Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest 12.-st oktoobrist. Stuudios on Vallo Kelmsaar. Eesti on Euroopa Liidu reformilepinguga rahul, sest leping sisaldab kõiki olulisi põhiseadusleppes kokku lepitud uuendusi, kinnitas peaminister Andrus Ansip. Ta avaldas lootust, et eelseisval tippkohtumisel leiavad Euroopa Liidu riikide juhid üksmeelega nendes küsimustes, mis veel avatud on. Eesti maaülikooli rektorikandidaatide väitlusel kujunes keskseks küsimuseks maaülikooli võimalik ühinemine Tartu ülikooliga lähema viie aasta jooksul. Maaülikooli peahoone asukoht ei muutu. Oluline on kõrgkoolide koostööd, kinnitasid kõik kolm rektorikandidaati üle poole eestlastest, kardab aprillisündmustega kordumist, näitavad tutvustatud küsitlustulemused. Kodurahu foorum kogunes täna kolmandat korda. Eesmärk on koostada kodurahuprogramm, et ületada riske ja ohte, millest annab tunnistust tutvustatud uuring. Piirivalve uuel helikopteril on vajalikud seadmed nii piirikontrollis kui ka pääste- ja otsingutöödeks. Teine sarnane kopteri jõuab Eestisse järgmisel aastal. Euroopa kultuuripealinna projekti juhtiva sihtasutuse Tallinn 2011 juhiks valiti Mikko Fritze lähtudes kultuuripealinna programmi tunnuslausest ja aastal 2011 Tallinnas. Võimatu, võimalik ja kujutelmad tegelikkus. Tänavuse Nobeli rahupreemia laureaadid on USA endine asepresident Al koor ja ÜRO kliimapaneel. Mõlemad saavad preemia kliimamuutustega kaasnevate ohtude laiew avalikkuse ette toomise eest. Venemaa ähvardab taganeda keskmaaraketti leppest, kui see ei muutu kehtivaks ka teistele riikidele. Tallinna sadamas riivas super siig käte kiirlaev manööverdamisel, teist alustab tormituul on põhjustanud üle Eesti rohkesti voolukatkestusi. Eesti Energia jaotusvõrgu teatel puudutavad elektrikatkestused tuhandet kuni 1000 viit sadat klienti, homme hommikuks peaks tuul vaibuma. Öösel sajab aga Eestis kohati lörtsi ja vihma, õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on ilm valdavalt sademeteta ja sooja tuleb kolm kuni kaheksa kraadi. Euroopa Liidu reformileping sisaldab kõiki Eesti jaoks olulisi põhiseaduse lepingus kokkulepitud uuendusi, kinnitas peaminister Andrus Ansip Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile. Ansipi sõnul on Eesti valitsustevahelise konverentsi senise käiguga rahul ning õiguseksperdid on teinud head tööd, jõudes enamikus küsimustes üksmeelele. Ühtlasi avaldas peaminister lootust, et Euroopa ülemkogule leiavad riigijuhid järgmisel nädalal üksmeelega nendes küsimustes, mis on veel avatud ning kiidavad reformilepingu heaks, nii et detsembris toimuval tipp kohtumisel oleks võimalik sellele pidulikult alla kirjutada. Reformile on 18. ja 19. oktoobril Lissabonis toimuval Euroopa Liidu mitteametlikul tippkohtumisel keskne teema. Ülemkogu teine oluline teema on ühenduse konkurentsivõime üle maastumise kontekstis. Eesti läheb üleilmastumisele positiivseid mõjusid, sest see edendab konkurentsi, mis aitab kaasa majanduskasvu suurenemisele ja töökohtade loomisele, ütles peaminister Ansip. Ta lisas, et positiivset mõjude kindlustamiseks tuleb saavutada turgude senisest suurem avatus. Kodurahu kolmanda foorumi eesmärk oli täna koostada kodurahuprogramm, et ületada riske ja ohte, millest annab tunnistust ka täna tutvustatud uuring. Marta Grauberg. Esimest korda kutsuti kodurahu foorum kokku vahetult pärast pronksiööd, et üheskoos arutada, kuidas eesti- ja venekeelse elanikkonna vahelist usaldamatust leevendada. Seekordse foorumi eesmärk, kui on koostada kodurahuprogramm, et ületada neid riske ja ohte, millest annab tunnistust äsja valminud uuring rahvussuhetest integratsiooniga tulevikust. Uuringu tulemustest selgus, et iga kolmanda Tallinna eestlase arvates on eesti ja venekeelse elanikkonna suhted aprillisündmusi halvenenud. Samal arvamusel on ka 59 protsenti Tallinna venelastest. Samuti on üsna suur hirm selle ees, et aprillisündmused võivad korduda. Uuringu tulemustest rääkis abilinnapea Kaia Jäppinen. Tervelt 65 protsenti Tallinna eestlastest on sellel hirmul, et need sündmused võiksid korduda. Samas kui mitte-eestlastest on selline sellelaadne hirmu 36-l protsendil. Murettekitav on ka see lausa 84 protsenti Tallinna venekeelsest elanikkonnast ei ole rahul riigi juhtimisega ning ka 61 protsendi arvates ei ole on Eestis piisavalt poliitilist tahet, et eestivenelasi aidata. Uuringu ühe läbiviija, sotsioloog iiris, Pettai hinnangul võib rahulolematust uuesti esile kutsuda praegune gümnaasiumireform. Eestlased suhtuvad sellesse uuringu järgi väga positiivselt ja peavad seda väga mõistlikuks ja eetiline lastel on selline vastandlik arusaamine, et neile ühelt poolt tundub, et, et seda gümnaasiumireformi on vaja, et lapsed saaksid eesti keelel kätte selleks, et nad saaksid paremini edaspidi Eestis hakkama. Aga samas on neil ebakindlus, et kas see gümnaasiumireform näiteks ikkagi võimaldab, kuis eesti keele oskus ei ole väga hea tagada kvaliteet hariduse ja kas ta aitab kaasa sellele, et rahvusidentiteet säilub. Pettai hinnangul jagati inimestele enne pronkssõduri teisaldamist liiga vähe infot, see aga tekitab inimestes hirme. Seega tuleks praegu eestivenelaste hirme ja ohte võtta tõsisemalt ning vastuvõetud otsuseid lahti seletada. Linnapea Edgar Savisaare sõnul on kodurahu foorumil selles oluline roll. Millest tuleb teie arvates, et kui teie lähete Tallinnasse inimeste juurde? Nad ütlevad, oi ei, Keskerakonnast ei taha midagi. Kui tulevad valimised, hääletasid meie poolt. See tähendabki seda, et nad on õppinud ära, kuidas tuleb vastata sõltumata sellest, mida nad tegelikult mõtlevad. Ja meie kodu loobumine, põhimine eesmärk on see, et julgustada inimesi rääkima sellest, mida nad tegelikult mõtlevad. Tänastest välissõnumitest annab ülevaate Reene Leas. Tänavune Nobeli rahupreemia läks jagamisele kunagise USA asepresidendi Al koori ning ÜRO kliimapaneeli IP-CC vahel. Preemia antakse panuse eest kliimamuutustega võitlemisel ja probleemi teadvustamisel Nobeli komiteele. See tegi valiku 181 kandidaadi seast. Tegemist on teise Nobeli rahupreemiaga, mis läheb USA demokraadile vabariiklasest presidendi George Bushi ametiajal. Algoori valituks osutumise on tõstatanud ka küsimuse, kas ta võib taas kord kandideerida USA presidendiks alates oma ametiaja lõppemisest. 2001. aastal on koor intensiivselt pidanud loenguid ülemaailmse soojenemise ohust ning möödunud aastal võitis tema dokumentaalfilm ebamugav tõde. Oscari. Enam kui 130 riigi 2500-st teadlasest koosnev Iideedseezzee avaldas aga tänavu raportid, mis süüdistavad kliimamuutustes inimtegevust. Iibeetseezzee loodi 1988. aastal, et aidata ÜRO valitsustele juhtnööre anda. Nobeli rahupreemia suurus on 16,5 miljonit Eesti krooni ning see antakse üle 10. detsembril Oslos. Venemaa hoiatas, et võib taganeda 1987. aasta keskmaaraketti leppest, kui see ei saa globaalset iseloomu. President Vladimir Putini sõnul peavad ka teised rahvusvaheliselt partnerid võtma endale samad kohustused, mis USA ja Venemaa. Vastasel korral oleks Venemaajäämine lepingu juurde raske. Samuti soovitas Putin Moskvas visiidil viibivale USA välisministril Condoleezza Rice'i ja kaitseministril Robert Gatesil mitte kiirustada Ühendriikide raketitõrjekilbi osiste paigaldamisega Ida-Euroopasse. Venemaa arvates võiks kava külmutada, sest rajatavad baasid oleksid julgeoleku oht Venemaale. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi hinnangul on kilp potentsiaalne oht ning see tuleks neutraliseerida. USA välisminister Condoleezza Rice kinnitas taas, et mingit ohtu Venemaale raketikilp ei kujuta. USA soovib kilbiga kaitsta end vaenulike riikide, näiteks Iraani ja Põhja-Korea võimalike rünnakute eest. Serbia on valmis maksma üks miljon eurot info eest, mis viib sõjakuritegudes kahtlustatava Ratko Mladić tabamiseni. Serbia esindaja Haagi sõjakuritegude tribunali juures ütles, et ettepanek autasu määramiseks tuli rahvusliku julgeolekunõukogult. Kunagisele Bosnia serblaste kindralile Ratko Mladić-ile on USA kohtus esitatud süüdistus genotsiidis. Tema tabamine on peamine tingimus stabilisatsiooni ja assotsiatsioonilepingu allkirjastamiseks Euroopa Liiduga. Mis oleks Serbia esimene samm liikmelisuse taotlemisel? Piirivalve lennumasinate jaoks on valminud uus angaar, samuti on piirivalve nüüd valmis kasutusele võtma uue helikopteri akustav Estland. Marta Graubergi kuulata lähemalt. Kui seni on piirivalve lennusalka teeninud vene päritolu EMI-tüüpi kopter, siis nüüd, mil Eesti on ühinemas Schengeni ruumiga, on oluline varustust uuendada. Täna esitleti helikopterit Gustav Estland üks kolm üheksa, mis eelkõige mõeldud piiri valvamiseks, kuid mitte ainult. Lähemalt, räägib piirivalve lennusalga ülem Allan oksmann. Meie soetasime ta nii-öelda mitmeotstarbelise na ehk et on tal peal ka otsingu- ja päästevarustus, metsatulekahjude kustutamise varustus, haigete transpordivarustus ja ka esiversioon ehk toolid. Kopteri tavakiirus on 250 kilomeetrit tunnis, lennuaeg ühe tankimisega kolm ja pool tundi ja lennu kaugus 800 kilomeetrit. Kopteri tõstevõime on 2,2 tonni. Päästetöödel võib pardale võtta vajadusel ka rohkem kui 12 inimest. Teine sarnane kopter jõuab Eestisse järgmisel aastal. Siseminister Jüri Pihli sõnul on see suur samm edasi. Meil on need ruumid, kus me saame neid masinaid hooldada ja teiselt poolt meil on ka võimekus hoopis uuel tasemel, sest ikkagi esimene kopter Eesti iseseisva piirivalveajaloos. Ma arvan, et tulevikus toimub veel areng edasi üks plaan on planeeritud järgmisel aastal ja need kaks kopterit on siis noh, juba päris hea saavutus. Tallinna lennujaama territooriumil täna avatud uus angaar loob nõuetekohased tingimused lennuvahendite, seadmete ja varustuse hoidmiseks. Samuti tagab see ööpäevaringse valmisoleku väljalennuks veerand tunni jooksul. Allan oksmann. Talveoludes me ei pea enam hakkama hommikul tulles tiibade pealt lund rookima, et lendama minna, vaid lükkame lennuvahendi angaarist välja soojast angaarist ja ta on kohe valmis lendudel. Siin on nüüd kaks boksi, et üks on mõeldud lennukile, teine mõeldud val valves olevale helikopterile ka hooldustööd, me plaanime siin teha nii, et tegelikult ruumivajadus on muidugi suurem, aga, aga see on ka suur, väga suur areng juba meie jaoks niikuinii. Kui seekord on helikopter ja hoone finantseeritud Schengen Fassility programmi vahenditest siis järgmisel aastal Eestisse jõudev kopter ostetakse juba Eesti enda rahade eest. Eesti maaülikoolis oli täna rektorikandidaatide valimiseelne Väitlus. Maaülikooli rektoriks kandideerivad Hardi Tullus, Kalev Sepp ja Mait Klaassen. Vambola Paavo käis kuulamas. Kõik kolm väidetud maaülikooli rektorikandidaati Hardi Tullus, Mait Klaassen ja Kalev Sepp on valmis andma endast parima ette maaülikooli hoida ja edasi arendada. Kindlasti oli kergem vastata küsimustele Hardi Tullu selja Kalev sepal, sest mehed on akadeemilise asutuse seest, teavad, tunnevad, panin ka teadustöö nüansse paremini kui poliitikas ja avalikus sektoris ja vahepeal töötanud Mait Klaassen. Viimane aga tunneb kindlasti paremini rektori töö peensusi. 10 aastat tagasi tuli vastutada toonase nimega Eesti põllumajandusülikooli käekäigu eest. Keskne küsimus, millele täna vastust oodati, oli see, kas Eesti maaülikool tulevikus ühineb Tartu ülikooliga nii Hardi Tullus, Mait Klaassen kui Kalev Sepp kinnitasid, et maaülikooli peahoone asukohta viie aasta pärast ei muutu. Oluline on kõrgkoolidevaheline koostöö. Tartu ülikool on kõige lähemal ja seetõttu saab ka koos tema Tartu Ülikooli ju kõige suurem olla. Jällegi meil on juba praegu head näited, näiteks meil on ühine õppeinfosüsteem Tartu ülikooliga osaleme ühistes doktoriga koolides. Tegelikult see koostegutsemise maht ja tööpõld on, on lõputu ja samas on maaülikoolil selgelt oma identiteet. Mina ei tea ühtegi argumenti siis näiteks seda, et selle ehitamise tagajärjel tekiks kas teadusliku potentsiaali juurde majanduslikus mõttes mingeid varasid juurde. Et kõik on meil olemas, kui me teeme mõistlikku koostööd, ma arvan, et me saame igal juhul Tartule ja Eestile eesti teadvusele anda tunduvalt rohkem koostööd tehes, kui füüsilise liitmise järel üksteisele otsa põrnitses. Mait Klaassen tõdes, et senine õpetus on suunatud rohkem tütarlastele ja neidudele noormehi. Köitvaid erialasid on maaülikoolis paraku vähem, siin tuleb tõsiselt pingutada. Mait Klaassen pidas oluliseks ka töötajate motiveerimist ning väärtustamist ja seda tuleks ühteliitmise nimel omaaegne sügisballi traditsioon. Maaülikooli töötajate pere silmadesse tuleb klaasoni arvates tuua rohkem sära. Tundensiivselt tegeleda ka, et liita kollektiiv ühtseks, sest kui kollektiivide silmad säravad, siis tuleb ka teadust tuleb õppida. Kalev Sepp peab oluliseks, et kogu õppetöö peaks tulevikus maaülikoolis koonduma Tähtvere väljale ehk moodustuks üks terviklik campus. Luues üliõpilastele, õppejõududele, teadlastele kaasaegsed töötingimused ja töötingimused, mis oleks atraktiivsete välisüliõpilastele ja teaduritele. Nädala pärast reedel on maaülikooli rektor valitud. Euroopa kultuuripealinna projekti sihtasutuse Tallinn 2011 juhiks valiti Mikko Fritze, kes on varem juhtinud Tallinnas Küüta instituuti ning praegu teeb sama tööd Uruguay's. Täna tutvustas sihtasutus Kultuurikatlas skulptuuri pealinna plaane. Kultuurikatlasse tuleb ka sihtasutuse peakorter, jätkab Mall Mälberg. Sihtasutuse Tallinn 2011 nõukogu esimees, Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles, et Mikko Fritze on hea kandidaat juhtima suurt rahvusvahelise haardega projekti, mis linnapea sõnul ei ole üksnes Tallinna, vaid kogu Eesti projekt. Teiseks on see ka linna elukeskkonna kvaliteediprojekt, rõhutas Savisaar. Meie keskseks sündmuseks skulptuure pealinna projektide teostamisel tuleb Tallinna avamine merele. Me hakkame rääkima promenaadi ehitusest, mis on juba alanud tegelikult ja mida kannab selline värvikas nimetus nagu kultuurikilomeeter. Me hakkame rääkima uue linna valitsushoone ehitamisest linnahalli rekonstrueerimisest raepargis lae all eest, tähendab kõik see mahub ära nendesse aastatesse 2007 kuni 2011. See ei tähenda projekti lõpetamist. Tegelikult me oleme ühe protsessi alguse juures. See on Tallinna ja Eesti Euroopa kultuurikaardile kandmise protsess. Mikko Fritze osutas muuhulgas loovusele ja loomingulisuse, mida inimestelt oodatakse. Minu meelest ositi olemas, ma tahtsin lihtsalt öelda, et meie protsessid avatud, mina ei tule siia mingi kindla programmiga, nii peab tegema. Ma tulen siia, et asju siit nagu üles võtta, et meie tiimiga lihtsalt aru saada koos kõikidega, kõikidega, et mis, mis võib teha ja mis nagu on need asjad, mis teevad selle kultuuripealinna huvitavaks. Kultuuripealinna investeeringutesse ja infrastruktuuriobjektide arendamisse tahab linn kaasata võimalikult suurel määral erainitsiatiivi ja kapitali. Näiteks linnahallile nähakse eelarves ette 45 miljonit eurot raekojale koos rannapromenaadiga üle 57 miljoni, Rocca al Mare metropoli 95 ja pool miljonit eurot ja see on väike osa eelarvest. Mõte on selles, et tõestada iseendale ja tervele maailmale, et tugevale kultuurilisele alusele rajatud väike ühiskond võib ja suudab olla võrdväärne partner kuitahes suhtele. Kiirlaev Superseacat sõitis täna pärastlõunal Tallinna sadamas otsa kai ääres seisnud Tallinki kiirlaevale AutoExpress kaks. Superseacat haldava firma teatel kasutas nende laev tugeva tuule tõttu manööverdamisel puksiiriabi ja riivas manööverdamise käigus teist alust. Inimesed kannatada ei saanud, mõlemat laevad said kergelt vigastada. Vigastustest lõpliku ülevaate saamiseks jättis Supersiicet ära kella 16, viiega teistkümneks kavandatud väljumisja Tallinnast ning väljumise Helsingist kell 18 50. Superseacat kolme edasiste reiside toimumise või mittetoimumise kohta praegu teavet ei ole. Tormi tõttu on aga häiritud ka parvlaevaühendus Väinamerel. Katkenud on laevaühendus Hiiumaaga ja täna ka Rohuküla-Heltermaa liinil liiklus ei taastu. Kuivastu-Virtsu liinil ei sõida aga tugeva tuule tõttu parvlaevad Viire, Harilaid, Koguva ja Kõrgelaid ning reisijaid teenindab vaid vaba graafiku alusel liik liiklev parvlaev Regula. Broneeringuid regulale müüakse, kuid laadimisel kehtib skeem 50 protsenti broneeringuid ja 50 protsenti üldjärjekorda. See tähendab, et ka broneeringu järjekord on väga pikk ning ooteaeg võib lükkuda mitmele tunnile, ütles Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin. Juba eile teatas Saaremaa laevakompanii, et nädalavahetusel ei liikle laevad Triigi-Sõru liinil ja tormi tõttu on täna ära jäänud ka laeva Aegna väljumine Roomas saarest. Ruhnu. Ettevõte palub reisijatel võimalusel oma sõiduplaanid ümber teha ning jälgida operatiivset teadaandeid väljumiste kohta, kas siis Saaremaa laevakompanii koduleheküljelt internetis või küsida teavet infotelefonilt neli, viis, kaks, neli, neli, neli, neli. Täna on üle Eesti olnud ka arvukalt elektrikatkestusi, neid on kokku olnud Hiiumaal, Harjumaal, Raplamaal ja Tartumaal 1000 kuni 1500. Töökatkestuste likvideerimisel käib ja võib öelda, et olukord on kontroll kontrolli all, ütles jaotusvõrgu kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg. Öösel on Eestis oodata muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab lörtsi ja vihma, puhub kirde ja põhjatuul seitse kuni 13, puhanguti 15 kuni 22 meetrit sekundis. Hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel miinus kahest kuni pluss nelja kraadini. Homme päeval on muutliku pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, puhub põhja- ja loodetuul viis kuni 10 meetrit sekundis, hommikupoolikul rannikul puhanguti veel kuni 15 meetrit sekundis. Sooja tuleb homme päeval kolm kuni kaheksa kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16966 kuulmiseni.