikult ikka on jah, aastatega võib teha oma töö ja kuna sektsioone toetavad raudjalad, siis nemadki võivad aastate jooksul läbi roostetada ja et seda ei juhtuks, siis on siin oluline hoida niiskustaset võimalikult madalana. Samas hoones asub veel üks hoidla, sinna tulevad järgmise tööna jäätmed Tammiku hoidlast. Teatavasti tammikule koguti Nõukogude ajal tsiviilkasutuses olnud radioaktiivsed jäätmed. Tammiku hoidla on 96.-st aastast meil suletud, kuna tollane ohutushinnang leidis, et hoida ei saa enam kasutada ja praegused jäätmed kogutakse kõik siinsamas sektsioonis kõrvale rajatud kaasaegsesse mädatistiat vahehoidlasse. Siia tulevad ka tammiku likvideerimisel, sealt hoolikalt sorteeritud ja ladustatud radioaktiivsed jäätmed, mida praegu orienteeruvalt on natuke üle 100 kantmeetri. Jäätmed lastakse hoidlasse omakorda betoonplokkidest, aga see on juba tehnika igal juhul täna mõõteriistad hoidla kõrval, mingit kiirgust ei fikseerinud. Ka Paldiski linnavolikogu esimees Jaan Mölder nentis oma avamisel peetud sõnavõtus peone kõrge katuse all. Tänasel hetkel ma arvan, ei öelda, kas siis selline objekt on Eestile ja paljuski linnale nüüd väga negatiivne, siis tõepoolest, ega kuskile peab kogunema see radioaktiivne jääde, mis tuleb ka endistelt kolleegidelt ohvritelt, igalt poolt laboritest, igalt poolt, mujalt ja paljuski linnana. Me oleme väljendanud kogu aeg seda suhtumist, et tulgu ta siia ja tulgu ta korrektselt sammude korralikult halvatud. Hoidla on ette nähtud 50-ks aastaks, selleks ajaks peab olema valmis uus. Nobeli kirjanduspreemia sai briti kirjanik Doris Lessing. Lessing sündis 1919. aastal Iraanis. Lessing eesti keeles ilmunud teosed on paari erandiga tõlkinud Krista kaer, kelle saime telefonile Frankfurtis ja tema kommentaar auhinna määramisele. Mul on südamest hea meel, ma arvan, et päris Lessing on selle preemia kuhjaga ära teeninud. Ja kui varematel aastatel olnud juttu sellest, et seda preemiat pannakse poliitilistel kaalutlustel, siis sedapuhku on selle saanud tõeliselt hea kirjanik. Ei ole mitte kunagi lasknud ennast mõjutada kellegi teiste arvamustest. See, milles ta kirjutab, on inimestele oluline. Tema kuldset märkmeraamatut peetakse 20. sajandi üheks kõige olulisemaks teoseks. Sedapuhku tõesti see preemia läks inimesele, keda ka lugejad väga hindavad sest möödunud aastal brittide hulgas tehtud küsitluse põhjal hääletati Lessing üheks neljast briti kõige paremast kirjanikust. Eestis on täiesti olemas oma lugejaskond, kes ostavad ilmselt iga uue, temal raamatu ja kes hindavad teda väga kõrgelt. Nagu mõnegi teise kirjaniku puhul, kes ei ole mitte pärit Inglismaalt, kes ei ole kasvanud Inglismaal. Võib öelda, et ka tema keelekasutuslause tihtipeale natukene erineb, võib-olla selles standardses briti lausest aga seda huvitavamaks töö teeb teistele. Plaanis on sedapuhku võtta midagi tema, seda, mida klassifitseeritakse ulmeks võib-olla Temasid kasta seeria, mis on suurepärane. Täna andis president Toomas Hendrik Ilves Kadriorus kätevabariigi presidendi kultuurirahastu. Hariduspreemiad jätkab Reene Leas. Kultuurirahastu nõukogu esimees Indrek Neivelt tunnistas avakõnes, et nagu eelnevatel aastatel oli ka seekord kandidaate hariduspreemiale väga palju ning valikut teha raske. Hariduspreemiad üle andnud president Toomas Hendrik Ilves toonitas, et Eesti Nokia, mida juba kümmekond aastat otsitud on haritud eesti rahvas. Head haridust annab aga hea õpetaja. Õpetaja ei saa olla lihtsalt. Kes juhendab oma õpilasi, suunab oma õpilasi, inspireerib oma õpilasi edasi õppima ja need ongi need õpetajad, kes ja meelde kõik need, keda ma mäletan. Heas mõttes olid kõik alandlikud. Just sellisteks õpetajateks võib pidada ka tänaseid hariduspreemia, laureaate Lümanda põhikooli bioloogiaõpetajat direktorit Tiina talvid, tantsuansambli sõleke loojad ja kauaaegset eestvedajad Ene Jakobsoni ning Tallinna 53. keskkooli keemiaõpetajat Vladimir Ossipovi. Tiina Talvi sõnul on koolijuhtimise ja õpetamise kõrvalt raske muuks aega leida. Ometi saab hea tahte korral tegeleda ka oma huvialadega ning ennast erialaselt täiendada. Nimelt kirjutab Talvi koolitöö kõrvalt ka uurimustööd. No see on selline vana armastus veel, mis on külge jäänud ja mida, millest ei saa loobuda jahmet, tõesti vaikset viisi oleme siin Eestis maitsma, tigusid, uurinud ja teeme natukene seda tööd ka edasi ja kuidas te seda jõuate? Raske öelda, et loomulikult praegu võtab üle 100 protsendi, võtab kogu ajast ikkagi see kooli juhtimine ja õpetaja töö, nii kõrvalt on üsna raske millegiga korralikult tegeleda, aga kuna kolleegid on alati kutsunud mind ka Lääne-Saaremaalt endaga kampa, siis raske on ka neile ära öelda. Koolidirektorina teeb talvile rõõmu see, et Lümanda põhikoolis õpetajate probleemi ei ole. Just neid eriala inimesi on üsna raske hankida ja see võtab tohutu jõu ja aja ja vaeva. Tänavu on meil kõik kohad kenasti täis, õpetajatega ainult suur rõõm ja lust ja lastel võimalus õppida väga hästi. Keskerakonda kuuluvad endised siseministrid Ain Seppik, Toomas Varek ja Kalle Laanet leidsid ühisavalduses, et siseminister Jüri Pihl pole vaatamata kevadel antud lubadusele siiani suutnud lahendada päästetöötajate, pensionide ja muude sotsiaalsete tagatiste küsimust. Olukord päästeteenistuses on järsult halvenenud, märgivad endised siseministrid. Päästeti teate tööajarežiimi muutmise kava, laastab päästjate motivatsiooni ja tervise ning on pannud paljud töötajad ametit vahetama. Laaneti sõnul on Keskerakond seisukohal, et päästjatele tuleb kindlustada ateistide sisejulgeoleku tagamisega seotud inimestega nagu politsei ja piirivalve. Samaväärne teenistus, keskkonna regulatsioon. Siseminister Jüri Pihli vastu tähendab, et päästjate miinimumpalk, kui on praegu 5000 krooni, tulevast aastast 9000 komandodes, kus tulevast aastast rakendub 12 tunnise vahetuse süsteem, on päästja miinimumpalk 10500 krooni, kogenumatel päästjatel sõltuvalt komando asukohast 14500 või 15500 krooni. Päästeametnike keskmiseks kuu tuluks 2008. aastal kujuneb eelarve eelnõu kohaselt 14556 krooni ehk tsirka 33 protsenti tänavusest enam. Üleminek 12 tunnisele vahetusele ei suurenda päästjate töötundide arv kuus, vaid korrigeerib töö- ja puhkeaega nii, et päästjad oleksid puhanud ja saaksid anda maksimaalse panuse päästetöödesse, ütleb Pihl. Pihli sõnul on siseminister Laanet ja tema keskerakondlikud kolleegid päästeametisse suhtunud võimul olles arusaamatu põlgusega, millest räägib selget keelt päästeametnike palkade mahajäämus ülejäänud valdkonna töötajate töötasudest. Heita ette päästevaldkonna lammutamist ministrile, kes eelarvekõnelustel saavutas päästjate palgatõusuks vahendeid rohkem kui avalduse teinud kolme siseministri ametisoleku aja jooksul kokku, on pehmelt öeldes arusaamatu. Pihli sõnul on Eesti üldsus väsinud endise siseministri laaneti juhtimisel toime pandud siseturvalisuse valdkonna alandustest, mida suurepäraselt iseloomustas eelmise aasta mai alguse intsident Tõnismäel, kus sinimustvalge rebiti autosse ja punalipud lehvisid tänavatel edasi. Nii seisab siseminister Jüri Pihli vastuses. Tallinna ajaloolise Rotermanni kvartali arendamise esimene etapp on läbi saamas. Täna tutvustati kvartali ja sadamapiirkonna arendamise teist etappi, vahendab Marta Grauberg. Tallinna südames vanalinna sadama ja Viru väljaku vahele jääb Rotermanni kvartal asub ajalooliselt väga olulises piirkonnas. Just Viru väljakul ristusid 19. sajandil Narva ja Pärnu maanteed. See on ka Tallinna ametlik keskpunkt. Kvartali arendusprojekti esimene etapp on lõppemas ning valminud on neli uut hoonet. Samuti on valmis maa-alune park kuule, mis tõi Tallinna kesklinnale juurde 300 parkimiskohta. Arendustööde teises etapis ehitatakse ja renoveeritakse kokku kaheksa maja. Ajalooline tööstuskvartal saab valmis aastaks 2002. Arendaja Osaühing Rotermann investeerib kvartali arendusse 1,2 miljardit krooni. Ettevõtte juht Urmas Sõõrumaa nimetab Rotermanni kvartalit Tallinna pärliks. Sellest saab Tallinna linnale üks oluline pärl, kus uuem ja vanemarhitektuur on mõistlikult läbipõimunud ja mis ka Tallinna linna paneb selliste uute faktide ette. Tallinna linnaarhitekti Endrik Männi sõnul on Rotermanni kvartalil oluline roll linnakavas nihutada linna keskus mere suunas. Väljatöötamisel on kontseptsioon Tallinna linna avamisest merele, mille üheks elemendiks on sellise Tallinna keskuse laienemine ja, ja selle raskuspunkti nihkumine mere suunas linnahalli suunas. Vaadates seda, mis toimub meie ümber nüüd praegu siin Rotermanni võttalis, tuleb öelda, et see arendus tegelikult on selle kontseptsiooni linna avamisel merele esimeseks sammuks. Kokku tuleb Rotermanni kvartalisse 58000 ruutmeetrit korteri, büroo- ja kaubanduspindu kvartalit läbivast. Rotermanni tänavast arendatakse välja jalakäijatele mõeldud esinduslik ostutänav kissega Tallinna pärlid. Elama hakkavad Urmas Sõõrumaa. Tallinna linnaarmastav, võib-olla keskmisest edukam, palju tööd tegev inimene, kes ei ei raatsi võib-olla kesklinnast kaugele kuskile magamisrajooni magama sõita, vaid kasutab seda lihtsalt võimalust lühikese ajaga koju minna ja, ja siin kõik käe-jala juures tekivad siis vaba aja naudingut ka ära veetud, kust süüa või, või kinos käia või, või kunsti nautida. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves ilm, sajab vihma ja lörtsi, kagu ja idatuul tugevneb kaheksa kuni 13, puhanguti 15 kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Ja õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss kaheksa, öö hakul Kirde-Eestis null kuni miinus kaks kraadi. Homme päeval on pilves ilm, sajab vihma ja lörtsi, õhtul jäävad Lääne-Eestis sajuhood harvemaks. Puhub kirde ja põhjatuul 10 kuni 15, puhanguti 20 kuni 25 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on pluss kolm kuni pluss kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.