Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, seitsmeteistkümnendast novembrist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Rootsi veeteede amet keelas Tallinki parvlaeval fantaasia merelemineku, sest inspektorid avastasid laeva kontrollimisel 12 tõsist puudust. Tudengid tahavad kõrgkooli arengus rohkem kaasa rääkida. Eesti üliõpilaskondade liit võttis tänasel üldkogul vastu kõrgharidust ja demokraatiat siduva resolutsiooni ühendusse. Vanemad sotsiaaldemokraadid toetas alkoholi keelustamist alla 21 aastastele isikutele, et piirata alkoholi kätte saada saadavust noortele. Rohkem kui pooled Eesti elanikud kardavad, et ka Eestis võib aset leida sarnane kuritegu nagu hiljuti Soomes jogela koolis. Kaitsevägi alustab kampa nii, et uute kaitseväelaste värbamiseks, et kindlustada Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmine, teatas kaitsejõudude peastaap. Värvatuid on kavas saata nii Afganistani kui ka Iraaki. Poola uus kaitseminister kinnitas aga, et Poola toob järgmisel aastal oma sõdureid Iraagist ära. Tema uurimisorganid vahistasid aserahandusministri Sergei Stortšaki. Teda kahtlustatakse eriti suure summa riigi raha riisumise katses. Tallinna linnateatri mängukavas on alates tänasest komöödia nõks näitleja Priit Võigemasti jaoks on see kolmas lavastajatööd. Rakverest tõi Marko Matvere lavale komöödia söögituba, milles kuus näitlejad mängivad kokku ligi 60 rolli. Ja ilmast. Öösel sajab lund ja lörtsi Lääne-Eestis, homme päeval ida eestis öösel on kohati kuni kaheksa kraadi külma, homme õhtuks tõuseb õhutemperatuur kuni pluss kuue kraadini. Rootsi veeteede amet leidis Tallinki parvlaevalt fantaasia 12 tõsist viga ning keelas alusel uppumis ohutatu merele minna. Nii teatas Rootsi ajaleht Svenska Dagbladet ajalehe väitele. Juute porist väljuma pidanud fantaasialt leitud kaheksa teistega Neist kahteteist peeti eriti tõsiseks. Näiteks olid korrast ära laeva valjuhääldit ja veekindlad uksed ei sulgunud. Oktoobri lõpus teatas laevanduskontsern Tallink Grupp börsile, et rentis varem Riia ja Stockholmi vahel sõitnud fantaasia Norra firmale ja laev hakkab sõitma Taani väinadest. Täna on rahvusvaheline üliõpilaspäev, sel puhul peeti Tallinnas Eesti Üliõpilaskondade Liidu üldkoosolek. Kõne all oli kõrgkooli demokraatia. Marta Grauberg käis kohale. Üliõpilased on praegu üsna rahul sellega, et nad kuuluvad kooli nõukogusse. Mitmetesse otsustuskogudesse nad aga ei kuulu ning sellega nad rahul ei ole. Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhataja Heimar Veldre sõnul ei peaks kõrgkooli areng sõltuma üksnes koolijuhtide ja töötajate otsustest, vaid arvestada tuleks kõiki huvigruppe. Mida rohkem erinevaid huvipooli saab kõrgkooli tegevuses osaleda, seda rohkem me kindlustame kõrghariduse kvaliteeti tegelikult, kui nii üliõpilased, õppejõud, teadurid, kõrgkoolijuhid, näiteks tööandjad, teiste kõrgkoolide esindajad või muud organisatsioonid osalevad nendes tegevuste planeerimisest, siis nad on tõenäoliselt ka pärast nende tegevust elluviimises meelsamini osalevad nendesse toetavad seda, kuna nagu kõige paremini saavad osaleda kõrgkoolitegevustes ikkagi kõrgkoolijuhid ise ja siis akadeemilised aga näiteks Tööandjate osalemine, noh, kui võtame niimoodi keskmiselt kõik kõrgkoolid kokku, siis see on ikkagi nadi. Muidugi kõrgkooliks on väga head näitlejad, kes on nagu tööandjad ja teised rühmad kaasanud sinna sellega oma õppekvaliteedi, tõstnud, õppekavasid parandanud, aga üldiselt see ei ole nagu väga levinud kahjuks. Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi sõnul ei esinda avalik-õiguslikud ülikoolid praegu piisavalt laia avalikku huvi. Huvimehhanism peaks tähendama seda, et ülikoolijuhi minna, tema liikmeskond ülikooli juhtimisest võtavad osa ülikoolivälistes sfäärides. Eesti üliõpilaskondade liidu üldkogul võeti vastu on ka kõrgharidust ja demokraatiat siduv resolutsioon, mille kolm teesi peaks üliõpilaste hinnangul oleme aluseks kvaliteetse kõrgharidussüsteemi kindlustamisel. Heimar Veldre. Kõrgkoolide võrdne kohtlemine, kõrgkoolide sisedemokraatia tugevnemine ja ka väljas pooleldi kõrgkoolid vastutaksid ühiskonnast, kõrgkool ei saagi ühiskonnast erineda. Kui ühiskond on üles ehitatud Eestis siin demokraatlikult ja kõigi osalusele rõhutab, siis kõrgkool peab samamoodi olema, et ei saa päris sihuke konnatiik, kollane. Tartus oli täna koos ühenduse vanemad sotsiaaldemokraadid. Üldkogu arutleti selle üle, kuidas vähendada alkoholi tarbimist. Tartust annab teada Piret Eero. Üldkogul, mille tähelepanu keskmes oli alkoholipoliitikatöödes vanemate Sotsiaaldemokraatide Tallinna osakonna juhataja Rein Karemäe, et liialt palju on olukorra kirjeldamist, kuid vähe ettepanekuid ning tegutsemist. Kiputakse olukorda Eestis kirjeldama, kui Hulda on tooma üksteise võidu neid näiteid, mis üles trumpavat 11, igas asendis, selles mõttes, et asi on tõepoolest meil hull, see on jõudnud rahva enesehävitamise piirile või isegi ületanud selle piiri. Ja ma olen veendunud, et sellisest kirjeldamisest ei ole mingisugust kasu. Leiti, et Eesti alkoholipoliitika osas on vaja kiiresti välja töötada ühtne seisukoht ning sega ellu rakendada, kuna praegune alkoholipoliitika pole piisavalt õhus, jätkab vanemate sotsiaaldemokraatide peasekretär Heljo Pikhof. Euroopas on üks selline tähtis dokument vastu võetud nagu Euroopa alkoholi arta ja Ta kohaselt on kõigil lastel ja noortel õigus ju kasvada keskkonnas, kus neid kaitstakse alkoholi negatiivsete tagajärgede ning alkoholireklaami eest ja samuti on igal inimesel õigus olla kaitstud survest alkohoolseid jooke ning omada toetust alkoholivabale eluviisile. Kuid täna seda Eestis eriti näha ei ole, et neid Ardo soovitusi tahetaks täita. Selleks, et alkoholiga seotud probleeme Eestis parandada, võtsid vanemad sotsiaaldemokraadid vastu oma ametliku seisukoha alkoholipoliitika osas. Siin on tähtsal kohal kindlasti kõrged maksumäärad, alkoholireklaami keelustamine, alkoholi kättesaadavuse vähendamine, kättesaadav see vähendamine loomulikult hõlmab ka neid paljuräägitud kellaaegu ja ka siis alkoholi müügikohtade vähendamist, alkoholi müümist ka, ütleme suurtes kaubanduskeskustes eraldi kohtades mitte nii, et tuled poodi ja esimene asi, mis sulle vastu vaatab, on pudelid. Et alkoholi tarbimist vähendada, on tähtis teha ennetustööd noorte hulgas. Väga tähtis on see, et räägitakse noortele inimestele arusaadavas keeles piltlikult nii, et see neile mõjub. Et mõjus, on tähtis. Noortele alkoholi kättesaadavust piirata, toetavad vanemad sotsiaaldemokraadid alkoholi keelustamist alla 21 aastastele isikutele Eesti Raadio uudistele Tartust, Piret eira. Rohkem kui pooled Eesti elanikud kardavad, et ka Eestis võib aset leida sarnane tulistamisjuhtum, nagu oli hiljuti Soomes koolis. Nii näitasid rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud ja uuringufirma EMOR teostatud avaliku arvamuse küsitluse tulemused. Tulistamist mõnes Eesti koolis pidas väga või üsna tõenäoliseks 52 protsenti küsitletuist. 40 protsenti samuti leidis, et see oleks see ebatõenäoline ja kaheksa protsenti ei osanud midagi arvata. Seejuures pidasid nooremad vastajad tulistamise võimalikust koolis märksa vähem tõenäoliseks kui vanemad. 15 kuni 34 aastastest vastanutest pidas koolitulistamist tõenäoliseks 49 protsenti 35 kuni 50 aastaste vastajate seas oli see näitaja 59 protsenti. Eestlastest pidas koolitulistamist võimalikuks 56 protsenti, mitte-eestlastest aga 44 protsenti. Vaadeldes vastajaid nende elukoha alusel, selgus, et maapiirkondade elanikud peavad tulistamist mõnes Eesti koolis tõenäolisemaks kui tallinlased ja teiste linnade elanikud. Eesti kaitsevägi alustab kampaaniat uute elukutseliste kaitseväelaste värbamiseks algamas värbamiskampaania abil püütakse kindlustada Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmine. Järgmisel aastal peab Scouts pataljon saatma Iraaki ja Afganistani sadu kaitseväelasi. Kampaania aitab kaasa nende üksuste komplekteerimisel, teatas kaitsejõudude peastaap. Poola viib oma väed aga järgmisel aastal Iraagist välja, kinnitas Poola uus kaitseminister Bogdan Clif. Poola vägede lahkumine haagist oli üks kodanike foorumi valimislubadusi. Eeloleval reedel peaks peaminister Donald Tusk plaanidest lähemalt rääkima, kui ta parlamendile omavalitsusprogrammi tutvustab. Praegu Iraagis 900 Poola sõdurit. Alates 2003.-st aastast on Iraagis hukkunud 22 Poola sõjaväelast. Venemaa uurimisorganid kinnitasid aserahandusministri Sergei Stor Tšaki vahistamis. Lisaks temale on vahi alla võetud kaks ettevõtjat. Kolm peeti kinni kahtlustatuna eriti suure summa riigi raha riisumise katses pettuse teel, teatas Venemaa prokuratuuri uurimiskomitee esindaja. Ja uuesti Eestist Tallinna linnateatri mängukavas on alates tänasest Priit Võigemasti lavastatud nõks. Esietenduse eel kõneles lavastajaga Marta Grauberg. Inglise draamaklassikasse kuuluv Äntšerliku nõks tõi autorile omal ajal Londonis suurt menu. Näidendist on vändatud ka film, mis on pärjatud kanni festivali Kuldse palmioksaga. Nõks on komöödia Londonisse saabunud neiust, kes juhuslikult tutvub kolme noormehega. Tema südame võitmiseks kasutada erinevaid nõkse. Mõne jaoks on see lihtsam kui teise jaoks. Mis nõks selle nõksuga õieti on? Küsisin lavastaja Priit Võigemast-ilt. See on nii tohutult hea materjal juba ikka väga vana materjal kirjutatud 61. aastal, aga selgub, et selle aja jooksul ei ole mitte midagi muutunud ta tänases päevas, kus on aeg natukene edasi läinud, et ta võib-olla veel isegi kõlab veel paremini. Suures üldises plaanis räägib sellest, et kui lihtne on inimesi nii-öelda välimuse, vanuse, elukoha järgi lahterdada, teha ennatlikke järeldusi, mis hiljem selgub, et olid täiesti valed ja see lugu väga ilusasti hoolikalt ja ka väga sügavalt selle teema meete lahti laotab. Case etenduses mängivad neli näitlejat, kolm poissi, üks tüdruk, Tõnn lamp, Alo Kõrve, Mart Toome ja Külli Teetamm ise ei tahtnud kaasa teha. Väga tahtsin. Materjali valikul, minu jaoks ongi kõige olulisem see, et kui ma seda materjali loen, et see käivitaks mind näitlejana, ma ise tahaks selles tükis mängida. Ja selle tüki puhul kõik neli rolli on sellised morss valmis neid kõiki iga kell ise mängima, kaasa arvatud seda tütarlapse osa. Et need autor on tabanud selle ära midagi väga õiget ja see eesmärk, mis mina endale võtsin, lavastajana näitlejad tunneksid ennast laval vabalt, et nad naudiksid seda mänguvabadust ja mängulusti. Ma arvan, et selle me oleme saavutanud, iseasi nüüd see, et kuidas ta nii-öelda lavastustervik, kuna ma ei ole, eks ole koolitatud lavastaja, siis minu jaoks see ei olegi kõige olulisem, minu jaoks on just see näitleja pool ülitähtis. Kuidas aga üldse tekkis linnateatri näitlejale lavastamise mõte? Priit Võigemast. Kui ma siin olen väikest viisi initsiatiivi üles näidanud, seal Ugalas lavastanud kaks tükki ja siis Elmo Nüganen küsis, et kas ma oleksin valmis või tahaksin lavastada ja mõtlesin, et jah, muidugi, kui leidub õige materjal ja siis Anu lamp pakkuski seda materjali ja nii kui ma seda lugesin, ma saan aru, vot see on see materjal oma ise tahtsin lavastada siis siis mulle praegu see väga meeldib, aga ma olen ka väga õnnelik, et nüüd kohe järgmine asi on mul näitlejatöö, et ma arvan, et võikski niimoodi olla, vaheldumisi. Rakvere teatris on täna samuti esietenduse päev. Ago Gaškov Rakvere Teatris. Tähendab tunni aja pärast Alvar tramstel Kölni komöödiast söögituba. Tüki on lavastanud Marko Matvere ning selles teevad kaasa kuus näitlejad Liisa Aibel Ergjannast, Tiina Mälberg, Erni Kask, Tarvo Sõmer ja Vello Väli Albert Rammstein. Nonii kirjutas selle tüki ühe New Yorgi stuudioteatri avaetenduseks ja esimest korda jõudis lugu publiku ette 1981. aasta 31. jaanuaril Ameerikas lavastatud rõhutas tükk valgete angloameerika protestantide majapidamistraditsioonide koomilisi külgi. Lavastaja Marko Matvere. Kogu näitemäng koosneb paljudest stseenidest, mis ei moodusta nagu ühte tervikut, ehk siis selle näitemängule ei ole ühte läbivat lugu või narratiivi selles mõttes küllaltki moodne lugu, et algab eikuskilt ja lõppeb ei kuskile, kuuel näitleja seal on selles näitemängus siis mängida ligi 60 erinevat rolli seal asja idu nii-öelda praktiliselt välja läheb laval sega kohe järgmises rollis sisse kargab žanri, määratlaselt on ta küll komöödia, aga see on pigem minu arvates selline müügimääratlus, inimesed teaksid, mida nad vaatama tulevad. Alatoon on sellel näitemängul tõesti pigem koomiline, sarkastiline isegi tere kohati, aga minu jaoks ta päris nagu lagekomöödia ei ole, teemadeks on siis nagu ikka inimestevahelistes suhetes võimu, küsimus, armastuse küsimus, auküsimus ja nii edasi. Kas teater teeb moodsaks, see, et algab eikusagilt, lõpeb või kusagil ja tegelased on tavalised inimesed, siis võib tõesti küsida, et milleks seda peab teatrisse tuleva, vaata, pannakse ta või tänaval kohvikus vaadata ja üldse üldse võib küsida, milleks teatrisse tulla või milleks minna üldse teatrisse, aga inimesed käivad teatris ja ma arvan, et on päris huvitav tulla vaatama mingeid väljamõeldud kujusid ja tunda nende tegemistes ära kas iseennast või mingi tuttavaid, lähedasi sõpru, kas nende üle naerda või siis Nende armetuse üle. Komöödia on tõenäoliselt selleni. Sandra, mis meelitab inimesi teatrisse rohkem kui tõsine tragöödia või draama või viis tundi seks piiri või kuus tundi Wagneri. Ilmselt on elu nii tõsine, et inimesed tahavad teatavast ikkagi veel sellist kergemat meelelahutust või hakkavad asjad muutuma, sõltub inimesest, maitsest või tema väljakujunenud harjumustest. Ma ei usu, et see muutunud oleks, et ma mäletan, kui ma liitusin professionaalse teatriga kuskil 20 aastat tagasi, siis oli see täpselt sama jutt müüsid ikkagi need näitemängud, millel oli suur kiri peal komöödia, eks ole, ja sest inimesed lihtsalt tahtsid näha midagi lõbusat, vahelduseks võimalik tööle ja elumuredele. Aga Ma arvan, et on siiski väga palju inimesi, kes tulevad teatrisse otsima midagi, mis oleks peenem, lihvitum, maitsestatum, mida iganes, mis paneks mõtlema, mis paneks tundma, mis paneks mäletama, aga üldiselt on niimoodi, et selle näitemängu puhul, mis siis on just selles mõttes moodne, et ta algab eikuskilt ja lõppeb ei kuskile ning temas ei ole seda narratiivi, siis see sobib hästi Rakvere teatri logoga kaduliku nimel, see, mis seal laval tõesti toimub, see on kõik üks kaduvik Öösel Lääne-Eestis pilvisus tiheneb ning hakkab sadama lund ja lörtsi, saartel vihma, paiguti on jäidet. Puhub lõunakaartetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, mandril on õhutemperatuur null kuni miinus kaks kraadi, saartel on kuni neli kraadi sooja. Ida-Eestis on öösel vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub lõunatuul üks kuni neli meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus neli kuni miinus kaheksa kraadi. Homme päeval Lääne-Eestis pilvisus hõreneb, paiguti sajab veidi vihma. Puhub edelatuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur tõuseb, pluss kahe kuni pluss kuue kraadini. Ida-Eestis on enamasti pilves, mitmel pool sajab lund, lörtsi, kohati vihma, paiguti on jäidet, õhtul saju tõenäosus väheneb. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on päeval null kuni miinus kaks kraadi, õhtuks tõuseb temperatuur kuni pluss kahe kraadini. Niisugune tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17002 kuulmiseni.