Kelle käest te saite oma esimese õppetunni ehitusplatsil? See õppetund on nii kole kauge tagasi mõeldud, et see võiks öelda nii et see oli küll minu isa käest, kes tegelikult asus ehitama Kiisa jaama lähedal ühte eramut, väikest talumaja juures olevat eramaja. Seal tuli siis kohe kõigepealt hakata valmistama, savisegusid, telliskive tassima ja ühesõnaga kõige alamad viigi abitööd. Ja see oligi siis minu esimene õppetund olla töö raskuse tundmiseks. Kes teie isa oma elukutselt oli. Minu isa oli tegelikult sündinud maal talupoeg ja tegeles kuni täiskasvanu nii talupeal ja siis tuli neil hea mõte mitte üksinda ja temal vaid seal mitu naabripoissi kokku ja siirdusid Siberisse Siberi raudtee ehitusele. Ja sellepärast kah. Me nord talus, kus leidsid, et neil on niikuinii kitsas elamine ja suurpere üksteistkümmend, last võib arvata üks talu jooksini palju ülal pidada, siirdusid nemad juba teatud veendumusega Siberisse vaatama seda, et külal tulime kuludesse Siberi on ju lihtsalt hukatus, kaste mäletate, rääkis ta ka mingisuguseid lugusid Siberi raudtee ehitamisest. Ta rääkis siiski vähemalt seda, et äärmiselt rasked tingimused olid talve äärmisel raske külmaga jätsid teostust kõik hobuste ja vankritega ja labidatega. Nii et tegelikult tehnikat kui niuksed ei olnud praktiliselt mitte mingisugust. Aga ometigi oli seal suured massid koos, aga ma tean, et isale vähemalt Johannes suur raske karvakasukas Siberi kasukas paksud labakindad need olid, mis tema kaitseks nähtavast suurelt kaasade jalga, seda järevol ka taskus veel, aga siiski saali nii tugeva tervisega ja teised mehed ka seal ei lõppenud keegi ära ei surnud ära, vaid tulid tagasi ikkagi. Nüüd lisakotitäis kulda, kui tulin sealt, kus te olete sündinud. Mina olen sündinud Tallinnas Dallas 1000 94. aastal, nii et Tallinn on mul juba nyyd sünnipäralt hästi lähedane ja südamelähedane linn, kus ma kogu kooli käisin läbi ülikooli ja esimesed õppepraktikad. Ja nüüd aastat täpselt ei mõista märkida, aga kas ta oli, kas ta oli natukene enne suurt sõda enne suurt ilmasõda? See oli Tatari tänaval, nõndanimetatud Bushi maja seal, kus meie kunstnik Lippmaa tegelikult ateljee oli jah, tema tellima ja see oli kõrgemajas oli ka neljakordne üürimaja ja seal oli minul juba raskem ülesanne juba Teniste tassimine kõrgemale korrusele. Aga see oli ka ikkagi nyyd paras mehe töö. Meie kitsedega ei kannudki, neid pidime süles kandma. Aga kui hakata mõtlema praegu, mis käib see diktidega, see on kõik nagu ränk orjatöö. Kas te koolipoisina käisite siis suure vähev seal abis? Ainult jah, suvevaheajal, tegelikult isa oli seal töödejuhataja ja me käisime siis iga päev seal ja tegin talle toitu ja ja siis ühtlasi ka isa pani meid tööle, aga küllap meid ikka taskuraha meelitas? Veitsis seda rasket tööd tegema, aga muidu päevas niisama lihtsalt poleks käsi külge pannud. Esimese maailmasõja ajal te olite ta kümneaastane poiss, kas sellest poisile midagi ka sõjaolukorrast silma hakkas? Jah, see oli küll nii, et esimene sõja kuutse päev, mina olin parajasti Kiisal vahtriku saetööstuse, kui isa ütles, et näed, nüüd on seda lahti. Ja selle järgi, Me lõpetasime sealgi tööd ära ja tulime linna ei oma elukoha tagasi. Siis võime küll näha neid tohutu sõjavoore, mis läksid läbi Tanina suurte poos hobuveokitees vägevad hobused vedasid tohutu suurtükke läbi toompuiestee raudteejaama ja seal laaditi neid rongidele ja seal nad siirdusid kõik juba kuskil Preisimaa poole, kuhu suunati muidugi ei teadnud ega tahtnudki teada. Aga igatahes tohutu sõjavoore sai küll küll näha, mida Tallinnast läbi läks. Kus oli teie esimene koolimaja? Esimene koolimaja, see on seal Falkpargi tänaval, kus halgi park on seal, kus praegu tegelikult on trollipeatus Tallinn hotell ja seal oli üks kivimaja, kahekordne kivimajas oligi, kus ma esimesed kooliaasta ära olin, tähendab, teises ettevalmistusklassis. Hiljem aga läksime üle kevade tänavale, kui sihuke koolimaja valmis sai, siis hakkas see kolima juba terves koosseisus. Juba koos töötama, seal, kes sõlmib gümnaasiumi. Esimene suurem hoone. Mis mälestusi on teil jäänud kooliajast õpetajatest? See on niivõrd laialdane, kui nüüd mõelda seda üheteistkümnendat aastat kooliaega, kus meil väga palju koolipidajad tööd andsid, aga mõni eredam kuju neist? No peab ütlema Westholmi ise kui direktor, kui niisugune oli omaette suurkuju, me igatahes pidasime temast väga lugu ja ja ta oli meile suur autoriteet, aga eks see autoriteedi mõiste tegelikult just kooli lõppedes ja peale selle alles kasvasin suureks. Tema põhimõte oli see, et Meie peame ise oma vabadust piirama, et me tunneksime, et me oleme vabad ja see oli niisugune mõiste, mida esialgu me nagu ei mõistnud aru saada. Aga kui teiste vaatasime, et enese distsiplineerimine tegelikult Tõi meile tõelise vabaduse tunde, et neid keegi ei piiranud, me tegime seda. Tahtsin, ma tahtsin ainult seda, mis lubatud. Peab ütlema, et vestleme ise, oli sinine, kes mingisuguse füüsilise võimuga ei hoidnud poissi jaol, vaid oma eeskujuga. Aga me teame, et seal Westholmi alk koolihoones oli viited hoovi tänaval. See on siis praegu peaks olema pioneeri tänav. Ja seal tegelikult juba isegi pitsaga nuhendi, need, kes astusid üle ette kirjutatud korrast, selles mõtlesime meile küll pitsa ei nähtud ja võib-olla meie olime niivõrd jube hästi kasvada, et suuri koerustükke tegema hakata. Kas tõesti anti ihunuhtlust ja, aga vot see mina isikud ei olnud seal koolimajas, aga poisikese esimeses klassis seal ära olid nemad veenduvat ütlesid mulle, et nende nende direktori asetäitja või kes oli seal, see igatahes pitsaga virutas kellest muidu jagu ei saadud. Muidugi, see oli ju puhtalt poiste kool, poistekoor, see oli pusle poiste kool, Westholmi gümnaasiumis ei ole kunagi olnud tüdrukuid segamini poistega, aga mul oli õnn kasvada ikkagi venna ja õega koos, nii et meil tegelikult juba kodus oli segaseltskond. Aga Westholmi oli oma toredad sidemed olemas. Intergümnaasidega peeti kõiksuguseid koosviibimisi tantsupidusid, korraldati nii-ütelda, jah, vastik külaskäike ja need olid väga kõrgel tasemel sellise ohvitsiaalsuse ja, ja pidulikkusega ja kuidagi niisuguste heade kommete tähe all. Aga siiski, kus me tantsu õppisime, see oli küll omati niuke dilemma, tantsu, käisime õppimas koguni linnaäärses, kuskil tantsukoolis oli nime järgi kiirmanni Tantsukool, seal õppisime ka kõik tantsud ära kah tegelikult. Miks miks linna ääres sellepärast et nii ta keskel mingi tantsukursus, aga seal oli ka tagasi, see oli liiga kallis ja ei, lihtsalt ei läinud ja me tahtsime kuidagi nii incognito seal tantsukursiga käia, et mitte kuskilt kõlakas välja ei kostaks. Millal te lõpetasite gümnaasiumi lõpetasin 1000 923. aastal? Kas selleks ajaks oli otsus küps juba elukutsevaliku osas? Ei olnud pat, sest tegelikult mina isegi 23 20. aastal läksin sadamatehase mootori töökat ta praktikale ja paistab välja, et siis mul oli veel ebakindel see olukord ja tõsi oli ebakindel, et kuhu ma peaksin siirduva, aga et siiski maalsel mootori tööga praktika läbi tegin, see oli nagu omaette huvitav, aga õpetlik selles mõttes, et vaatasin need siiski, et see mootori tööga ehk Töökoja õhkkond on selline ebatervislik, et oleks siiski õigem leida omale teine ala ja teine ala mul oli juba ka mõeldud puht ehitusarhitektuuriala ja nii oligi mul otsus kindel, tuleb varsti tuli ala peale minna ja 23. aasta lõpus sügisel, tähendab läksin kohe juba ands paberit sisse astuda, Tallinna tehnikumi arhitektuuriosakonda, Tallinna tehnikum asus tollel. Tehnikum asus kantseleiga tegelt kanuud kilde ruumidest pikal tänaval ja seal olid laboratooriumit, ütles ka mõningad kabinetid, aga põhimine meie töö Paikunsiga välja Narva maanteel. See on, vastab Pedagoogilise Instituudi üks kahekorruseline paekivist hoone ja seal me põhimõtteliselt Astituudi osakond töötas kuni lõpuni, aga mitte lõbul. Läksime üle koplisse kopli. Suures administratiivhoones koonduskogusid Tanja tehnikumi Facudiidit kokku. Kas Tallinna tehnikumi pääses sisseastumiseksamitega? Minu teada ei olnud mitte eksamid, vaid nõudki teatud praktikad, et kui praktikas tuletad, saad kohe sisse ja võib-olla isegi tagasi mõeldes oli see, mis pärast sadama läksingi, selleks, et praktikat saada. Tegelikult ma mingisugust eksamit ei sooritanud, vaid soovituseks olid praktika. Aga kellele ei lõpe, aja jooksul tuli eksameid anda, kes olid Tallinna tehnikumis tuntumad õppejõud? No meie kõige lähem oli ikkagi astik Pärna, kes meie nii-ütelda puhtpraktilist projekteerimis- ja ja puhtasse tuuri alaõpetust jagas, aga siis teised puhtaks tuli ka astja eided, aeg oli, siis oli no professor Madisson oli, oli dotsent Adolf, siis oli neetult tugev sepad siia mehaanika alal. Muidugi Kogerman oli keemia alal ja siis teisi nagu ei mäleta ühti. Arhitektuuriharu õppejõud Artur Pärna, arhitekt Artur Pärna ja justatud Pärna arhitektuur arhitektuuri all Artur Pärna, kellega veel koguni hiljem tegime ühiselt Tallinna muuseumi võistlust projekti, nii et ta oli väga nii toreda sidemega, et viie meid kohe nii-ütelda puht koolitööst elu praktikasse välja. Ta võistlustööna oli sel ajal juba tuntud arhitekt, sest projekteeritud, kui ma ei eksi, on kooli tänava koolimaja ja koos Burmaniga mõned elumajad Kreutzwaldi tänaval. On küll jah, on küll. Aga hiljem minu teada panna nii-öelda väga produktiivne jõulupuht tegelik ohvitseri alal. Tegelikult oli rohkem õppejõud ja, ja sellega nagu piirdus. Missugune õppemeetod oli? Peab ütlema, see, mida tema kirjeldades rääkis, sest oli muidugi kasu. Aga kui me ülbes läksime tema juurde murega, et meie sõjaehk teistele saad, ei ole suutnud lahendada, ehk üldse ei olegi võimalik lahendada, see oli tema loosung, see, et ikkagi arhitekt ei saa kunagi ütelda, et see ei ole lahendatav, vaid tuleb selle kallal tööd teha ja oli väga huvitav näha, kui ta võttis kätte oma pliiatsi ja otsekohe momentaanselt ja lahendus neid kitsaskohti, mida meie tegelikult vaatasime, need ületamatud ja selles mõttes olid oma väga ahvatlev kuju. Nii oma oma töö ees sündigu metoodikaga käigu pealt, käigu pealt käigu pealt lahendasid oma küsimusi, mida me ei suutnud lahenda muidugi tema nisugune klassik ja me mitte niukene moodne, nagu hilisemad arhitektidki, kellega meil koostöö olnud Jacob ideolooge lohkerid, aga sellegipoolest. See oli siiski tema poolt hea kool, julgustas veid arhitekte töötama ka siis, kui olid mõningad raskused ehk lahendamata olukord ees tema anta, naine oli siis arhitektuuriline projekteerimine, emal oli kolm Astituurib projekteerimise staadium, üks kolmes jaos oli üks oli kõige lihtsam vaja, siis oli mingisugune ühiskondlik maja ja siis veel mingisugused teatrid või, või, või kontsertsaalid sellises mahus ikka suurem ja suurem oli. Järgmine etapp oli mulgi malka pärit nii-öelda tegelikult on nii-öelda ka siitpoolt kandi kange mees olnud. Teistest meestest nimetasite veel err Ederbergi, tema andis meile Ja kõik orderit, õpetus ja niisugused asjad, mis seotud lõpuste arhitektuuriajalooga. Aga tema oli ühtlasi ka veel meil tudengi välistöö vaimus oli ta Meliks heaks juhiks, me ju üliõpilased, võtsime osa ju taluehitiste uurimistest üle vabariigi või Eesti ja kihelkondade viisi ja minul oligi niisugune asi, et mina sain ta alt ülesandeid meie viie kihelkonna talu Est-uurimise töö läbi viia ja seda tehti ka sellises vaimus, et et uuriti praktiliselt 100 ehitust ühes kihelkonnas, neist nopiti välja paremad üks kümmekond, mida siis mõõdistati fotografeeriti, uuriti andi legendid nende kohta sünnikohta ja tegelikult tehti niisugune päris keskmine uurimistöö ja need keelkond olid meil kuulama kihelkond Helme kihelkond, siis Kolga-Jaani, siin Viljandimaalt, siis oli Iisaku ja Vaivara. Kõige põnevam on see, et see objekt, mida ma uurisin, see on see Sassi-Jaani talu Kullamaal, vaid vallas see viidiga hiljem üle meie vabaõhumuuseumi. See oli omapärane, unikaalne, mitte niivõrd tüüpiline, kuivõrd unikaalne ja täitsa põnev ülesanne kogu seda uurimistööd teha suveti siis me võtsime kätte ja reisime ringi jala jalgsi oli meil kaasas töövahendid, peadsime teatud punktis, teadsime, tegime iga päev ja pigem ringi, uurisime läbi selle piirkonna antud andmetel ja jällegi saime sellises mõttes kogu selle kihelkonna kohta ülevaate. Kogutud materjali läksis Ederbergi kätte. Andsime tegelikult üle Heedeebeegile, aga tegelikult tema koondas kõik need Tartu etnograafiamuuseumi, Eesti Rahva Muuseumis, Tartus raadile, kui kaua kestis õppeaeg Tallinna tehnikumis tulevastele arhitektidele? Tegelikult oli meie õppeaeg neli aastat diplomitööga, aga kui ma enese kohta pean ütlema, siis see on nii pikk olnud, et et seda oleks nagu imelikki märkida. Aga kuna siin vahepeal olid praktikad siin ja seal ehitustöödel ja samuti sõjaväes oleku aeg ja kõik maha arvata, siis tuli mul üheksa aastat koguni õppetööd teha ja üks aasta pool aastat peaaegu teha diplomitööd ja tollele ju mõeldav niiviisi selles koolis käia ja seda lõpetada. No vot selles ongi see asi, et siis oli nii, ütleme vaba vastavalt majanduslikele võimalustele ja siis veel sellesse ajavahemikku läks mul Soome praktika 32. aastal, nii et see võttis jällegi ära suve, mis ei võimaldanud oma diplomitööd teha, aga Soomest tagasi tulles siis läks töö jälle täie jõuga lahti. See diplomitöö tegemine uue vaimu, uue värskusega. Selles mõttes oli see õppimine päris vaba ja peab ütlema ka, et ega ta enese kahjuks ei tundnud, sest et õppetöö nii venis, tuli sageli läbi töötada terved suured paksud raamatud olla valmis eksamil vastama kõigile küsimustele, mis nõudis, kui koles konspektid õppida, seos väga lihtne ole. Kuna meil õppejõud tehingud vahetasid, siis olid ka programm teistsugune ja tuli väga põhjalikult ette alistada, eksamile siiski hästi läbi tulla. Kus te Soomes praktikal käisite? Soomes ma olin praktikal. Paymius tähendab turul linna lähedus 30 kilomeetrit turust, see oli palju tuberkuloosisanatoorium. Mida projekteeris Alloy Aalto, Soome kuulsamaid arhitekte ja see ehitus oli kriisi ajal ehitatud ja kuna siis ma ise käisin kord eelnevalt Soomes maad kuulamas ja Paymius töökoht oli niivõrd korralikult tasutav, siis läksin ma täie innuga huviga. Sinna ei läinud küll üksinda, teine oli meie naisarhitekt salme Vahter praeguse Liiver nime ka ja temagi oli praktikandina seal ja see praktika ei olnud mitte mingisugune jalutamine ka pealtvaatamine, vaid tõsine töö ja mee Ennastsalgavad Eima tööd ja teenisime ikka ausalt kõik need Marganud välja, mida meile tüüest makseti ja maksta meil väga korralikult. Jutustage sellest praktikast veidi lähemalt mida tõid kohe esimesel päeval näiteks tegema pandi esimese päeva künni imelik see, et meie kühveldasid veeta, mina tulin esimesesse tööle, kühveldasin rasket graniitliiva ja see oli üldse niivõrd kuuma ilmastiku juures ikka päris väsitav töö. Aga kuna me meistritega saime peatselt heasse kontakti, siis tegelikult naiva aimas kohedega Smi lausa siia liiva kühveldama ka ei ole tulnud. Me tahaksime võimalikult palju tööliike läbi teha ja olidki väga vastandlikud meistrid, kes suunasid meid peatse Brow betooni töö peale, siis läksime betoneerimis tööde peale, siis läksime hiljem maalritöödele, siis olime krohvija, kruvisime terved ruumid ära, seest üksikuid. Ühe personaliruumid siis sama tegi, olime meie plekist sepad, nii et ühesõnaga väga paljudest tööliikides oli meil võimalik seda tööd tegelikult läbi viia ja väga detailselt nemad tegelikult ju väga põhjalikult igat detaili käsitlevad ja see oligi meile väga heaks õppetunniks. Kas te siis Soome suurt arhitekti Alvar Aalto silmast silma ka nägite? Tema iga nädal käis vähemalt paar korda objektil, aga pühapäeviti ta valmistas ette terve hoone oma korra järgi puhtaks pühitud ja pakkus kõigile teistele külalistele, kes üle Soomet teda vaatama tulid, sinna objekti vaatama tulid, pakkus ta toreda ülevaate oma kavatsed sellest ja oma ehitustest. Aga Alvar Aalto oli selles mõttes huvitav, et tema väga kuidagi nii seltsimehelikult suhtlus ka meie noortev arhitektide praktikantide huvidesse ja ta meelsasti andis meile näpunäiteid, seletas ja tädi eksponaate välja panime magama oma projekteeritud vooditesse ja kõigiti varustust kasutasime, mida hiljem hakkasid haigla kasutama, et me olime nagu katseks talle katsejänesed katsejänesest kas või nimetada ja varustust, see oli varussori, mina haiged päevitamise juures tõmbasid omale nagu kotid selga, magamiskott, magamiskotid ja seest olid karvased pead tulinad villase riidega kaetud samuti valgustuskehad, mis üles seadis eksponeerite. Ühesõnaga, väga palju katsetas, enne kui ta midagi realiseeris. Ta mul ikka selles mõttes väga sõbralik seltsimehelik, kutsun teid oma poole külla, käisime tema juures Montrealis Soome presidendi suvituskohas. Aga ikkagi Aado töö oli väga omapärane ja sealjuures seisab midagi ütelda, siis töölist ise olid ju väga uhked. Tema ehitsevalitsatsioon, ihan pumpis, Ragenust ehitatav hoone paistis aga Teile kui algavale arhitektile teie silmale. Peab ütlema, et kuna see ehitus oli sellise funktsionaalsusega lahendatud, et pööratud ilmakaartele hästi, siis oli ta ligipääs, lähenemised, sõidud, kõik olid kuidagi nii orgaaniliselt seotud samatigi, need puhkeruumid, ka üldised ehitamisruumid, kunagi olid sellised harmoonilisest kooskõlas kogu sisemise funktsiooniga kogu nende haigete liikumisega, siis tundus, et see, mis on seal näidatud, on täitsa tõde ja on kuidagi järgimisele. Kui mõelda, et tema oli ikkagi juba kogemustega arhitekt, siis peab ütlema, et ega temagi meile ei kujunenud nagu mõneks jumaluseks. Näed, et ka suurema mehe juures võivad ka mõned asjad viltu minna, siis tõesti peab ütlema, et see julgustas meidki mõnelgi määral temale sammu lähemale astuda. Kas või see nats praegu ta sidus välisbetoonseina sisemise kurgiisolatsiooniga vahetud kraatidega aga selline traatide kosse side väljas toob külma sisse siseruumi ja seal siis on selge see, et kruvi all hakkas otsekohe need härmatise plekid välja lööma ja see tuli kõik välja raiuda. Ja see oli ometi viga, tegelikult oleks pidanud selle traadiotsad varem sügavamalt ära lõpetama, kurgi sees, aga mitte kuni väliskrohvipinda välja tooma. Noh, teate, niisuguseid asju on muidugi see ei ole mitte kriitikaks tema kohta seal villat, hullemaidki asju, aga sellegipoolest oli jussi ta noori arhitekti julgestab selles mõttes, et võtke julgelt ette, mõtelge põhjalt läbi katsetega ja siis pange hakkama, kuigi vahest võib juhtuda, et iga, aga tegelikult kasum on ikka suurem, kui sa midagi lood ja head ja huvitavat lood. Mis aastal te lõpetasite, sest Tallinna tehnikumi lõpetasin 1900 33. aastal diplomitööga kevadel ja siirdusin juba sügisel, mitte sügisel, vaid suvel juba Tartu Ülikooli kabineti assistendiks ja ülikooli arhitekti abiks, kus ma olin aasta otsa, kuna see palgatingimused olid siiski väga nõrgad ja kuidagi mitte väärikad. Siia kutsuti mind Tartumaa arhitekti kohale ja selle võtsid vastu paremate töötingimuste mõttes, aga siiski ka muidugi veel suuremad ulatuse, kuna Tartumaa oli väga suur ja seal ehitati palju koolimaju. Peale selle oli veel hooldada ja olla viie linnaarhitektiks sena Vello, Otepää, Kallaste, Mustvee ja Jõgeva. Nii et ka need andsid mulle päris paraja töömahu. See Tartu maakonnaarhitekti töö. See oli mulle üheks neljaks aastaks päris ulatuslik ja päris tubli katse oma tüüppõllul. Milliseid koolimaju teil endal tuli projekteerida selle aja jooksul? Mina ise tegelikult uusi koolimaju projekteerinud soo siiski oligi ka Tartumaal mitmeid koolimaju ehitamisel. Tegelik elu, aga kui ma Tartumaa arhitektina olin, veendusin, et ka sellel ajal on nii palju puudujääke, et see asi selliselt ei tohi edasi minna. Ja kui ma olin juba neli aastat maavalitsus seal olnud, siis mul oli kindel veendumus, et tuleb sealt ära minna ja asuda ise koolimajade ehitamisele. Ja kuna siiski kogemuste hulk ei olnud nii suur, et oleks võinud julgeda sellele teele asuda, siis ma siirdusin 38. aastal Soome ja Rootsi. Ja läksin nii-öelda haridusministeeriumi lähetusega õppereisile õppereisile, kuigi omal hääli oma algatused ei antud mingisugust finantseerimist. Aga siiski, ma sain sellise toreda õppetunni üle 2000 kilomeetri reis haaras hulga koolimaju, mida ehitati, mida kavandati mille pärast ma viisin julgesti asuda tagasi tulles 30 80 39. aastal tirime ja ehitame uusi koolimaju, esimene koolimaja, mida ehitasime pilsi, see oli veel pilsi Avinurme vallas, aga too oli küll väike koolimaja, aga siiski olid Ta täiesti uudsel põhimõtetel ja samuti teine koolimaja oli Lasva vallas, see on loosikoolimaja, mis on juba suurem kaheksaklassiline kool. Ja ka selles koolimajas viisime sisse uudset põhimõtet. Seal oli meile ette nähtud juba täielikult käsitööliinid ja õppeliinid sees nii poistele kui ka tüdrukutele-poistele, muu rauatöö tüdrukutele majapidamine ja toidu valmistamine ja käsitöö. Kuid need olid ainukesed koolimajad, mida tegelikult siis ehitati. Pealsele katkes sõja tõttu jällegi see võimaluse ehitamiseks. Kuigi Belka, Mustla kooli Marikus reisis samasuguses vaimus, see oli ometigi väga põnev ja väga suur samm edasi ja nii et selles mõttes olekski praegu, kui voolav, nendes samades kavadesse projektides mõndagi, võib-olla meidki praegu õppida. Mis aastal sai test Viljandi mees? Viljandisse tulin mina 1900 44. aasta 20 koobril, täpsemalt öeldud. Esialgu oli kavatsus Tallinnast suunatud Viljandisse jääda Viljandisse ainult üheks aastaks. Kes teile selle ettepaneku tegi? Ettepaneku tegi veel tolleaegne ehituskomitee esimees halad arman ja kuna Viljandi kohta oli üleliiduline seisukoht selline, et Viljandi kui kõige väiksem linn. Aga siiski tema väärib peaarhitekti kohta, et vajab väga asjatundliku ülesehitust ja selles mõttes oligi oma võlu villance siirduda. Te andsite armanile ma nõusoleku. Andsin sihukese veendumusega, et üheks aastaks on mul kindel tunne siia jääda, aga kauemaks ei olnud seekord mõtet. Kuna ma ise Viljandi võrdlemisi vähem tundsin, siis aga, kui ma juba siia tulin ja kogu selle tööolukorra ära hindasin, siis oli mõte, et siiski, et Viljandi on tõesti ilusal ilus linn, mille juures maksab tööd teha ja vaeva näha. Tegelikult on ka eeskujud, mis on mind ahvatlenud. Sest kui ma Soomes Alduriaado juures oma praktikaid jätkasin ja tema büroos ja kogu oma elamisi olemist veendusin, et Soome vajab arhitekte ka provints, Turus aga, aga Eesti, kus tegelikult arhitektid olid koondunud Tallinnasse. Aga maakonnalinnadesse või kaugemal provintsis neid ei ole. Ja kuna meie olime veendunud, et ka see põld siin provintsis vajab oma head juhtimist ja ka materiaalsed eeldused on kõigiti soodsad, sest siin me saame ju kõigiti ennast maksma panna ja töövõimalused on kõik seal lahti. Aga muidugi, esimene suurem töö, mis meil Viljandis oli teha, oli sõja järgste jälgede likvideerimine. Kui suured olid sõjapurustused, Viljandis pandi sõjapurustusi, tegelikult olen hinnanud ainult umbes elamufondi osas umbes 10 protsendi ulatuses. Tegelikult see osa on väikene, aga siiski oli vaja neid heakorrastada, haljasplatsidel muuta. Tegelikult, ja selles mõttes oli meil tööd päris hulga, siis meil juba oli olemas peaarhitektid, põhimäärus ja Lars oli selles mõttes väga kasulik ja väga hästi seatud, et me linnas ei tohtinud ehitada ühtegi mahulist asjaga organiseerida mingisuguse ehitustegevust ilma peaarst Heiti-ga kooskõlastamata. Ja mina võtsin ka seda väga tõsiselt ja väga rangelt. Milliseid põhimõtet Tõite silmas pidasite, millest lähtudes tema ja, või ei, ütlesite? Üks põhimõte on see, et meie ei lasknud, ei lubanud, no kuidagiviisi ei lubanud ehitada Viljandi linna eriti maha põlenud rajoonidesse. Seniseid tüüpprojekte, mis meie leidsime juba olevat iganenud ja mitte ajakohased. Ja selles mõttes olid vaidlusi ja mõttelahkuminekuid, et pea ei ole nõus ehitama igasuguseid asju. Ja eriti on ka see, et ei lubanud palju asju taastuda, mida leidsin kohe, et see oma asukohalt ei ole õige. Kui näiteks masintraktorijaam tahtis oma territooriumi kantrikülas on raudteejaama lähedal laiendada poolest hektarist midagi hektari peale, siis oli otsekohe selle vastu, et see ei ole meie perspektiiv nii väikse labi peale ennast välja arendada. MTÜ otil on vaja suurt territooriumi ja aastad läksid ja vaidlus kestis edasi ja lõpuks oligi tulemus see, et said uue territooriumi, mille ulatus on midagi kuue hektari ümber. Viljandis oli meil vaja luua suuremat avarad võimalused Meie individuaalelamute ehitustegevuseks, kuna me kapitaalehitustegevust oli võrdlemisi tagasihoidlikult ja sellepärast siis tuli kohe võtta kätte ja kujundada välja Paalalinna detailplaneerimise projekt individuaalelamute ehitamiseks, kuna selle alal oli tol korral ainult üks suur Tomuski põld. Peale selle muidugi prioriteerisime veel teisi alasid seal Peetri mõisad, samatigi, prioriteedid, veskid, need, need olid siiski aastates hiljem kui suur on teie projektide üldarv? Kui mõelda praegu arhiivimaterjali, siis nende üksikute numbrite või projektide ulatus on ligi 2000 ja aga Eesti laiali saata, Need on just üle Eesti laiali ja need on nii-ütelda alates Valgast kuni Mustveeni, sealt Tallinnani ja ühesõnaga terve ringi, Pärnu, nii, ühesõnaga terve vabariigi. Isegi meie vabariigi piirides on läinud meie minu projekte. Arvulised, ma olen kõige rohkem projekteerinud eramuid, ka aiamaad ja projekte on õige palju projekteeritud. Kus teile meeldib Viljandis jalutada? Viljandis meeldib jalutada minul isiklikult igast pool, sellepärast, et igal pool, kus aga lähed, ükskõik mis linnaossa igas mul on sul tuttavad ees, tuttab vaja tees on ka majad, mida ise oled prioriteerinud, ise kujundanud ja selles mõttes on kuidagi väga sümpaatne, kui sa senises linna piirkonnas käid. Ja mul on selles mõttes just hea, et ma olen käinud fotografeerimas oma projekteeritud maju üle linna ja kui sa siis niukse ringi ära teed, siis oled sa vähemalt mitmekümne tuttava inimesega kogu saanud. Aga mis puutub otse Viljandi linna, kujutleb puhkeala siis siin tegelikult, et on ju lossimäed muidugi kõige armsam koht, kõige põnevam koht, mida veelgi saaks uhkemaks huvitamas kujundada, kui selleks ajad ja võimalused tulevad. Kaua te olete töötanud, arhitektid? No mina olen peaarhitektina üle 16 aasta töötanud, aga siis ma siirdusin juba tootmistööle, sest administratiivtöö kui niisugune on muidugi väga oluline ja väga vajalik, aga siiski, kui inimene hakkab juba pensioni poole seadma, siis tegelikult saab ikkagi veel küllalt hästi töötada ja need võimalused on olemas, siis ma mõtlesin, kõige õigem on siiski ise ka minna kohe produktiivsele tööle, see tähendab, et tootmisgrupi arhitekti kohale. Ja praegu mina pean ikka tootmisgrupi arhitekt, preteerin aianduskooperatiivi ja aga aiamaju ja nii et selles mõttes see tööpõld on, nagu me teame ju toitlustusprogrammi vaimus on küllalt suur, küllalt rikas. Me teame ju ka aianduskooperatiivide on ju väiksed asulad, ega need ei tohi kuidagi jääda kõrvale, needki peavad olema hästi välja kujundatud. Tegelikult on ju üks väike asula kas või päidre, kus on juba 200 aianduskooperatiivi krunti koos ja hakkavad elama üks 600 inimest. Siis see on sama kui üks nui alev tegelikult mis on Viljandis elamise võlud. Väikelinnas elamise võlud, Viljandi Väikelinna võlusid saame siis kõige parem, et tunda, kui, kui me tuleme ühest suurest Linnast väiksemasse linna ja veel väiksema sinna ja lõpuks, kui me oleme, siis väikses Viljandis. Mul tuleb meelde, et kui ma tulin Tokyost, siis tegelikult see suurlinna virvarr, mis nüüd ka puhtarhitektuuriliselt jättis väga segase mulje, võisime veenduda, et Moskva on selle kõrval siiski väga nii-öelda organiseeritud ja kuidagi tasakaalus ja rahulik linn. Ja kui Tallinna tulid, siis tundsid muidugi seda kodust. Ta köiti väga nii-ütelda oma nahalähedaselt aga siirdudes koguni viljansse võisid veenduda, et see on omaette kuurort. Et siin võib puhata, siin võib inimene tööd teha ja mitte väsida, see tähendab, et tal on alati võimalus siiski oma närve kosutada, närve hoida. Siin ei ole transpordi, siin ei ole keskkonnahäired, mis tegelikult siin sinu vaimsed ja füüsilised olemist kuidagi häiriks. Ja selles mõttes ongi Viljandil omade võlu, et Viljandis on võimalik tööd teha ja siiski ka puhata. Meie looduslikud tingimused Viljandi ümbruses on ju ahvatlevad ju suurepäraseks talveks spordiks? Jaa, suviseks matkamiseks paadisõitudeks ja see kõik loob niisuguse olukorra, et tahtmata ütelda, et Viljandi on selles mõttes üks ilusamaid linnu, kus inimene ja meelega puhkab, siin on käinud isegi Moskvas käinud arhitektid, kes on näinud ju paljugi huvitavat meie linnades ja kui ma neile giidina olen neid juhatad läbi linna ja lõpus lõpetanud oma ringkäigu lossimägedes, vaadanud alla järv maastikule, õhtub väiksest kirjeldavad läikivaid pilvi ja vees paige peegelduvad seda vaatemängu, siis nad on ütelnud mulle ka, et küll võib-olla teil hea ja tore selles linnas töötada ja elada.