Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Kaspia mere nafta võiks jõuda ka Läänemere äärde, tõdeti energiajulgeoleku konverentsil Vilniuses. Peaminister Andrus Ansip peab mõistlikuks enne Leedu-Poola energia selle kokkuleppe sõlmimist oodata Ignalina keskkonnamõjude hinnang. Euroopa Liidu tõukefondidest saadav raha suunatakse eelkõige infrastruktuuri teadus- ja arendustegevusse ja inimressurssi. Paldiskis avati endise Alvela arnika õppekeskuse rekonstrueeritud peahoone, kus hoitakse järgmise poole sajandi jooksul endiste tuumareaktorite sektsioone ja muid Eestis tekkivaid radioaktiivseid jäätmeid. Nobeli kirjanduspreemia sai Briti kirjanik Doris Lessing tema kuldset märkmeraamatut. Eks see 20. sajandi üheks olulisemaks teoseks. Pärnu uue kunsti muuseumis hakkasid skulptuurid rääkima võimust ja vaimust. Näitus on jätk Tallinna kunstihoones väljas olnud ekspositsioonile. Ja ilmast. Homme sajab Eestis vihma, lörtsi puhub kirde ja põhjatuul ja õhutemperatuur on pluss kolm kuni pluss kaheksa kraadi. Vilniuses toimus energiajulgeoleku konverents Vilniuses, teatab Evat ihanova Eesti televisioonist. Paar aastat tagasi eksporditi olgu Kaspia mere nafta vene torujuhtmete kaudu. Praegu liigub osa sealsest naftast aga Venemaast mööda. 2005. aastal avati hiiglaslik naftajuhe Bakuus läbi Gruusia Türki. Vilniuse energiajulgeoleku konverentsil allkirjastati ka Odessa Gdanski naftatoru puudutav lepe. Aserbaidžaanile gaasi kui ka naftat, gaasi eksporditakse sealt praegu Gruusiasse ja Türki. Õige pea ka Euroopasse. Kaspia mere nafta võiks aga Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi sõnul mööda plaanitavaid naftatorusid jõuda ka balti mere piirkonda. Ja Eesti peaminister Andrus Ansipi sõnul mõjutab Odessa, Gdanski naftatoru ka Eestit. Me saame suure osa oma Autokütusest Mozek jäi tehasest ja, ja kui Kaspia nafta tuleb Poola, siis võib arvata, et ta jõuab Leetu, Mosaic käis need. Mingil määral oleme me ka meie puudutatud ja kindlasti ka huvitatud selle naftatoru valmimisest. Poola ja Leedu vaheline naftatorulepe jäi Vilniuses allkirjastamata, kuid asjaosalised lubasid lepingu sõlmimiseni jõuda lähiajal. Ja peaminister Andrus Ansip ütles ka oma arvamuse Leedu-Poola sõlmimata jäänud leppe kohta. Teatavasti on käimas keskkonnamõjude uuringud ja nendest uuringutest alles selgub, missuguse võimsusega tuumaelektrijaama saab üleüldse hiina viinasse ehitada. Kui see tuumaelektrijaam saab olema 3200 megavatine, siis ei ole mitte mingisugust probleemi, siis saavad leedukad oma 1000, et siis saavad poolakad oma 1000 1200 megavatti. Kui see hinnad peaks aga ütlema, et näiteks võimsus maksimaalselt saab olla 1600 megavatti siis on probleem juba aktsiate jaotuses, siis on probleem ka selles, kui mitu 1100 megavatti osapooled saavad ja seni kuni ei ole keskkonnamõjude hinnangut tehtud, senikaua ei ole võimalik öelda ühele partnerile jah, tamme on 1000 või 1200 megavatti garanteeri ja kui seda garantiid ei ole partneril, praegusel juhul, siis Poolal, siis Poolalt on palju oodata ka seda, et ta võtaks endale siis majandusliku riski ehitada vaelia energiasild Poola ja Leedu vahele, nii et täiesti mõistlik on ära oodata keskkonnamõjude hinnangud. Eesti saab järgmise seitsme aasta jooksul rohkem kui 53 miljardit Eesti krooni Euroopa liidu struktuurivahendeid. Sellele lisandub veel umbes 10 miljardit, mille peab kaasfinantseeringuga lisama Eesti riik. Jätkabreeneljas. Rahandusministri Ivari Padari sõnul läheb raha laias laastus kolme rakenduskava elluviimiseks ehk inimressursi elukeskkonna ja majanduskeskkonna arendamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on kavas laekuva euroraha jagada laias laastus nelja valdkonna vahel. Infrastruktuurivaldkonnast nimetas minister Juhan Parts esmajärjekorras teedeehitust, mis täpselt ja kuhu, selgub Partsi sõnul lähema paari kuu jooksul. Teise valdkonnana tõi parts esile ettevõtluse. Ka meie soov oleks, et nii-öelda, kui me selle nii-öelda uute tehnoloogiate investeeringute programmi avame siis me saame ikkagi rääkida tõepoolest ainult maailma eesliinitehnoloogia investeeringuid. Oma osa nõuavad Partsi sõnul jätkuvalt ka e-riigi projektid ning majade energiasäästlikumaks muutmine. Haridusminister Tõnis Lukas tõi oma valitsusalas esile kutsehariduse. Kutseharidusse sest infrastruktuuri hoonete ehitamisse, nende sisustamisse läheb 3,6 miljardit krooni. Sellest RF-i vahenditest tuleb üle 2,6 miljardi krooni Nonii. Ja on olemas indikaatoreid, mille järgi siis kontrollime ja jälgime, et selle raha eest praegu olevat 31 munitsipaal- ja riigi kutseõppeasutus saaks välja arendatud. Teine väga suur pakett läheb teadus-arendustegevusega. Arendamiseks kokku 2,5 miljardit nendest RF-i vahendeid 1,8. Paldiskis avati pidulikult endise allveelaevnike õppekeskuse rekonstrueeritud peahoone Paldiskis. Käisuka Toom. Eesti sisuliselt ainus tõsine tuumaobjekt, kus asusid aatomiallveelaevad ja seega aatomireaktorid anti Eestile üle 95. aastal ja sellest ajast on need reaktorid ka seal meie kontrolli all olevates sarkofaagi ides. Viimasel katsel aastal toimusid õppekeskuse peahoones, kus need sarkofaagi tasuvad rekonstrueerimistööd. Pärast tänase avatseremoonia lõppu astusin juurde kogu nende tööde juhile, aktsiaselts Alara juhatuse esimehele Joel valgele. Sarkofaganud seest viimistletud, korralikult üle värvitud sarkofaagi on uued veekindlad, põrandad sarkofaagi on paigaldatud, niiskusärastussüsteem tekkiv kondentsvesi saaks eemaldatud ja ei tekiks reaktorisektsioonide korrosiooni. Ja viimane ja kõige olulisem on seiresüsteem. Jälgime pidevalt siin gammakiirgust aerosoole temperatuuri rõhku ja niiskust. Samas hoones asub veel üks hoidla, sinna tulevad järgmise tööna jäätmed Tammiku hoidlast. Teatavasti tammikule koguti Nõukogude ajal tsiviilkasutuses olnud radioaktiivsed jäätmed. Tammiku hoidla on 96.-st aastast meil suletud ja praeguseni. Jäätmed kogutakse kõik siinsamas sektsiooni kõrvale rajatud kaasaegsesse vähedatistiat vahehoidlasse ja siia tulevad ka tammiku likvideerimisel, sealt hoolikalt sorteeritud ja ladustatud radioaktiivsed jäätmed, mida praegu orienteeruvalt on natuke üle 100 kantmeetrit. Jäätmed lastakse hoidlasse omakorda betoonplokkidest, aga see on juba tehnika igal juhul täna mõõteriistad hoidla kõrval, mingit kiirgust ei fikseerinud. Ka Paldiski linnavolikogu esimees Jaan Mölder nentis oma avamisel peetud sõnavõtus peane kõrge katuse all. Tõepoolest, kõige kuskile ja kogunema see radioaktiivne jääde, mis tuleb ka puu, endistel kolleegidel tohtritel, igalt poolt, igalt poolt laboritest, igalt poolt mujalt ja Paldiski linnale, me oleme väljendanud kogu aeg seda suhtumist, et tulgu ta siia ja tulgu ta komplekssete sammude korralikult halvatud. Hoidla on ette nähtud 50-ks aastaks, selleks ajaks peab olema valmis uus. Nobeli kirjanduspreemia sai briti kirjanik Doris Lessing. Lessing eesti keeles ilmunud teosed on suures osas tõlkinud Krista kaer, kelle saime telefonile Frankfurtis ja tema kommentaar auhinna määramisele. Mul on südamest hea meel, ma arvan, et päris Lessindan selle preemia kuhjaga ära teeninud. Ja kui varematel aastatel olnud juttu sellest, et seda preemiat pannakse poliitilistel kaalutlustel, siis sedapuhku on selle saanud tõeliselt hea kirjanik. Ei ole mitte kunagi lasknud ennast mõjutada kellegi teiste arvamustest. Ta ei ole lasknud ennast lahterdada. See, milles ta kirjutab, on inimestele oluline. Tema kuldset märkmeraamatut peetakse 20. sajandi üheks kõige olulisemaks teoseks. Ja sedapuhku tõesti see preemia läks inimesele, keda ka lugejad väga hindavad. Sest möödunud aastal brittide hulgas tehtud küsitluse põhjal hääletati Lessing üheks neljast briti kõige paremast kirjanikust. Eestis olnud on täiesti olemas oma lugejaskond, kes ostavad ilmselt iga uue, tema raamatu ja kes hindavad teda väga kõrgelt. Nagu mõnegi teise kirjaniku puhul, kes ei ole mitte pärit Inglismaalt, kes ei ole kasvanud Inglismaal. Võib öelda, et tema keelekasutuslause tihtipeale natukene erineb, võib-olla sellest on tartlasest briti lausest aga seda huvitavamaks, TÖÖ deebeekele. Pärnu uue kunsti muuseumis hakkasid skulptorid rääkima võimust ja vaimust. Näitus on jätk Tallinna kunstihoones väljas olnud ekspositsioonile, teatab Ülle Hallik. Muuseumi juhataja Mark Soosaare sõnul on valik tehtud põhimõttel, et see pakuks huvikoolinoortele ning oleks külastatav kogu pere näitusena. Mark Soosaar selgitas näituse võim ja vaim. Skulptuur räägib nime. Tegelikult on selle näituse mõte minu jaoks vaimuvõim sest üha rohkem me peaksime nagu Eestis endale tunnistama, et kõige suurem võim ei ole mitte rahal ega poliitikul, vaid kõige suurem võim on ikkagi säraval vaimult. Just skulptuur on liik kunsti, mis tihtipeale ühiskonnas diskussioone tekitab ja võime, vihastab. Skulptor ja näituse kuraator Mari-Liis Tammik selgitas. Galerii tiga võime tihtipeale ei ärrita võimsatele mööda minna, aga kui ta asub linnaruumi pisarad mööda minna ei saa, siis ta peab ikka vaatama. Lisaks Mari-Liis tammile esinevate näitusel võim ja vaim, skulptuur räägib skulptorid Terje ja Jüri Oja, ver Kirke Kangro, Mati Karmin, Tiiu Kirsipuu ja mitmed teised. Intervjuude taustal on kuulda mitugi skulptuuri häälitseb sõna otseses mõttes. Üks neist on Auschwitzi koonduslaagris hukkunud kunstniku Karl pärsime mälestuseks tema maaliga sama nime saanud kirves ja kuu. Tegemist on loomade joogiautomaadist ja Megofonist koosneva heliinstallatsiooniga, mis autori Jüri Ojaveri sõnul kõneleb piiratud valikutest. Teil on võimalik kuulda kolme sõjamarti Vesseli, Varssavi Ankate kalevite kantsi. Kui teile nii üks ei meeldi, on võimalik vajutada sellele hõbedasele kirvekesele ja tahab kuulda siis teist lugu Neile praeguses Eesti vabariigiga. Kas meil on neljas valik? No loodan küll, et on ja olen päris kindel, et on. Eesti kujurite ühenduse, Tallinna kunstihoone ja Pärnu uue kunsti muuseumi koostöös sündinud skulptuurinäitus, võim ja vaim jääb üles kuni novembri lõpuni. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Eeloleval ööl on Eestis pilves ilm, sajab vihma ja lörtsi, kagu ja idatuul tugevneb kaheksa kuni 13, puhanguti 15 kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss kaheksa, öö hakul Kirde-Eestis null kuni miinus kaks kraadi. Homme päeval on pilves ilm, sajab vihma ja lörtsi, õhtul jäävad Lääne-Eestis sajuhood harvemaks. Puhub kirde ja põhjatuul 10 kuni 15, puhanguti 20 kuni 25 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on homme pluss kolm kuni pluss kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.